320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

P.P. & P.P. ehk Pahv-Pullerits vs. JALGPALL

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas Felipe Vaata postitust
    Aasta ajakirjanik – Priit Pullerits

    Miks jalka valis Pulleritsu aasta ajakirjanikuks?
    Vabandused kui see siin juba läbi käinud.
    Sellepärast, et teeb jalgpallile nii palju reklaami
    Ilma vutita olla ei saa, vajan, kui õhku ma
    Ei tohi koju küll jääda sa, kui mängib Tammeka

    Kommentaar


      Kommentaar


        Kuus aastat tagasi teatas tuntud ja tunnustatud ajakirjanik Priit Pullerits, et vigursuusatajad ei vääri sportlase nime. Tänaseks on ta seisukoht kapitaalselt muutunud, nüüd nõuab Pullerits, et Kelly Sildaru nimetataks Eesti aasta naissportlaseks ja ühtlasi tituleerib ta vigursuusatamist enda spordialaks.
        FC Flora

        Kommentaar


          Pahvil on joodiku diktsioon.
          "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
          These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

          Kommentaar


            Vot siis, peaks vist oma habeme ka maha ajama, muidu hoitakse minust ka tütreid eemale. Ja kiilanevad mehed peaks kiiresti parukad muretsema, mitte häbitult ennast nulli laskma. Või on tegemist hoopis salavimmaga meeste vastu kellel habe kasvab?

            Priit Pullerits: jubedad jalgpallurid

            Euroopa ja maailma jalgpallijuhid sellest millegipärast ei räägi, aga nood mehed, kes tribüünidel oma sõjakusega silma paistavad, ei erine väliselt peaaegu üldse neist, kes väljakul palli taga ajavad. Vaadake pildiagentuuride levitatavaid pilte vägivaldsetest fännidest – mis noid iseloomustab? Rohkelt tätoveeritud keha ja pooleldi või päris kiilaks aetud pea. Fotograafide edastatud sõnum on selge: näete, head inimesed, millised näevad välja kaabakad.

            Aga vaadake nüüd mängijaid platsil, olgu Euroopas või Ladina-Ameerikas. Zlatan Ibrahimović, rootslaste ebajumal – tätoveeritud keha ning mereröövellik karvkate näol. Martin Škrtel, slovakkide kapten – tätoveeritud käed ja nulli peale aetud pea. Lionel Messi, argentiinlaste kapten – vasak jalg ja käed tätoveeritud ning karuseks lastud lõug. Seda loetelu piraatliku välimusega jalgpallureist võiks pikalt jätkata: Simone Zaza, Raul Meireles, Marek Hamsik, Dani Alves, Marcos Rojo, Tim Howard, Nigel de Jong jne, jne.

            Tõestusmaterjalist, et jalgpallurite hulgas annab üha rohkem tooni samasugune välimus, mis iseloomustab nende kõige vastikumat tüüpi fänne, puudust ei tule.

            Aga kaagistumise ilminguid ei märka ainult jalgpallis. Sama on juhtunud ka korvpallis. Larry Birdi

            ja John Stocktoni järgne NBA muutus selle sajandi algul justkui vangimajakandidaatide liigaks. Nonde plakatipoisteks said Allen Iverson ja Latrell Sprewell, kelle pattude register on pikem kui selles kolumnis lõpuni jäänud ridu.

            Vaadates neid, kes asusid Ameerika profiliigas kümnend-poolteist tagasi palli pärast heitlema, oli teinekord raske märgata erinevust noist tüüpidest, keda Ameerika kinnimaju kujutavad filmid näitavad vangla palliplatsil möllamas.

            Sellist mängijate metamorfoosi korv- ja jalgpallis oleks liiga primitiivne kirjutada kahe värvika mehe, vastavalt Dennis Rodmani ja David Beckhami eeskuju teeneks. Samas oleks ilmselgelt vale väita, et mängijate välisel muutumisel pole mingit tähtsust ega tähendust. Sest kui võrrelda paljude teiste spordialadega, olgu või kahe suure olümpiaala, rohkelt keha paljastava kergejõustiku ja ujumisega, siis seal näevad sportlased palju viisakamad ja viksimad, korrektsemad ja kultuursemad välja.

            Kas asi on selles, et kuna paljud head korv- ja jalgpallurid tulevad getodest ja muudest tumedatest paikadest, toovad nad areenile kaasa ka sealse kultuuri?

            Rahvusvaheline jalgpalliliit FIFA on aastaid pingutanud, et veenda maailma: jalgpall on ütlemata sõbralik, tore ja vahva mäng. Selle kinnituseks on vändatud rohkelt reklaamklippe.

            Aga pilt, mis klantskaadrite kõrval staadioneil avaneb, räägib pigem millestki muust: jalgpallist on saanud mäng, kus platsil jooksevad üksteist hirmuäratavusega ületrumpavad tüübid, kellest iga isa, kel vähegi kainet mõistust peas, püüab oma tütart hoida nii kaugele, kui vähegi saab.
            allikas: http://tartu.postimees.ee/3752063/pr...d-jalgpallurid
            BVB - Vaprus

            Kommentaar


              Päris hea üldistamine!
              AILTON

              Kommentaar


                Algselt postitas Stok
                Üks Tiislereist ka nurises tatomääringute üle ja Mardisalu niisamuti VSB-s. Nahavärvi üle ei tohi enam viriseda ju.
                Õrnakesed lihtsalt, Pahvi nahavärv ei sega ja juhib ikka PM sporti ja kogu muud ka (ise väidab vähemalt ).

                Kommentaar


                  rilleputs vs sportlased.
                  Taaramäe: https://www.facebook.com/reintaarama...84363755110815
                  Luhamaa http://arvamus.postimees.ee/v2/37952...091.1467843925

                  Kommentaar


                    Head lugemist.
                    Algselt postitas Rilleputs
                    Rio suvemängudel selguvad maailma parimad paraku ka paljudel sellistel aladel, millel puudub vähimgi praktiline mõte. Siin on kuraditosin eluliselt mõttetut olümpiaala.
                    Spordil võiks ju olla ka mingi muu, asjalikum mõte peale lihtlabase meelelahutuse. Sageli ongi. Näiteks poks – see arendab lausa eluliselt hädatarvilikku rusikavõitluse oskust, mida pole kriitilises olukorras vaja mitte üksnes enda, vaid ka näiteks daami kaitsmiseks. Või maadlus – kui rusikavõitlus muutub rüseluseks, oskad kallaletungija maha väänata. Või kiirjooks – kui kakelda ei taha, suudad vähemalt eest ära joosta. (Iseasi muidugi, mis sel juhul daamist saab.)
                    Paraku leidub eile alanud Rio olümpia programmis ka ridamisi spordialasid, mil puudub vähimgi praktiline kasu ja mõte. Ehk teisisõnu: osa olümpiaalasid on sellised, et oskustega, mida nende valdamine nõuab, ei ole argielus eales mitte midagi peale hakata.
                    Alljärgnev ongi ülevaade Rio olümpia kõige kasutumatest, tarbetumatest ja seega mõttetumatest aladest.
                    Olgu siiski mainitud, et järgnevat nimekirja koostades jäid arvestusest välja võistkondlikud sportmängud, sest need oleksid võtnud enda alla lõviosa. Mis kasu on käsipallis vaja minevatest oskustest? Või maahoki oskustest? Isegi jalgpalli oskustest, vaadake tõele näkku, ei ole mingit tolku. Millal oli teil viimati tavaelus vaja mingit kerakujulist eset jalaga (või peaga) kuskile sisse lüüa? Ent hinnakem siiski sportmängude osa masside lõbustajana – kasu neist niigi palju.
                    Batuudihüpped
                    Lähme tagasi kaugesse kadunud lapsepõlve. Mäletate ju küll, kui vahva oli ema-isa laias voodis hüpata, kuigi seda tuli teha salaja, sest vanemad pelgasid, et madratsi vedrud võivad puruks minna. Aga millal te viimati, täiskasvanuna, mõne voodi peal hüppasite? Piinlik mõeldagi sellele, eks ole?
                    Vettehüpped
                    See ala, eriti pea ees, nagu treenitud sportlased seda kuni kümne meetri kõrguselt teevad, on suisa kahjulik. Sest pakub ohtlikku eeskuju. Eestimaalgi lõpeb igal aastal suvi mõnele uljale mehepojale, kes on pea ees vette sööstes kaela murdnud, sellega, et ta on sunnitud ülejäänud elu veetma voodis või ratastoolis. Lühidalt: mida vähem vettehüppeid, seda parem.
                    Iluvõimlemine
                    Propageerida ebanormaalset saledust ajastul, kui pole pääsu tõsiasjast, et inimesed, sealhulgas noored, muutuvad üha tüsedamaks, on pehmelt öeldes vastutustundetu. See on ala, mille oskuslikuks harrastamiseks pole muud võimalust, kui et tuleb kaalust alla võtta, maksku mis maksab. Nagu anoreksia ja buliimia poleks niigi juba probleem... Ja veel: kas kujutate ette, mida hakata peale näiteks vilumusega mitme meetri kõrgusele visatud pall hüppel seda vaatamata kahe selja taha painutatud jala vahele püüda?
                    Maratonijooks
                    Antiikaeg on ammu möödanik. Kui on vaja võiduteadet koju viia, pole nüüdisajal enam tarvis end selle nimel surnuks joosta, nagu olevat teinud käskjalg Kreeka-Pärsia sõdades pärast Marathoni lahingut. Liiati kui on vaja läbida üle 40 kilomeetri, kasutab meie aja inimene selleks autot, bussi või rongi ning jõuab viis-kuus korda kiiremini kohale kui joostes. Aeg on ju raha, eriti praegusel ajal.
                    Kolmikhüpe
                    Loodetavasti te ei pane pahaks, Jaak Uudmäe – Moskva olümpiavõitja sel alal, kui keegi ei peaks mäletama –, aga öelge ausalt, kui mitu korda on teil elus kolmikhüppe oskust vaja läinud? Hüva, võib-olla mererannas mõnel korral kivilt kivile hüppamiseks. Aga parem oleks kui sedagi mitte, sest libedatel kividel ole mõnus vääratada ja selili lennata.
                    Teivashüpe
                    Juurelge kui palju tahes, aga ainsad, kes sellest alast kasu võiks lõigata, on vangid – et üle vanglamüüri hüpata. Aga üllast olümpiat ei saa ju ometi pidada vangide huvidest lähtudes. Pealegi, kui viie meetri kõrguselt teisele poole müüri maanduda, on sinna alla vaja pehmeid matte, sest muidu on luumurrud garanteeritud – nagu ka müüri tagant kohe vanglasse tagasi toimetamine.
                    Ketta- ja vasaraheide
                    Olgu tseremoonitsemata öeldud: kui on vaja loopida miine või anda kahurituld, siis selleks on juba ammu leiutatud hulga tõhusamad, st kaugemale heitvad vahendid, kui seda on inimene. Viimati, ehk mäletate, võis kettaheitest mingigi kasuteguri välja pigistada 1970–80. aastatel, kui Myroni antiikne Discobolus, kettaheitja kuju update’iti heliplaadi- ehk LP-heitjaks. Ent diskogi on nüüdseks juba ammu surnud.
                    Liblikujumine
                    Ujumisoskus on kahtlemata üks eluks vajalikumaid oskusi. Kes tahab kiirelt ujuda, ujub krooli. Kes tahab niisama sulistada, ujub rinnuli ehk konna. Kes kardab nägu vette panna, ujub selili. Kas nendest variantidest jääb tõesti väheks? Puudub igasugune tõsiselt arvestatav eluline olukord, kus inimene peaks hakkama ujuma liblikat (nimetatakse ka delfiiniks), mis liiati on ujumisstiilidest kõige kurnavam.
                    Golf
                    Kord küsiti Ameerika telesaates märulinäitlejalt Sylvester Stallone’ilt, mis on golfis nii ägedat. Ta vastas, et see on sama põnev nagu seelikuküttimine. Kuidas küll, imestas usutleja. Väga lihtne, vastas Stallone: mõlemas on tähtis sisse saada. Ses mõttes on golf muidugi äärmiselt õpetlik ja praktiline ala – aga ainult meestele –, kuid on siiski raske näha otsest seost väikeste pallide kepiga auku tagumise ning tolle teise sissesaamise vahel. Stallone’i jutt polnud muud kui tema kasutut hobi õigustav macho’lik ärplemine.
                    Tennis
                    Olgu, arvake pealegi, et siin räägib proletaarne kadedus, aga las ta siis räägib: tennis on ala, mille harrastajaile makstakse muinasjutulisi summasid tegevuse eest, mis ei vii lõpuks mitte kusagile ega anna kellelegi midagi kasulikku (peale nonde muinasjutuliste summade muidugi, tolle praktiliselt tulutu toksimise eest). Tahaks näha, mida on palli tagumise oskusega päriselus pihta hakata. Kas keegi teab?
                    Lauatennis
                    Vaese mehe tennis? Et kui suurt platsi ja suurt reketit osta ei jaksa, siis ajad oma asja odavalt söögitoas ära?
                    Vehklemine
                    Jah, oleks meil vanaaeg või keskaeg, isegi mõned sajandid pärast seda, oleks vehklemine kasulikemate spordialade edetabeli absoluutses tipus. Nüüd, kui otsida olümpiakavva ajakohasemat ja praktilisemat võitlusala, tuleks lähtuda sellistest moodsatest terminitest nagu küberkaitse ja hübriidsõda. Äkki oleks Pokémon Go lülitamine vehklemise asemel olümpiaprogrammi väikegi samm õiges ja vajalikus suunas?
                    ------
                    Kasulikemate olümpiaalade top 10
                    Triatlon – kolm ühes: joosta, ujuda ja rattaga sõita tasub osata igaühel.
                    Moodne viievõistlus – joosta ja ujuda on eluliselt vajalik ning laskmisoskuski läheb meie maailmas üha rohkem hinda; ratsutamine on nüüdisajal väheotstarbekas, vehklemisest ammugi rääkimata.
                    Ujumine – hädavajalik eksistentsiaalne oskus, eriti suvel.
                    Taekwondo – ainuüksi paari sellele spordialale tüüpilise liigutuse tegemine võib kallaletungijal edasise tegutsemisisu ära võtta.
                    Poks – kui läheb rusikatega arvete klaarimiseks, siis vaevalt tahate olla nõrgem pool.
                    Maadlus – kui rüseluseks läheb, soovite ju vastase maha murda, mitte et juhtuks vastupidi?
                    Judo – vt maadlus.
                    Kiirjooks – kiired jalad on päästnud oi kui palju inimesi.
                    Jalgratta maastikusõit – jalgratas on arenenud maades üha popim liiklusvahend, maastikusõidu oskus arendab ka linnasõiduks vajalikku ratta valitsemist.
                    Käimine – arvestades, et võistlusdistantsid on 20 ja 50 km, siis vajalik ala kõigile neile, kel plaanis matkama minna.

                    Kommentaar


                      rilleputs lihtsalt trollib ja on rõõmus, kui inimesed leili lähevad. pärast räägib tudengitele, kui kõva meediamanipulaator ta on.

                      Kommentaar


                        Minu ema arust ongi Rilleputs ajuhälvik. Olla temaga umbes samal ajal Tartus ülikoolis olnud ja juba siis ka kutsuti teda nii.
                        Algselt postitas El President Vaata postitust
                        rilleputs lihtsalt trollib ja on rõõmus, kui inimesed leili lähevad. pärast räägib tudengitele, kui kõva meediamanipulaator ta on.

                        Kommentaar


                          Algselt postitas El President Vaata postitust
                          rilleputs lihtsalt trollib ja on rõõmus, kui inimesed leili lähevad. pärast räägib tudengitele, kui kõva meediamanipulaator ta on.
                          Just.
                          Lugege nüüd korra siia kopeeritud artiklit ka - isegi rilleputs ei kirjutaks tõsimeeli päris sellises toonis oma teksti. Ja just sellepärast ei ole ma nüüd üle aasta juba kindlasti ühegi tema kirjutatud artikli peale klikkinud. Hääleta jalgadega, ikka jalgadega.

                          Kommentaar


                            Selle konkreetse artikli puhul läks ta muidugi juba nii üle võlli, et sarkasm on ilmselgelt tuntav ja seda tasubki naljana lugeda. Ei saa aru kes sel selle peale leili läks.

                            Aga TV3-le lükkas ta nüüd ka korralikult puid alla.
                            BVB - Vaprus

                            Kommentaar


                              http://sport.delfi.ee/news/varia/muu...st?id=77072860
                              Once a Gooner, always a Gooner

                              Kommentaar


                                Pahv TV6 peal VTB'd kommenteerimast. Täitsa ok tundub. Etem kui Enden või Kerde..

                                Kommentaar

                                Working...
                                X