320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Keda valiksid kui valimised homme toimuks?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Algselt postitas eika Vaata postitust
    2015a andmed. Teisalt sünnid per naisisik jääme ikka selgelt alla nii Lätile kui ka Leedule. Seal on siis veel jõhkram emapalk?

    Janoh, eestlaste enda prognoosid olid ka kõvasti roosilisemad sündimuste osas (taaskord 2015a andmed)


    Et emapalk on küll oosom, aga tegelikult mu meelest hui teab, palju see kedagi ärgitab sünnitama või mitte.
    Emapalka hakati minu teada Eestis maksma 2004. aastast alates, seda kõverat vaadates tundub küll just sellest ajast ülesse minevat ja masuga sai tore aeg läbi. Olenemata sellest KUI PALJU KONKREETSELT see sünnitama ärgitab on sellel ikkagi postiivne mõju, erinevalt väga paljudest muudest tehtud ja tegemata seadustest.
    Läti ja Leedu kohta ei tea midagi arvata, pole nende hüvitiste süsteemiga kursis.

    Kommentaar


      Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
      Emapalka hakati minu teada Eestis maksma 2004. aastast alates, seda kõverat vaadates tundub küll just sellest ajast ülesse minevat ja masuga sai tore aeg läbi.
      Tõus pärast 2004. aastat on seotud sellega, et sünnitusikka hakkasid jõudma 80ndate lõpu beebibuumi tüdrukud ja neid oli lihtsalt väga palju, võrreldes vanusegruppidega just enne neid. Kõik see on aga kokku sattunud demograafiliste trendidega, mis väljenduvad sündide edasilükkamises hilisemasse vanusesse, ehk kõik pole ühemõtteliselt graafikult tõlgendatav. Demograafid on pole päris ühte meelt, kas vanemapalga meetmel on olnud mõju või ei ole seda üldse olnud.

      Kommentaar


        Algselt postitas SleepWalking Vaata postitust
        Tõus pärast 2004. aastat on seotud sellega, et sünnitusikka hakkasid jõudma 80ndate lõpu beebibuumi tüdrukud ja neid oli lihtsalt väga palju, võrreldes vanusegruppidega just enne neid. Kõik see on aga kokku sattunud demograafiliste trendidega, mis väljenduvad sündide edasilükkamises hilisemasse vanusesse, ehk kõik pole ühemõtteliselt graafikult tõlgendatav. Demograafid on pole päris ühte meelt, kas vanemapalga meetmel on olnud mõju või ei ole seda üldse olnud.
        Fair enough, no igatahes minu enda tutvusringkonnast tean konkreetselt 2 ema, kes on mulle ausalt tunnistanud, et ilma emapalga süsteemita oleks nad abordi teinud, aga pigem nüüd kasvatavad siis üksinda last üles. Aga eks see isiklik kogemus, mitte ülim tõde.

        Kommentaar


          Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
          riik on ju veidi teine teema kui jalgpalliklubi majandamine? või sain ma sinust hetkel valesti aru mis sa sellega öelda tahtsid?
          Rahaga (raha peale pikaajalist edu) elu ei ehita. Nagu siin emapalgaga seoses juba on kirja pandud.
          see ei ole minu süü, et sa okaspuu oled

          "joon palju ma tahan, aga ikka ta ei saa minust aru"

          "Football is a simple game based on the giving and taking of passes, of controlling the ball and of making yourself available to receive a pass. It is terribly simple."

          Kommentaar


            2 cents iibeteemast:

            Mis puudutab emapalka ning nt eelnäidatud graafikuid, siis selle põhjal järelduste tegemine ilma süvaanalüüsita kaldub tihtipeale kahjuks sinna oma valdkonna eelteadmistele tugineva fantaasiapuhangu kui millegi muu suunas. Kes omistab rohkem väärtust emapalgale, kes sündimusele läbi 80ndate lõpu beebibuumi (p.s. siin juhin tähelepanu, et beebibuumerid 2005 aasta paiku hakkasid vaikselt lõpetama gümnaasiumi ning alates nt aastast 1992 on vanusegrupis 15-18 sünnitajate arv silma järgi vähemalt 2-3 korda vähenenud, olles alla 10%).

            Lisaks on see väljend "beebibuum" muidugi kerge liialdus ka, sest perioodil nt 1985-1990 võrrelduna eelneva 2-3 kümnendi 5 aastase vahemikuga erinev u 10% piires (jällegi, silma järgi). Räigem langus toimus aga 1990-1993, kus annuaalne langus u 10%, olles 1990. a veel 22 tuh ning 93. a ca 15,5 tuh.

            Sotsioloogid võivad muidugi arvata erinevaid asju, lõpuks on aga tegemist siiski sotsiaalteadustega, kus metoodika ja nende tõlgendamisoskus on vast kõige olulisem. Taustaks võibolla aga huvitava faktina seda, et siin mitmed inimesed maksid 100 tuh per naase erakondadele, sest suudeti tõsta oluliselt 3. lapse toetust. Ja see konkreetne eraldis ei olnud mingi emotsioonidele tuginev otsus, vaid asja eestvedaja on sama teema uurimist aastat kümme oma isiklikust rahast kinni maksnud nii ülikoolidele kui ka erinevatele teadlastele. Samuti oli see otsus seotud just selle 10 aasta jooksul saavutatud teabega. Kui emapalk või näiteks lapsetoetus ei oleks mõjutatajaks, siis ilmselt ei oleks seda teemat päris nii ka pressitud.

            Lõpuks on iibeteema aga sama nagu maksuteema - üks konkreetne asi ei ole primaarne ning mõjutatud siiski erinevate otsuste ja taustsüsteemi kogumist.

            Kommentaar


              Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
              Seda kindlasti, maailmavaatelised vaidlused ongi suhteliselt mõttetud, sest need tavaliselt lõppevad seal kus nad ka algavad.
              Paar kommentaari siiski, ma ei tea miks see reformierakond äkki teemasse toodi. Pole neid ammu valinud, ei pea ennast ka liberaaliks mingis mõttes vaid ikkagi pigem konservatiiviks. Kahjuks puudub Eestis muidugi erakond, kes mind kõnetada suudaks.

              Sa võid rääkida sellest 2000 eurosest astmest mis iganes moel, inimesed saavad sellest aru ikkagi nii nagu nad tahavad. Minu jaoks tundub loogiline, et kui mingist astmest hakatakse mind rohkem maksustama, siis see konkreetne summa on mingil põhjusel välja valitud. Ja sarnaselt tunduks minu jaoks loogiline see, et kui need astmed on mõeldud mingisuguse solidaarsuse näitena, siis need astmed peaks seda kuidagi väljendama. Mis muu see saab olla, kui riik arvab, et sellest summast alates teenid sa piisavalt palju, et sult rohkem raha ära võtta. Ja mõnes mõttes on sul õigus, kui näiteks süsteem näeks ette, et kuni 500 euri maksustatakse 0%, 500-1000 euri 10% 1000-1500 euri 15% 1500-2000 20% 2000-2500 25% 2500-3000 30%, siis oleks see minu jaoks oluliselt loogilisem, mitte et ma astmeid endiselt õigeks pean.

              Teine põhimõtteline probleem on mul lihtsa probleemi lahendamises keeruliselt. Miks seda tegema peab? Tulumaksu tõstmine ja tulumaksuvaba miiniumi ning alampalga tõstmine lahendaks sama probleemi oluliselt lihtsamalt.

              Nii sinu automaksu kui kinnisvaramaksu kui ka tulumaksupuhul on endiselt minu jaoks täiesti arusaamatu see, mis on vaja ühe vitsaga kõiki lüüa. Nagu ma sulle kirjeldasin, siis kui 4-lapsega pere elab kuskil puudulik ühistranspordiga asulas ja pereisa peab käima 50 km kaugusel tööl, siis 2 autot ei ole luksus vaid vajadus. Mis on täiesti erinev näiteks Viimsis kuskil luksuskorteris elavast üksikust mehest, kellel on 2 Porschet. Miks 1 auto on okey, 2 on luksus, vot ei ole nii. Rääkimata sellest, kui palju inimesi elavad kui kuninga kassid ja reaalselt saavad tegelikult miinimumpalka, ala OÜtajad.

              Mina näen suurt probleemi selles, et riik koorib aina rohkem just ausalt palgasaajalt/tulusaajalt, ei arvesta absoluutselt isikute ja perekonna väljaminekutega, ning seda kõike mingi haige solidaarsuse põhimõtte taustal.

              Karjäär ja eneseteostus mängivad laste edasilükkamisel kindlasti olulist rolli, aga mitte vähem ei mängi ka finantskindlus. Emapalk on selle hea näide. Usun, et meie näitajad oleksid palju hullemad, kui seda poleks sisse viidud.

              Aga las ta jääda, maailmavaated ei peagi sarnased olema.
              minupoolne respekt et hoiad diskussiooni mõistlikuna!

              Reformierakonna tõin sisse kui Eestis hetkel suurim opositsiooniline jõud sotsiaalsemale ja solidaarsemale ühiskonnale, ei pidanud sind silmas. Omalt poolt võin öelda et ka minul on probleem Eesti poliitmaastikult see õige leida. Kunagi noore ja vihasena sai ka Reformile hääl antud, sest tol ajal ehk oligi see ainuõige valik, kuid hetkel juba jäävad nende hoiakud võõraks. Suurim ühisosa ehk olekski Sotsidega ja Keskiga, aga pigem piirdub see sellega et nad reaalselt mõtlevad rohkem ühiskonna vaesematele liikmetele. Samas on mingid otsused mis ma tõsiselt vaataks ka nende puhul üle.
              Mis on tegelikult kurb meie ühiskonnas on see, et sotsiaalsem mõtteviis on pigem erand ja sotsialist on üldse sõimusõna, ning ametiühing mingi NSVL-i igand. See vaene alampalgaline ei saa aru, et arenenud läänemaailmas on just ametiühingute töö olnud selline, et miinimumpalgaga on ka võimalik ära elada. On ju arusaadav et mitte kellegile ei anta kapitalistlikus maailmas niisama, hüved tuleb ise kätte võidelda. Selles suhtes on huvitav, et mida nüüd see alla mediaanpalga teeniv kodanik mõtleb kui järgmistele valimistele läheb. Siiani ju valimiste vahelisel ajal sõimatakse "orjapidajaid" ja riiki madalate palkade eest, aga valimisteks suudetakse ikka end ainult Savisaare vastu häälestada. Nüüd peaks see probleem ka lahendatud olema. Reformierakond muidugi haistes vist oma positsioonide võimalikku ümbermängimist tundub on juba alustanud kampaaniat.

              Need astmed..las nad siis jäävad. Elus ongi paljud asjad nii, et sõltub millisest vaatenurgast sa asjale lähened.
              Lihtsus on muidu tore asi, kuid teatud juhtudel on erisuste loomine mõistlikum. Näiteks käibemaksuerisused. Ma arvan et neid erisusi saaks rakendada ka automaksu ja kinnisvaramaksu juures.

              Kahjuks see on tõesti reaalsus, et peamise laksu saavad ausad maksumaksjad. Aga mida on riik teinud selleks et meil ei oleks OÜ-tajaid, ümbrikupalgamaksjaid ja käibemaksupettureid? Just lugesin et nüüd uus trend ettevõtte likvideerimisel- pannakse tanki filipiine. Eks see ole nii ebaefektiivse kui ka õhukese riigi tulemus.

              Miskipärast ma arvan et emapalgal on sündivuse juures väiksem osa kui arvatakse. Peaküsimus on ikkagi ühiskonna väärtustel ja naiste puhul kindlasti kindlustunne.
              Catalunya is not Spain!

              Kommentaar


                Nagu plastic ütles, olid need 1989-91 sündinud emapalga kehtestamise ajal ja sellele järgnenud sündivushüppe ajal alles lapsed või teismelised. Nad on alles praegu jõudnud keskmisesse sünnitusikka, arvestades, et keskmiselt on esmasünnitaja 26-27 ja keskmine sünnitaja 29-30 aastat vana.
                Positiivne on muidugi see, et kui rääkida ainult eestlastest, siis on loomulik iive olnud positiivne aastast 2008. Leidsin otsinguga esimesena 2012 aasta andmed - negatiivne iive Eestis tervikuna oli -1394 (eestlastel +118), sh Ida-Virumaal -992!

                Kommentaar


                  Maksudest graafiliselt ka.
                  "An errand boy, sent by grocery clerks, to collect a bill"

                  Kommentaar


                    Tegelikult ühe asja veel õiendaks ära selle sotsialismi teemal. Meil kui läheb jälle ühiskonnas sotsialismi teemal diskussiooniks, siis pidevalt tuleb kusagilt välja hõige et sellist asja me oleme juba näinud ja kogenud. No tegelikult ei ole ju. NSVL-i ajal oli kommunism, mis tõesti tegeles võrdsusega. Läänemaailma sotsialism ei tegele ühiskonnas probleemiga, et kõik peaks olema võrdsed majanduslikult, vaid et ühiskonnad oleksid võrdsemad, et sissetulekute ja rikkuste vahed ei oleksid nii suured ja tegeldakse peaasjalikult vaesusega. See on sotsialistlik kapitalism (või siis kapitalistlik sotsialism, kuidas keegi soovib nimetada). Raske uskuda et mõni läänemaailma sotsialist võitleks ühiskonnas absoluutse varandusliku võrdsuse eest, mõningane ebavõrdsus on ju kapitalismi sissekirjutatud ja arusaadav. Lihtsalt küsimus on kui suur see ebavõrdsus võiks olla talutav ühiskonnas- kas see on 3 kordne, või 5 kordne või 10 kordne, see on poliitiline otsus.
                    Catalunya is not Spain!

                    Kommentaar


                      Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
                      Tegelikult ühe asja veel õiendaks ära selle sotsialismi teemal. Meil kui läheb jälle ühiskonnas sotsialismi teemal diskussiooniks, siis pidevalt tuleb kusagilt välja hõige et sellist asja me oleme juba näinud ja kogenud. No tegelikult ei ole ju. NSVL-i ajal oli kommunism, mis tõesti tegeles võrdsusega. Läänemaailma sotsialism ei tegele ühiskonnas probleemiga, et kõik peaks olema võrdsed majanduslikult, vaid et ühiskonnad oleksid võrdsemad, et sissetulekute ja rikkuste vahed ei oleksid nii suured ja tegeldakse peaasjalikult vaesusega. See on sotsialistlik kapitalism (või siis kapitalistlik sotsialism, kuidas keegi soovib nimetada). Raske uskuda et mõni läänemaailma sotsialist võitleks ühiskonnas absoluutse varandusliku võrdsuse eest, mõningane ebavõrdsus on ju kapitalismi sissekirjutatud ja arusaadav. Lihtsalt küsimus on kui suur see ebavõrdsus võiks olla talutav ühiskonnas- kas see on 3 kordne, või 5 kordne või 10 kordne, see on poliitiline otsus.
                      Inimesi on lihtne mõjutada läbi nende hirmude. Sa kas ütled, et sinu elu läheb kohe sellest allamäge või võtad mingi asja, mis on minevikus olnud ja siis lood sarnasuste (ka tuletatud) arvelt uue narratiivi. Eks igal ole oma agenda ja kui muutus ei toeta sinu agendat, siis ei ole see ka kasulik. Poliitikas loeb tähelepanu. Nagu Mõnu ütles, EKRA enamusele on see homode asi ükskõik, aga kuna toob tähelepanu, siis palun väga.
                      Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.

                      My spell checking is second to nine!

                      Kommentaar


                        LeeRomeno kirjutas et Portugali astmed on tema jaoks majanduslikult põhjendamatud. Eks see olegi iga inimese jaoks erinev arusaam mis on põhjendatud ja milline mitte. Üldiselt on astmed seotud ikkagi vastava riigi rikkusega. Ehk me ei saa panna samasid astmeid kui näiteks Soomes on, sest Soomes on miinimumpalk ja keskmine palk kordades kõrgem. Kui me paneks samad astmed, siis kaoks asjal mõte.
                        Tooks huvi pärast mõnede riikide astmed, miinimumpalgad ja keskmised palgad välja.

                        Soome: Min.palk on kehtestatud ametite lõikes. Keskmine brutopalk 3380 eurot

                        Income tax rates for 2016 (2017 return)

                        16 900 — 25 300 8 6.25
                        25 300 — 41 200 533 17.5
                        41 200 — 73 100 3 315.50 21.5
                        over 73 100 10 174 31.5
                        Hispaania: Miinimumpalk 825 eurot. Keskmine brutopalk 2189 eurot.

                        Income tax rates for 2016 (2017 return)

                        1 up to €12 450 19%
                        2 €12 450 – €20 200 24%
                        3 €20 200 – €35 200 30%
                        4 €35 200 – €60 000 37%
                        5 over €60 000 45%
                        Sloveenia: Miinimumpalk 805 eurot. Keskmine brutopalk on 1613 eurot

                        Income tax rates for 2016 (2017 return)

                        1 up to €8 021 16%
                        2 €8 021 – €20 400 27%
                        3 €20 400 – €48 000 34%
                        4 €48 000 – €70 907 39%
                        5 over €70 907 50%
                        Saksamaa: Miinimumpalk 1500 eurot. Keskmine palk on 3730 eurot.

                        1 up to EUR 8 820 0 %
                        2 EUR 8 821 – EUR 54 057 14 % rising progressively to 42 %
                        3 EUR 54 058 – EUR 256 303 42 %
                        4 from EUR 256 304 45 %
                        Holland: Miinimumpalk 1565 eurot. Keskmine palk on 2855 eurot.

                        Income tax rates for 2016 (2017 return)

                        1 up to €19 982 8.9%
                        2 €19 982 - €33 791 13.15%
                        3 €33 791 - €67 072 40.8%
                        4 over €67 072 52%
                        Poola: Miinimumpalk 495 eurot. Keskmine palk 1088 eurot. 1 euro= umbes 4 zlotti

                        Income tax rates for 2015 (2016 return)

                        Income tax is progressive — the more you earn, the higher your rate.
                        1 up to 85 528 PLN 18%
                        2 over 85 528 PLN 32%
                        Slovakkia: Miinimumpalk 435 eurot. Keskmine palk 944 eurot.

                        Income tax rates for 2016 (2017 return)

                        1 up to €35 022 19%
                        2 above €35 022 25%
                        Malta: Miinimumpalk 735 eurot. Keskmine palk 1379 eurot

                        Income tax rates for 2016 (2017 return) - single rates

                        1 up to €9 100 0%
                        2 € 9 100 – €14 500 15%
                        3 €14 501 – €60 000 25%
                        47 over €60 000 35%
                        UK: Miinimumpalk 1375 eurot. Keskmine palk 2484 eurot.

                        Income tax rates for 2016/2017 tax year

                        Income tax is progressive — the more you earn, the higher your rate.
                        1 £11 000 - £32 000 20%
                        2 £32 001– £150 000 40%
                        3 over £150 000 45%
                        Catalunya is not Spain!

                        Kommentaar


                          Algselt postitas futbolidipaul Vaata postitust
                          Inimesi on lihtne mõjutada läbi nende hirmude. Sa kas ütled, et sinu elu läheb kohe sellest allamäge või võtad mingi asja, mis on minevikus olnud ja siis lood sarnasuste (ka tuletatud) arvelt uue narratiivi. Eks igal ole oma agenda ja kui muutus ei toeta sinu agendat, siis ei ole see ka kasulik. Poliitikas loeb tähelepanu. Nagu Mõnu ütles, EKRA enamusele on see homode asi ükskõik, aga kuna toob tähelepanu, siis palun väga.
                          Täiesti nõus, see nii ongi. Samamoodi on ju ka meil valitsetud viimased 17 aastat läbi hirmu kampaaniate
                          Catalunya is not Spain!

                          Kommentaar


                            Kurb on vaadata kuidas valitsus ei oska oma poliitikat üldse selgitada ega kaitsta. Viimastel päevadel on jälle teemaks alkoaktsiis. Kui aktsiisitõusu plaanidest räägiti, siis oli ju jutt et eesmärk on rahva tervist parandada, et rahvas vähem alkoholi tarbiks jne. Kuidas siis nüüd selles valguses järsku tullakse välja halaga, et aktsiisilaekumine riigikassasse on problemaatiline? Õlletootjad on muidugi antud olukorra ilusti ka ära kasutamas, tagudes sama trummi. Aga kus on jutt tervisest? Alkotarbimise vähenemisest? Iga vähegi loogilise mõistusega inimene saab ju aru et kui aktsiisi tõstetakse millegi tarbimise vähendamiseks ja kauba hind seetõttu kallineb, siis pole ju ime et aktsiisilaekumine väheneb. Kui riik tahab et tarbimine väheneb, siis on ju loogiline, et ka aktsiisilaekumine väheneb. Hetkel aga Ossinovski poetab Foorumis mokaotsast, et aktsiisilaekumine polegi tähtis...Tõniste aga ei saa üldse aru miks me aktsiisi tõstame... väga nõrk ausalt öeldes.
                            Catalunya is not Spain!

                            Kommentaar


                              Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
                              LeeRomeno kirjutas et Portugali astmed on tema jaoks majanduslikult põhjendamatud. Eks see olegi iga inimese jaoks erinev arusaam mis on põhjendatud ja milline mitte. Üldiselt on astmed seotud ikkagi vastava riigi rikkusega. Ehk me ei saa panna samasid astmeid kui näiteks Soomes on, sest Soomes on miinimumpalk ja keskmine palk kordades kõrgem. Kui me paneks samad astmed, siis kaoks asjal mõte.
                              Tooks huvi pärast mõnede riikide astmed, miinimumpalgad ja keskmised palgad välja.
                              No tore et tõid, tegin nati arvutusi, päris lõbus oli vaadata, et enamikes riikides saaks ma rohkem netopalka kätte kui ma praegu Eestis saan. Eesti probleem pole anyways praegu üldse tulumaksus vaid sotsiaalmaksus, mis tegelikult seab piirid ette kõrgepalgaliste ametikohta loomise, mis omakorda seab piirid ette ka majanduskasvule.
                              Eesti on vaene riik, sotsialistide arvates on olgukord good enough ja nüüd on aeg jagada mammoma ja aegade jooksul kogutud reservid laiali, võtta laenu juurde ja koos rõõmsalt chillida.
                              Kust Eesti konkurentsivõime peaks äkitselt kasvama ja kuskohast peaks leidma raha kui EList seda enam ei tule, pole nende probleem.
                              Sotsid on rikkuse või meie puhul vaesuse ümberjaotajad, mitte majja toojad.
                              Tänan ei.

                              Kommentaar


                                Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
                                Täiesti nõus, see nii ongi. Samamoodi on ju ka meil valitsetud viimased 17 aastat läbi hirmu kampaaniate
                                Uh? mis krdi hirmu kampaaniad?

                                Kommentaar

                                Working...
                                X