Serie A 2016/2017

[orbitaaljaam]

anna nüüd puhkuselt tulnud inimesele aega atra seada! järgmise vooruni aega küll, et peaks kõik timm olema.

Tegelt on õige lüke paar mängu ära oodata ja akna sulgumine.

Vabandused tormakuse pärast.

[count]

Tegelt on õige lüke paar mängu ära oodata ja akna sulgumine.

Vabandused tormakuse pärast.

See pole enam ennustamine vaid mingi emo-pussy-shit

[eika]

okei, jätkame siis duodega. järgmise duo ühisnimetaja võiks olla "keskpärane"

BOLOGNA
Eelmise hooaja 14.

Bologna eelmise hooaja algus oli ootamatult nukker kui peale kolmandikke mänge leiti ennast tabeli viimaselt realt. Kuid siis tuli pukki Donadoni, kes leidis vanurite ja noorte vahel sellise sünergia, et ühel hetkel olid punasinised ühe hirmsaima kaitsega meeskond liigas, kes peaaegu jõudis ka Euroopa Liiga kohtadele flirtima kuniks üsna kohutava hooaja lõpuga kukuti tabelis neljateistkümnendale reale.

Üldiselt võinuks see olla väga korralik vundament, kus meeskonda aktiivselt tugevamaks ehitada, kuid üldjoontes on Bologna suvi olnud vaiksem kui võinuks, omanike varasemaid suuri sõnu uskudes, loota. Meeskonnal küll liiga palju kadusid aknas polnud. Põhitegijatest kaotati eelmisel suvel San Marinost meeskonnaga liitunud poolkaistja Diawara Napolisse, samasse kohta kolis ka hooaja teisel poolel meeskonnal abiks olnud Giaccherini, lisaks kaotati ka oma põhikaitsja Rossetini ja sellega olulised kaod ka piirduvad.

Kuna eelmisel hooajal meeskonna kaitse pidas, siis on ka loogiline, et kaitseliin jätkab sisuliselt samas koosseisus nagu eelmisel aastal. Väravas on kogenud Mirante, kaitses üks liiga suurimaid talente Masina, aastaid Itaalia koondise piirimail olnud kogenud Gastaldello ja siis trobikond nooremaid (Kraft, Oikonomou, Mbaye, Ferrari) ja vanemaid Maietta, Cherubin) kaitsjaid kust ühel hetkel peaks Donadonil toimiv kooslus tekkima. Üldiselt muidugi kummaline, et Rossetini asemel mõnda niiöelda kindla peale mängijat ei toodud. Samuti võib kummaliseks pidada Bologna liigutusi poolkaitses, kus olid suurimad kaod. Mitte, et uued tulijad nagu noor Ungari talent Nagy või aastatepikkuse kogemusega Dzemaili halvad mehed oleks, aga samuti ei saa neid lugeda sammuks edasi. Aga kui Donsah-Taider suudavad näidata tänavu eelmise aastaga sarnast mängu (või kunagised talendid Rizzo-Crisetig-Pulgar peaks tasemes sammu edasi tegema), siis peaks ka praegune kooslus välja vedama.

Kuid väga pole näha, et kuidas peaks välja vedama meeskonna rünnak. Eelmisel aastal oldi väravate löömisega väga hädas ja pahatihti ihuüksi ründes olnud Destrolt oodati kindlasti kahekohalist väravasummat, mida ei tulnud. Nii olnuks loogiline, et raha oleks investeeritud just Destrole vääriliste abiliste leidmiseks. Jah, Milanist küll hangiti Verdi ning Tšehhist toodi sealne koondislane Krejl, kes vägemalt juttude järgi võiks päris äge düüd olla, aga võinuks oodata siiski mõnevõrra suuremaid purakaid.

Üldiselt kuulub Bologna nende, just viimastel hooaegadel esilekerkinud, sümpaatsete meeskondade hulka, kes panustavad selgelt noortele. Kui kogenud keskkaitsjad ja Dzemaili kõrvale jätta, siis ülejäänud meeskond koosneb vähem või rohkem napilt kahekümne eluaasta peale olevatest mängijatet, kellel ilusamad aastad näivad alles ees olevat. Teisalt kaasneb pahatihti kogenematusega ka ebastabiilsus ja ei imestaks kui Bolognal tuleb järjekordne hooaeg, kus ilusatel perioodidel mängitakse kui Euroopa Liiga tiim ja koledatel perioodel kui relegatisoonitiim. Iseasi kummad perioodid tänavu pikemaks kujunevad.

Eika ennustab: Üks-kaks kohta kõrgemal kui eelmisel aastal

ATALANTA
Eelmise hooaja 13.

Atalanta eelmine hooaeg oli üsna arusaamatu. Hooaega alustati pauguga kui detsembri alguseks oldi sisuliselt ühes pundis Roma-Juventuse-Milaniga seitsmendal kohal. Kuid siis tuli järgi mõõn, kus meeskond oli võiduta neliteist mängu järjest (antud perioodi sees müüdi maha ka Maxi Moralez ja German Denis, kellest ma ootasin ilget paugutamist eelmisel hooajal) ja kevadel oli meeskond silmitsi relagatsioonitsooniga, kust küll hooaja lõpuga end välja rebiti.

Üldiselt on Bergamo meeskond olnud stabiilne tabeli teise pool tiim (viimased viis hooaega kohtadel 12-15-11-17-13) ja ega tänavunegi koosseis esikümne kohtadest väga ei luba unistada. Suvel kaotas meeskond oma kaks parimat keskpoolikut (De Room kolis Premmi ja Cigarini Sampdoriasse) ja kummalisel kombel neile samaväärseid asendusi ei hangitud. Nii peavad nende saapad üle võtma vanad olijad nagu Kurtic ja Carmona. Serie Bst naases laenult küll noor elevandiluuranniklane Kessie, kes on esimese kahe mänguga löönud kolm väravat ning samalaadselt jätkates võib olla hooaja üks komeete.

Kuna meeskond mängid uuest hooajast Gasperini käe all, siis võiks oodata muidugi, et tiimi 3-4-3 taktikas wingbackid löövad särama, sest üldiselt tema juhendavates meeskondades nii juhtub. Saab näha, kas särama löövad kogenud Konko ja Drame või noored nagu Cabezas või Conti. Ka kolmemehelises kaitseliinis kollkiiper Sportiellot julgestamas on meeskonnal teada-tundub näod: Masiello, Zukanovic, Toloi kamp peaks Serie A ja eriti muidugi Roma fännidele üsna tuttavad nimed olema. Suve ainus suurem ost tehti ründesse kui Swanseast toodi koju tagasi Paloschi, kes peaks lahendama meeskonda eelmisel hooajal kummitanud väravate löömise probleemi kui ükski tipuründaja üle viie värava kirja ei saanud. Paloschit peaks väravatelöömises toetama eelkõige meeskonna ehk suurim staar Gomez. Ühesõnaga ei midagi liiga põnevat, aga päris puujalgade kari ka pole.

Atalantat väga seksikaks meeskonnaks just pidada ei saa, aga üldiselt peaks antud meeskonnal koosseisu olema küll, et taaskord relegatsioonijoone peale püsima jääda. Ideaalis võiks Gasperini käe all see toimuda seksikat jalgpalli näidates, aga pigem laseb Atalanta oma klassikalises keskpärasuses edasi.

Eika ennustab: Teise kümne keskpaik

[cannuman]

Sassuolo nv võidust Pescara vastu saab ilmselt 3-0 kaotus, kuna panid mängu registreerimata mängija (või mis iganes see "inegiblie" on).
Sasihuiyolo

tra mind alati ajab nii närvi selline sitt. Mis kuradi mõttes siis üldse lastakse mängule üles anda venda kes ei tohi mängida? Järgmine nädal regavad mängule Al Bundy ja keegi ei kobise? Et noh võiks ikka liiga poolt mingi kontroll ka olla.

[Iceman]

Eika võiks tõesti ennast liigutada , krdi teist hooaega järjest failib siin, vaja siin lihtinimesi lollitada ja ootele panna !?

Pean Atleticoga nõustuma selles suhtes, et Spalletti on keskpärane treener, krdi sellise materjaliga ikka suuta kaks hooaja tähtsaimat mängu lati alt läbiminna keskpärase tiimi vastu on "SAAVUTUS" ! Tõesti ainult Scudetto võib selle kiilaka päästa, TIM CUP ja hõbetärn oleks ka tore, tema tasemele vastav.

No kuule, kui De Rossi poleks mentaliks ära läinud, oleks 11vs11 asi veel täiesti võimalik olnud. Aga kuna mõni ei suuda end kontrollida isegi siis, kui talle loeti personaalselt ka enne mängu sõnad peale, no siis pole midagi. Treenerit ei anna süüdistada. Siin kohal tuleb De Rossi poole vaadata.

[eika]

järgmisena duo "tagasi esikümnesse"

TORINO
Eelmise hooaja 12.

Torino eelmine hooaeg oli selge pettumus. Kahel varasemal hooajal esiüheksas lõpetanud meeskond tõi eelmisel suvel tiimi rohkelt noori ja andekaid mängumehi ning võinuks eeldada järjekordset finišeerimist tabeli esimeses pooles. Kuid reaalsuses vedasid alt nii noored, kes veel ei suutnud meeskonda vedada kui ka kogenenumad mängijad, kes olid lihtsalt keskpärased. Nii ei saanud hooaja suurepärane algus (peale nelja vooru oldi teisel kohal) hilisemat jätku ja lõppkokkuvõttes oli kaheteistkümnes koht ka täpselt see tabeliauk, kus enamus hooaega veedeti.

Tänavu, kui noorematel mängijatel on aasta jagu kogemusi juures, võinuks Torinolt oodata suuri tegusi. Kuid kõige selle juures on üks suur ja rasvane aga- meeskond kaotas suvel sisuliselt terve kaitseliini, kui paremkaitsja Peres liikus Romase ning keskkaitsjad Glik Monacosse ja Maksimovic Napolisse. Kolme mehest eest saadi kokku küll ligi 50 miljonit eurot, kuid antud raha sisuliselt turule tagasi pole viidud. Peres asendati küll De Silvestriga ja Glik-Maksimovic Castan-Rossetini duoga. Lisaks neile on kaitseliini võtta veel Zappacosta, Molinaro ja Bovo, aga tasemelangus on üsna lmselge ja totaalse šokina meeskonnaga liitunud inglaste esikiipril Joe Hartil tõotab tulla robustselt tööd täis hooaeg.

Kaitsepuudused ei tähenda siiski, et Torinolt ei võiks kõrgeid kohti oodata, sest muud liinid on Sinisa Mihaljovici juhendataval tiimil väga põnevad. Poolkaitses on mitu põnevat noort, eelkõige noored Itaalia lootused Benassi ja Baselli, aga ka Obi ja Acquahit ei saa maha kanda. Regista kohale on aga võtta kogenud igiliikur Vives või akna viimasel päeval meeskonnaga liitunud Valdiorfi, kes Napoli-aasta veetis süvapingil, aga varasema Empoli-aasta soorituste põhjal jõudis ka koondisesse välja.

Sama põnev on ka rünnak, mida juhib suurepärases hoos olev Andrea Belotti, kes on viimases 22 liigamängus löönud 15 väravat (kontrollida ei viitsi, aga eeldatavasti on antud perioodil ainult Higuain parem olnud). Kui 22-aastane ründaja samas tempos jätkama peaks, siis on ainult aja küsimus, millal ta koondise põhivend on. Ülejäänud eelmisel hooajal feilinud Maxi Lopeste ja Quagliarellade ja Immobilede seltskond on ka välja vahetatud Ljajic-Iago Falque duo vastu, kes peaksid Belottit äärtelt aitama. Põnev duo seegi, sest mõlemal on oma parima mängija-aastad alles ees ja ei saa unustada, et nende mängijatega lootis Roma veel mõned ajad tagasi Scudettole minna. Lisaks on koosseisus ka noored Lõuna-Ameeriklased Boye ja Martinez, kes peaksid enamvähem pädevad pingimehed olema.

Oleks Il Toro kaitseliini suutnud säilitada, siis võinuks nad sirgjooneliselt Euroopa Liiga kohale ennustada. Nüüd enam nii uljas poleks, kuid esikümne lõppu võiks ja peaks selle koosseisuga ikka jõudma ning suure tõenäosusega visatakse kinnas ka Sassuolole, et üle võtta kõige seksikama väiketiimi tiitel.

Eika ennustab: Üheksas

GENOA
Eelmise hooaja 11.

Genoa Kriketi ja Jalgpalliklubi eelmised hooajad on olnud üsna üles-alla. Mõned aastad tagasi jäädi paar hooaega kõige napimalt Serie Asse püsima, üle-eelmisel hooajal paugutati ennast Euroopa Liigasse (kus küll ei mängitud tehnilistel põhjustel) ja eelmine hooaeg oli midagi vahepealset kui tiksuti hooaega läbivalt tabeli teises pooles.

Genua esindusklubi läbivaks mureks on lineaarse loogika puudumine meekonna ülesehitamises ja robustne kaadrivoolavus. Ei imestaks kui viimasel viiel hooajal oleks meeskonnal sadakond erinevat mängijat platsil käinud. Väga erinev pole olnud ka see suvi, kui kaotati enamus ca 20 liigamängu kirja saanud mehed: DiMaio liikus Fiorentinasse, Ansaldi Interisse, Tachtsidis Cagliarisse, Suso Milani, Capel Anderlechti, Dzemaili Bolognasse. Mõne teise tiimi puhul võiks rääkida kaosest ja suurtest kadudest, Genoa puhul on tegu rohkem regulaarse suvega. Olenemata kõigest sellest on noorel peatreener Ivan Juricil kasutada täiesti viisakas materjal, millest esikümne meeskonda välja voolida.

Üsna korralik näib paberil meeskonna kaitse, mis on eelmisest hooajast suuresti muutumatu. Väravavaht Perini on nüüd juba aastaid paari pandud jalgpallimaailma suurtega, kuid seni on jäänud läbilöök tegemata. Kolmest kaitseliini kasutaval Juricil on keskkaitsessegi valikut korralikult kui meeskonnas on Argetina kolmik Burdisso-Munoz-Gentiletti ja kohalik Izzo. Tundub selline kooslus, mis vaja ainult mängima panna. Poolkaitseski on korralikult valikut, kui koosseisus on Portugali Veloso, suvel erinevate suurklubidega paari pandud Venezuelane Rincon ja stabiilselt korraliku SerieA taset näidanud Rigoni. Wingbacki kohtadele hakkavad võitlema Lazovic, Laxalt, Edenilson, Orban sugused düüdid, kelles kõigis mingi potentsiaal on olemas.

Ka Genoa puhul, sarnaselt Torinoga, peab muidugi eraldi rääkima tipuründajast. Leandro Pavoletti suutis end eelmise hooajaga mängida Itaalia koondise piirimaile ja tänavugi suutis esimese mänguga kohe kaks ära lüüa. Kuigi mehe läbilöök kõrgemail tasemel tuli alles 27-aastaselt, siis võib tegu olla ühe järjekordse kõrges vanuses särama löönud mängijaga nagu Itaalias ikka neid hooti tekib. Teda toetav seltskond tundub, kui mitte hea, siis vähemalt põnev. Prantslane Ntcham ja Ocampos olid verinoorena suured talendid, kes küll suures jalgpallis leegina põlema pole veel läinud. Huvitav kuju on ka Giovanni “Diego poeg” Simeone, kellel seljataga üsna okei statistikaga noortekarjäär. Üsna loogiline oleks, kui mõni eelmainitutest tänavu ka läbi lööb ja kui ei peakski lööma, siis on alati varnast võtta kogenud Pandev.

Sisuliselt võib muidugi Genoa puhul igaks aastaks kopipeistida lause, et nende puhul ennustada on megaraske ja ega ei imestaks ka ühegi tulemuse üle. Kui Genoa veaks end Euroopa Liiga kohtade piirimaile, siis see on “loogiline, sest kogenud tasemel mehi ja andekaid noori on palju” ja kui Genoa peaks veetma hooaja relegatsioonijoonel, siis see on “loogiline, sest ega meeskonnal erilist kogenud ja kindla peale ründejõudu pole ning kaitseliingi oli suurte küsimärkidega”. Kuid üldiselt ei näe siiski liiga palju põhjusi, miks peaks see tiim madalamal kui eelmisel hooajal lõpetama

Eika ennustab: Kümnes

[eika]

järgmine duo. "eelmise hooaja suurüllatajad, selle hooaja eeldatavad suurkukkujad"

EMPOLI
Eelmise hooaja 10.

Empolit peeti eelmise hooaja eel laialdaselt relegatsioonitiimiks, kui meeskond kaotas suvega peatreener Sarri ja mängijaid igast liinist eesotsas Hysaj, Rugani ja Valdiorfiga. Kuid kõigile üllatuslikult klikkis Empoli suuresti verinoor koosseis omavahel suurepäraselt ja terve hooaeg veedeti esikümnes või selle piiril. Nüüd, üks suvi hiljem, on Azzurri suvine aken justkui deja vu eelmisest suvest.

Ka sellel suvel suutis Empoli kaotada oma peatreeneri (Giampaolo Sampdoriasse), parima keskkaitsja (Tonelli Napolisse), parima äärekaistja (Rui Romasse) ja keskvälja põhimehed (Zielinski Napolisse ja Paredes Romasse). Nii ongi hooaja peamine küsimus, et kas Empoli suudab teise suure rahvastelahkumise üle elada, sest taaskord näib Empoli koosseis pigem relegatsioonivääriline.

Eriti nukker näeb välja meeskonna kaitse, kust kunagine Hysaj-Rugani-Tonelli-Rui kooslus on nüüdseks asendunud äärmiselt keskpärase puiduga. Kui äärekaitsjad Pasqual-Laurini-DiMarco (viimane on see u19 koondise täht) on veel mingil määral enam-vähem, siis keskkaitsevalik Belluschi-Barba-Costa tundub liiga üks kohutavamaid. Mujal on mõneti üritati korrata eelmise aasta lähenemist, kui poolkaitses panustatakse noortele ja ründes peerudele. Nii toodi Milanist poolikusse Mauri, Juventusest Tello ja lisaks on olemas eelmisel hooajal peamiselt pingil olnud Diousse, Krunic ja Büchel. Väga raske on näha, et keegi antud seltskonnas suudaks ligilähedalegi näidata Zielinski-Paredese tasemel mängu, kes eelmisel hooajal olid suurepärased. Ründesse toodi Maccaronele ja Pucciarellile lisaks Gilardino, kelle parimad aastad näivad ka seljataga olevat. Teisalt muidugi lõid Maccarone-Gilardino kahepeale eelmisel hooajal 23 väravat ja võib-olla kannan mehi enneaegselt maha.

Terve liiga suurim suvine “üleminek, mida ei juhtunud” oli muidugi Saponara keiss, keda pandi paari kõigi Itaalia esikaheksa meeskondadega (ja ka kosilastega välismaalt), kuid täiesti arusaamatult jäi veel üheks aastaks meeskonda. Saab näha, kuidas Saponara tänavu sisuliselt üksi suudab meeskonda tassida, sest lihtne see ülesanne ei ole ja kõik hetkel vihjavad kõik märgid sellele, et Empoli kukub tabeli lõppu ning eelmise aastaga sarnast imet ei suudeta teha.

Eika ennsutab: Relegatsioon

CHIEVO
Eelmise hooaja 9.

Lendavate Eeslite koosseis eelmise hooaja eel ei tundunud midagi erilist ja seda üllatavam on, et meeskond suutis tõusta viimase kümne aasta parimale positsioonile. Meeskond oli üllatavalt hea ründes (löögi üle värava per mäng!) kui ka endale omaselt pädev kaitses. Kuna eelmisel hooajal kõik lippas, siis sisuliselt läheb Rolando Marani käe all mängiv meeskond aastale vastu identse võistkonnaga eelmise aastaga.

Kadusid on meeskonnal olematult. Korraliku hooaja teinud väravavaht Bizzarri lahkus küll Pescarasse, aga niiöelda koju naases veteran Sorrentino, kes peaks siiski klassi võrra paremgi mees olema. Lisaks lahkusid pingilt keskväljaveteranid Pepe ja Pinzi, kes asendati Napoli DeGuzmani ja Anderlechti Bastieniiga ehk sealgi peaks olema edasiminek. Sellega võibki Chievo suve kokku võtta ja meeskond võib üsna rahul olla, et ülejäänud liiga aktiivselt nende mängijaid šoppama ei tulnud.

Sisuliselt näeb platsil eelmise aastaga muutumatut koosseisu, kus kaitse näeb välja veelgi rohkem nagu vanadekodu, sest valikus on Dainelli 37, Cesar 34, Gamberini 35, Gobbi 35, Frey 32 ja noore ulja noorena 29 aastane Cacciatore. Ilus vaadata kohe- nagu väike Juventus vms. Chievo tugevus peaks eelkõige leiduma siiski keskväljal, kuhu on kokku saadud väikeklubi arvestades päris nimekas koosseis. Mängujuhina nr 10 koha peal mängib Birsa, keda selja taga toetab kolmik valimist Radovanovic, Rigoni, Castro, Hetemaj ja De Guzman. Väga okei värk. Nii okei ei tundu küll ründevalim (FloroFlores, Meggiorini, Pellisier, Inglese), kus ei tundu ühtegi mängijat, kes suudaks hooajal ligilähedalegi kümme väravat lüüa, aga nagu eelmine hooaeg peale Paloschi talvist lahkumist näitas, siis seda pole vajagi kui kõik muu toimib.

Tegelikult on Chievo juhtum huvitav, eelkõige võtmes “mida v*ttu, kuidas see meeskond eelmisel aastal üheksas oli”, aga ka võtmes, et mis tänavu toimuma hakkab. Üsna kindel võib olla, et Chievo tänavu vähikäiku teeb, sest teine selline hooaeg sellise koosseisuga pole väga mõeldav. Aga teisalt on aastatepikkune SerieA vaatamine näidanud, et kogenud kaitseliin + pädev poolkaitseliin kombo on tavaliselt piisav, et teise kümne keskel lõpetada. Sinikollaste puhul on kaitse puhul muidugi see ohumärk, et kogu see kamp võib ühel hetkel tänu vanusele kollektiivselt ära kukkuda ja siis oleks neil asjad pekkis ka. Kuid peamine on, et Chievo enda klassikalisse “lööme hooajal 28 väravat, jobistame umbkaitset ja jääme püsima” vormi ei naaseks kuigi ohumärgid, arvestades olematut rünnet, on selgelt olemas.

Eika ennustab: Kole mäng ja napp püsimajäämine

[Saarlane]

Olen saamatu ja ise ei leia - kas keegi saab Gazzetta hinded suvisele mercatole panna?

[eika]

9 Juventus
8,5 Napoli
8 Inter
7 Torino
6+ Fiorentina, Roma
6,5 Cagliari Genoa, Sampdoria, Sassuolo
6 Atalanta, Crotone, Lazio
5,5 Bologna, Empoli
5 Chievo, Palermo, Pescara, Udinese
4,5 Milan

[Saarlane]

Kommentaaride ja üleminekute endiga pole? Tavaliselt on terve pilt olnud. Andsin oma parima, aga olen ikka Google'is saamatu :/

[Jasper]

Kommentaaride ja üleminekute endiga pole? Tavaliselt on terve pilt olnud. Andsin oma parima, aga olen ikka Google'is saamatu :/

twitter: gazzetta ratings

[eika]

järgnevaks siis kaks duo "pucis suurklubid"

LAZIO
Eelmise hooaja 8.

Lazio on suurepärane näide sellest, kuidas ebakompetentne juhtkond suudab heas seisus klubis perse keerata. Eelmise suve alguseks oli Lazio seis suurepärane, kui liiga lõpetati kolmanda kohaga ning meeskonna koosseis vajanuks 3-4 tipptasemel mängijat, et võidelda Meistrite Liiga Play-offis edasipääsu eest ja Serie A hooajal Meistrite liiga koha eest. Kuid selle asemel jobistas juhtkond eesotsas Lotitoga niisama tühja ja eelmine hooaeg oli üsna katastroofiline. Meistrite Liiga eelringist saadi sirgjooneliselt sisse (nagu itaallastele kombeks) ja liigahooaeg veedeti pea tervenisi, suuresti tänu räigelt sisseimenud kaitsele, Euroopa kohtadest kaugel.

Mis seisus on klubi aasta hiljem. Tõsifännid on omanikkonna peale täiesti pöördes, mistõttu ei saadud juba eelmisel aastal enamikel mängudel üle 20 000 pealtvaataja staadionile (keskmine publikunumber kukkus ühe hooajaga 15 000, jep, 15 000 inimese võrra) ja mis sellel suvel tipnes olukorraga, kui esimesel müügipäeval müüdi tervelt 11 hooajapiletit. Justkui mõnituseks käis Lazio neid kõiki ka personaalselt tänamas. Meeskond kuulutas välja peatreener Bielsa, kes kuu peale lepingu sõlmimist ja paar päeva enne esimesi treeninguid teatas, et ta koos nelja abilisega siiski ei tule klubisse, sest meeskond polnud juuli alguseks ostnud ühtegi varasemalt Lotito poolt lubatud mängijat. Rääkimata väiksematest probleemidest nagu mängijate mittetulekud suvistele treeningutele (Keita) või siis lihtsalt oma parima mängija mahamüümine (Candreva). Kui liigas on mõni klubi, kes vajab kiireimas korras uut omanikku, siis selleks on ilmselgelt Lazio. See, et Lotito sugune tont on Itaalia jalgpalliliidus üsna olulisel nõuandval kohal, saab juhtuda ilmselgelt ainult Itaalias.

Suvel oli Laziol mitu olulist kadu, kui lisaks Candrevalel lahkusid ca 30 mängu kanti kirja saanud düüdidest veel Konko, Gentiletti, Mauricio, Klose ja Matri. Siiski pole olukord nii hull, kui ta esialgu tundub, sest Lazio on näidanud, et piiratud raharessursside juures on neil suurepärane oskus leida tasemel mängijaid. Kuna eelmise aastal oli Laziol tabeli teise poole tasemel kaitseliin, siis suurimad lisandused on tehtud just sinna. Suurimaks boonuseks võib olla Stefan de Vrij naasmine pea aastapikkuselt vigastuspausilt- hollandlane oli üle-eelmisel aastal oma positsioonil liiga üks parimaid mängijaid (kuulus näiteks minu hooaja sümboolsesse koosseisu), kuid ka teised nimed on päris põnevad. Viimasel hooajal Venemaal überkaitset näidanud Rostovist toodi nende üks põhijõude Bastos, Belgiast toodi vanem Lukaku ja Bragast viimastel hooaegadel Monaco mänginud Wallace. Kõik kolm nõksa üle 20 aasta vanused kaitsjad toodi 5-6m per tükk ja ei imestaks, kui mõni neist on hooaja lõpuks oma hinna viiekordistanud. Lisaks on olemas ka eelmise hooaja põhilised ääre- ja keskkaitsjad (Basta, Radu, Hoedt), mis tähendab, et kõik osised on olemas, et tänavu saaks kaitse pidama.

Teine jutt on muidugi ründesuunaga. Candreva kaotus poleks nii suur löök, kui Anderson-Keita-Kishna näidanuks eelmisel hooajal mingitki edasiarengut, aga pigem muutuvad verinoored mängumehed aasta-aastalt aina hullemaks. Täiesti arusaamatu keiss, eriti muidugi Andersoni puhul, keda mõned ajad tagasi pandi paari jalgpallimaailma kõige suurematega. Ega teisedki ründeliini mängijad väga julgust ei tekita- Immobile viimased hooajad on olnud totaalsed lati alt läbijooksud, sealjuures ütles Torino (kus Immobile eelmise hooaja lõpu veetis), et sellise suhtumisega mängijat nemad ei taha. Lisaks on ründesse veel võtta Lulicid ja Djordjevicid, aga ega nemadki erilised väravatemasinad pole. Meeskonna tugevaimaiks lüliks on ilmselgelt poolkaitse, kus Biglia-Parolo on stabiilsed tipptegijad ja kuhu on võtta lisaks Milinkovic-Savici/Cataldi suguseid tulevikutegijaid või Loritz/Luis Alberto suguseid Serie A mõistes veel teadmata tasemega mehed.

Ühesõnaga on Lazio kooseis ja ümbritsev segadus täpselt selline, et tänavu võib Simone Inzaghi juhtimisel juhtuda kõike. Positiivne stsenaarium on, et meeskond on tänu muule kaosele enneolematult ühtne, noored mehed (jep, vaatan Felipe Andersoni otsa) teevad tasemetõusu ja ostudega pandi täppi (a la Immobile kütab 20+ väravat ja kaitse on tipptasemel) ja meeskond võitleb Meistrite Liiga koha ees. Negatiivne stsenaarium on, et üleüldine kaos imbub ka meeskonda, kõik on turris ja pahased ning meeskond kukub sirgjooneliselt tabelis esikümnest välja. Kumbki stsenaarium üleliia ebareaalne ei tundu, aga reaalsuses Lazio on siiski vast selline Euroopa Liiga koha eest võitleja.

Eika ennustab: 7.

MILAN
Eelmise hooaja 7.

Kui Lazio veel ootab pikisilmi uusi omanikke, siis teine meeskond, kes karjuvalt uut juhtkonda vajas selle ka sai. Rossonero viimased kolm hooaega, kui on lõpetatud esikuuikust väljas, on olnud ajalooliselt uttivis ja viimati oli meeskond nii sügavas augus enne Berlusconi ajastu algust kaheksakümnendate alguses. Kuid uus Hiina omanike ajastu ei alanud libedalt, kui lepingute allkirjastamine võttis aega sisuliselt terve suve ja Hiina omanike rahasüst jõudis kohale paar päeva peale üleminekuakna sulgumist. Tundub, et hiinlased jalgpallis kõige teravamad kriidid just pole ja nii oli Milani aken üks järjekordne säästuaken nagu viimastel aastatel tavaks on olnud.

Esiteks peab muidugi mainima seda, et Milani ennustamisega on mul üks omalaadne kiiks. Ei teagi, kas ootan neid nii pikkisilmi suurde mängu tagasi, sest Serie A ilma tippmängus oleva Milanita pole päris see või milleski muus, aga viimased aastad olen järjepidevalt Milani järjepidevalt hooaegade eel ülehinnanud. Olgem ausad, see päris normaaalne seeria ei ole:
15/16 ennustus 5, tegelik 7
14/15 ennustus 4, tegelik 10
13/14 ennustus 3, tegelik 8

Hullem kui counti Roma ennustused ja sestap tuleb kogu mu järgnevat juttu võtta suure reserveeringuga, sest mul on tunne, et ma taaskord kipun Milani ülehindama, sest miskipärast osa Milani koosseisust mulle täiesti meeldib. Võtame näiteks kaitseliini. Donnarumma on väravas erakordne talent ja kui vähegi sama areng peaks jätkuma, siis on Buffonile kauaoodatud asendaja leitud. Romagnoligi on näidanud, et vaatamata noorele eale mängib ta kaitset tipptasemel ja tema kõrvale toodud Gustavo Gomez tundub ka Romagnoli kõrvale hästi sobituv koll. Ja ega äärekaitseoptsioonidel nagu De Sciglio, Antonelli või Abate tegelikult ju midagi viga pole. Miinuseks on vaid see, et ega kaitseliin mängijate eemalejäämisi suurt lubada ei saa, sest keskkaitse varumeesteks on Zapata ja Paletta sugune tabelilõpu tasemel saast.

Sarnaselt tundub ka meeskonna ründeliin täiesti tipptasemel. Bacca on näidanud, et kuskil 20 väravalist väravasaaki võib temalt ikka oodata. Niang-Suso näitasid Genoas, et meestel taset on ja mõlema puhul võiks ju tulla kauaoodatud läbimurdehooaeg suure jalgpalli mõistes- olgem ausad, kui seda tänavu ka ei tule, siis võib nad selles plaanis ka maha kanda. Lisaks osteti suvel SerieBs robustselt skoorinud Lapadula ning Türgi liiga MVP Sosa, kes mõlemad ideaalis võiksid Milani ründemängus suurt rollis mängida (teisalt ei imestaks ka, kui nad mõlemad totaalselt läbipõleksid, sest kummagi senine karjäär väga julgustav pole). Meeskonna suurima murekohaks on poolkaitse, mis tundub mingi Genoa tasemel sitt. Montolivo? Kucka? Bertolacci? Mati Fernandez? Bonaventura? Poli? Pastalic? LOL. Kui Bonaventura kõrvale jätta, siis ülejäänud mehed on küll pehmelt öeldes suvapask ja Montella peab tegema imet, et antud seltskonnast tabelitipuvääriliselt palliv kooslus leida. Samas on Milan Montella näo lõpuks leidnud peatreeneri, kes on näidanud, et suudab sitast (poolkaitsest) saia teha ja päris lootusetuks olukorda lugeda ei saa.

Kui keegi ütleks, et Milani koosseis esmapilgul näib Carlos Baccaga Genoa, siis ega ta väga ei eksiksi, sest Milan on liiga neljast parimast meeskonnast koosseisu poolest veel valgusaastate kaugusel. Aga teisalt on (minu võibolla taaskord nihkes arvamusel) Milanil talenti ja meeskonda piisavalt, et lõpuks ennast esikuuikusse tagasi vedada- eriti arvestades, et nelja parima tiimi järel tuleb suur auk ja arvestades eeldatavat kulutamist jaanuaris, millega suurem augud saaks kinni lappida. Iseasi kas napilt Euroopa Liiga kohtadele mängimine on see, mida Milani suguse ajalooga klubi väärib, aga sinna auku hooaeg peaks tulema.

Eika ennustab: 6. (arvestades eika-milani-ülehindamise koefitsenti, siis reaalsuses peaks Milan kuskil 8-9 koha tiim olema)

[eika]

Et tempos püsida, siis laksame kaks veel. Ühisnimetajaks "eesmärk- eelmise hooaja tulemuse kordamine"

SASSUOLO
Eelmise hooaja 6.

Neroverdi tundub olevat pea kõikide Serie A fännide lemmiktiim number kaks ja sestap oli eelmise hooaja kuues koht ja Euroopa Liigasse jõudmine sümpaatne kõigile. Antud lause muidugi ei kehti Milani fännide kohta, keda Sassuolo kipub loputama ja kelle nina alt nüüd ka Euroopa koht ära napsati. Arvestades Sassuolo üsna okeid suve, siis tundub, et tabelites stabiilset tõusu teinud meeskond (17-12-6) võib tänavu ka suurde (loe: Euroopa kohtade) mängu püsima jääda.

Ei saaks öelda, et Sassuolo hooaeg kadudeta oleks olnud, sest kaotati kaks väga olulist mängumeest. Stabiilselt Serie A parimate paremkaitsjate hulka kuulunud Vrsjalko kolis Atletico Madridi ja Sassuolo eelmise hooaja ehk parim mängija Nicola Sansone Villarreali. Täiesti arusaamatu muidugi, et kumbagi, hetke jalgpalli arvestades võileivahindadega (vastavalt 18m ja 13m) lahkunud mängijat ükski Itaalia tipp ei tahtnud. Aga taaskord La Liga võit ja Serie A kaotus (üleüldse tegid hispaanlased mitu väga head ostu Itaaliast). Lisaks lahkus ka peamine pingilt tulnud ründaja Falcinelli, aga tema eriline skoorimasin polnud eniveis. Nii näeb Sassuolo välja vägagi sarnane eelmise aastaga. Väravas jätkab aastaid Serie As stabiilselt head mängu näidanud Consigli. Kaitseliinis peavad Vrsjalko paremal asendama kogenud Gazzola või Juventuse Primaveratäht Lirola, kes kaheks aastaks laenati. Vasakkaitsjad Peluso ja keskkaitsjad Acerbi-Antei-Cannavaro on ka viimastel hooaegadel ennast meeskonnas korralikult tõestanud (Lisaks lisandus Hollandist keegi Letscherti nimeline keskkaitsja)

Kummalisem keiss on meeskonnal poolkaitsega, sest Missiroli-Magnanelli-Duncan-Biondini sugused mängijad eraldiseisvalt erilist muljet ei jäta, aga Di Franscesco on aastast-aastasse düüdid suurepäraselt mängima pannud. Loomulikult poleks Sassuolo Sassuolo, kui nende ridades poleks übertalente ja poolkaitses on kolm 20-aastast itaallast, kellest võiks tulevikus suuri tegusi oodata: Sensi ja Mazzitelli olid eelmisel aastal tegijad Serie Bs ning Roma kasvandik Pellegrini möllas juba eelmisel aastal vahetusmehena. Ei imestaks, kui mõni antud noortest hooaja lõpuks Sassuolos põhitegijate seas oleks. Eriti arvestades seda, et Euroopa Liigas mängimine paneb Sassuolo kindlasti koosseisuga roteerima ja mänguaega peaks jätkuma tavalisest enamatele mängijatele.

Suur küsimärk on muidugi, et kuidas hakkab tööle Sassuolo rünne. Kunagisest Sansone-Zaza-Berardi triost on hetkel alles ainult viimane, kes suvel Juventusele korvi andis, et ühe hooaja veel rohemustedes mängida. Berardi eelmine hooaeg oli üllatavalt kesine, kui ta esmakordselt ei saanud kirja kahekohalist väravasaaki, kuid kõik vihjab sellele, et noor ääremängija teeb tagasituleku. Ülejäänud seltskond on täis küsimärke. Defrel ja Politano said juba eelmisel aastal korralikku usaldust, aga ega keeg Sansone tasemel mängu ei näidanud. Abiks võivad küll olla kogenud Matri või Romast laenatud Ricci, kuid esmapilgul siiski tundub, et ründes üks või isegi kaks pusletükki on puudu, kui keegi mainitutest ootamatult head hooaega ei tee.

Arvestades Euroopas mängimisega seotud raskemat graafikut ja paari kadu, siis näib Sassuolo regress tabelis üsna paratamatu. Eelnevaid hooaegu ja Euroopa rahasid arvestades oodanuks Sassuololt märgatavalt aktiivsemat suve, kuid kuna Di Franscesco on tõestanud ennast täieliku tipptreenerina, koosseisus on mitu potentsiaalselt esiletõusjat ja põhimängijad eelmisel hooajal tõestasid ennast tasemel palluritena, siis kukkumine vaevalt paarist kohast suurem on.

Eika ennustab: 8.

FIORENTINA
Eelmise hooaja 5.

Fiorentina on märkamatult üks liiga stabiilseimaid tulemusi näitav klubi. Eelnevate hooaegade kolmele neljandal tabelireal lõpetamisele võinuks järgneda ka neljas, kui meeskond poleks viimastes voorudes esineljast välja kukkunud. Kuna Viola ka sellel suvel suutis suuri kadusid meeskonnas vältida, siis ei näe väga palju põhjusi, miks ka sellel aastal meeskond ei peaks vähemalt eelmise aasta positsiooni välja mängima (eriti arvestades, et seljatagused meeskonnad tänavu märgatavalt ei tugevnenud).

Ühe põhimehena kaotas Viola keskkaitsest Roncaglia, kes kolis tasuta Celta Vigosse, aga kuna meeskonnal on korralikke keskkaitsjaid rohkesti (Fernandez, Astori, Tomovic, DiMaio), siis teda vaevalt taga nutetakse. Eriti arvestades seda, et Astori suutis eelmisel hooaja teha oma esimese korraliku suurklubi hooaja ja Tomovic-Fernandez on stabiilselt ägedad olnud, siis ei tohiks muresid olla. Suurem probleem on 26m euro eest Chelseasse kolinud vasakkaitsja Alonso asendamine (lahkus ka veterankaitsja Pasqual)- Horvaatiast liitus meekonnagai ka paar korda koondises mänginud Milic ja Uruguaist Oliveira, aga mõlemad on suure jalgpalli mõistes täiesti tundmatud suurused.

Kui vasakäärt võibki pidada meeskonna ainsaks suureks küsimärgiks ja murekohaks, sest kõikides teistes liinides on juba eelmisest aastast tuttav näod olemas. Väravas jätkab Rumeenlane Tatarusanu, paremwingbacki kohale võitlevad Bernardeschi ja Tello, keskpoolkaitsesse on võtta eelmisel hooajal läbimurdehooaja teinud Vecino, väga alahinnatud lõhkuja Badelj (kellel küll lepingu viimane aasta käsil ja agent juba öelnud, et mees lahkub kas jaanuaris või järgmisel suvel) või uue nimena Aston Villast tulnud Kolumbia koondislane Carlos Sanchez.

Ründetriogi on muutusteta, kui tipuründajana jätkab eelmise hooaja alguses totaalselt lammutanud kui lõpuks väsinud Kalinicst, keda seljataga toetavad Borja Valero ja Josip Ilicic, kes näidanud ennast stabiilselt Serie A tipptaset näidanud mängijatena. Lisaks on pingil võtta Babacar või siis üsna põneva nimena verinoor Federico Chiesa, kellelt võiks ju isalt Enricolt saadud väravalöömisgeen jalas olla. Muidugi see, et Violas mängib nii Gheorge Hagi kui ka Enrico Chiesa poeg tuletab meelde, et pagan, ma hakkan vanaks jääma.

Ühesõnaga oli Viola suvi üsna igav, sest suurt sammu edasi ei tehtud, kuid samas ei jäädud ka eriti nõrgemaks. Paolo Sousal, kes eelmisel hooajal tõestas päris korraliku treenerina, peaks olema käes kõik riistad, et eelmise aasta tabelikohta korrata, sest esimene nelik tundub koosseisu poolest nõksa tugevam ja seljatagused meeskonnad nõksa nõrgemad.

Eika ennustab: Viies

[Jasper]

ˈfʊtnəʊt

Rossonero viimased kolm hooaega, kui on lõpetatud esikuuikust väljas, on olnud ajalooliselt uttivis ja viimati oli meeskond nii sügavas augus enne Berlusconi ajastu algust kaheksakümnendate alguses.

96/97 üheteistkümnes koht 18 tiimi hulgas
97/98 kümnes koht 18 tiimi hulgas.

Zvonimir Boban mängis siis Milanis, kui keegi tema tsitaatidele krediiti tahab anda. tomatite või munade loopimist olla ka olnud.

[eika]

96/97 üheteistkümnes koht 18 tiimi hulgas
97/98 kümnes koht 18 tiimi hulgas.

Zvonimir Boban mängis siis Milanis, kui keegi tema tsitaatidele krediiti tahab anda. tomatite või munade loopimist olla ka olnud.

Jep, selliseid kahe-aastaseid auke on Milanil olnud küll, aga pidasin silmas just kolme järjestikust täiesti perses hooaega. 96-98 hooaegadele eelnes ja järgnes tiitel, et sesmõttes toonane auk nii kohutav vast pole?