Ligue 1 2017-18

[Mask]

8. voor

Hooaja 8. voor viis Pariisis kokku kaks seni veel kaotuseta püsinid meeskonda - tabeliliidri Paris St. Germaini ja vooru eel kolmandat kohta hoidnud Bordeaux. Kodupubliku ees pallinud PSG end aga kùlalistel üllatada ei lubanud ja oli juba poolajaks Neymari vedamisel suurelt 5-1 ees ning teisel poolajal vormistas lõppseisuks 6-2. Kuna vooru eel Pariisi meeskonnast punkti kaugusel püsinud Monaco ei suutnud, sarnaselt PSG-le möödunud voorus, Montpellier` vastu enamat viigist, siis suurenes vahe kahe esimese vahel taas kolme punkti peale. Monacole ei suutnud võidupunkte sel korral tuua ka Radamel Falcao hooaja juba 12. liigatabamus, sest sellele vastas Montpellier` poolt vanameister Souleymane Camara.

Kahe suure taguses seltskonnas jätkavad üllatamist Nantes ja Caen, kes on liigatabelis roninud vastavalt 4. ja 6. kohale. Claudio Ranieri juhendatav Nantes võttis läinud voorus juba oma neljanda järjestikulise võidu (kolm neist on tulnud skooriga 1:0), kui kodus oldi minimaalse skooriga parem liigatabeli punasest laternast Metzist. Caen oli aga sama tulemusega võõrsil parem samuti tabeli tagumisse poolde kuuluvast Rennes`ist ja jääb nüüd poodumist vaid punkti kaugusele.

Vooru teises suures kohtumises said Mediterranean derbis kokku Nice ja Marseille Allianz Rivieral, ja kuigi kodumeeskond Nice läks kohtumist kiirelt 2-0 juhtima ja sai ka pärast Luiz Gustavo punast kaarti viimased 25 minutit ühemehelises eduseisus mängida, pidid võõrustajad ikkagi lõpuks ülivaluse 2-4 kaotuse vastu võtma. Marseille tõusis kolme punkti najal tänu paremale väravate vahele Nantes`i ette liigatabeli kolmandaks. Nice`i meeskond vajus aga esikümne lõppu, jäädes poodiumist kuue silma kaugusele.

Kesiselt käib ka eelmise hooaja neljanda meeskonna Lyoni käsi, kes teist vooru jutti mängis kahel korral edu maha ja pidi lõpuks võõrsil Angers` vastu 3-3 viigiga leppima. Võiduta püsitakse nüüd juba viimases kolmes kohtumises (kõikide sarjade peale viies), kuid kehvast seeriast hoolimata jäävad Brune Genesio hoolealused kolmandal kohal paiknevast Marseille`st vaid kolme silma kaugusele.

Tabeli tagumisse otsa kuuluvatest meeskondadest teenisid läinud voorus punktilisa uustulnukas Strasbourg ja relegatsioonitsoonist välja tõusnud Dijon, kes tegid esimese kodus sõbraliku 1-1 viigi. Sama skooriga lõppes ka Guingamp ja Toulouse`i vaheline 8. vooru kohtumine. Teine uustulnuk Troyes aga jätkas viimati head vormi kodus St. Etienne`i vastu, kes alistati Karim Azamoumi varajasest punasest kaardist hoolimata skooriga 2-1 ja tõusti kolme punkti najal juba liigatabeli esimesse poolde.

Kolmanda uustulnuka Amiens`i ja kehvat hooaja algust tegeva Marcelo Bielsa juhendatava Lille`i 8. vooru kohtumine jäi avapoolaja algul pärast Fode Ballo-Toure 0-1 väravat pooleli, kui võõrsilmeeskonna toetajate värava tähistamise ajal purunes tribüüni tõke, mistõttu paljud neist kukkusid tribüünilt alla nii õnnetult, et ligi 20 inimest viigi vigastustega haiglasse, kuid õnneks keegi neist eluohlikult viga ei saanud. Mängu uut toimumisaega seni määratud ei ole.

8. vooru tulemused:
Monaco - Montpellier 1:1
PSG - Bordeaux 6:2
Amiens - Lille - pp
Dijon - Strasbourg 1:1
Guingamp - Toulouse 1:1
Nantes - Metz 1:0
Rennes - Caen 0:1
Troyes - St. Etienne 2:1
Angers - Lyon 3:3
Nice - Marseille 2:4

Liigatabel:

[Rocheteau]

Paneme 8.vooru sümboolse algkooseisu ka siia.

[telekavaataja]

Nii tihti nagu eelmine hooaeg kahjuks kirjutada ei saa, kuid mõnikord ikka üritan "telekavaataja tähelepanekuid" jäädvustada. Ilmselt nädalasiseseid voore jälgida ei jõua. Aga jätkame eelmise hooaja traditsiooni.

8. voor

1. Bordeaux sooritas enesetapu ning läks PSG vastu ründavalt mängima.

2. Montpellier mängis Monaco nende kodus üle. Õiglane viik. Miks paneb Ligue1 Meistrite Liiga võistkonnale reedeks mängu?

3. Ma ei ennusta Ranierile liiga head hooaega. Kuigi praegu ollakse kõrgel, on mäng suhteliselt kesine ja tapjainstikti Nantesil pole. Ometi on Nantesiga juhtumas ainult head asjad pärast eelmise hooaja treenerivahetust.

4. Lille mängus ikka juhtub see hooaeg. Seekord siis traagiline sündmus ja fännidega. Seepärast jäi ka mäng lõpetamata.

5. Lyon otsustas teha maailmarekordit 3-3 viikidega. Genesio ei oska juhtida võistkonda, kes on turvaliselt eduseisus. Muutub vaikselt komöödiaks see fakt, kui palju Lyon on juba punkte eduseisust kaotanud, ka Euroopas.

6. Selles voorus oli liiga palju naljakaid omaväravaid.

7. Caen on pärast 8. vooru lasknud endale lüüa vaid 4 väravat (hetkel liiga parim tulemus)

8. Nice kollaps 2-0 eduseisu järel on väga üllatav. Kas maksis osalemine Euroopas? Samas Marseille ju ka mängis...

Vooru ilusaim värav:

Draxleri õhust löök tagumisse nurka, millele järgnes Mbappe suurepärane sööt.

[Rocheteau]

telekavaataja tähelepanekud on oodatud, kiidan

[Mask]

telekavaataja tähelepanekud on oodatud, kiidan

Kirjutan alla.

Aga Nantes`ist ja Ranierist rääkides, siis Baupi juhendamisel lõpetas Marseille sarnast stiili ja 1:0 võitude peale mängides 2013. aastal liigas teisena, kuid järgneval hooajal ei tulnud enam midagi välja ja mees sai jõuludeks kinga. Jube kõvasti tuletab see praegune Nantes tollast Marseille`d meelde, kelle koosseis, tõsi, oli küll tollal märgatavalt rohkem kvaliteeti. Nantes elab hetkel tihtipeale lihtsalt Tatarasanu tõrjetel.

[Mask]

9. voor

Koondiste pausi järgne 9. voor käristas tabeliliidri ja suurfavoriidi PSG vahet lähimate jälitajatega veelgi - kuue punktiliseks, kui pealinlased alistasid võõrsil äärekaitsja Thomas Meunier kahest tabamusest relegatsioonitsoonis paikneva Dijoni võõrsil 2:1, samas kui senine teine Monaco kaotas mitme põhimeheta mängides (eesotsas liiga suurima väravaküti Falcaota) võõrsil Lyonile, kelle võiduvärava lõi Nabil Fekir sealjuures kohtuniku poolt lisatud 4. üleminutil karistuslöögist.

Kolmandat kohta jagavad punktide poolest pärast 9. vooru St. Etienne, Nantes ja Marseille, kellest esimene siiski tänu paremale väravate vahele poodumi madalamat kohta hõivab. St. Etinne alistas viimati kodus kaotusseisust liigatabeli punanese laterna Metzi. Nantes pikendas oma kaotuseta seeria seitsmemänguliseks, kui võõrsil saadi derbimängus Bordeaux vastu kätte väärt viigipunkti. Marseille oli aga võõrsil hädas uustulnuka Troyes`ga, kelle vastu asuti küll kahel korral juhtima, kuid lõpuminutitel leiti end hoopiski 2-3 kaotusseisust, millest siiski tänu suvise suurostu Kostas Mitroglou debüütväravale välja rabeleti ja viigipunktiga tulema saadi.

Kehvasti käib aga jätkuvalt eelmise hooaja kolmandal meeskonnal Nice`il, kes kaotas 9. voorus võõrsil kuivalt Montpellier`le ja on nüüd liigatabelis taas tagumisse poolde vajunud. Montpellier on aga kolmes viimases voorus punkte röövinud kõigilt eelmisel hooajal poodumile jõudnud meeskondadelt ja on heade tulemuste toel liigatabelis esikümne ukse taga tõusnud.

Hetkel relegatsiooniheitlust pidavatest meeskondadest teenis 9. voorus punktilisa lisaks eelpool mainitud Strasbourg'i ka Marcelo Bielsa juhendatav Lille, kelle hoolealused tegid kodus samuti väravaterohke 2-2 viigi Troyes`ga. Rennes, Amiens, Dijon ja Metz pidid aga läinud voorus kaotusega leppima.

9. vooru tulemused:
Lyon - Monaco 3:2
Dijon - PSG 1:2
Caen - Angers 0:2
Guingamp - Rennes 2:0
Lille - Troyes 2:2
St. Etienne - Metz 3:1
Toulouse - Amiens 1:0
Bordeaux - Nantes 1:1
Montpellier - Nice 2:0
Strasbourg - Marseille 3:3

Liigatabel: http://www.ligue1.com/ligue1/classement

[Mask]

Jutud liiguvad, et esimesena on sel hooajal kinga saamas Christian Gourcuff, kelle juhendatava Rennes`i meeskonna hooaja algus erilist kriitikat ei kannata. Üheksa vooruga on kogutud vaid kuus punkti ja relegatsioonitsoonist ollakse väljas vaid pisut parema väravate vahe tõttu. Ouest-France andmetel on Rennes`i kehva hooaja algus saatuslikuks saamas ka klubi presidendile Rene Ruellole, keda kuulduste kohaselt plaanitakse asendada endise PSG spordidirektori Olivier Letangiga. Gourcuffi asendajaks on enim pakutud Christophe Galtier`d, kuid läbi on käinud ka Claude Pueli nimi.

Aga 9. vooru juurde tagasi tulles, siis läinud voorus löödi päris mitu märkimist väärt iluväravat alustades Adama Traore kuuliga Lyoni vastu ja lõpetades Benjamin Jannot` volley`ga PSG võrku:

Ilusaima väravale eelnenud kombinatsiooni pakkusid aga minu kallutatud arvamusel Marseille` mehed.

[Rocheteau]

Remi Garde on ka tööta hetkel, usun et ka tema on üks kandidaatidest, kelle poole võiks Rennes pilgu heita.

[Mask]

Remi Garde on ka tööta hetkel, usun et ka tema on üks kandidaatidest, kelle poole võiks Rennes pilgu heita.

Ma usun, et Garde hoiab end Lyoni jaoks saadaval, kui Genesio peaks kinga saama, kelle tool samuti kõigub pisut. Garde'd oli ka Lyon-Monaco mängul tribüünil näha.

[Rocheteau]

Prantsusmaal tahavad mõned poliitikud algatada eelnõu, kus iga transferi pealt peaksid Prantsusmaa klubid maksma 5% riigile. Idee selle taga seisneks selles, et sellest maksust saadud raha suunataks siis amatöör jalgpalli arendamiseks vmt.

[telekavaataja]

9. voor

1. Fekir mängis seekord võistkonna liidrit ning tõi Lyonile väga vajalikud 3 punkti koju. Monaco on see hooaeg aga pigem võrdsel tasemel teistega, kui PSG-ga ning CL-i kohtade peale läheb andmiseks.

2. Saint-Ettienne'i jaoks ei kulgenud mäng Metzi vastu sugugi kergelt. Olgugi, et domineeriti kõvasti, oma võit vormistati alles lõpus. Psühholoogiliselt väga vajalik võit võistkonnale.

3. Dijon väärib oluliselt enamat, kui 6 punkti tabelis. Nad nagu reaalselt üritasid ka mängida. Eriti esimene poolaeg. PSG ilmselt mõni hetk vajub taas kapslisse, kus võetakse mugavad võidud ning CL veerandfinaalis saadakse mittemidagi ütlev kaotus.

4. Bielsa on küll tore treener, aga kaitsetööd pole oma noortele poistele veel selgeks õpetanud. Troyes vastu eksiti paar korda ikka väga rämedalt kaitses.

5. Guingamp - Rennes mäng väärib märkimist, kuna seal lihtsalt juhtus asju... Supernaljakas Diallo värav, superdebiilne Khazri punane ning superäge löömata jäetud üks-ühele Briandi poolt. A ja Rennes on väga pask.

6. Kas teie teadsite, et Angers ei ole veel võõrsil kaotanud, kuigi mängitud on Nice, Saint-Ettienni ja Marseillega? Ka selles voorus alistati Caen, kuigi viimane jääb tabelis endiselt kõrgemale kohale. Angersile väga sobib võõrsil mängimine.

7. Nantesi kõrge koht on arusaamatu. Mäng on väga kesine. Bordeaux vääris raudselt võitu.

8. Amiens oli väga kahvatu Toulouse taustal.

9. Montpellieri hooaja algus on seni päris ok olnud. Jah, Nice oleks pidanud vähemalt viigi kätte saama, kuid Montpellier on ka tubli. Aga tundub, et varsti nende hoog raugeb.

10. Marseille liikumised rünnakul on super, Marseille liikumised kaitses ... (Mask teab).

Vooru värav

vaata Maski üle-eelmist postitust. Täiesti nõus.

Vooru mängija



Kõiksugu staaridest kubisevat PSG-t päästis lihtne Belgia poiss. Nii jätkata!

[Mask]

7. Nantesi kõrge koht on arusaamatu. Mäng on väga kesine. Bordeaux vääris raudselt võitu.

Härrad GFFN-is üritavad seda seletada:

The cyclical and impatient nature of English football has reared its ugly head many times, but perhaps none more prominently in recent years than with the dismissal of Claudio Ranieri from Leicester City in February. Let go by the Foxes just nine months removed from the unlikeliest of titles, the Italian had, to be fair, struggled to some degree without the likes of N’Golo Kanté; the team were hovering just above the relegation zone upon his dismissal. But he had also that season cruised through the Champions’ League group stage with just one goal conceded in Leicester’s first five matches. Despite failing to replicate the success of his first season in England, he has lost none of his defensive nous, if the early season form of his new side, Nantes is anything upon which the Italian can be judged.

Les Canaris, as the Breton team is known, are a club which number themselves as one of France’s most successful historically (eight titles, although none since 2000-2001), but have fallen on harder times of late. A spate of relegations had dotted the years since that title, and when the team were in the top flight, their style was often dire, particularly under Michel der Zakarian, a fiery presence presently in charge at Montpellier. With der Zakarian at the helm, survival remained a constant despite a shoestring budget and a transfer ban related to the purchase of Ismaël Bangoura, but the relationship between the Armenian and club president Waldemar Kita was a combative one, and he was replaced by René Girard last summer.

Following on from an even more dour half-season under the stewardship of Girard, the former Portuguese international Sergio Conceição took up a position in the technical area and delivered a hugely impressive set of results that, extrapolated over an entire season would have seen his side in the European places. Conceição was an unqualified success at the Stade Beaujoire, but the opportunity to take the reins at Porto proved too tempting, and his departure this summer brought the arrival of Ranieri. The move from the Champions’ League to a club of below-average means in Ligue 1 seems to have been a humbling experience for the former Chelsea and Juventus manager, but his inventive outlook has proved a boon to a side which invested relatively little over the summer.

The sale of Amine Harit, who had clashed repeatedly with Conceição and was sold before Ranieri’s arrival, has been reinvested in the form of goalkeeper Ciprian Tatarusanu, defender Nicolas Pallois, midfielder Andrei Girotto and striker Kalifa Coulibaly. Tatarusanu has been an unqualified success, despite some nervy moments in yesterday’s draw against Bordeaux, and while Pallois has struggled with injury, he looks to be every bit the capable, if temperamental presence at the back that he had been for Les Girondins.

Girotto may have lost his place to a combination of academy product Valentin Rongier and Granada loanee Rene Krhin, but he also appears to be adequate back-up. Coulibaly has been poorer, as he is yet to score in four appearances and was worryingly a healthy scratch for yesterday’s match, with youngster Randal Kolo Muani included on the bench in his place.

Despite the disappointment of Coulibaly’s early form, Nantes have emerged as the league’s surprise package, eschewing the direct, attacking football favoured by Conceição for Ranieri’s more prosaic style. The Italian continues to chop and change, per his “Tinkerman” moniker, but the present set of combinations seems undergirded by a strong sense of logic, based in his belief in certain players’ unheralded, or under-utilised gifts. Indeed, seemingly all of the shifts Ranieri has made, both tactically and personnel-wise this season, have followed a certain central ethos of creating versatility and a variety of options, a necessary quality for a side not only lacking in depth but also in any meaningful financial might.
Ranieri started the season with an orthodox 4-4-2; this was the same system that Conceição had deployed to such great effect over the course of the previous year, but it was torn to shreds by Marcelo Bielsa’s Lille on the opening weekend. Nantes returned with a 5-3-2 at home to Marseille the following weekend, and despite losing 1-0, looked a much more solid outfit.

This has continued to be the case, with Ranieri generally going for a 4-2-3-1, but using players in wildly different roles. Sometimes, as in Lucas Lima, normally a left back, being played as a right-sided wing-back against Bordeaux yesterday, these experiments stutter, but more often than not, they have come off brilliantly, with Abdoulaye Touré, Adrien Thomasson and Valentin Rongier among the most prominent beneficiaries of the Italian’s “tinkering.”

Thomasson, still just 23 despite having made his debut with Evian in 2012, has been a somewhat frustrating figure since arriving from eastern France in 2015. Undoubtedly a skilled player, and never one to shy from his defensive duties, he has evinced a newfound work ethic under Ranieri, and become the attacking centre piece of the side, having started each of the last seven matches.

Touré, too, is another younger player who continues to blossom, having already played more minutes this season than last. A big, lanky presence, he had generally been used either as a defensive midfielder, or even as a centre back, but in the build-up to Préjuce Nakoulma’s opener, he strode forward to receive a throw-in before deftly avoiding a pair of Bordeaux defenders and slipping the ball to Thomasson, whose cross picked out Léo Dubois at the far post.

Rongier is another academy product, but had, at times, failed to live up to his promise. He had a hugely impressive start to the 2015-16 campaign, but a knee injury ended his season prematurely, and he struggled to find a similar rhythm under Conceição. Under Ranieri, he has, like Touré, been pushed further up the pitch, playing close to Nakoulma as he and the Burkina Faso international play a pressing game while also staying involved creatively.

This approach has allowed the powerful striker to operate on his own, rather than with a partner, giving Ranieri additional options tactically. Emiliano Sala, last season’s leading scorer, has been out with injury, and his return may alter this dynamic, but yesterday, the pair, along with Thomasson, consistently harassed the hosts’ back line, with Théo Pellenard and Younousse Sankharé in particular wilting under pressure.

Knowing that that Ranieri patently desires flexibility and versatility from his players has thus had a double benefit; competition for places is stronger with more options being available for a given position, while players have become increasingly complete as a result of this experimentation. Despite drawing yesterday, this opportunism and positivity fostered by Ranieri has seen Nantes chalk up the division’s best record save leaders Paris Saint-Germain over the last seven matches, with five wins and two draws.

This is all well and good, but before considering yesterday’s match, one would also have to offer the caveat that during this brilliant run of form, Nantes hadn’t exactly played the toughest set of opponents. A scoreless draw against Lyon before the first international break was certainly a creditable result, but wins over the likes of Strasbourg, Metz, Caen and Montpellier (despite the latter two also being strong defensively) are hardly impressive. A trip to their bitter rivals, beaten only by Paris Saint-Germain, marked a much tougher task, but the visitors seemed more than up to it yesterday afternoon, as the hosts needed a moment of brilliance from the in-form Malcom to even draw level with their energetic opponents.

A trip to Paris looms in a month’s time, but Nantes’ fixtures continue to be favourable in the interim, as none of Guingamp, Dijon or Toulouse have impressed to any degree this season. Given how easily the leaders dispatched then-unbeaten Bordeaux, it would be folly to suggest that Ranieri and his charges stand much of a chance at the Parc des Princes, but Montpellier have already shown the potential of a defensively sound, tactically flexible side as a weapon against the leaders. In the meantime, though, we should enjoy another surprising side constructed by Ranieri, whose intelligence, and yes, his tinkering, appear to be wringing the best out of another unheralded group of players more than a year on from his success in England.

[Mask]

Ühesõnaga Ranieri on kõvasti hooaja algul katsetanud formatsiooniga (algul 4-4-2, siis 5-3-2 ja viimati 4-2-3-1) ja ka mängijate positsioonidega väljakul ning leidnud seeläbi mitmele mängijale nö uue positsiooni platsil, mis on aidanud neil oma parimaid külgi avada ja mitmed viimastel hooaegadel oma arengus paigale jäänud või isegi vähikäiku teinud noormängija on Itaalia vanameistri juhendamisel leidnud uue hingamise. Eelkõige siis äärepoolik Adrien Thomasson (23a) ja paar hooaega tagasi läbimurde teinud Valentine Rongier (22a), kes on tavapäraselt madalal keskväljal pallinud, kuid Ranieri poolt viimastes mängudes pigem ründava pooliku kohale paigutatud. Sama saatust on tabanud ka veel ühte noormängijat Abdoulay Touré`d (23a) ja tavapärast vasakkaitsjat Lucas Limat, kes Bordeaux vastu mängis paremal äärepoolikus. Ehk siis nagu eelnevalt mainitud, on Ranier on Nantes`i praeguse koosseisu puudujääke sellega lappinud, et on mitmele mängijale uue positsiooni leidnud, ja kuna klubis on hetkel ikkagi rohkem kaitsvama suunitlusega mängumehi, siis eelnevalt kirjeldatult on ta suutnud ka mitmele positsioonile nö suurema konkurentsi tekitada. A la tavapärane vasakkaitsja Lucas Lima konkureerib algkoosseisus paremal poolkaitses (või wing-back, oleneb formatsioonist) näiteks Yassine El Ghanassyga ja tavapärane kaitsev poolik Rongier ründava pooliku kohal Najib Gandi.

Kindlasti on oma osa Nantes`i edukas hooaja alguses olnud ka suvel Fiorentinast ostetud Rumeenia koondise esinumbril Ciprian Tatarasanul, kes on tihtipeale meeskonda oma tõrjete ja hea tegutsemisega pinnal hoidnud, ja meeskonna üsna soodsal mängude kalendril esimestel kuudel. Aga minu mälu järgi oli seda ka Ranieri Leicesteril paar hooaega tagasi ja sellega seda enesekindlust kasvatatigi, millega ka talvel ka suuremaid karistatu. Nantes`i puhul muidugi mingeid tiitlijutte ei tasu rääkida (Prantsusmaa liiga on ikkagi tõsiselt võetav liiga ;P) aga ma usun, et nad on võimalused sel hooajal päris kõrgel lõpetada küll. Miks mitte kõrgemal, kui eelmise hooaja 7. koht?

[Mask]

Hilton, Congré, Mendes
=


40-aastane Vitorino Hilton on nagu vana hea vein. Mida vanemaks saab, seda paremaks läheb.
Eilses 1-0 võidumängus St. Etienne`i vastu:

[Rocheteau]

Väga soliidne kaitsja jah. Aitas ta ju Montepellier meistriks ka tulla. Nende jaoks kindlasti omamoodi legend.

PS. Nantes on juba CL kohale tõusnud