320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Serie A 2017/2018

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    #31
    1) Juventus. Osadel positsioonidel napib (veel) katet, aga kui vigastustelaviini ei tule, peaks kvaliteeti ikkagi piisama.
    2) Napoli. Tähtede seis näib õige olevat isegi tiitli ründamiseks. Konkurendid on kas nõrgenenud või suuri muudatusi läbi teinud. Sarri algkoosseis on samal ajal 3 aastaga minimaalselt muutunud ja nüüd on neil kohe algusest peale Mertens tipus Milikuga varus.
    3) Inter. Suve parim üleminek Spalletti näol. Kui tema ka seda meeskonda mängima ei pane, siis ei tee seda keegi.
    4) Milan. Paberil võimas, kuid liiga palju möllu, et kohe tulemust teha, ja ega mul Montellasse ülemäära usku ei ole.
    5) Lazio. Vanem Inzaghi on tõestanud end igati pädeva treenerina ja tuumik on koos püsinud, aga rohkemaks siiski kvaliteeti ei jagu.
    6) Roma. Kaotati mitu võtmemeest, asendused ei sisenda esmapilgul usku. Treener peab samuti end sel tasemel veel tõestama, papud on suured.
    7) Torino. Oma tase mängitakse välja, aga ei midagi säravat, nagu Mihajlovici tiimide puhul ikka.
    8) Fiorentina. Paari-kolme aasta tagune põnev sats on klubi ambitsioonide puudumisel mandunud üsna keskpäraseks pundiks.
    9) Atalanta. Esikümnekoha toob Gasperini ikka ära.
    10) Udinese. Udineset vaadates paistis alati, et potentsiaali peaks olema rohkem kui tabel näitab. Näis palju Del Neri sellest realiseerida suudab.
    11) Sampdoria. Sampi suurimaks trumbiks ei olnud üksikud tähed, vaid meeskondlikkus ja taktikaline küpsus ehk peatreener, kes peaks teisel aastal vähemalt sama hea tulemuse tegema.
    12) Genoa. Bertolacci ja Lapadula täidavad olulisi tühimikke muidu niigi üsna soliidses koosseisus.
    13) Sassuolo. Treenerivahetusega kaasneb ilmselt kukkumine. Raske ennustada, kui kõrge, aga väljakukkumine ei tohiks siiski ohustada.
    14) Hellas. Igati asjalikud täiendused. Liigasse naasjana ootaks neilt midagi sarnast nagu Cagliari mullu.
    15) Cagliari. Koduvorm ei saa nii ebareaalsena püsida. Koosseis on kandnud kadusid ja avahooaja hurraa hakkab vaibuma.
    16) Bologna. Raske näha, mille pealt see aasta parem tulemus peaks tulema.
    17) Crotone. Kevadise laineharja pealt tehakse muljetavaldav hooaja algus, aga talveks jõud raugeb ja langetakse tavapärasele tasemele.
    18) Chievo. No kaua nad jaksavad.
    19) SPAL. Puhtalt eika eelvaate põhjal.
    20) Benevento. Puhtalt eika eelvaate põhjal.

    Kommentaar


      #32
      1. Juventus - Kaotatud on küll kaitseliinis kaks olulist meest, kuid liiga mõttes oli neist mullu oluline vaid Bonucci. Olen kindel, et suudetakse temagi Rugani või mõne täiendusega asendada. Cuadrado, Bernardeschi ja Matuidi tugevdavad meeskonda olulisel määral. Samuti võib poolakas liigas Buffonile julgelt rohkem puhkust anda kui sai seda Neto teha.
      2. Milan - Täiendused on asjalikud ning usun, et saadakse masinavärk kiirelt käima. Roma ja Napoli on minu silmis üleminekuturul olnud liialt passiivsed.
      3. Roma - Kõige paremad pojad on maha müüdud ning uued talendid neid asendama toodud. Klassikaline Roma. Ollakse stabiilsed ja tugevad, kuid kvaliteeti enamaks siiski napib.
      4. Napoli - On jäädud mugavustsooni ning see karistatakse ka Milani ja Roma poolt ära.
      5. Inter -
      6. Lazio - Liiga palju olulisi mehi kaotatud, et kõrgemale asja oleks. Samas ollakse ka teistest siiski sammu võrra ees pool.
      7. Torino - Best of the rest. Meeskonnal on täkku piisavalt, et seitsmendaks end kaapida.
      8. Fiorentina - Restart ei õnnestu ilmselt päris nii nagu soovitakse. Kaardid on 2018/19 hooajal.
      9. Sassuolo - Võimalik, et ülehindan neid, kuid meeskonnas on piisavalt kvaliteeti, et tabeli keskel hooaeg lõpetada.
      10. Sampdoria - Sellised meeskonnad ei lange ühe aastaga juppideks ära.
      11. Atalanta - Tähed läinud, sära ka. Võimalik, et kukkumine on veelgi valusam.
      12. Bologna - MINA USUN! Meeskonnas on palju ägedaid mehi ning korralik tulemus peaks ära tulema.
      13. Genoa - Täiesti suvaline hooaeg.
      14. Verona - Positiivse emotsiooniga suudetakse väga soliidne hooaeg teha. Täiendused on asjalikud.
      15. Benevento - See meeskond on siin selleks, et jääda. Järgmisel hooajal tehakse veel vigem hooaeg ning uus Sassuolo on sündinud!
      16. Udinese - Eika arvab, et meeskond on tugevam kui varem. Mina usun, et meeskond on vastupidi nõrgemaks jäänud ning peab kõvasti vaeva nägema, et püsima jääda. Kuigi väravatevahe on oluliselt positiivsem kui SPALil ja Cagliaril, siis punkte on nendega sisuliselt sama palju. Viimases voorus suudetakse siiski püsimajäämine kindlustada koos SPALiga.
      17. SPAL - Meeskond on särtsu täis ning suudab nibin-nabin püsima jääda. Järgmisel aastal võetakse liigas Crotone positsioon.
      18. Chievo - See õudus peab lõppema. Koosseisu on küll noorendatud, kuid kvaliteeti on samuti sellega kaotatud. Vanad mehed on aasta vanemad ning ei jaksa enam noore energiaga sammu pidada. Napp väljakukkumine.
      19. Cagliari - Eelmisel edu toonud kooslus on lagunenud, mehed aasta vanemaks saanud ning ei oma enam seda särtsu, et tugevamaks muutunud liigas püsima jääda.
      20. Crotone - Selge punane latern.
      The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

      Kommentaar


        #33
        F.C. Internazionale Milano

        Eelmise hooaja 7.

        Interi eelmise aasta avahooaeg Hiinlaste käe all meenutas noort poissi, kes esimest korda purjus peaga seksuaalvahekorda astub. Kohe alustuseks rapsiti igas suunas nii uljalt, et kaitsele unustati üldse tähelepanu pöörata ning rapsimise tagajärjel lõppes kõik enne kui alatagi jõudis. Sisuliselt läks valesti kõik, mis valesti minna sai. Tiim saadi kokku lootusetult hilja, De Boer osutus küündimatuks peatreeneriks, kaitset ei saadudki pidama ja kõik kolm võõrsilt toodud suurhanget (Banega, J.Mario ja Gabriel) kolistasid ämbreid. Meeskonna, kellel näis hooaja eel olevat talenti kõrgetele kohtadele mängimiseks (jep, ennustasin nad esikolme), mängupilt koosnes suvalistest pallidest Icardi suunal. Argentina ründaja suutis hooti küll kivist vett välja pigistada, aga üldkokkuvõttes oli Interi mänge üsna piin vaadata.

        Selleks hooajaks on omad järeldused tehtud. Kevadel toodi meeskonna tehniliseks nõustajaks aastatega väga korraliku Roma ülesehitanud Walter Sabatini ja mõned nädalad hiljem järgnes talle treeneripingile Luciano Spalletti. Ei mingit lollimängimist De Boeride ja Piolidega vaid korjati turult üles parim saadaolev Itaalia peatreener. Sarnast tarkust on näidatud mängijaturul, kus suvalise rahaloopimise asemel on panustatud enim lappimist vajavate kohtade parendamisele.

        Suurimaks probleemiks oli möödunud hooajal oodatult kaitseliin. Eelmisel suvel osteti kaitsesse ainsa arvestatava nimena Ansaldi, kes oli vasakkaitses üsna õnnetu. Nii pandi tänavu üsna arvestatav summa (20 miljonit+boonused) Nice`s säranud Dalberti peale. Juttude järgi on noor brass igati pädev mängumees ja võib-olla on just tema lahendus Interit aastaid kummitanud vasakkaitse-ikaldusele. Ikaldanud on viimastel aastatel ka keskkaitse. Kui kogenud Miranda on suurklubivääriline pallur, siis nüüdseks Türki lahkunud Medel oli ilmselgelt hädavariant ja Murillo pole oodatud tasemetõusu kahe aasta jooksul teinud. Kuigi läbi suve on räägitud päris suurte nimede toomisest, siis hetkel on ainsaks ostuks noor slovakk Milan Škriniar, kelle eest pandi Sampdoria lauale lausa 25 miljonit. Ideaalis kulu(nu)ks üks kogenum mängija Miranda kõrvale ära, aga vaadates kuidas Spalletti Fazio ja Rüdigeri mängima pani, siis ei näe põhjust, miks ta ei võiks seda olemasolevate meestega teha. Mine sa tea, äkki paneb ta isegi Ranocchia mängima! (Okei, rumal iga-aastane naljaüritus. Vabandan taaskord.) Ka paremkaitse tekitas veel mõned päevad tagasi küsimusi, sest D`Ambrosio on tubli sõdur, aga ei midagi enamat. Kuid antudki positsioon peaks sellel hooajal tugevam olema, sest juttude põhjal on Valenciast kohe-kohe liitumas Cancelo, keda pikalt Juventusega seostati. Väravavaht Samir Handanovici tasemes ei tohiks kahtlust olla, sest Eesti jalgpalli kultuskangelane on Interit juba aastaid veepinnal hoidnud ja vanustki liiga palju pole. Ainus küsimus on, et palju läheb (ääre)kaistjatel aega, et taktikasse sulanduda.

        Poolkaitseski tehti omad korrektuurid. Eelmisel aastal Sevillast tasuta tulnud Banega (jep, ennustasin parimaks hankeks) müüdi sel suvel 9 miljoniga Sevillasse tagasi ja kuna teisedki võõrsilt tulnud poolikud on järjepidevalt flopanud, siis sellel aastal mindi kindla peale. Fiorentinast ostetud duol, Borja Valero ja Matias Vecino, on seljataga mitmed Serie A aastad ning kohanemisprobleeme ei tohiks kummalgi olla. Sügavust on poolkaitses korralikult, sest lisaks Viola duole on koosseisus eelmisel aastal superhooaja teinud Gagliardini, mitmendat hooaega pingi-koosseisu vahel töllerdav Brozovic ja oma esimesel Interi aastal üsna kahvatu olnud 40 milli mees Joao Mario. Viisakas kooslus seegi.

        Kuigi terve suve räägiti Perisici lahkumisest, tema kohta müstilise 50m eest, siis suve lõpuks on koosseis sama nagu eelmisel aastal. Perisicic-Candreva äärtel ja keskel viimasel kolmel aastal hämmastavad väravalöömis-stabiilsust näidanud Icardi (vastavalt 22, 16 ja 24 väravat). Kummaline, et Icardi juba teist aastat on jäänud kõrvale Hispaania ja Inglismaa suurte osturadarilt, sest Mauro on väga võimekas ründaja ja absoluutselt ei imestaks, kui Spalletti all ta laksab üle 30 liigavärava. Sesmõttes, pagan võtaks, mees suutis Dzeko panna 29 lööma. Pingilgi on sügavust korralikult, kui on olemas nii Eder, eelmisel aastal pingisügavustes olnud noor Gabigol ja Hispaaniast naasnud Jovetic.

        Positiivsuseks on Interi fännidel põhjust. Lõpuks ometi on pingil tipptreener, parandati nii kaitset kui keskvälja, pre-seasoni mängupilt on seksikas ja vastupidiselt teistele tipptiimidele pole häirivaid Euroopa mänge. Eelmise aasta punktisumma tehakse kindlasti üle, sest 62 punkti on äärmiselt madal latt. Teisalt on väga raske näha, et Inter tänavu 20 punkti parem oleks, sest see tundub liiga suur hüpe. Esinelik peaks meeskonnale olema väga reaalne eesmärk ja kui kohe jooksma saadakse, siis mine sa tea kui kõrgele tiivad kannavad. Sisu on tiimis korralikult.

        Eika ennustab: Neljas

        Kommentaar


          #34
          Huhuh, lõpp juba paistab

          A.C. Milan

          Eelmise aasta 6.

          Milan suutis eelmisel aastal teha oma viimase nelja hooaja parima tulemuse, aga Berlusconi viimased aastad läksid nii lappama, et tabelis tähendas see üsna kindlat kuuendat kohta. Kõigi Milani, ja tegelikult ka Serie A fännide, rõõmuks on Berlusconi nüüdseks minevik ja lõpuks ometi on meeskonnal omanikud, kes suudavad ja tahavad raha põletada. Senise kahe kuuga on Hiina omanikud sirgeks lasknud 200 miljonit, algkoosseisu on ostetud 7-8 uut mängijat ning suure tõenäosusega pole see kõik. Võimas! Tere tulemast tagasi suurte poiste sekka!

          Kui lähtuda ütelusest “kaitse võidab tiitli”, siis võiks Milani pidada liiga suursoosikuks. Donnarumma oli juba eelmisel aastal liiga parima(id) väravavahte ja arvestades noormehe vanust, siis saab ta minna ainult paremaks. Šokk-ost Bonucci on maailma top5 keskkaitsja, kellel ma rohkem peatuda ei taha, ja Romagnoli näitas eelmisel aastal, et vaatamata oma vanusele (21), on tegu suurepärase mängijaga. Lisaks on võtta veel kolmandaks meheks Musacchio, kes tervena oli Villarrealis üsna silmapaistev mängumees. Tema puhul on muidugi oluline klausel “tervena”, sest viimasel kolmel aastal on tal tulnud keskmiselt 15 liigamängu per hooaeg. Nende kolme seljataga on küll hunnik saasta, aga küll põhimehed välja veavad. Tiimi ideaalformatsioon võikski olla kolmemehelise kaitsetrioga, sest äärtele ostetud Andrea Conti ja Ricardo Rodriguez on mõlemad väga pädevad ründemängule kaasa aitajad (Conti lõi eelmine aasta wingbackina 8 väravat), kuid kaitsemäng on mõningase küsimärgiga. Mitte, et nad halvad kaitsjad oleks, aga küsimärgiga. Üldiselt pole vahet, kas tiim hakkab mängima neljameheliselt või kolmemeheliselt, siis vaadates mängijate vanuseid, siis hetkel tundub, et Milan on saanud kokku väga-väga kõvad mängumehed. Iseasi, kas see avaldub juba sellel aastal.

          Ülejäänud liinid tekitavad rohkem küsimärke. Poolkaitsesse maeti samuti kõvasti krõbisevat. Lucas Biglia oli Lazio ridades väga alahinnatud poolkaitsja, sest argentinlane pole üleliia väljapaistev mängija. Kuid kogenud mees mängib nii koondises kui ka klubijalgpallis mõistusega, oskab palli liigutada õigetesse tsoonidesse ja lammutab ka kaitsesuunal. Selline stabiilne keskpoolik kulub igasse tiimi ära. Suuremad küsimärgid on Franck Kessiega. Heade päevade Kessie on robustne loom, kes oma füüsisega on pildis nii rünnakul kui kaitses. Teisalt eelmisel aastal oli noorem mehe vorm väga hüplik ja ühel hetkel vajus ta isegi Atalantas pingile. Eks tänavune aasta annab vastu sellele, kas Elevandiluuranniklase ebastabiilsus tuleb noorusest või ongi tegu lotomängijaga, kelle puhul näeb 10 minutiga ära, kas on hea või halb päev. Küsimärgid ümbritsevad ka Leverkusenist toodud Hakan Çalhanoğlu`d, kelle osas tuttav Bundesligafänn ütles, et türklane midagi liiga säravat pole, sest Saksa klubi mängupilt Hakani eemaolekul ei kannatanud. Lisaks on kummaline, et mehe koondisemängud on pahatihti lõppenud poolajal (või täistunnil) väljavõtmisega. Pole väga julgutavad asjad, kuid teisalt sai poiss selga #10 särgi ja peaks pakkuma tapvaid standardeid. Asi seegi. Milani õnneks on neil keskväljal sügavust piisavalt, et isegi kui uued mängijad välja ei vea, siis on olemas ka nooruke Locatelli ja aastaid üks väheseid Milani pädevaid poolkaistjaid olnud Bonaventura. Okei, Montolivo ka, aga see oleks päris nukker, kui tema mingisse arvestavasse rolli tõuseks.

          Võimaliku 4-3-3 puhul arvestatakse Bonaventuraga pigem kui äärega. Kuna eelmisel aastal särava hooaja teise poole teinud Deulofeu tiimis ei jätka, siis äärtele liiga palju põnevaid optsioone peale Suso pole. Hispaanlane tegi üsna tubli hooaja, aga liiga säravamate ja teravamate äärte hulka teda veel lugeda ei saa. Teisalt on Suso veel päris noor ja arenemisvõimeline ning 7+9 saldo on julgustav. Raske on arvata midagi Borinist või Niangist, sest nende viimased aastad on suurte-suurte küsimärkidega. Küsimärk on ka tipuründesse toodud Andre Silva, sest noore mehe karjäär üleliia pikk pole. Portugali liigas suutis ta lüüa 16 väravat ja kuigi mees on koondises korduvalt skoorinud, siis need on tulnud ainult Fääride, Andorra ja Läti suguste mudatiimide vastu. Suurte tiimide vastu oli ta nii Portos kui ka koondises täiesti pildilt kadunud. Nii on ka loogiline, et 40m mehe kõrvale otsitakse veel mõnda kogenumat meest. Jutud on hooti olnud päris suured (Auba, Belotti), aga hetkel vihjab kõik selle, et Milani meelest on lahendus Fiorentina Kalinic. Minu meelest on Kalinic päris suvaline tont, aga mine sa tea.

          Hirmasasti meenutab kogu kompott eelmise aasta Interit. Kui antud meeskond hakkab tänavu mängima oma potentsiaaliväärilselt, siis võiks tegu olla Scudettorallis osaleva tiimiga. Vaimusilmas võib ette kujutada, et Milani kaitse on kohe liiga parim, poolkaitse toodab ning ründajad (kesiganes sinna juurde tuuakse) peksvad väravaid. Kuid Interi hoiatava näite puhul teame, et täiesti uue tiimi mängimapanek vajab aega ning pingil peab olema tipptreener. Mina Montellat selleks ei pea. Aga uuesti. Tere tulemast tagasi!

          Eika ennustab: Viies

          Kommentaar


            #35
            Kalinic ei välista Belotti/Auba tagaajamist.
            jokers to the right
            clowns to the left of me

            Kommentaar


              #36
              Ise ennustaks üldjoontes, et liiga jaguneb karvaselt nelja punti, paksud satsid veidi häguselt piiripealsed.

              Punt 1:
              1. Juventus
              2. Napoli
              3. Roma
              4. Inter
              5. Milan

              Juve on jätkuvalt ilmselge favoriit ja paberil on meeskond kõige sügavam ning usaldusväärseim, eriti algkoosseisu osas. Rünnakul on sügavust võrreldes konkurentidega ikka meeletult rohkem ja ka liiga kõige parem mängija Dybala näol, kellelt see hooaeg ilmselt varasemast tugevamaid numbreid võiks oodata.

              Tagapool Napoli stabiilne meeskond ja väga buldooserlik mängustiil võib väikeste vastu palju edu saavutada, sest eelmisel hooajal vähemalt ei suutnud väiksemad satsid ilma õnneta nendega midagi teha. Kindlasti kõige tõenäolisem konkurent.

              Roma puhul ei tasuks alahinnata, sest Salah on küll läinud, aga muus osas võib meeskond ka EDF-i all vana rasva pealt edasi minna.

              Milan ja Inter on suured küsimärgid, Milani kulutamine on uhke, aga küsimärke on meeletult palju ning ilmselt mõned üllatavad, mitmde jooksevad lati alt läbi. Inter pole samal ajal end eelmisest hooajast heidutada lasknud ning usaldanud meeskonda, kes mängijate valiku osas on väga soliidne ja ilmselt muude tingimuste valla jäi. Spalletti näol on ilmselgelt tugevaim treener, kes Interil on viimastel aastatel olnud ja hooaja eelsed mängud annavad vihjet, et juba praegu on suured sammud edasi tehtud ning üksikud täiendused võivad tegelikult piisavad olla, et eesolijate tasemele küündida, eriti ilma Euroopata.

              Punt 2:
              6. Lazio
              7. Torino
              8. Atalanta
              9. Fiorentina
              10. Sampdoria

              Lazio on umbes seal pundi 1 ja 2 vahe peal aga palju sõltub sellest, mis saab Keitast - kui ta jääb, siis kuidas ta mängib, kui ei jää, siis kuidas asendatakse. Täishoos Keitaga suudetaks kindlasti ka eespool kaarte segada veidi, Immobile näol on umbes 20 väravat ründajalt garanteeritud ja taga on soliidne kaitseliin. Biglia kaotus on hoop, aga Superkarika esitus andis lootust, et suudetakse sellest üle olla. Milinkovic-Savicilt võiks oodata suurt läbimurde hooaega numbrite poolest.

              Torino on mu julge ennustus, sest kogu järgneva pundi loogilisemad ennustused (Atalanta ja Viola) on Euroopa mängude ja suurte muudatuste tõttu uues olukorras, millega kohanemine võib raskeks osutuda. Torol on hetkeseisuga Belotti ette jäämas, mis on ainuüksi juba kahekohaline arv lisapunkte hooaja kohta võrreldes tavalise hooajaga, ilma on jäädud Benassist, aga täiendused on olnud huvitavad ja kui veidi kaitseliini pidama saadakse, siis on piisavalt punkte, et päris kõrgele tõusta.

              Sampdoria on kerge küsimärk Skriniari, Murieli ja ilmselt ka Schicki lahkumise tõttu, aga üleminekuturu liigutused ei ole paberil väga pahad olnud ja üldiselt soliidne selgroog võib aidata sellest üle olla. Eelmine hooaeg oli siiski tegu noore koosseisuga, kus on ka muudel meestel arenguruumi, mis võib lahkujate täidetud tühimiku ära täita.

              Punt 3:
              11. Bologna
              12. Genoa
              13. Sassuolo
              14. Cagliari
              15. Udinese

              Bologna meeste valik tundub mulle sellest pundist kõige individuaalselt tugevam ning usun, et eelmise hooaja raskuste kiuste Donadoniga jäämine võib sel hooajal kasu tuua, võivad minu silmis ka kõrgemale trügida.

              Järgnevast kooslusest on meeskond kõigil piisav, et püsima jääda, aga kõigil päris selged puudused - Genoal on väravad suur küsimärk, Simeonest on ilma jäädud. Lapadula on küll hea, aga paremal juhul pakub ilmselt sama palju, kui Simeone eelmisel hooajal, millele vaatamata Genoa ikkagi väga mugavalt hakkama ei saanud. Aga kogemusi on, et enam-vähem probleemideta tabeli keskel püsida.

              Sassuolo saab sel hooajal mängida ilma vigastusteta ja Euroopata, aga treenerist ilma jäämine on kindlasti hoop, mis latti väga kõrgele seada ei luba. Samas on taas toodud sisse mitu meest, kes olid madalamates klubides võtmemängijad ning võivad väga tarkadeks täiendusteks osutuda.

              Cagliari puhul ei ole üheski liinis midagi erilist, aga samas ei näe ka midagi, mis võiks tuua selge ärakukkumise. Usun, et hoiavad terve hooaja stabiilsust ning võivad eriti kodus suuremaid hammustada, sest rünnakul on mitu meest, kes suudavad väravaid lüüa.

              Udinese pole viimased aastad asine olnud ja pole ka kindel, et sel hooajal seda olla suudetakse, talenti on ja mingil hetkel võib see kooslus plahvatada, aga see hooaeg võib veel selleks vara olla, sest algkoosseisu keskmine vanus saab vist väga madal olema. Zapata väravate asendamine võib raske olla.

              Punt 4:
              16. Chievo
              17. Hellas
              18. SPAL
              19. Crotone
              20. Benevento

              Chievo on vana hea stabiilne ja suudab end ilmselt ka sel korral kuidagi üleval hoida, aga eelmine hooeag andis märku, et kaitseliin hakkas juba liiga krobeliseks muutuma. Rünnakul on samas 5-6 meest, kes võivad 5-10 vahel väravaid pakkuda ehk see peaks olema piisav, et püsima jääda.

              SPAL eelmise hooaja Serie B võitjana on minu silmis üllatusvõimeline ja uutest täiendustest rääkides ei ole ainult eelmise hooaja edukale kooslusele lootma jäädud ja toodud kergelt kogemust ja paar natuke riskantsemat nägu juurde. Keegi neilt midagi ei oota ja usun, et see võib aidata neil paberil selgelt tugevamast Hellasest üle olla, aga Hellasel on üksikud trumbid, mis eelised nende kätte annavad, eriti suurtes mängudes puntkide röövimisel.

              Muud meeskonnad ei avalda muljet. Benevento eelmine hooaeg Serie B-s ühegi näitaja poolest tegelikult ei säranud ja väga ei näe, et oleks liigutatud, et end meeletult paremaks muuta. Crotone tegi eelmine hooaeg imet, aga põhiväravakütist Falcinellist jäädi ilma ja mingit stabiilsust ei paista olevat - pea kõik, kes eelmisel hooajal kindlalt algkoosseisus olid, on minema liikunud.
              sigpic

              Kommentaar


                #37
                1) Napoli
                2) Juventus
                3) Milan
                4) Roma
                5) Inter
                6) Lazio
                8) Torino
                9) Atalanta
                10) Fiorentina
                edasi pole oluline.

                Kommentaar


                  #38

                  Kommentaar


                    #39
                    ForzaInterForumi enjoy blogi ka siia jõudnud.

                    Kommentaar


                      #40
                      1. Napoli - Kas julge valik või hoopis vooluga kaasa minemine? Ma arvan, et Napoli tuumik on piisavalt kokku mänginud ja praegu on just nende jaoks ideaalne aeg see tiitel ära võtta. Ründetrio annab veidi ära, aga Milik on sisuliselt nagu uus ost ja kuigi ta ei pruugi olla kindel alustaja, siis ta peaks lisama ette ühe käigu juurde, mis eelmine aasta puudu oli, eriti suurte vastu, kus ründemäng jäi just pikkuse tõttu veidi ühekülgseks. Seega mullusest kolmikust on just Napoli veidi tugevamaks muutunud, Ounas tundub samuti väga hea täiendus, kedagi tähtsat kaotatud pole. Eelmine aasta tõestati, et väiksemate vastu probleeme pole ja nüüd pannakse ka suurte vastu üks käik juurde, mida tasustatakse tiitliga.

                      2. Juventus - Pikk valitsemisaeg saab lõpu, koosseisu poolest endiselt tugavaim meeskond, küll aga nende raudne kaitse pole enam nii kindel ja meeskond pole liigas nii näljane kui konkurendid, kes võitlevad, veri ninast väljas, iga punkti eest. Kui Juve poleks nii pikalt valitsenud, siis oleks ka rumalus mitte neid esimeseks asetada, aga motivatsioon omab suurt tähtsust ja Allegril võib tekkida aegajalt probleeme meeste innustamisega, just Lazio ja Atalanta suguste meeskondade vastu, kes ei ole hetkel nii suured, aga kui lõdvalt peale minna, siis karistavad ära.

                      3. Roma - Samal ajal kui mitmed potentsiaalsed konkurendid on tugevnenud, siis Roma kaotas paar tähtsat lüli, ometi on tiim tugev ja kindlasti on neil klassi, et tiitli eest võidelda, küll aga just ründeosas, peale liiga parima ründaja, on seis küsitav ja üks Mahrez kuluks ära küll. Ehk just pealinaaklubi hakkab kahes liigas korraga mängimine enim segama, mistõttu tuleb punktikaotusi väikestele rohkem ja lõpuks tuleb esimese kahega sümboolne vahe sisse.

                      4. inter - Hea meeskond ja lõpuks ka treener, kes võiks saada selle tiimi mängima, küll aga on tegu Interiga ja seal on isiksusi, kes võivad oma tujutsemisega aegajalt pingelisi olukordi tekitada. Liiga vajaks Mourinho aegset Interit, aga viimased hooajad muudavad skeptiliseks ja kindlam on nad esikolmikust välja jätta.

                      5. Milan - uus meeskond, esimene hooaeg on sisseelamiseks ja järgmine hooaeg võiks oodata suuri tuemusi. Reaalsuses on just Milani õlul kõige raskem koorem, sest peale sellist kulutamist esinelikust välja jäämine võrduks kohutava tagasilöögina, just fännidele, kelle ootused on lakke köetud. Milan oskab oma fänne alt vedada ja jällegi hetkel tundub kindlam nad asetada 5. kohale. Ehk moepelinna klubid hakkavad selle viimase tähsta koha eest võistlema.

                      6. Lazio - Korralik tiim, aga kõik lähikonkurendid on pigem tugevamaks läinud, Lazio on seisnud paigal ja oodata neilt rohkem kui mullust 5. kohta ja 70 punkti on ehk tsipa optimistlik, küll aga ei tohiks nad väga palju maha jääda viiendast kohast ja sinna 65-70 vahele punkte koguma on nad kindlasti võimelised.

                      7. Torino - Belotti on lubanud jääda, seega väravaid peaks tulema, sõbrad Falque ja Ljajic on ka endiselt tiimis. Üle pika aja on kõik suured tugevad ja on raske uskuda, et Torino ja Atalanta sugused see hooaeg kaarte segada suudavad, küll aga just Torino tundub keskmikest parim tiim ja eelmise aasta tulemuse peaks nad üle lööma.

                      8. Atalanta - Euroopa liiga hakkab veidi segama, lisaks on kahe põhimehe kaotus väga valus hoop, täiendusi on tehtud, aga ma arvan, et Atalanta võib kaotada isegi pea 20 punkti võrreldes oma eelmise aasta imeskooriga.

                      9. Fiorentina - Hetkel meeskonnal suuri ambitsioone pole ja kuigi on tehtud mitu head ostu, siis peaaegu terve eelmise aasta algkoosseis on lahkunud, kui Milan on lihtsalt endale uue ja parema meeskonna ostnud, siis Fiore on selgelt sellega nõrgamks läinud ja kuigi koosseisu on mitmeid ägedaid vendi, siis hetkel võib just, peaaegu tipus olnud tiimil, enda motiveerimisega raskusi tekkida, erinevalt mitmest teisest eeldatavast keskmikust. Seetõttu jääbki Fiore seekord nii Torinost kui ka Atalantast tahapoole.

                      10. Sassulo - Endiselt igati okei meeskond ja ei tahaks uskuda, et väga palju 9. kohast maha jäädakse, See aasta euroopas ei mängita ja juba seetõttu on juba üks hea põhjus juures, miks nad Sampdoriast ettepoole asetada.

                      11.. Samdoria tundub sellinne korralik keskmik, klassi on piisavalt et nad võiks ennast tabeli esimesse poolde mängida, aga siiski liiga vähe, et euroopa kohti ohustada.

                      12. Chievo - See tiim ei hakka võitlema püsimajäämise eest vaid tehakse jälle oma ära, nende koht pigem tabeli keskel kui relegatsiooni võitluses.

                      13. Genoa - Eelmine hooaeg läks pekki, seekord tehakse viisakam hooaeg.

                      14. Udinese - Mu kunagine Serie A lemmik on muutunud mitte midagi ütlevaks tabeli keskmikuks, pigem lausa tiimiks kes võitleb püsimajäämsie eest.

                      15. Cagliari - Ma arvan, et võrreldes eelmise aasta hea kohaga antakse veidi ära.

                      16. Verona - keegi uutest jääb püsima ja kindla peale valik on Verona.

                      17. Bologna - See on pea igaaastane nähtus, et mõni tiim, kellelt oodatakse veidi enamat, ebaõnnestub. Kas Bolognalt oodatakse erilist edu? Ei aga kui vaadata kasvõi siin foorumis ennustusi, siis pigem eeldatatakse neilt 12-15. kohal lõpetamist. Poolsäravaid nimesid on ja koosseis lubakski veidi eespool lõpetada, aga ma arvan, et mõni neist eespool lõpetav tiim on rohkem motiveeritud.

                      18. Crotone - Jäävad napilt kahest uuest ette.

                      19-20. Spal ja Benevento, ma arvan, et ollakse veidi rohkem konkurentsivõimelised, kui palju arvavad ja mõlemad tiimid koguvad üle 25 punkti, mis võib olla hetkel veidi julge ennustus.

                      Kommentaar


                        #41
                        Näedsa, ikkagi ei saanud päris hooaja esimeseks vooruks tehtud. Aga mis seal ikka

                        SS Lazio

                        Eelmise hooaja 5.

                        Lazio president Claudio Lotito oli eelmise hooaja järel ennast korralikult õhku täis pumbanud. Hiljutises intervjuus paugutas mees, et meeskond on võimaline võitma Scudettot ja oma sõnade tõestuseks on ta seni öelnud “ei” mitme mehe lahkumisele. Nii De Vrij kui ka Balde Keita on öelnud, et nad ei soovi lepingut pikendada mille peale Lotito ütles “mul pohui, minge järgmine hooaeg tasuta nahui” ja tema sõnu uskudes lükati tagasi ka Milenkovic-Savici eest tehtud 70m suurune pakkumine. Ühest küljest kummaline jäärapäisus, aga teisalt tuleb kiita, et üritatakse meeskonda koos hoida. Areng seegi võrreldes varasemate aastatega.

                        Scudettojutt on muidugi debiilne, sest võrreldes teiste suurtega on koosseis klassi võrra kahvatum ja antud vahe tagasi tegemiseks olnuks vaja koosseisu sälitamise kõrval ka seda tugevdada. Seda Lazio seni teinud pole. Ainsaks suureks kaoks suvel oli keskväljasüdamest Lucas Biglia kaotamine. Kuna argentinlased vanust juba 31 eluaastat, siis oli arusaadavalt pealinlastel üsna keeruline öelda “ei” moepealinlaste 17 miljoni suurusele pakkumisele. Teda toodi poolkaitsesse asendama Liverpoolist pea sama kogenud Lucas Leiva, kes peaks ideaalis keskvälja kontrollima hakkama. Vaevalt Leiva selle ülesandega hakkama saab, aga ülikogenud Marco Parolo ja jalgpalli üks suurimaid keskväljatalente Sergej Milinkovic-Savic peaks kindlustama selle, et argentinlast üleliiga ei igatseta. Samas suuri vigastuskadusid meeskond keskväljal lubada ei saa, sest nii hispaanlane Alberto kui ka Cagliarist liitunud Davide Di Gennaro päris tippmeeskonna tase pole. Ägedad on 3-5-1-1 süsteemi wingbackid, kus vasakul ülikogenud ja stabiilselt hea bosnialane Lulic ja teisel poolel ääreründajast wingbackiks ümberõppinud Felipe Anderson, kes nüüd näib olevat leinud päris oma positsiooni. Pingilgi on taset korralikult vanade tuttavate Radu-Basta-Lukaku näol. Selge on, et keskväljaviisiku osas liialt muretsema ei pea.

                        Kaitses oli väga suur võit hollandlase Stefan de Vrij säilitamine, kes mitu aastat ringelnud suurklubide huviringid. Kahjuks talle päris selgeid ja ideaalseid partnereid kõrvale pole leitud. De Vrij kõrval on keskkaitsetrios saanud mänguaega peamiselt Wallace, Wesley Hoedt ja Bastos, kuid üldjoontes on see “võta üht ja viska teist” kamp. Teisalt on antud meestel vanust ainult 22, 23 ja 25 eluaastat ehk päris maha kanda neid veel ei saa (-e- jep, Hoedt läks nahui). Siiski esimestes mängudes on kasutatud kaitses hoopis Radut, kes rohkem hädavariant ja näide sellest, et noored mehed tõepoolest kaela ei kanna. Väga põnev noor on ka väravavaht Thomas Strakosha. Albaanlane suutis eelmisel aastal pingile mängida kogenud Marchetti ja oli statistiliselt hooaja teise poole parim väravavaht. Kui 22-aastane väravavaht suudaks vähegi sama hoogu hoida, siis on meeskonnal kollkiipri probleem lahendatud aastateks.

                        Suurimaks küsimärgiks on meeskonna rünne. Ciro Immobile lõi küll viimasel hooajal 23 väravat, aga samas on Itaalia koondislane näidanud senises karjääris uskumatut ebastabiilsust. Kasvõi viimasele Capocannoniere hooajal Torinos eelnesid ja järgnesid äärmiselt kahvatud aastad Genoas-Dortmundis-Sevillas-Torinos. Nüüd on mehel aeg tõestada, et koos vanusega on tulnud ka stabiilsus. Veel suurem küsimärk on Keita Balde, kes lõpetas eelmise hooaja viies mängus löödud kaheksa väravaga. Noormehel on leping järgmise suvega lõppemas ja südames on hirmus soov Juventusega liituda. Kuna viimase kuue aasta meister pole mõistlikku pakkumist Senegali koondislase eest teinud ja Keita ise on kõikidele teistele klubidele (sh Lazio uuele lepingule) “ei” öelnud, siis ollakse patiseisus, kus noormeest ei leia trennidest ega koosseisust. Raske öelda, millega see saaga lõpeb. Biancocelesti huvides oleks kindlasti Balde mängitamine, sest häid optsioone Immobile kõrvale (täpsemalt küll seljataha) pole. Suvel liitunud Felipe Caicedo pole oma viimasel 7 aastal Vene ja Hispaania kõrgliigas suutnud kahekohaliste väravateni jõuda ja avamängus alustanud (-e-) Simone Palombi karjääris ei vihja miski sellele, et temagi jalas kümmekond väravat oleks. Hädavariandiks oleks Milinkovic-Savici või Andersoni mängitamine ründaja taga, aga see tekitaks jälle augu keskväljale. Sitt seis igatepidi, kuid õnneks on Simeone Inzaghi näidanud ennast piisavalt võimeka peatreenerina, et mingi lahendus välja töötada.

                        Kui Keitaga ära lepitakse või uus ründaja viimase 10 päevaga tuuakse, siis võiks meeskonda ideaalis näha Meistrite Liiga kohtadele mängimas. Koosseisus suuri kadusid pole, tiim on hästi kokkumänginud ja väga paljud mängijad on arenguvõimelised. Reaalsuses tundub Lazio siiski olevat augus, kus meeskonna tase on nõksa nõrgem kui viiel suurtiimil ja nõksa tugevam kui järgnevatel ehk kõik vihjab rahulikule kruiisile Euroopa Liigasse

                        Eika ennustab: Kuues

                        Kommentaar


                          #42
                          Algselt postitas eika Vaata postitust
                          Näedsa, ikkagi ei saanud päris hooaja esimeseks vooruks tehtud. Aga mis seal ikka

                          SS Lazio

                          Eelmise hooaja 5.

                          Lazio president Claudio Lotito oli eelmise hooaja järel ennast korralikult õhku täis pumbanud. Hiljutises intervjuus paugutas mees, et meeskond on võimaline võitma Scudettot ja oma sõnade tõestuseks on ta seni öelnud “ei” mitme mehe lahkumisele. Nii De Vrij kui ka Balde Keita on öelnud, et nad ei soovi lepingut pikendada mille peale Lotito ütles “mul pohui, minge järgmine hooaeg tasuta nahui” ja tema sõnu uskudes lükati tagasi ka Milenkovic-Savici eest tehtud 70m suurune pakkumine. Ühest küljest kummaline jäärapäisus, aga teisalt tuleb kiita, et üritatakse meeskonda koos hoida. Areng seegi võrreldes varasemate aastatega.

                          Scudettojutt on muidugi debiilne, sest võrreldes teiste suurtega on koosseis klassi võrra kahvatum ja antud vahe tagasi tegemiseks olnuks vaja koosseisu sälitamise kõrval ka seda tugevdada. Seda Lazio seni teinud pole. Ainsaks suureks kaoks suvel oli keskväljasüdamest Lucas Biglia kaotamine. Kuna argentinlased vanust juba 31 eluaastat, siis oli arusaadavalt pealinlastel üsna keeruline öelda “ei” moepealinlaste 17 miljoni suurusele pakkumisele. Teda toodi poolkaitsesse asendama Liverpoolist pea sama kogenud Lucas Leiva, kes peaks ideaalis keskvälja kontrollima hakkama. Vaevalt Leiva selle ülesandega hakkama saab, aga ülikogenud Marco Parolo ja jalgpalli üks suurimaid keskväljatalente Sergej Milinkovic-Savic peaks kindlustama selle, et argentinlast üleliiga ei igatseta. Samas suuri vigastuskadusid meeskond keskväljal lubada ei saa, sest nii hispaanlane Alberto kui ka Cagliarist liitunud Davide Di Gennaro päris tippmeeskonna tase pole. Ägedad on 3-5-1-1 süsteemi wingbackid, kus vasakul ülikogenud ja stabiilselt hea bosnialane Lulic ja teisel poolel ääreründajast wingbackiks ümberõppinud Felipe Anderson, kes nüüd näib olevat leinud päris oma positsiooni. Pingilgi on taset korralikult vanade tuttavate Radu-Basta-Lukaku näol. Selge on, et keskväljaviisiku osas liialt muretsema ei pea.

                          Kaitses oli väga suur võit hollandlase Stefan de Vrij säilitamine, kes mitu aastat ringelnud suurklubide huviringid. Kahjuks talle päris selgeid ja ideaalseid partnereid kõrvale pole leitud. De Vrij kõrval on keskkaitsetrios saanud mänguaega peamiselt Wallace, Wesley Hoedt ja Bastos, kuid üldjoontes on see “võta üht ja viska teist” kamp. Teisalt on antud meestel vanust ainult 22, 23 ja 25 eluaastat ehk päris maha kanda neid veel ei saa. Siiski esimestes mängudes on kasutatud kaitses hoopis Radut, kes rohkem hädavariant ja näide sellest, et noored mehed tõepoolest kaela ei kanna. Väga põnev noor on ka väravavaht Thomas Strakosha. Albaanlane suutis eelmisel aastal pingile mängida kogenud Marchetti ja oli statistiliselt hooaja teise poole parim väravavaht. Kui 22-aastane väravavaht suudaks vähegi sama hoogu hoida, siis on meeskonnal kollkiipri probleem lahendatud aastateks.

                          Suurimaks küsimärgiks on meeskonna rünne. Ciro Immobile lõi küll viimasel hooajal 23 väravat, aga samas on Itaalia koondislane näidanud senises karjääris uskumatut ebastabiilsust. Kasvõi viimasele Capocannoniere hooajal Torinos eelnesid ja järgnesid äärmiselt kahvatud aastad Genoas-Dortmundis-Sevillas-Torinos. Nüüd on mehel aeg tõestada, et koos vanusega on tulnud ka stabiilsus. Veel suurem küsimärk on Keita Balde, kes lõpetas eelmise hooaja viies mängus löödud kaheksa väravaga. Noormehel on leping järgmise suvega lõppemas ja südames on hirmus soov Juventusega liituda. Kuna viimase kuue aasta meister pole mõistlikku pakkumist Senegali koondislase eest teinud ja Keita ise on kõikidele teistele klubidele (sh Lazio uuele lepingule) “ei” öelnud, siis ollakse patiseisus, kus noormeest ei leia trennidest ega koosseisust. Raske öelda, millega see saaga lõpeb. Biancocelesti huvides oleks kindlasti Balde mängitamine, sest häid optsioone Immobile kõrvale (täpsemalt küll seljataha) pole. Suvel liitunud Felipe Caicedo pole oma viimasel 7 aastal Vene ja Hispaania kõrgliigas suutnud kahekohaliste väravateni jõuda ja avamängus alustanud Cristiano Lombardi karjääris ei vihja miski sellele, et temagi jalas kümmekond väravat oleks. Hädavariandiks oleks Milinkovic-Savici või Andersoni mängitamine ründaja taga, aga see tekitaks jälle augu keskväljale. Sitt seis igatepidi, kuid õnneks on Simeone Inzaghi näidanud ennast piisavalt võimeka peatreenerina, et mingi lahendus välja töötada.

                          Kui Keitaga ära lepitakse või uus ründaja viimase 10 päevaga tuuakse, siis võiks meeskonda ideaalis näha Meistrite Liiga kohtadele mängimas. Koosseisus suuri kadusid pole, tiim on hästi kokkumänginud ja väga paljud mängijad on arenguvõimelised. Reaalsuses tundub Lazio siiski olevat augus, kus meeskonna tase on nõksa nõrgem kui viiel suurtiimil ja nõksa tugevam kui järgnevatel ehk kõik vihjab rahulikule kruiisile Euroopa Liigasse

                          Eika ennustab: Kuues
                          1. Hollandlase Hoedti võib üpriski maha kanda küll. Mees on Southamptonisse minekul. Laziost olla juba kinnitatud.
                          2. Avamängus ei alustanud mitte Lombardi vaid taoline mees nagu Simone Palombi. Mõte ilmselt jääb samaks küll.

                          Kommentaar


                            #43
                            Jupjup, tähelepanekud õiged, aga üldpointi ei muuda.

                            Atalanta Bergamasca Calcio

                            Eelmise hooaja 4.

                            Atalanta eelmise hooaja imest on juba piisavalt räägitud. Peale kohutavat hooaja algust leidis meeskond ennast relegatsioonitsoonist. Eeldatavasti paanikasse läinud Gian Piero Gasperini otsustas kogenumate meeste asemel mängu panna üsna tundmatud noored ja edasine on ajalugu. Varasemalt peamiselt Serie B kogemustega Caldara, Conti, Gagliaridini, Spinazzola ja Petagna mängisid ennast poole aastaga Itaalia koondisesse ning Franck Kessié 30 miljoni meheks. Kuna juba talveaknas pani Inter käpa peale Gagliardinile ja Juventus Caldarale (viimane küll jäi veel tänavuseks hooajaks La Dea`sse laenule), siis oli suve peamine küsimus: Kui palju suudeb Atalanta koosseisu säilitada?

                            Peab möönma, et seisud pole ilusad, aga katastroofiks olukorda ei saa pidada. Atalanta eelmise hooaja edu üheks aluseks oli 3-4-3 taktika keskväli koosseisus Conti-Kessie-Gagliardini-Spinazzola. Neist esimesed kaks parseldati Milani, Gagliardini lahkus juba jaanuaris ja Spinazzola on küll veel tiimis, kuid suure tõenäosusega võib lahkuda temagi. Nimelt soovib mängija, et kaheaastane laen peale esimest aastat lõpetataks ning kuna Leonardo hetkel juba treenib tiimist eraldi ning vaatab mänge kodust, siis lahkumine näib vaid aja küsimus. Nii peavad suuremasse rolli astuma eelmisel aastal peamiselt pingil olnud mängijad: Paremal äärel Hans Hoteboer ja keskväljal Bryan Cristante-Remo Freuler. Arusaadavalt on kümned ja kümned teenitud miljonid viidud osaliselt ka mängijaturule. Vasakule tiivale toodi Heraclesest sakslane Robin Gosens, paremale tiivale Genkist Timothy Castagne, keskväljale brass Joao Schmidt ja Premmist naases üle-eelmise hooaja põhipoolik Marten de Roon. Kõik eelmainitud on küll noored ja põnevad mängumehed, kellel vanust maksimaalselt 25 eluaastat, aga samas raske näha, et seltskonna tähelend eelmise aastaga võrreldav oleks.

                            Ka ründesse toodi kasvanud rahakoti toel märgatavalt jõudu juurde. Eelmisel aastal põhines rünnak väga palju elu-hooaja teinud Papu Gomezele, kes oli kolmeses ründetrios ainus arvestavalt skoori teinud mängija. 16 väravat ja 12 söötu andnud mehest olid huvitatud ka mitmed Itaalia suured, kuid Atalanta õnneks otsustas kapten meeskonda jääda. Tema kõrval mänginud Petagna on küll märkimisväärselt jõuline koll ja Kurtic märkimisväärne triblaja, kuid eelmisel aastal lõid nad mõlemad vähem väravaid kui keskkaitses mänginud Caldara. Selle mure lahendamiseks toodi juurde kolm päris põneva taustaga mängijat: Juventusest laenati U20 MMi parim väravakütt Riccardo Orsolini, Kopenhaagenist hiiglasekasvu koondislane Andreas Cornelius ja Fiorentinast aastaid liiga kaitseliine terroriseerinud sloveen Josip Iličič. Saab näha, kas ja kui paljud uutest meestest hooaja käigus põhimeesteks tõusevad.

                            Kui poolkaitsesse ja ründesse on lisandunud kümmekond uut meest, siis kaitseliinis arusaadavatel põhjustel on seis rahulikum. Ülikogenud Masiello, üllatavalt hea hooaja teinud Toloi ja Serie A eelmise hooaja üks parimaid, kui mitte parim, keskkaistja Caldara moodustasid üsna läbimatu kaitsemüüri. Küll tehti pingil vangerdus, kui lahkunud Zukanovici asemele toodi Bulgaariast Argentinlane José Luis Palomino, kuid vaevalt tema tavaolukorras algkoosseisu murrab. Väravaski jätkab eelmisest aastast tuttav albaanlane Etrit Berisha, kelle mänguoskustes eelmise hooaja põhjal kurta ei saa.

                            On väga raske ennustada, et mis seisus Atalanta tänavu on. Kuigi meeskonna ründeliin näib tugevam ja kaitseliin suudeti säilitada, siis poolkaitse tekitab väga-väga-väga suuri küsimärke. Lahkunud kolmiku (või neliku) asendamine on ülimalt keeruline ülesanne ja kuna mitmele uuele mehele on Serie A tase täiesti uus nähtus, siis meeskond lihtsalt peab lootma, et nende seast tulevad uued Contid ja Kessied. Oleks üsna ime, aga Atalanta ennegi imesid teinud. Kuid üldjoontes siiski on näha, et meeskond üritab ennast suures mängus hoida ja on ka aru saadud, et koduliiga kõrvalt Euroopa mängimiseks on vaja sügavust. Kindlasti kukutakse esinelikust, aga pigem Euroopa Liiga kohtadest mitte liiga kaugele.

                            Eika ennustab: Kaheksas

                            Kommentaar


                              #44
                              Società Sportiva Calcio Napoli

                              Eelmise hooaja 3.

                              Napoli eelmise hooaja algus kõige säravam polnud. Peale suvist Higuaini lahkumist ja Miliku varajast vigastust läks meeskonnal aega, et mänguvedur käima saada ning peale 14. vooru oldi vaid 24 löödud väravaga liigatabeli seitsmendal real. Kuid siis hakkas juhtuma ja hakkas juhtuma suurelt! Järelejäänud 24 mänguga löödi peaaegu 3 väravat per mäng (Euroopa suurliigades oli samal perioodil edukam skoorija vaid Barca) ning kaotati vaid 1 mäng (Euroopa suurliigades suutis samal perioodil sama vaid Monaco). Kahtluseta oli meeskonna mängupilt tol perioodil koduliiga seksikaim, kerge liialdusega võib mängu pidada terve Euroopa jalgpalli ilusaimaks, ja Napoli võib ainult kiruda paska hooaja algust, millega Juventus-Roma eest lubati ning paska Meistrite Liiga loosi, kus koheselt Real Madrid vastu tuli.

                              Tänavusel hooajal on Prügipealinna esindustiimil kõik võimalused vigade paranduseks. Vastupidiselt oma suurimatele konkurentidele, Juventusele ja Romale, ei kaotatud suvel mitte ühtegi põhimängijat. Täpsemalt ei kaotatud mitte ühtegi eelmisel hooajal minuteid teeninud mängijat ja kuuldavasti naasid pallurid juba varasuvel tiimi juurde, et Sarri treeningutega liituda. Mis on ka arusaadav, sest Sarri loogika järgi peab palli ründes edasi liikuma maksimaalselt ühe-kahe puutega ning terve tiim peab olema pidevas liikumises. Kellel huvi võib üles otsida droonivideod Napoli treeningutelt, kus ülikitsaks tõmmatud väljakul ühepuutesööte harjutatakse. Väga äge vaatamine.

                              Seda kummalisem on, et Sarrit peeti Empoli aastatel kaitsespetsiks, kelle käe alt tõusis nelik Hysaj-Rugani-Tonelli-Rui suurtesse klubidesse. Õigemini on Sarri antud nelikust kolm just enda käe alla Napolisse toonud. Põhimeheks on hetkel neist ainult paremkaitsja Elseid Hysaj, sest vasakkaitses on stabiilne algkoosseisumängija Faouzi Ghoulam ja keskkaitsesse on valida viie tugeva mehe vahel (Koulibaly, Chirches, Albiol, Markovic ja Tonelli). Siiski on seis selline, et kui kuskilt Partenopei mäng rebenema peab, siis on selleks kohaks kaitseliin. Mulle personaalselt ei meeldi ükski Napoli keskkaitsjatest ja ega Pepe Reinagi päris tippväravavaht enam välja ei näe.

                              Kuid kui meeskond kavatseb tänavu jätakata 3 väravat per mäng tempos, siis pole koduliigas liialt vaja kaitse pärast muretseda, sest ülejäänud liinid on esmaklassilised. Tohutut sügavust leiab poolkaitses. On vaja väsimatut töölooma? Pole probleemi, sest valida on nii noore Amadou Diawara ja mõnevõrra kogenuma Allani vahel. Läheb vaja Pirlolikku ehitajat, kes kaitseliini ees sajakonna sööduga mängu ehitab. Pole probleemi, sest olemas on Itaalia koondisesse murdnud Jorginho. Läheb vaja kastist-kasti mängivat meest, kes teeb väsimatult tööd ja samas suudab ka rünnakuid lõpetada? Pole probleemi, sest poolakas Piotr Zielinski on aastalt-aastalt astumas tipptegijate hulka ja alati on valmis sekkuma horvaat Marko Rog. Täiesti suurepäraselt kokku pandud noor valik, mille kroonjuveeliks on aastaid liiga parimate poolkaistjate hulgas olev kapten Marek Hamsik, kes eelmise hooaja lõpetas nö 22 hokipunktiga (12 väravat + 10 söötu).

                              Kuid isegi Hamsiku “hokisaldo” kahvatus ründeliini Lorenzo Insigne-Dries Mertens-Jose Callejoni numbrite ees. Eriti vägev oli hooaja käigus tipuründesse liikunud Mertensi hoog, kes 28 stardi (ja 7 vahetusest tuleku) puhul lõpetas hooaja 28 värava ja 9 sööduga, kuid ega ääred Insigne-Callejon kahvatumad polnud. Lisaks on tagasi pea terve aasta täiesti vigane või poolvigane olnud tipuründaja Arkadiusz Milik, kes toodi eelmisel suvel Higuaini 36 väravat asendama ning tänavu suvel lisandunud noor äär Adam Ounas, kelle mõlema pre-season lubab arvestavat panust ründemängu.

                              Raske on näha põhjusi, miks Napoli 28 aastase vahe järel Scudettot võita ei võiks. Tiim on muutunud suvega pigem tugevamaks, põhimängijad on oma parimas vanuses või arenemisvõimelised ja lisaks on ka igas liinis piisavalt sügavust, et Meistrite Liiga kõrvalt punktikadudeta roteerida. Vaadates ennustuskoefitsente, siis Napoli Scudetto puhul saaks raha neljakordselt tagasi ja selles tundub räigelt väärtust. Kuid siiski. Kui peaksin panustama oma elu peale, siis tekitab Juventuse valimine veidi rohkem kindlust. Napoli kaitse on mõningane küsimärk (nagu ka Juventusel, aga siiski) ja kuna nad pole seni suures mängus olnud, siis mine sa tea- äkki hakkavad mehed pingelises olukorras väristama. Kuid mingi sisetunne mul on, et tänavu on Napoli aasta.

                              Eika ennustab: Teine

                              Kommentaar


                                #45
                                Algselt postitas Tofoa Vaata postitust
                                Benevento!!! Fak ye.
                                Sellest meeskonnast tuleb varsti üks täiendus Azzurrile juurde

                                Fino alla fine FORZA JUVE

                                Kommentaar

                                Working...
                                X