Premium liiga 2018

[urmar]

Ma sain aru, et küsimus pole tagumise poole toetamises kui sellises vaid lihtsalt vormis, kuidas seda tehakse. Alternatiivse ideena käis ju välja ka selle idee, et toetada võiks KTMe kasutavaid tiime. Ehk suured tiimid ajaksid taga oma Euroopas mängimise ideaale ja väiksemad tiimid kasvataks KTMe ja saaks toetust. Oli vist midagi sellist?

Julgen prognoosida, et kui EJL hakkaks olulisel määral, no näiteks 50 000+ euroga aastas, toetama KTM-reeglit järgivaid meeskondi, siis otsustaks ka Kalju seda ikka järgida.

[Kasper]

Ma sain aru, et küsimus pole tagumise poole toetamises kui sellises vaid lihtsalt vormis, kuidas seda tehakse. Alternatiivse ideena käis ju välja ka selle idee, et toetada võiks KTMe kasutavaid tiime. Ehk suured tiimid ajaksid taga oma Euroopas mängimise ideaale ja väiksemad tiimid kasvataks KTMe ja saaks toetust. Oli vist midagi sellist?

KTM ja liiga professionaliseerumine ei ole üks-ühele samad asjad.

KTM-reegliga on viimase hooaja kontekstis probleeme olnud ainult Nõmme Kaljul ja Paidel. Mitte kellelgi teisel. Kindlasti ei ole KTM-reegel probleem või takistus Levadia või Infoneti jaoks euroedu saavutamisel. Ja kindlasti ei ole KTM-reegel põhjus, miks Infonet ja Levadia ühinesid. Seda seepärast, et mõlema võistkonna absoluutsete võtmemängijate hulka juba kuuluvad KTM-id ja neist ei ole puudus (lihtsalt näidete mõttes toon välja nimed nagu Andrejev, Artjunin, Kink, Lepmets, Marin, Morozov, Mutso, Podholjuzin, Raudsepp, Roosnupp + Avilov, Golovljov, Igonen, Harin).

Ainus asi, mis võib takistada euroedu saavutamist, on välismängijate piirang. Sel hooajal oli see 4. Järgmisel hooajal on 5 nagu 2016. aastal, sest Nõmme Kalju, Infonet ja Levadia seda soovisid - liit tegi kompromissi.

Samuti toodi selle hooaja eel klubide poolt välja KTM-reegli murekohad ja sellest tulenevalt muudeti KTM-reegel väga palju lõdvemaks. Praegu peab KTM-staatuse teenimiseks jalgpallur enne 23-aastaseks saamist mängima ühes klubis kolm aastat - ei ole väga range reegel.

Samas see on väga mõistetav ja loogiline, et tipud tunnevad muret, kui väiksemaid rahaliselt aidatakse ja nad seeläbi võivad eurorahade pärast konkurentideks muutuda. Ise muretseks ka, kui keegi justkui enda rahakoti poole kiikaks. See on inimlik. Teisalt need samad solidaarsusmehhanismid toetavad tulevikus ka neid praeguseid tippklubisid, kui nood ise peaksidki tekkinud konkurentsi tõttu eurorahadeta jääma.

Ehk kogu see tekkinud a˛iotaa˛ on mõnest küljest silmakirjalik ja mõnest küljest lihtsalt teadmatusele ja vahule rajatud.

[budu]

KTM ja liiga professionaliseerumine ei ole üks-ühele samad asjad.

KTM-reegliga on viimase hooaja kontekstis probleeme olnud ainult Nõmme Kaljul ja Paidel. Mitte kellelgi teisel. Kindlasti ei ole KTM-reegel probleem või takistus Levadia või Infoneti jaoks euroedu saavutamisel. Ja kindlasti ei ole KTM-reegel põhjus, miks Infonet ja Levadia ühinesid. Seda seepärast, et mõlema võistkonna absoluutsete võtmemängijate hulka juba kuuluvad KTM-id ja neist ei ole puudus (lihtsalt näidete mõttes toon välja nimed nagu Andrejev, Artjunin, Kink, Lepmets, Marin, Morozov, Mutso, Podholjuzin, Raudsepp, Roosnupp + Avilov, Golovljov, Igonen, Harin).

Ainus asi, mis võib takistada euroedu saavutamist, on välismängijate piirang. Sel hooajal oli see 4. Järgmisel hooajal on 5 nagu 2016. aastal, sest Nõmme Kalju, Infonet ja Levadia seda soovisid - liit tegi kompromissi.

Samuti toodi selle hooaja eel klubide poolt välja KTM-reegli murekohad ja sellest tulenevalt muudeti KTM-reegel väga palju lõdvemaks. Praegu peab KTM-staatuse teenimiseks jalgpallur enne 23-aastaseks saamist mängima ühes klubis kolm aastat - ei ole väga range reegel.

Samas see on väga mõistetav ja loogiline, et tipud tunnevad muret, kui väiksemaid rahaliselt aidatakse ja nad seeläbi võivad eurorahade pärast konkurentideks muutuda. Ise muretseks ka, kui keegi justkui enda rahakoti poole kiikaks. See on inimlik. Teisalt need samad solidaarsusmehhanismid toetavad tulevikus ka neid praeguseid tippklubisid, kui nood ise peaksidki tekkinud konkurentsi tõttu eurorahadeta jääma.

Ehk kogu see tekkinud ažiotaaž on mõnest küljest silmakirjalik ja mõnest küljest lihtsalt teadmatusele ja vahule rajatud.

No täpselt nagu loeks EJL pressiteadet . Selles mõttes on kurb, et soccernet nüüd EJL käpaalune on...

[Sambaz]

No täpselt nagu loeks EJL pressiteadet . Selles mõttes on kurb, et soccernet nüüd EJL käpaalune on...

Väga ei taha sinuga nõustuda, minumeelest Kasper tõi faktid esile ja minumeelest on neil faktidel point taga, kui Lev/Lesh/Tehva rõhuvad oma probleeme ainult KTM reeglitele, siis mulle kui fännile on see ikka eriti juustune.

[Kasper]

No täpselt nagu loeks EJL pressiteadet . Selles mõttes on kurb, et soccernet nüüd EJL käpaalune on...

Ära kujuta omale asju ette, budu. See, kui ma kirjeldan, mis on viimase aasta jooksul toimunud ja avan tausta, millele ei mõelda või mida ei teata ja sa kukud lihtsalt lahmima, siis see näitab lihtsalt sinu taset. Lahmida on alati jube lihtne ja viimasel ajal ka väga populaarne, aga vahel tasuks süveneda ka.

[k2bo]

Samas see on väga mõistetav ja loogiline, et tipud tunnevad muret, kui väiksemaid rahaliselt aidatakse ja nad seeläbi võivad eurorahade pärast konkurentideks muutuda. Ise muretseks ka, kui keegi justkui enda rahakoti poole kiikaks. See on inimlik. Teisalt need samad solidaarsusmehhanismid toetavad tulevikus ka neid praeguseid tippklubisid, kui nood ise peaksidki tekkinud konkurentsi tõttu eurorahadeta jääma.

Kas sa ehk saaksid mingi allika selle kohta välja käia, et tulevikus hakatase amatöörsatsidele EJL'i poolt meeletult pappi pritsima?
(Loe, muudetakse amatöörsats konkurentsivõimeliseks).

[asdf]

Kas sa ehk saaksid mingi allika selle kohta välja käia, et tulevikus hakatase amatöörsatsidele EJL'i poolt meeletult pappi pritsima?
(Loe, muudetakse amatöörsats konkurentsivõimeliseks).

Kusagil foorumis oli see tekst juba varem üleval, kopeerin uuesti:

- Alates 2001. aastast toimub klubide litsentseerimine, mis esitab minimaalsed nõuded (vastava litsentsiga treenerid, kindel arv noortevõistkondi, noorteöö arengukava, juriidika, personal, infrastruktuur jne);
- Alates 2006. aastast lisandus siia tippjalgpalli komisjon, kus klubide ja alaliidu koostöös arutatakse läbi kõik liigaga ja konkreetse klubiga seotud küsimused, otsitakse lahendusi jne;
- Alates 2009. aastast toimub hooaja eel meedia- ja turundusseminar, kus koolitatakse klubisid (nt on viimaste aastatel oma kogemusi käinud jagamas Iirimaalt Sligo Rovers ja Rootsist Östersund, eraldi teemaks just kogukonnatöö);
- Alates 2012. aastast lisandus litsentseerimisprotsessile eraldi litsentsikaitsmine koos klubi kvaliteediraamatu koostamisega;
- Alates 2012. aastast lisandus noormängijate vaimse arendamise projekt ehk "Palli teine pool";
- Alates 2014. aastast klubide noormängijate arendamise programm ehk nn 99 mängija projekt;
- Alates 2017. aastast noorte KTMide ja ETMide finantseerimise projekt (iga klubi 2 mängijat igal aastal 3 aasta pikkuse lepinguga);
- Alates 2017. aastast kõigi U17 Eliitliiga võistkondade transpordikulude täielik katmine;
- Alates 2019. aastast klubide kogukonnajuhtidele (sisuliselt turundusjuhid) suunatud programm, kus alaliit ja UEFA panustavad nende töötasu, koolituse ja reklaamiraha;
- Alates 2020. aastast eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamise toetus.

Kokkuvõtvalt on aastaks 2020 planeeritud liidu poolt eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamine + 6 noormängijat stipendiumil. Eurosarjas mängivatele klubidele liidu poolt 6 noormängijat stipendiumil.

[elx]

Kusagil foorumis oli see tekst juba varem üleval, kopeerin uuesti:

- Alates 2001. aastast toimub klubide litsentseerimine, mis esitab minimaalsed nõuded (vastava litsentsiga treenerid, kindel arv noortevõistkondi, noorteöö arengukava, juriidika, personal, infrastruktuur jne);
- Alates 2006. aastast lisandus siia tippjalgpalli komisjon, kus klubide ja alaliidu koostöös arutatakse läbi kõik liigaga ja konkreetse klubiga seotud küsimused, otsitakse lahendusi jne;
- Alates 2009. aastast toimub hooaja eel meedia- ja turundusseminar, kus koolitatakse klubisid (nt on viimaste aastatel oma kogemusi käinud jagamas Iirimaalt Sligo Rovers ja Rootsist Östersund, eraldi teemaks just kogukonnatöö);
- Alates 2012. aastast lisandus litsentseerimisprotsessile eraldi litsentsikaitsmine koos klubi kvaliteediraamatu koostamisega;
- Alates 2012. aastast lisandus noormängijate vaimse arendamise projekt ehk "Palli teine pool";
- Alates 2014. aastast klubide noormängijate arendamise programm ehk nn 99 mängija projekt;
- Alates 2017. aastast noorte KTMide ja ETMide finantseerimise projekt (iga klubi 2 mängijat igal aastal 3 aasta pikkuse lepinguga);
- Alates 2017. aastast kõigi U17 Eliitliiga võistkondade transpordikulude täielik katmine;
- Alates 2019. aastast klubide kogukonnajuhtidele (sisuliselt turundusjuhid) suunatud programm, kus alaliit ja UEFA panustavad nende töötasu, koolituse ja reklaamiraha;
- Alates 2020. aastast eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamise toetus.

Kokkuvõtvalt on aastaks 2020 planeeritud liidu poolt eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamine + 6 noormängijat stipendiumil. Eurosarjas mängivatele klubidele liidu poolt 6 noormängijat stipendiumil.

Nüüd oleks muidugi huvitav teada milline palk ühele jalgpallurile ette nähtud on? Tõenäoliselt ei saa see veel otsustatud olla, kuid huvitav saab olema näha.

[k2bo]

Okei, tundub ju asjalik amatöörsatside jaoks. Kas see palkamiste värk nagu jätkub peale 2020 aastat, või siis 2021 on kõik EJL lepinguga palgalised töötukassa järjekorras? Kui esimene variant, siis hiljem saavad 6 noormängija stipid läbi, ja siis klubid on valiku ees, et kas noor stipendiumi perioodi lõpetanu võtta palgale, või siis vana kala jätta palgast ilma? Mängijaid müües välismaale kes saab tulu, kas EJL või klubi?

[asdf]

Nüüd oleks muidugi huvitav teada milline palk ühele jalgpallurile ette nähtud on? Tõenäoliselt ei saa see veel otsustatud olla, kuid huvitav saab olema näha.

Sisuliselt Eesti keskmine palk (jutt ei käi stipendiumist, vaid ametlikust palgast). Arvestatud on suurusjärk 100 000 eurot aastas per klubi.

[asdf]

Okei, tundub ju asjalik amatöörsatside jaoks. Kas see palkamiste värk nagu jätkub peale 2020 aastat, või siis 2021 on kõik EJL lepinguga palgalised töötukassa järjekorras? Kui esimene variant, siis hiljem saavad 6 noormängija stipid läbi, ja siis klubid on valiku ees, et kas noor stipendiumi perioodi lõpetanu võtta palgale, või siis vana kala jätta palgast ilma? Mängijaid müües välismaale kes saab tulu, kas EJL või klubi?

Sellest räägiti. Tulu saab klubi. Kõik õigused kuuluvad klubile.

6+6 mängijat jääb iga-aastaselt. See pole üheaastane projekt.

[k2bo]

Mis puhul eurokohtadele mängivate klubide mängijad palgatoetust ei hakka saama? Sunnitakse selle süsteemiga nagu ju kaasa minema, aga ei saa selle eest premeeritud. Kas see sportlikus aspektis ei tundu veidi värdjalik? See oleks nagu auhinna rahade jagamine, et esimene koht ei saa midagi, ja viies koht siis saab võidumaitset rahaliselt tunda lohutuseks.

[budu]

Ära kujuta omale asju ette, budu. See, kui ma kirjeldan, mis on viimase aasta jooksul toimunud ja avan tausta, millele ei mõelda või mida ei teata ja sa kukud lihtsalt lahmima, siis see näitab lihtsalt sinu taset. Lahmida on alati jube lihtne ja viimasel ajal ka väga populaarne, aga vahel tasuks süveneda ka.

See ei olnud lahmimine, vaid minu tähelepanek! Aga kas sinu jaoks on kõik EJL asjad ideaalses korras?

[chac]

- Alates 2012. aastast lisandus noormängijate vaimse arendamise projekt ehk "Palli teine pool"

See siis Maarja Küla sõsarprogramm?

Kokkuvõtvalt on aastaks 2020 planeeritud liidu poolt eurosarjast välja jäävatele klubidele 6 mängija palkamine + 6 noormängijat stipendiumil. Eurosarjas mängivatele klubidele liidu poolt 6 noormängijat stipendiumil.

Ehk siis sotsialistlik-kommunistlik plaan on iseseisvad klubid torgata EJL (finants)süstla otsa ja muuta nad nö sõltuvaks narkomaaniks?
Hüvasti vaba ja ettevõtlik jalgpallimaailm. Tasapisi sama protsess hiilib ligi ka riigi tasandil, aga Eesti jalgpallis sisuliselt kehtestame ühekorraga "kodanikupalga" mittemidagi-tegemise eest ära.

[asdf]

Mis puhul eurokohtadele mängivate klubide mängijad palgatoetust ei hakka saama? Sunnitakse selle süsteemiga nagu ju kaasa minema, aga ei saa selle eest premeeritud. Kas see sportlikus aspektis ei tundu veidi värdjalik? See oleks nagu auhinna rahade jagamine, et esimene koht ei saa midagi, ja viies koht siis saab võidumaitset rahaliselt tunda lohutuseks.

Tegemist on solidaarsusrahaga, mille eesmärk on muuta liiga täisprofessionaalseks (ja kõik sellega kaasnev, ei hakka neid aspekte üles lugema) ja anda eurosarja kohalt välja kukkuvatele/välja jäävatele klubidele pehmem maandumine. Praegu on lihtne: kui saad eurosarja, teenid 200 000+ eurot (parimatel juhtudel üle 700 000), kui ei saa eurosarja, ei teeni mitte midagi. See on karm kukkumine. Sinu poolt välja toodud esimesed kohad (tavaliselt esinelik) saavad mitu korda rohkem toetust kui teised. Aga ei välista, et ka eurosarja kuuluvad klubi hakkavad lisatoetust saama.