320x50 ülemine bänner
Collapse
Teadaanne
Collapse
No announcement yet.
Green Day
Collapse
X
-
Lahe! Millal ükskord meil korralik psühhedeelne bänd tekib. Kui isegi veel 'külmematel' põhjanaabritel neid juba 80ndatest, rääkimata tänapäeval veel rohkem tekib.
Sellega seoses viskan soovituse, 2. okt esineb Sveta baaris ka lahe põhjanaabrite kosmiline psühh bänd Death Hawks. Tasub tulla.★★★★★★
Kommentaar
-
1. Ariel Pink – Time To Live
2. LCD Soundsystem – American Dream
3. Susanne Sundfor – Undercover
4. Taylor Swift – Look What You Made Me Do
5. Girl Ray – Preacher
6. Sparks – Missionary Position
7. Gordi – Better Than Then, Closer To Now
8. Kesha – Hunt You Down
9. EMA – Down and Out
10. Foxygen – Trauma
11. Alvvays – In Undertow
12. Cloud Nothings – Up To The Surface
13. Foxygen – On Lankershim
14. Alt-J – 3ww
15. Nicole Atkins – A Little Crazy
16. The Moonlandings – The Strangle Of Anna
17. Jens Lekman – To Know Your Mission
18. Formation – A Friend
19. Big Boi – Chocolate
20. Briana Marela – He Knows
Sigahea kuu oli. Ariel ruulis muidugi täiega, aga LCD, Susanne, Taylor, Sparks, Gordi ja EMA viskasid välja laulud, mis aastalõputabelit üsna tugevalt muudavad. Lahe.
Ja kui tahate naisisikutel meeldida, siis saatke Susanne Sundfori laul neile. Sel on mingi nii eriline magnet, et hakatakse rääkima kananahast, orgasmilähedusest ja kõigest muust. See laul on friiking oossom.
Kommentaar
-
https://soundcloud.com/sten-sheripov...eripov/s-x7Mk0 Elagu korvpall!
PS! The streets müüdi läbi paari minutiga. Egas midagi, tuleb kuulata tema uut projekti seni - the darker the shadow the brighter the light.Lootus sureb viimasena, ütles usk ja tappis armastuse.
My spell checking is second to nine!
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustJa nüüd tuli St. Vincent ja lõi kõik aasta albumi tabelid segi. Täiesti pööraselt hea plaat taaskord.
Soovitatavad laulud: Young Lover, Slow Disco ja eriti Pills.
Samal päeval, eelmisel reedel, ilmus uus Becki plaat, mida huviga ootasin peale ülimõnusat folgivaibis Morning Phase'i, aga nagu tal tihti kombeks on teha stilistilisi kannapöördeid, on Colors järsult ülisätendav tänapäeva pop-bänger. Kindlasti eelistaksin sellises vallas Becki kommertsraadiomögale, aga paraku on see mu jaoks ehk nõrgeim Becki plaat üldse. Esimene kuulamine oli, 'ahah, okei, ohoh', teine oli juba tõenäoliselt viimane kord.
Kurat pole siia üldse jõudnud avastusi ette kanda, aga ühe septembris illmunud plaadi pean kohe esile laduma. Mis on tõenäoliselt isiklik aastaalbumi materjal. Mind rabas see jalust juba esimese kuulamisega, teisega tellisin plaadi, kolmandaga kodus juba nautisin, naersin ja mõnulesin. Täiesti uskumatult hea plaat ja album nii, nagu tänapäeval ei tehta - selline suur teos, kus käivad läbi erinevad tõusud ja langused ja stiilid. Plaat on 75 min pikk mammut, täis psühhedeeliat, shoegaze'i, tumedamat rokki ja gruuvi ja lõpuks isegi ambienti. Kogemus otsast lõpuni. Ja seda kõike viieliikmeliselt austraalia tüdrukute bändilt. Vau.
jewtuubis rohkem uuelt plaadilt polnud näiteid - need on sellised popilikumad näited, mis tuletavad meelde 90ndate alguse Lushi. Aga seal albumil toimub palju muudki.★★★★★★
Kommentaar
-
Algselt postitas Kenny's Heroes Vaata postitustSamal päeval, eelmisel reedel, ilmus uus Becki plaat, mida huviga ootasin peale ülimõnusat folgivaibis Morning Phase'i, aga nagu tal tihti kombeks on teha stilistilisi kannapöördeid, on Colors järsult ülisätendav tänapäeva pop-bänger. Kindlasti eelistaksin sellises vallas Becki kommertsraadiomögale, aga paraku on see mu jaoks ehk nõrgeim Becki plaat üldse. Esimene kuulamine oli, 'ahah, okei, ohoh', teine oli juba tõenäoliselt viimane kord.
Viimase aja lemmikuid: Filthy Friends, The Weather Station, The Preatures ja muidugi JD McPherson.the woman who hurt him must surely have trouble sleeping
because belle of st mark is a beauty extraordinaire
Kommentaar
-
Mõtlesin jupp aega, et kas panna see laul hirmsaimate laulude hulka. Või äkki Eurovisiooni teemasse. Või ebatervesse huumorisse. Aga siis avastasin, et ma olen seda lugu idiootse naeratusega näol mingi suht mitu korda juba kuulanud ja panen seega lihtsalt siia. Nii halb, et on juba nii hea. Ja see ongi vist üleüldiselt hea.
Video meenutab esteetiliselt muidugi sellist klassikut.
Kommentaar
-
1. St. Vincent – Pills
2. Wolf Parade – Baby Blue
3. Kirin J Callinan – Big Enough
4. The War on Drugs – Nothing To Find
5. Alex Cameron – Stranger’s Kiss (Duet with Angel Olsen)
6. Susanne Sundfor – Undercover
7. St. Vincent – Young Lover
8. Foxygen – Trauma
9. Girl Ray – Preacher
10. St. Vincent – Slow Disco
11. HAIM – Little Of Your Love
12. Hundred Waters – Blanket Me
13. Gordi – Better Than Then, Closer To Now
14. The National – Dark Side of The Gym
15. Sparks – Missionary Position
16. Briana Marela – He Knows
17. Destroyer – Sky’s Grey
18. St. Vincent – Dancing With A Ghost
19. Sufjan ja Co – Jupiter
20. Anna Of The North – Money
St. Vincentist on juba juttu olnud, Pills on imelise teemamuutusega lastelaululik kõrvauss. Ehk esialgu selline masendava sisuga rõõmus laul, kuni lõpus teeb preili midagi imeilusat. Teised kaks on ka head lood.
Wolf Parade on selline veidi higine keldrirokikas, mis kestab kuus minutit ja kerib end üha painavamaks looks. Plaat on ka iseenesest hea, aga see lugu tuli kuidagi eriti esile.
Kui austraallased Kirin J Callinani eurovisioonile saadaks, siis ma kütaks neile kümme häält. Lisaks sobiks see laul enda pseudo-EDMi, karjuva kantrihärra ja naiivse sõnumiga värviliste lippude alla imeliselt. Lisaks veel ka üks naljakamaid muusikavideoid.
Kuu lõpus kukkus kerima War On Drugs, mis mõne aasta eest oli kõikide hipsterite lemmik, aga seekord jõudis siis pauk ka minuni. Taaskord pikk lugu, väga lahe video.
Alex Cameron on ka Austraaliast ja ta on üks Kirini loo vokaliste. Tõeline luuser-rokk, seda mitte kujundlikult, vaid ka päriselt, sest Alex kehastab artistina läbikukkunud muusikut, kellel kõik on persses. Selles loos on ka kõik halvasti ja lisaks annab endale omaselt kriipiva panuse Angel Olsen. Videos olla tuntud näitlejatar, aga ma teda ei tunne.
„See on nagu Spice Girls,“ ütles üks neiu. Ma sain isegi veidi pahaseks, aga head plikapoppi võib ikka hinnata. Haim4eva!
Teine naine ütles laulu Hundred Watersi „Blanket Me“ kohta, et see on eriti raskemeelne ja depressiivne laul. Ma nüüd ei tea, äkki ongi.
Destroyer ja The National ilmselt tutvustust ei vaja.
Kommentaar
-
1. The War On Drugs – Nothing To Find
2. St. Vincent – Pills
3. Kirin J Callinan – Big Enough
4. Wolf Parade – Baby Blue
5. Alex Cameron – Stranger’s Kiss
6. Alex Lahey – I Love You Like A Brother
7. Angel Olsen – Fly On Your Wall
8. Girl Ray – Preacher
9. Alex Cameron – True Lies
10. Ariel Pink – Time To Live
11. Weezer – Sweet Mary
12. Sufjan Stevens – Jupiter
13. Pumarosa – My Gruesome Loving Friend
14. Walter Martin – Amsterdam
15. Kirin J Callinan – Bravado
16. Sparks – Missionary Position
17. Susanne Sundfor – Undercover
18. Foxygen – Trauma
19. St. Vincent – Young Lover
20. LCD Soundsystem – American Dream
Ega vist midagi väga uut tabelis polegi. Alex Lahey on. Tore poppunkshit, mis peegeldab Ramonesi.
Weezer on ka taas tagasi. Nende kõige Beach Boysilikum lugu üsna nigelalt plaadilt.
Ja Nothing To Find oli ikka ülivõimsalt essa.
Kommentaar
-
Algselt postitas Kenny's Heroes Vaata postitusthttps://medium.com/@joshuacopperman1...u-fb0f176ba3fc
:P
enne kui siin ka hakkame aasta lemmikuid paika panema
Siin naersin tõsiselt.
Kommentaar
-
Algselt postitas Mõnuagent 007 Vaata postitustArcade Fire — Everything Now: You’re Win Butler.
Siin naersin tõsiselt.★★★★★★
Kommentaar
Bottom 300x250
Collapse
Kommentaar