Eile oli suurepärane kooslus ilusast ilmast, eurovutist ja headest mänguvaatamisetingimustest: loe telekavaataja sebis enda naise ka staadionile. Tasub märkida, et Eesti klubijalgpallis olen erapooletu ning mingit sooje tundeid Kalju vastu ei koge. Küll aga suurest armastusest Eesti jalgpalli vastu, elasin enda meelest tublisti mustas särkides meestele kaasa. Samuti tasub märkida, et naise jaoks on jalgpall pigem mõttetu asi, mis ei vääri nii palju tähelepanu, kui see saab, rääkimata Nõmme Kaljust.
Mängust nii palju: mängisid 2 võrdset võistkonda tegelikult. Esimesed 10-15 minutit oli fäärlastel probleeme mängu sisseelamisega, kuid nõmmekad ei suutnud seda esialgu ära karistada. Kirss avaneb väga hästi, aga mida temas ei ole, on ründajainstinkti. Paar väga head läbimurret lõpetas ta väga kusiselt.
Siis tuli see õnnelik värav standardolukorrast. Ja siis jäi Nõmme Kalju seisma... Ja Kalju seisis (ma mõtlen selle all madala tempoga vegeteerimist) kuni umbes 75. minutini, kus Dmitriev libastus ja Fääri Saarte mees jooksis Telešiga üks-ühele. Pärast seda eepilist möödalööki kodumeeskond elavnes, elavnes ka publik ning Frantsevi taktikaline vahetus hakkas ka toitma (Valikajev ja Dmitriev said lõhkumise asemel rohkem üles tõusta).
Üldiselt vastumängus ei välista 1-0 Kalju kaotust.
---------------------------
Ja siis pärast mängu suundusin toredale Klubi Laine avamiseüritusele, kus esines Vaiko Eplik. Seekord olid perekonnarollid pigem vahetuses, kus ma olen Vaiko ja ta muusika suhtes neutraalne.
Ja siis ma hakkasin mõtlema- fakk see üritus toimub kuskil suht karuperses, joogid on suht kallid, mulle mekkinud siider sai otsa, heli oli paigast ära, Vaiko lükkab laulude vahele lamekaid (viimased 2 on suht sagedased Epliku kontsertide puhul), inimesed tõuklevad ümberringi, peas mõmiseb 2 päeva pärast kontserti. Ja ikkagi on üritusele tulnud umbes samapalju inimesi, kui paar tundi varem toimunud euromängule. Ometigi oli piletihind ka seal samas suurusjärgus ja reklaam suht olematu.
Ma ei teagi, mida selle viimase tähelepanekuga antud kontekstis peale hakata, aga tahaks soovida kõigile, kellel on jalgpall nii südames, kui Epliku muusika armastajatele artisti muusika, olge kannatlikud ja kandke seda armastust endas ning levitage. Kutsuge sõbrad, perekond kaasa- näidake jalgpalli paremat poolt ja võib-olla ei olegi vaja 5-10 (20) aasta pärast reklaamida seda, et Eesti klubi mängib Eurosarjas.
Mängust nii palju: mängisid 2 võrdset võistkonda tegelikult. Esimesed 10-15 minutit oli fäärlastel probleeme mängu sisseelamisega, kuid nõmmekad ei suutnud seda esialgu ära karistada. Kirss avaneb väga hästi, aga mida temas ei ole, on ründajainstinkti. Paar väga head läbimurret lõpetas ta väga kusiselt.
Siis tuli see õnnelik värav standardolukorrast. Ja siis jäi Nõmme Kalju seisma... Ja Kalju seisis (ma mõtlen selle all madala tempoga vegeteerimist) kuni umbes 75. minutini, kus Dmitriev libastus ja Fääri Saarte mees jooksis Telešiga üks-ühele. Pärast seda eepilist möödalööki kodumeeskond elavnes, elavnes ka publik ning Frantsevi taktikaline vahetus hakkas ka toitma (Valikajev ja Dmitriev said lõhkumise asemel rohkem üles tõusta).
Üldiselt vastumängus ei välista 1-0 Kalju kaotust.
---------------------------
Ja siis pärast mängu suundusin toredale Klubi Laine avamiseüritusele, kus esines Vaiko Eplik. Seekord olid perekonnarollid pigem vahetuses, kus ma olen Vaiko ja ta muusika suhtes neutraalne.
Ja siis ma hakkasin mõtlema- fakk see üritus toimub kuskil suht karuperses, joogid on suht kallid, mulle mekkinud siider sai otsa, heli oli paigast ära, Vaiko lükkab laulude vahele lamekaid (viimased 2 on suht sagedased Epliku kontsertide puhul), inimesed tõuklevad ümberringi, peas mõmiseb 2 päeva pärast kontserti. Ja ikkagi on üritusele tulnud umbes samapalju inimesi, kui paar tundi varem toimunud euromängule. Ometigi oli piletihind ka seal samas suurusjärgus ja reklaam suht olematu.
Ma ei teagi, mida selle viimase tähelepanekuga antud kontekstis peale hakata, aga tahaks soovida kõigile, kellel on jalgpall nii südames, kui Epliku muusika armastajatele artisti muusika, olge kannatlikud ja kandke seda armastust endas ning levitage. Kutsuge sõbrad, perekond kaasa- näidake jalgpalli paremat poolt ja võib-olla ei olegi vaja 5-10 (20) aasta pärast reklaamida seda, et Eesti klubi mängib Eurosarjas.
Kommentaar