Algselt postitas vincent
Vaata postitust
Aga kui nüüd tõsiselt veelkord rääkida Unitedi koosseisust ja olukorrast, siis tegelikult oli Fergusoni järglase töö hoopis lihtsam, kui seda näidata püütakse. Olid konkreetsed probleemid, mis tuli eelistatavalt kiiremas korras lahendada.
1) Täita kaks tühja kohta keskväljal. Esiteks asendada Scholesi roll (sest kvaliteeti asendada siinkohal pole võimalik). See töö oli põhimõtteliselt tehtud, skautide poolt oli mees identifitseeritud ja eeltingimused üleminekuks loodud (Thiago Alcantara). Teiseks mobiilne ja versatiilne soovitavalt suure töövõimega ja kaitsvama stiiliga mängija.
2) Leida varumehed Evrale ja Rafaelile. Pea kõik mängud hooaja jooksul aastaid järjest rabeleda on palju nõuda, eriti veel kolmekümnendates mehelt. Spetsialistist varukaitsjat paremale pole meil vist Gary Neville-i lahkumisest saadik olnud.
3) Töötada sisse kindel keskkaitsepaar, kes oleks esimene valik igas olukorras.
4) Lahendada probleem Ruuni + RVP.
Mida tegi Moyes?
1) Otsustas, et Thiago pole ikka ikka kindla peale minek. Selle asemel tehti terve suvi klounaadi, jahtides suurtest klubidest staare Fabregasest De Rossini ja jäädes lõpuks ettearvatult pika ninaga. Lõpuks siis paanikalahendus Fellaini, mis ei lahendanud kumbagi keskväljaprobleemi, vaid pigem tekitas ühe juurde Ändikärrolli masti albatrossi näol. Nagu meil Andersonist veel vähe oleks.
2) Tegi algusest peale kõigile teatavaks, et Evra on standarditele mittevastav ja tuleb asendada Leighton Bainesiga. Ei suutnud osta Leighton Bainesi. Kasutas Fergu eeskujul paremkaitsjana Smallingut ja Jonesi, selmet anda Fabiole võimalus mänguaega teenida. Siis viskas kuid pingipoisina vegeteerinud Fabio sügavasse vette, kust poisil ei jätkunud kainet pead auga välja ujuda, vihastas ja müüs Cardiffisse maha. Jättes seega ainsa varu-äärekaitsjana meeskonda imetlusväärse tahtega, ent ebapädeva Büttneri.
3) Ei suutnud hooajaeelsete treeningute ega mängudega jõuda mingisugusele otsusele eelistatud paari osas ning alustas hooaega "kindla peale" Vidici ja Ferdinandiga, kasutades neid kuues esimeses mängus järjest. See osutus pisut raskeks koormaks kanda meestele, kellel mõlemal oli viimaste aastatega kindel sissetöötatud treeningre˛iim, mis välistas mitu mängu nädala jooksul. Moyes seepeale otsustas, et kumbki pole ilmselgelt piisavalt hea ja hakkas mäng-mängult eksperimenteerima ülejäänud seltskonnaga. Kuni iga-aastane kaitsjate vigastuskriis uksele koputas, mis siis omakorda tähendas, et tükiks ajaks unustatud ja lõplikult väljavihastatud Vidic ning Ferdinand olid äkki jälle iganädalaselt rotatsioonis. Nüüd on aasta läinud, Vidic Unitedi seenele saatnud ja sissetöötatud kaitsepaarist pole endiselt haisugi.
4) Ruuni ja RVP paarina ei toimi. Ei ole kunagi toiminud. Ferguson sai sellest aru ja ohvriks jäi Ruuni. Aus olles, siis see punkt on ainus, mille puhul ma Moyesele kaasa võin tunda. Lahendus ei olnud lihtne, sest Ruuni müümine Chelseale oleks saatnud väga vale signaali. Aga probleem jäi ja Ruuni edutamine põhitäkuks ei toonud loodetud tulemust.
Ehk siis skooriks 0/4. Lisaks treeningmeetodite pea peale keeramine, mängijatest võõrandumine, taktikaline ebapädevus ja naiivsed ning arusaamatud väljaütlemised meedias ning ongi kollaps. Mängijad ei aidanud ei Moyest ega iseennast, kuid jalgpallur on siiski vaid inimene, ning sellisel tasemel üldjuhul suhteliselt ettearvatava käitumismaneeriga ning moraalse kompassiga inimene. Tippjalgpall on igaveste poisikeste julm ja halastamatu mänguväljak ja selliste õpetajaks iga vello või väino ei sobi.
Kommentaar