Ma Berliinis olen käind, aga berliner weisse tüüpi õlut enne ei ole joonud. Põhjala Kreuzberg just see end väidab olevat ja see on küll kõige veidram sitt, mida ma õlle nime all olen kurku kallanud. Keefiribakteriga rikastatud hapu vesi, millest jääb suhu sama maitse, mis Viru õlle linnaste röstimise tsehhist mööda sõites. Samas ma kujutan ette, et tagasihoidliku pohmelliga võiks selline happeline värk sapitootmise kenaste käima tõmmata.
Teine põnev kogemus oli eile Kohas, kus üht Belgia IPAt juua anti. Võimalik, et selle nimi oli Hop-it. Peale esimest kannu tundus pilk kohe palju teravam ja jutt vaimukam, sai siis uuritud, palju belglased ipasse volüümi sisse on keetnud. Selgus, et 9,5. Maitsest poleks öelnud!
Teine põnev kogemus oli eile Kohas, kus üht Belgia IPAt juua anti. Võimalik, et selle nimi oli Hop-it. Peale esimest kannu tundus pilk kohe palju teravam ja jutt vaimukam, sai siis uuritud, palju belglased ipasse volüümi sisse on keetnud. Selgus, et 9,5. Maitsest poleks öelnud!
Kommentaar