Lehekülg 26, kokku 27 EsimeneEsimene ... 16222324252627 ViimaneViimane
Näidatakse tulemusi 501 kuni 520, kokku 528
  1. #501
    Shola Ameobi Kasutaja Halb ründaja avatar
    Liitus foorumiga
    Aug 2005
    Postitusi
    1 926

    Algupärane

    Ühe sita euroaasta pärast pole kohe matuseid vaja pidada. Kuigi probleemid on samad, pool-profid ja olematu infra.
    Inter - ausaim klubi Itaalias.

  2. #502
    Eesti koondislane Kasutaja Nasfal avatar
    Liitus foorumiga
    Aug 2011
    Postitusi
    2 366

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Halb ründaja Vaata postitust
    Ühe sita euroaasta pärast pole kohe matuseid vaja pidada. Kuigi probleemid on samad, pool-profid ja olematu infra.
    No mis siin pattu salata eks meie jalgpall hetkel ongi ühe jalaga hauas. Olematu Infra suhtes ei saa ma jätkuvalt aru, et miks sinna reaalselt raha ei pumbata vaadates EJL eelarvet? Paneme vahest 100 000 kuhugile ja see on ka kõik, aga see on olematu protsent. Tõin ka siin kunagi välja reaalselt majandusaruande ja küsimärgid selles, aga paratamatult tekib siin tunne, et ei ole hea kui üks võim jääb liiga pikaks sinna etteotsa ja ei ole värsket verd ja ideid seal. Ei suuna EJL juhatuse kohta mitte midagi isiklikult hetkel, aga tunne on küll selline, et nad on liiga pikalt jäänud sinna ja ära mandunud ning ammendanud ennast. Kogu see ümmargune jutt solidaarsusmehhanismidest tundub selline fancy ja paljulubav, kuid ei ole usku sellesse... Võibolla olen ülekohtune ja pingutan üle, aga ma leian, et kui riigi arengule ei tee head kui on üks erakond või koalitsioon liiga kaua järjest pukis, siis ei tee seda ka EJL sugusele organisatsioonile.

  3. #503
    cantankerous Kasutaja Tofoa avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 1970
    Postitusi
    15 688

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas lorenzo Vaata postitust
    kas siin on see teema, et puudub nn. perspektiiv? et üks hetk tuleb moment kus tuleb valida kas jätkata suht olematul tasemel palli tagaajamist Eestis, kuna tase ei luba siit lahkuda, või siis minna tööle, mis annab leiva lauale.
    Seepärast ongi oluline nüüd need solidaarsusmehanismid tööle saada ja noortele jalgpalluritele natukenegi tulevikku kindlustada.
    The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

  4. #504
    Professionaal Kasutaja elx avatar
    Liitus foorumiga
    Oct 2001
    Postitusi
    5 505

    Algupärane

    Solidaarsusmehhanismid ei pane kedagi arenguhüpet tegema ja tasuvat lepingut piiri taga saama. Mina küll kedagi hukka ei mõista, kes oskab õigel ajal õige valiku teha. Kui ikka näed, et taset pole ja perspektiivi pole, siis milleks enda aega raisata?
    Meid on lihtsalt nii vähe, et korralikke lepinguid suudavad välja teenida väga vähesed ning vähesed on rahul selleha, et jäävad koduliiga profiks. Nii lihtne see ongi.
    Oluline on ikkagi tugev noortetöö ja kiiresti välisakadeemiatesse saamine.

  5. #505
    Kalju Eesti Meistriks! Kasutaja rallikas avatar
    Liitus foorumiga
    Mar 2005
    Postitusi
    2 572

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas elx Vaata postitust
    Oluline on ikkagi tugev noortetöö ja kiiresti välisakadeemiatesse saamine.
    Aga see ei sobi sest

    Tsitaat Algselt postitas Aivar Pohlak
    Leedus ja Lätis toimub praegu ka noorjalgpallurite rohke siirdumine välismaa akadeemiatesse, mis tõstab kunstlikult nende noortekoondiste hetke taset.

  6. #506
    Eesti koondislane Kasutaja Mehhanisaator avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2009
    Postitusi
    1 685

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas rallikas Vaata postitust
    Aga see ei sobi sest
    Kas see ei võinud olla sellemõttega öeldud, et Lätis ja Leedus ei tegeleta tegelikult noortega piisavalt ja see areng on toimunud kuskil mujal. Samas nad on ju seljuhul ikkagi tegelenud noortega piisavalt, et neid kuskile saata või on tegu nö. “välislätlastega”. Ma täpseid tagamaid ei tea.

    Eks ka meie tegevus peaks toimima niiviisi, et andekad noored saaksid võimalikult kiirelt, võimalikult tugevasse akadeemiasse. Vähemandekad ja hilisemad avanejad saavad siin toksida ning liikuda tipupoole läbi klubivahetuste. See kõik tähendab muidugi ka seda, et me peaksime suutma hoida noormängijad ka 10-16 aasta vanuses stabiilselt platsil. Pakkuma neile tasemel treenereid ja meie oludes parimaid tingimusi.
    Ehk me jõuame ikkagi sinna, et oleks juurde vaja halle. Oleks vaja juurde koolitada treenereid. Teha rohkem koostööd meist arengus eespool olevate tiimidega/riikidega. Hankida teadmisi. Viimasel ajal seda ka tehakse ja üha rohkem, aga kuna meie ressursid on väikesed siis kiirelt asjad ei toimu.

    Island, keda meeldib paljudele võrdluseks tuua. Hakkas korraliku infrat pakkuma ja mühinaga treenereid koolitama 2000. aasta alguses. Peale seda läks neil aega 16aastat, et jõuda finaalturniirile. Meil on siin seda jalgpalli asja üldse 25 aastat aetud laiaslaastus. Ehk kõik võtabki nõmedalt kaua aega. Muidugi ma sooviks ka, et meie koondis paneks platsil nagu kulda ja oleks igal finaalturniiril kohal. Samuti oleks vahva kui mõni klubi CL alagruppi jõuaks. Olgu selleks siis Kalju, Leva, Flora või Trans. Kahjuks ei juhtu sellised asjad üleöö.

    Koondise seisukohalt julgeks küll öelda, et võrreldes nt. 20 aasta taguse ajaga on toimunud tuntav areng. Küll ka tõusude ja mõõnadega. Aga ka see on vast paratamatus, kuna vähe meid on ja igast aastakäigust ei viska peale häid kutte. Samuti ka noorteseisukohalt läheb neid võrreldes selleajaga rohkem ja varem välismaale, kus neil on ideaalsed tingimused saamaks tippjalgpalluriks.

  7. #507
    Eesti koondislane Kasutaja Nasfal avatar
    Liitus foorumiga
    Aug 2011
    Postitusi
    2 366

    Algupärane

    Ma julgeks vastu vaielda sellele, et meie koondise tase on tuntavalt kõrgem 20 aasta taguse ajaga. Korraks tõesti viskas graafikul EM 2012 alagrupis joone ülesse, aga see tuli sealt ka sama kiiresti alla. Hetkene tase võrreldes 20 aasta tagusega on ikkagi suhtkoht sama vaadates tulemusi.

    Üksasi on treenerite koolitamine, et saadame nad nädal kaheks kuhugile, aga teineasi on see, et peaeagu kõik Eesti noortetreenerid on kodumaise vuti kogemusega ehk nad ei ole mänginud ise ühtegi päeva välismaal ning neil puudub reaalselt teadmised ning arusaam, kuidas üldse korralik treeningprotsess ning noortetöö peaks välja nägema. Uefa litsent kapipeal on väga tore asi, aga täiesti kasutu kui sul endal praktilised kogemused ja teadmised puuduvad ehk võrdluseks, et sul võib olla mapi vahel igati tunnustust väärt kõrghariduse paber, aga peale õpikutest õpitud faktide sa midagi reaalset teha ei oska.

    Island jah hakkas kunagi pihta väga kindla visiooniga ja nad väga jõuliselt hakkasid läbi viima muudatusi ning mitte ei heietanud kuskil meedias, vaid tegutsesid. Meie oleme siin 25 aastat rohkem rääkinud kui midagi teinud. 10 aastaga ei ole Eesti noortetöös mitte midagi reaalset muutunud... Ka praeguste EJL eelarvete ja juures ei tee me mitte midagi reaalset, et kuhugi nurgakivi laduda.

  8. #508

    Algupärane

    Mis me selle Leedu ja Lätiga ikka võrdleme. Jah, klubid on neil tugevamad, aga samas koondisetasemel ei saa öelda, et üks Balti riikidest parim oleks.

  9. #509
    Senior Member
    Liitus foorumiga
    Mar 2002
    Postitusi
    1 298

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Nasfal Vaata postitust
    Ma julgeks vastu vaielda sellele, et meie koondise tase on tuntavalt kõrgem 20 aasta taguse ajaga. Korraks tõesti viskas graafikul EM 2012 alagrupis joone ülesse, aga see tuli sealt ka sama kiiresti alla. Hetkene tase võrreldes 20 aasta tagusega on ikkagi suhtkoht sama vaadates tulemusi.

    Üksasi on treenerite koolitamine, et saadame nad nädal kaheks kuhugile, aga teineasi on see, et peaeagu kõik Eesti noortetreenerid on kodumaise vuti kogemusega ehk nad ei ole mänginud ise ühtegi päeva välismaal ning neil puudub reaalselt teadmised ning arusaam, kuidas üldse korralik treeningprotsess ning noortetöö peaks välja nägema. Uefa litsent kapipeal on väga tore asi, aga täiesti kasutu kui sul endal praktilised kogemused ja teadmised puuduvad ehk võrdluseks, et sul võib olla mapi vahel igati tunnustust väärt kõrghariduse paber, aga peale õpikutest õpitud faktide sa midagi reaalset teha ei oska.

    Island jah hakkas kunagi pihta väga kindla visiooniga ja nad väga jõuliselt hakkasid läbi viima muudatusi ning mitte ei heietanud kuskil meedias, vaid tegutsesid. Meie oleme siin 25 aastat rohkem rääkinud kui midagi teinud. 10 aastaga ei ole Eesti noortetöös mitte midagi reaalset muutunud... Ka praeguste EJL eelarvete ja juures ei tee me mitte midagi reaalset, et kuhugi nurgakivi laduda.

    1. Koondise enda tase on kindlasti võrreldes 1991-1993 koondisega tõusnud. Organiseeritus ja mängijate tase jne. Samal ajal võrdluses teiste koondistega ei ole märkimisväärset tõusu.

    2.Kes arvab, et meie noorte jalgpallis on asjad hästi või okeid, siis minge vaadake noorteturniire. Kuidas 90% võistkondi mängivad. Kuidas juhendavad treenerid jne. Eriti hea kui näete turniire, kus mängivad mõned meie lähinaabrite Akadeemiad(Soome, Rootsi), meie võistkondadega ja näete milline massiivne tasemevahe seal on mänguliselt. Rääkimata siis euroopa keskmikest või tippakadeemiatest.

    3. Kui Pohlak tuvastas, et klubides ei tehta piisavalt head tööd. (millega nõustun)Siis on Liidu ülessanne siiski seda üritada mõjutada. Koolitamisest ainult ei piisa. On vaja nädalast nädalasse käia vaatamas kuidas mängitakse, mida trennides tehakse ja miks. Kedagi ei saa midagi tegema sundida kuid kindlasti peaks ja võiks olla Liidu roll suurem.

    Lähiriikides võib tuua mitmeid näited kuidas liit on juurutanud mängufilosoofiaid kuidas klubides peaks mängima ja enamus neist ka kasutab neid. (kklubid siis vastavalt muudavad kuidas nende arvates on parem jne)
    fc pohmell

  10. #510
    cantankerous Kasutaja Tofoa avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 1970
    Postitusi
    15 688

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas duff_K Vaata postitust
    Lähiriikides võib tuua mitmeid näited kuidas liit on juurutanud mängufilosoofiaid kuidas klubides peaks mängima ja enamus neist ka kasutab neid. (kklubid siis vastavalt muudavad kuidas nende arvates on parem jne)
    Kas saaks mõnda nendest näidetest kuulda-näha?
    The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.

  11. #511
    Senior Member
    Liitus foorumiga
    Mar 2002
    Postitusi
    1 298

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Tofoa Vaata postitust
    Kas saaks mõnda nendest näidetest kuulda-näha?
    Soome- läbiv mängumudel kõikides vanustes. On kõrvalde kaldeid kindlasti kui vaatad HJK või Käpa mängu, aga üldprintsiibid on sarnased.

    Täpsustus:

    Paar aastat tagasi muutsid mänguformaate(8v8 jne) ning koos sellega tuli ka uus mängumudel sellesse vanusesse, mida julgen öelda enamus kasutab.
    fc pohmell

  12. #512
    Eesti koondislane Kasutaja Sambaz avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2015
    Postitusi
    1 135

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas duff_K Vaata postitust
    1. Koondise enda tase on kindlasti võrreldes 1991-1993 koondisega tõusnud. Organiseeritus ja mängijate tase jne. Samal ajal võrdluses teiste koondistega ei ole märkimisväärset tõusu.

    2.Kes arvab, et meie noorte jalgpallis on asjad hästi või okeid, siis minge vaadake noorteturniire. Kuidas 90% võistkondi mängivad. Kuidas juhendavad treenerid jne. Eriti hea kui näete turniire, kus mängivad mõned meie lähinaabrite Akadeemiad(Soome, Rootsi), meie võistkondadega ja näete milline massiivne tasemevahe seal on mänguliselt. Rääkimata siis euroopa keskmikest või tippakadeemiatest.

    3. Kui Pohlak tuvastas, et klubides ei tehta piisavalt head tööd. (millega nõustun)Siis on Liidu ülessanne siiski seda üritada mõjutada. Koolitamisest ainult ei piisa. On vaja nädalast nädalasse käia vaatamas kuidas mängitakse, mida trennides tehakse ja miks. Kedagi ei saa midagi tegema sundida kuid kindlasti peaks ja võiks olla Liidu roll suurem.

    Lähiriikides võib tuua mitmeid näited kuidas liit on juurutanud mängufilosoofiaid kuidas klubides peaks mängima ja enamus neist ka kasutab neid. (kklubid siis vastavalt muudavad kuidas nende arvates on parem jne)
    Mida sa selle mängimise ja juhendamise all täpsemalt silmas pidasid? ( enam-vähem saan aru aga kuulaks su arvamust)

  13. #513
    Senior Member
    Liitus foorumiga
    Mar 2002
    Postitusi
    1 298

    Algupärane

    *Mängimine- räigelt tulemusele orienteeritud jalgpall. Ehk siis esiplaanil on tulemus ja võit, mitte mängija areng.

    *Juhendamine- see on selline vaieldav, aga minu arvamuse kohaselt vähe õpetavat informatsiooni ja palju üleüldist juttu (ehk Tõnu jookse kiiremini või löö sisse)
    fc pohmell

  14. #514
    Administraator Kasutaja Kasper avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2006
    Postitusi
    6 563

    Algupärane

    Ma panen selle siia ka. Kuna mitmed inimesed soovisid lugeda Aivar Pohlaku kommentaari foorumlase Rallikas vastulausele, mille ta kirjutas selle intervjuu kommentaariumis, palusin Pohlakult vastuseid ja sain need. Dialoogi elavdamise mõttes:

    1/2

    Rallikas: „Vastulause KTM-ist, välismaalastest ja solidaarsussüsteemist ja euromängudest.
    Mitte kunagi varem ei ole takistanud asjalikul noorel mängijal end püünele mängimaks mingi kunstlikult loodud reegel. Nüüd kui on niikuinii ETM kohustus, siis KTM reegel ei päde enam.
    Enne ETM-i/KTM-i võis võistkonnas olla 4 EU-välist mängijat, mis tähendas seda et brasiillasi või vene kodakondseid võis olla max 4, kuid samal ajal võis sats olla igast kolmanda järgu lätlaseid ja leedukaid täis (Narva ja Sillamäe). Sellistel puhkudel võis tõesti tekkida oht, et mõni asjalik noormängija ei saa arenguks vajalikku mänguaega ning klubi pumpab sisse raha ebaratsionaalselt.
    Praegune KTM reegel pärsib Eesti jalgpalli arengut rohkem, kui tulevane solidaarsussüsteem seda kaasa aitab. Kohustada mängima mängijat, kelle oskused ja talent ei vasta klubi ettenähtud standarditele viib alla kogu liigataseme. Lisaks takistab see reegel väheste KTM mängijatega klubil edasi müümast talendikat mängijat puhtalt selletõttu, et teda on neil endil vaja selle reegli tõttu.“
    Aivar Pohlak: Kui väidad, et KTM reegel kohustab mängitama mängijat, kelle oskused ja talent ei vasta klubi ettenähtud standarditele, siis Sinu loogika järele ei oleks nagu Eestis andekaid mängijaid üldse olemaski.

    KTM reegel võeti vastu enne hooaega 2013 – teda on hiljem korduvalt täiendatud või õigemini pehmendatud– ja ta rakendus hooajast 2015. KTM mängijaks saadakse klubis vanuses 12 ... 23 oldud kolme hooajaga. Lisaks saab igas klubis olla 2 nn. kunstlikku KTM mängijat (kunstlikuks KTM mängijaks saab teha kuni 23-aastase mängija tema klubisse toomise hetkel eeldusel, et kunstliku KTM mängija koht on vaba; näiteks Kaljus on kunstlike KTM mängijate ahel olnud selline: kunstlik KTM nr 1 – Andre Järva, peale tema klubist lahkumist Jevgeni Demidov; kunstlik KTM nr 2 – Erik Listmann, tema lahkumisel Vlasiy Sinyavskiy, tema lahkumisel Kaspar Paur; uue kunstliku KTM mängija võtmise võimalus tekib ka siis, kui kunstlik KTM saab nn. päris-KTM-iks).

    Ehk siis selle ajaga on igal klubil olnud rohkem kui piisavalt aega ja võimalusi otsida väikeklubidest (ja ka igalt poolt mujalt) Eesti kõige andekamaid mängijaid, arendada nende talenti ja kasvatada neist klubi KTM-id. See eeldab lihtsalt pisut pikemat ettemõtlemist.

    Ja juhuks, kui klubi pikemalt ette mõelda ei oska või mingil põhjusel läheb nii, siis kaks kunstlikku KTM mängijat on alati päästevariandiks. Tõsi, ka nende otsimise ja valimisega tuleb tegeleda. Need mängijad on võimalik isegi teisest klubist laenata.

    Ehk siis: reegli mõte on motiveerida klubisid kasvatama häid mängijaid ja ühtlasi kasutama otstarbekalt seda rahalist ressurssi, mis tuleb noortetöösse läbi lapsevanemate, omavalitsuse, jalgpalliliidu ja riigi (NB! Tallinna Premium liiga klubidel on noortetöö rahaline väärtus märkimisväärne, aga kahjuks selle raha kasutamise efektiivsus ei ole ligikaudugi piisav) ja otsima enda jaoks sobivaid talente ka teistest klubidest, kusjuures see töö pidi käima hooaega 2018 arvestades juba hooaegadel 2013 ... 2015 ja hooaega 2021 arvestades hooaegadel 2016 ... 2018 ja nii edasi.

    Samamoodi on KTM mängija müümisega – korralikult toimiv jätkusuutlik klubi teab täpselt, mis tal järgmises neljas-viies üleminekuaknas juhtub või juhtuda võib ja sellest lähtuvalt saab ja tuleb ka asendusi planeerida ja ette valmistada.

    Rallikas: „2021 aastal tulenev kohustus 3 KTM-staatusega mängijaga alustada pärsib uute värskete ja ambitsioonikate klubide võimalust tulla tõusta liigapüramiidist ülespoole kõrgliigasse ja mängida medalitele. Esiteks juba seetõttu, et neile vajalikud talendikad mängijad võetakse teiste klubide poolt ära“
    Aivar Pohlak: UEFA reeglite järele ei saa klubi taotleda kõrgemates liigades mängimise litsentsi enne seda, kui ta on tegutsenud kolm aastat ehk siis peale kolmeaastast tegutsemist ELB ja parimal juhul peale viiendat aastat Premium liiga. Selle aastaga jõuab tekitada nii KTM mängijaid kui lisaks sellele ka registreerida kaks kuni 23-aastast mängijat kunstlikeks KTM-ideks. Ka siin on KTM reegel vastavuses muude loogikatega.

    Lisan ka, et tühja koha pealt ei teki ühtegi klubi. Uus ambitsioonikas klubi võib pigem tekkida mõnele klubile ambitsioonika juhtkonna tekkimise kaudu ja sellel klubil on kindlasti olemas oma noortetöö ja järelikult ka oma KTM mängijad + alati saab teha 2 kunstlikku KTM mängijat.

    Mida silmas pead, on võimalik nn. emotsionaalse raha tulemine mõne klubi juurde, nagu seda juhtub aeg-ajalt Lätis ja Leedus. Eesti ühiskond on teistsugune ja kuigi venekeelsetes klubides on nn. emotsionaalset raha olnud ka meil (Sillamäe ja Infoneti näitel), siis KTM mängijatega neil probleeme ei olnud ja need olukorrad pigem kinnitavad, et jätkusuutlikud klubid tekivad teisiti.

    Igaks juhuks lisan, et jalgpalliliidu jaoks ei ole klubisse tulev emotsionaalne raha probleem, aga peame eelkõige tagama, et Eestis tekiksid loogikad klubide jätkusuutlikuks toimimiseks. UEFA sarjades osalevatele klubidele on pandud UEFA poolt piir, kui suure protsendi võib nn. omanikutulu moodustada klubi muudest tuludest ehk siis ka nemad jälgivad klubide jätkusuutlikkust.

    Muide, mis 2021. aastat puudutab, siis toome suure tõenäosusega järgmise aasta aprillis/mais klubidega toimuvale dialoogkohtumisele ettepaneku pehmendada KTM reegli rakendumist nii, et aastast 2021 peab mängus algusest lõpuni osalema vähemalt 2 KTM mängijat (praegu peab alates hooajast 2021 3 KTM-i alustama ja 2 olema terve mängu platsil), aastast 2024 alustama 3 ja kogu mängu jooksul olema väljakul 2 KTM-i (praegu peab alates hooajast 2024 3 KTM-i olema terve mängu väljakul) ja aastast 2027 olema kogu mängu jooksul väljakul 3 KTM mängijat. Kuna KTM mängijaks saab ka klubis oldud mistahes 7 hooaja eest, siis peaks veidigi stabiilse ja ettevaatava klubi puhul olema nende reeglite täitmine elementaarne.

    Rallikas: „Sa tõid välja Levadia edu aastal 2006 ja 2009.
    Levadia komplekteeris oma meeskonna mängijatest, kes olid oma nooruspõlve treeningud teinud mujal, mitte ainuüksi Levadias. Suured staarid Kostja Vassiljev, Aleksandr Dmitrijev ning Dima Kruglov tulid kõik TJK-st. Nikita Andrejev Lasnamäe Ajaxist, mõned vanemad mängijad Flora süsteemiedst, mõned mujalt. Oma enda kasvandikke oli neil 2006 aastal ainult Morozov. Ning leedukaid oli neil 4 - Modestas Stonys, Darius Regelskis, Vitoldas Cepauskas ja Marius Dovydenas.
    Nüüd on tänu KTM reeglile raskendatud kohalikest mängijatest tugeva võistkonna komplekteerimine, sest KTM-reegel takistab ausat konkurentsi. Nõrgem KTM-staatusega andetu mängija peabb mängima, kuigi tema asemel oleks võimalik mängitada talendikamat noormängijat.“
    Aivar Pohlak: Sa samastad ekslikult klubi kasvandikud ja KTM mängijad. KTM reegel on loodud selliselt, et nii Vassiljev, Dmitrijev kui ka Kruglov olnuks Levadia hiilgeaegadel klubi KTM-id. Mis puudutab leedukaid, siis vaata, kes neist euromängudes reaalselt väljakul käisid ja mis rollides olid.

    Jalgpalliliidu stipendiumisüsteem toimib samuti kooskõlas KTM reegliga ja soodustab võrdselt nii klubi oma kasvandike kui ka teiste klubide kasvandike arendamist. Igal aastal saab iga ELB, EL ja PL klubi nimetada kaks kolmeaastase lepinguga stipendiaati (need maksab kinni EJL), kellest üks peab olema määramise hetkel klubi KTM ja teine ei pea seda olema, ta peab olema vaid ETM. 2018. hooaja eel pidid sellised mängijad olema sünniaastate vahemikus 1998 kuni 2000, järgmise hooaja eel sünniaastatega 1999 kuni 2001. Ehk siis klubi saab igal hooajal valida endale ühe andeka noormängija ka teisest klubist, kelle kolmeaastase lepingu maksab kinni jalgpalliliit. Kokku on siis igal ELB, EL ja PL klubil kuus liidu poolt makstud noormängijat, kellest kolm peavad olema lepingu sõlmimisel klubi KTM-id ja kolm ei pea seda olema. Mitte-KTM-idena lepingu sõlminud mängijad saavad lepingu kolme aasta jooksul ühtlasi ka klubi KTM-ideks.

    Lisan veel kord, et selleks peab lihtsalt klubi vaatama kaugemale ette kui üks hooaeg ja see on olukorras, kus jalgpalliliit maksab parimate noormängijate arendamise klubi jaoks sisuliselt kinni, tegelikult vägagi lihtne. Näiteks oli klubil enne hooaega 2017 võimalik valida stipendiaadiks 1997. aastal sündinud mängija, kes väljunuks hooajaks 2020 stipendiaadistaatusest klubi 23-aastase KTM-ina ja selleni oleks jõutud sisuliselt jalgpalliliidu rahadega. Enne aastat 2017 tulnuks sellistesse mängijatesse klubil endal investeerida.

    Rallikas: „Eesti mängijatega ainult mängimine võib küll väga üllas idee olla, kuid teha tegusid FC Flora näitel ainult kohalike mängijatega Euroopas tulemusi ei ole suudetud teha. Nõmme Kalju see aasta põrus, aga eelmine 5 aastat oleme ainuisikuliselt Eesti klubijalgpalli au Euroopas hoidnud.“
    Aivar Pohlak: Flora tegeleb praegu paralleelselt kahe asjaga: püüab hoida võimalikult head tulemust (vähemalt Eestis on see õnnestunud) ja tekitada endale mängijaõiguste müügist sportliku tulemusega tekkivale vähemalt samaväärset ja sama stabiilset tululõiku.

    1/2
    Futbol puro en mi corazon, sangre blanca en mis venas.
    Tsitaat Algselt postitas taku* Vaata postitust
    Ega butsad ei mängi. Idioodid. Soeng mängib.

  15. #515
    Administraator Kasutaja Kasper avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2006
    Postitusi
    6 563

    Algupärane

    2/2

    Rallikas: „Klubijalgpalli eesmärk ei tohi olla ainult mängijate tootmine, vaid edukate sportlike tulemuste tegemine. Iga klubi eesmärk on siiski olla sportlikul tasemel võimalikult tugev ning vaid see on edasiviiv jõud. Mängijate rahvuskoondisesse jõudmine klubidest peab olema klubi töö ja vaeva tulemus ja tasu, mitte kohustus. Publik tulles jalgpalli vaatama tahab näha siiski head ja kvaliteetset mängu, mitte seda kuidas 22 eestlast omavahel 5m söötu ei saa antud.
    Kes tahab ainult eestlaseid väljakul vaadata, siis selleks on meil Eesti Jalgpallikoondis. Klubijalgpalli eesmärk on siiski võimalikult tugev sportlik tulemus.“
    Aivar Pohlak: Jällegi kumab Sinu väitest läbi, nagu eestlaste hulgas ei oleks andekaid mängijaid. Ja on imelik, et vastandad heade mängijate “tootmise” sportlikele tulemustele. Heade mängijate “tootmisele” järgnevad ju nii head sportlikud kui ka majanduslikud tulemused.

    Olen 100% nõus, et klubijalgpalli (ja igasuguse tippjalgpalli) eesmärgiks on tulemuse tekitamine. Väidan lihtsalt, et tulenevalt meie ühiskonna toimimise loogikast (emotsionaalne raha asub pigem slaavi kultuurikeskkonnas) on välismaalastele toetuva edu saavutamine keeruline (meile tulevad kõige odavamad välismaalased ja praegu näiteks Levadias ja Kaljus olevatest välismaalastest paremaid on keeruline siia tuua) ja järgmist sammu saame teha vaid läbi selle, et kasutame Eestis kasvanud mängijate potentsiaali maksimaalselt ja nemad + paranev liiga keskmine tase toob kaasa klubide arengu. Paremat liigataset on võimalik saavutada aga kiiresti vaid läbi solidaarsusmehhanismide. Kusjuures püüame anda klubidele nii kala kui ka õnge.

    Rallikas: „Mõned aastad tagasi palju kirutud Läti-Leedu jalgpall, mis pidi meist olema valgusaastatega maas, on läinud meist hoopis valgusaastatega mööda.

    Suduva ja Spartaks mängivad Euroopa Liiga play-off koha peale. Vilniuse ˇalgiris mängib kolmandas ringis mitmekordse Euroopa Liiga võitja Sevillaga võõrsil täiesti adekvaatse tulemuse. FK Trakai, kes alustas Euroopa liigas eelringide eelringist, mängis ennast välja samuti kolmanda vastaseni langedes lõpuks väga tugevale Belgradi Partizanile viisakate 0:1 ja 1:1 tulemustega. FC Stumbras langes küll esimeses ringis tulemustega 1:0 ja 0:2, kuid mängiti siiski väga viisakalt Apollon Limassoli vastu, kes võitis järgnevas ringis Narva Transi vastast Zeljeznicari ning eilse 4:0 võiduga Dinamo Bresti üle enam-vähem kindlalt minemas Play-Offi.
    Kuigi neil on jah välismaalaseid rohkem kui kohalikke, on siiski sportlik tulemus see mis loeb kõige rohkem. Edukad sportlikud tulemused toovad raha, mida saab suunata omakorda klubi arendustöösse, sh noortesse.
    Lubades mõistlikul arvul välismaalasi (loe: näiteks 6) registreerida annab noormängijatele võimaluse saada välismaist know-how'd. Lisaks annab ta konkurentsi igale mängijale ning motivatsiooni rohkem vaeva trennis nägema, et ise väljakule pääseda.“
    Aivar Pohlak: Ühe täiendava välismaalase registreerimise lubamine ei muuda midagi.

    Läti ja Leedu klubijalgpall on tänavu edukad tänu emotsionaalsele rahale. Välismaalastele makstakse kuni 10.000 eurot kuus kätte. Kordan veel kord üle, et selline loogika Eestis toimida ei saa ja sellele lootma jääda oleks püha lihtsameelsus.

    Klubi eelarve peab koosnema (meelevaldses järjekorras): noortetöö tulust (selle kihtidest rääkisin eespool); reklaamiandjate/sponsorite tulust; sportliku tulemuse tulust; mängijatega seotud tulust (mängijaõiguste müük nii esmasel kui ka sekundaarsel tasandil ja koondise esindamisest saadav tulu – seda saadakse EM-valiktsüklites, sügisel 2016 sai FC Levadia nii ca 220.000 eurot, Kalju FC ca 180.000 eurot, FC Flora ca 105.000 eurot ja FC Infonet ca 25.000 eurot, ka need rahad on loogiliseks argumendiks, miks tasub keskenduda Eesti päritolu mängijate arendamisele); solidaarsusmehhanismidest saadavast tulust; piletitulust; võimalikust emotsionaalsest sissetulekust (ehk siis klubijuhtide firmast või oma taskust tulev raha); tulevikus ka teletulust (selle tekitamisega liit tegeleb).

    Ja ma väidan, et just meie tippklubide tulude spekter on liiga kitsas ja koosneb mõnel juhul sisuliselt ainult noortetöö tulust ja sportliku tulemuse tulust (üksikutel juhtudel ka emotsionaalsest rahast). Kusjuures noortetöö tulu kasutatakse mitte noortejalgpalli arendamiseks, vaid maksimaalses võimalikus mahus esindusmeeskonna ülalpidamiseks ja seda mõnel juhul isegi noortetöö taset kahjustaval moel. Tuluspektri laiendamiseks ongi vaja hakata esimeses järjekorras tegelema teadliku mängijate valimise ja arendamisega ja läbi selle täiendava tuluallika tekitamisega, sest see on potentsiaalselt kõige suurem ja võtab kõige rohkem aega. Samas toob ta paralleelselt kaasa ka sportliku taseme tõusu. Kui tulud stabiliseeritud ja piisavalt pikas ajalõigus paigas, siis on võimalik hakata palkama ka paremaid välismaalasi, kes aitavad sportlikult veelgi tulemust parandada jne jne.

    Lisan lõpetuseks, et püüame tekitada klubide toimimiseks jätkusuutlikke loogikaid ja nagu eespool kirjeldatud, siis haakuvad omavahel nii KTM/ETM reegel ja igasugused solidaarsusmehhanismid. On vaja vaid ühte – näha asja pikemas perspektiivis kui algav hooaeg ja lähtuda sellest.

    2/2
    Futbol puro en mi corazon, sangre blanca en mis venas.
    Tsitaat Algselt postitas taku* Vaata postitust
    Ega butsad ei mängi. Idioodid. Soeng mängib.

  16. #516
    Eesti koondislane Kasutaja Mehhanisaator avatar
    Liitus foorumiga
    Jan 2009
    Postitusi
    1 685

    Algupärane

    Igati loogiline ja huvitav vastus. Jäi silma, et praegu noortetööks minema pidav raha läheb esindusmeeskonna ülalpidamiseks. Ilmselt seepąrast ei olegi eriti midagi rääkida. Eriti miks ja kus ja millepärast andekad noored ei saa headeks jalgpalluriteks.

  17. #517
    Eesti koondislane Kasutaja Nasfal avatar
    Liitus foorumiga
    Aug 2011
    Postitusi
    2 366

    Algupärane

    Tsitaat Algselt postitas Mehhanisaator Vaata postitust
    Igati loogiline ja huvitav vastus. Jäi silma, et praegu noortetööks minema pidav raha läheb esindusmeeskonna ülalpidamiseks. Ilmselt seepąrast ei olegi eriti midagi rääkida. Eriti miks ja kus ja millepärast andekad noored ei saa headeks jalgpalluriteks.
    Aga eks siin tekibki kahetine situatsioon ja arusaam. Hea ja lihtne ongi klubidele ette heita, et miks te ei suuna seda raha noortele ja ei arenda neid. Samas on siin Eesti tippklubidele elu ja surma küsimus ikkagi alati käimasolev hooaeg ning isegi kui tahetakse, siis ei ole võimalust ega võimekust noori arendada.

    Kui iga sent on ikkagi nii maksimaalselt arvel, siis paratamatult panebki elu ise paika, et põhirõhk on sellel, et saada liigas hea tulemus ja mängida Euroopas see hooaeg kuidagi hästi ning noortetöö on täiesti kolmandajärguline.

  18. #518
    Eesti koondislane
    Liitus foorumiga
    Mar 2009
    Postitusi
    3 750

    Algupärane

    Pikalt olen vait olnud, aga ei saa enam.

    Ärge tulge mulle rääkima iga sendi maksimaalselt arvel olekust. Siin lõunas teatakse sellest märksa rohkem, kui Lilleküla või Hiiu uulitsatel iial teatud on. Ja ma olen seda neil uulitsatel lähedalt näinud.

    Idas ja läänes teatakse ka.

    Siin ei ole eurorahasid, neid ei tulegi siia mitte kunagi; ja siit, neist provintsiklubidest suudetakse laia ilma saata talent või kaks dekaadi jooksul, seda ainult juhul kui kõik sujub ja ideaalstsenaariumid rakenduvad. Eestisse laialijagamiseks tuleb neid talente, tõsi, sagedamini. Õnneks. Aga noortetöö neis provintsiklubides käib, lapsed on hõivatud ja kõrgliigas punnitakse endast koljatlikult suurematele klubidele vastu nagu suudetakse - ja headel päevadel suudetaksegi.

    Aga kust see raha siis tuleb, et siin lõunaosariikide kesise virtsa peal noori kasvatada? Raha, mis hala ja nuttu käibevaluutana kasutavate tipuklubide fännide ja juhtide suust kõlab? Kohalike omavalitsuste toe kõrval sellest, millest Pohlak ülevalpool rääkis: toetajate kaasamisest. Võta näiteks Tartu, Pärnu, Viljandi klubid ja uuri järele, millise osa esindusmeeskondade eelarvest moodustavad neil sponsorite ja toetajate panused, sh reklaamitulud, omatulu teenimise võimekus ja muu säärane. Siis uuri seesama järele pealinna klubide kohta, kõrvuta proportsioonid ja saad mõne vastuse, kui tahad neid saada. Ja kui tahad neid kuulata.

    Kuradi lihtne on laulda laulu, et "meil pole võimalik muudmoodi elada, kui eurorahade pealt - ja sealjuures ei ole meil suures euroraha teenimise tarviduses isegi mitte variandipoega, et noortele tähelepanu suunata". See avalikkusele pähetrambitav nõiaring, et euroeduta ei ole võimalik noori kasvatada, ergo ka järgnevat euroedu luua, kõlab nagu kuradima "Hukkunud alpinisti hotelli" Hinckus. "Mina sidusin mind kinni! Mina mind! Mina tulin minule peale!"

    Mingil põhjusel lõunas ja mujal suudetakse noortele tähelepanu pöörata ja seda KORDADES väiksemate eelarvete ja vahendite ning instrumentide juures. Suudetakse noortetreenereid oma klubi juures hoida, maksta neile ilma skeemitamata palkasid, sammhaaval palgatõusugi lubada, neid koolitada ja arendada. Suudetakse olematu olme ja ilge infra kiuste korraldada klubidele omatulu toovaid turniire nii lastele kui täiskasvanutele, teenida laagrite korraldamiselt ja taliturniiridelt. Kurat, isegi fänninodi suudetakse müüa, ehkki elanikke klubide kodulinnades mitmekümnendik või vähem pealinnaga võrreldes.

    Ja suudetakse ka kõrgliigas mängivat esindusmeeskonda üleval pidada nii, et noortesüsteem ei vangu klotsihunnikust väljakisutud palade jäetud tühimike tõttu. Suudetakse kohalike ettevõtjatega koostööd teha ja - sic! - järgmine sisehall ei kerki Tallinna - ja seda ei ehita EJL. Saate näha.

    Ma ei kutsu üles kedagi vabatahtlikule kiratsemisele ega lihasuretamisele lihasuretamise pärast. Ammugi ei põlga ma kedagi tema valitud tee pärast. Ambitsioonid on erinevad. Ambitsioonid on vajalikud ja igati head. Aga kui ambitsioonide tõttu lastakse arengu mõistes tekkida ekstreemumitel filosoofias ja majandamises, siis selles, palun väga härdalt, ärge süüdistage teisi. Tea, kes sa oled, kus sa oled ja milleks sa võimeline oled. Kui sa võtad riski, siis ma eeldan, et see on kaalutletud risk, mille realiseerumisel pole vaja otsida süüdlasi, vaid teha analüüsi - või valusaid otsuseid.

    Jalgpalli ei mängita ainult Tallinnas ega ainult eurorahade peale. Lapsi ja noori ei arendata ainult Tallinnas. See fookus, mida ma tunnetan järjest enam avalikus arvamusruumis prevaleerima sunnitavat - "Eesti jalgpall ei arene, sest noori pole võimalik arendada sest leegionäre ei lubata piisavalt ja leegionärid ei saa anda meie noortele piisavalt konkurentsi" - ma tunnistan, see ärritab mind.

    Viimane eurosari, õigemini selle hale flopp, hoolimata tõigast, et raha põletati kahel otsal nagu Kalevipoja peeru ja rämedamalt kui kunagi varem, andsid selge märgi: Eestisse tulnud leegionär võib olla Premium Liigas kunn, aga Euroopa tasemel on tegemist parimal juhul keskpäraste mängijatega. Kui see, KUI SEE KA ei anna selget signaali sellest, et äkki oleks toimimise ja toimetamise põhjusmõtete ümbervaatamise aeg, siis...

    Kurat, siis palju õnne.

    "Meie tegime viimased viis aastat euroedu" pasun on häälest ära ja ta ei puhu sellepärast, et euroedule keskenduvas maailmavaates puudub isegi keskpikk perspektiiv, rääkimata pikast. Homse nimel ülehomses elamine kõrvetab persest, hetkel või teisel, aga kõrvetab. Ja selle pasuna puhujatele soovitan, seoses ülalpool mainitud ambitsioonidest kõnelduga, tutvuda alljärgneva definitsiooniga:

    HUMBLE /ˈhʌm.bəl/. Adjective. Not proud or not believing that you are important.
    Säilita ambitsioonide juures võimekus olla humble. Seda nii omakeskis asju ajades, kui oma inimestega suheldes. Uskuge, selle peale annab ehitada nii mõndagi. Ilma eurohäbist tuleneva trotsita.

    Over and out.

  19. #519
    Reservmängija Kasutaja Nahkpea avatar
    Liitus foorumiga
    Mar 2008
    Postitusi
    3 647

    Algupärane

    Aamen, Marek...

    Ma ei olnud ka rallika postitusega absoluutselt nõus, aga kuna ma olen sel teemal juba nii palju siin jauranud, siis mõtlesin seekord kõrvale jääda, et mitte end kordama hakata.
    "Tolerance is the virtue of men who no longer believe in anything." -- G.K. Chesterton

  20. #520
    Professionaal Kasutaja elx avatar
    Liitus foorumiga
    Oct 2001
    Postitusi
    5 505

    Algupärane

    Selline pressiteade siis täna, kas keegi teab täpsemalt rääkida, milles nimetatud tõestus ja muljet avaldavus täpsemalt seisnes? Mu isiklik arvamus on, et kui midagi kuue nädalaga tõestab, siis peab see ikka tõesti väga muljet avaldav olema, kahjuks ons ee vist kuhugi kaadri taha jäänud ja tahaks täpsemalt teada.
    EESTI JALGPALLI LIIT
    PRESSITEADE 22.08.2018



    Jalgpalliliidu poolt Premium liiga arendamiseks ellu kutsutud programm on teinud muljetavaldava alguse, mistõttu plaanib UEFA seda kasutada ka teistes Euroopa riikides. Möödunud nädalal toimus Superkarika raames Tallinnas kogunemine, mille käigus anti senisest õpitust ülevaade Läti ja Moldova ametivendadele.



    „Hetkel on käimas liigaarenduse projekti pilootfaas, kus Eesti Jalgpalli Liidu, UEFA ja klubide koostöös oleme leidnud kogukonnajuhid Tartu JK Tammekasse, Tallinna FC Florasse ja JK Narva Transi. Kuus nädalat pärast nende tööle asumist võib öelda, et tegu on olnud õnnestunud käiguga ja teises faasis laiendame projekti uuest aastast kümnele klubile,“ sõnas Premium liiga arendusjuht Veiko Soo.



    Soo möönab, et tegu on mahuka ettevõtmisega, mistõttu anti Läti ja Moldova alaliitude põhjalik ülevaade. „Selline projekt nõuab väga suurt eeltööd ja planeerimist ning andsime detailse ülevaatega edasi oma senised tegevused. Kuigi kogukonnajuhtide palkamine on kindlasti projekti üks võtmemomentidest, siis hõlmab see muid valdkondi nagu sotsiaalmeedia, andmete töötlus ja nende kogumine ja erinevate strateegiate väljatöötamine paremaks suhtluseks piirkonna inimestega.“



    Liiga arendusjuht on rahul, et projekt on hõlmanud inimesi eri valdkondadest. „Selle raames on muuhulgas toimunud teleülekannete koolitus ning lisaks õpituba ürituste ja mängude korraldamise taseme tõusu nimel,“ noppis Soo välja mõned põnevad seminarid.



    EJLi pressiteenistus
    www.jalgpall.ee
    BVB - Pärnu

 
 

Järjehoidjad

Postitamise reeglid

  • Sa ei tohi postitada uusi teemasid
  • Sa ei tohi postitada vastuseid
  • Sa ei tohi postitada manuseid
  • Sa ei tohi muuta oma postitusi
  •  
  • BB kood on Sisse lülitatud
  • Emotikonid on Sisse lülitatud
  • [IMG] kood on Sisse lülitatud
  • [VIDEO] code is Sisse lülitatud
  • HTML-kood on Välja lülitatud