Atletico de Madrid

[Punkt]

Sellised pika pusimise peale tulnud võidud on eriti magusad ja õnneks leiti täna see üks võimalus üles, mis ära realiseerida. Plusspoolele hea võitlusvaim ja lapitud keskvälja kiuste teenitud kolm punkti; miinuspoolele Adrian, kes ei suuda endiselt palli väravasse saata. Muu pilt on tal päris korralik, aga nii kui väravavõimalus tekib, siis on juhe momentaalselt koos. Täna raiskas kaks suurepärast võimalust.

Järgmine liigakohtumine täielik maiuspala: Barcelona Vicente Calderonil. Kaartide tõttu olid enne tänast kohtumist ohutsoonis Juanfran, Koke, Arda ja Filipe, neist ainsana korjas kollase üles Juanfran, kes kohtmist katalaanide vastu peab tribüünidelt vaatama. Päris hästi läks isegi, sest Teixeira Vitienes jagas täna kaarte ülima lahkusega (neli Malagale, kuus Atléticole). Juanfrani asendaja osas paremkaitses on Simeonel ilmselt kaks varianti: kas anda senise praktika järgi võimalus noorele Javi Manquillole või panna sinna kogenum Alderweireld. Ise näeks hea meelega aktsioonis Manquillot, kes on belglasest kiirem ja rünnakul kasulikum. Gabi ja Raul Garcia on järgmiseks laupäevaks samuti õnneks tagasi. Mario endiselt katki.

Muide, Courtois' isa rääkis belglase tuleviku kohta üht-teist: "Barça was never an option. Thibaut is on loan at Atlético until 30th June. Only two clubs are important to him: Chelsea and Atlético de Madrid, but we’ll obviously discuss his future with Chelsea first. There will be no talks with Chelsea over the next few days to discuss Courtois’ future. The only thing they know is that he wants to be first-choice next season, wherever he plays."

Ja viimaseks - uue aasta esimene karikas on juba jagatud ehk kes krooniti Atleti parimaks FIFA14 kunniks (subtiitrid taaskord olemas):

[atleticomadrid]

2009/10 9th
2010/11 7th
2011/12 5th
2012/13 3rd
2013/14 ?

Fitness coach Ortega brings humour. Shouting: 'We can see you have come from Barcelona!' to David Villa in one training session when the former Barcleona player cheats by putting his foot marginally over the start line for a sprints drill.

[staykool]

2009/10 9th
2010/11 7th
2011/12 5th
2012/13 3rd
2013/14 ?

2014/15 -1 ?

[Punkt]

Atlético vs Valencia: Courtois; Juanfran, Alderweireld, Miranda, Filipe; Gabi, Guilavogui, Raúl García, Koke; Diego Costa y Adrián.

Huvitav koosseis eelkõige Guilavogui ja Adriáni osas. Märkimisväärne on veel ka asjaolu, et Godini pidi mingi pisivigastus segama, mistõttu teda täna koosseisus üldsegi pole ning tema asemel võtab Miranda kõrval keskkaitses koha sisse Alderweireld. Loodetavasti Barcelona vastu on uruguailane siiski platsis. Ausalt tunnistades, siis on veidi pessimistlik tunne sees tänase kohtumise suhtes: esiteks on mäng võõrsil ja Valencial näol on tegemist ju meeskonnaga, kes sai äsja uue peatreeneri, mistõttu tegu küllaltki ettearvamatu vastasega ning teiseks kardan ehk veidi rohkemgi meie endi seisukorda, nii jõuvarusid kui ka keskendumist.

Headest uudistest: Mario teeb juba vaikselt trenni, mis annab lootust, et varsti üks korralik jõud keskväljal juures. Kuuldavasti on nüüd plaanis korraldada Mariole ning uuele mehele Sosale selline väiksem minitemporada, et mehed oleks tiimikaaslastega füüsiliselt enamvähem samas konditsioonis.

Vaatamata väiksele pessimismile loodame parimat! Aupa Atleti!

[Crackerz]

Hetkel tundub küll, et Adrian tekitab rohkem kahju kui kasu seal mängus. Costa samuti suhteliselt saamatu.

[Punkt]

Üldiselt oli Valencia täna enamuse ajast parem ja dikteeris kohtumist, meite osaks jäi proovida valusalt kontratega rünnata. Nagu ennem mainitud, siis Costa ja Adrian olid üpris kehvakesed. Hispa-brass kippus tihtipeale olukordi üle mängima ning esimene puude vedas täna ka paaril olulisel momendil alt. Polnud üldse tema päev ja kaardi teenis õigustatult. Adrian oli lihtsalt Adrian, suur mõistatus minu jaoks, aga Simeone silmis tundub tal veel usalduskrediiti jaguvat. Meeldisid Alderweireld ning Guilavogui. Prantslane oli kaitsefaasis üpris korralik ning palliga soliidne. Ei kriibiks üldsegi silma, kui ta ka koduses korduskohtumises platsil möllata saaks. Kiidaks ka Simeone vahetusi, tõid vajalikul hetkel teravust juurde ja hakkasid kaalukaussi vähehaaval punavalgete poole kallutama, mis tipnes ka väravaga. Mängu parim minu silmis - Courtois. Väravas ülikindel ja tagatipuks fantastilised tõrjed.

Võõrsilkohtumise kohta siiski korralik tulemus ning veel parem, et keegi vigastada ei saanud. Vahepeal sai Costa ja Filipe pärast väikest muret tuntud küll, kuid mängu mängisid lõpuni ning tundub, et miskit tõsist pole.


Hooaja parim täkling Guilavoguilt:

[Staadium]

Üks raske ôhtu Atleticole ja viik on siin kùll parim mida oli teil oodata. Valencia oli terve màngu rùndavam pool ja Atleticol piisas vaid kaitses istuda, et skoor pùsiks. Atletico rôômuks avasid nad isegi skoori ja vôit oli sekundite kaugusel, kui juba ràsitud madriidlaste kaitseliinist suutsid Valencia rùndajad lôpuks làbi murda ja Courtois'i mùùr purustada!
Courtois!!! Man of the match...Ma ei julge pakkuda mis skoor oleks pidanud olema, kui poleks teil seda vàravalukku seal vastaste rùndajaid ahastama panemas? 4-5 kindlat golli vôttis mees àra.

Ja siis tànane suur miinus D.Costa. Ma olen juba ennem seda màrkinud, et mees ei suuda pùsti seista. Tàna ôhtal sai ta palli puutuda 4 korda ja sama palju oli ka siruli. Kohtunikul muidugi ei jàànud see màrkamata ja sai ta ka oma kollase.

Igatahes edu teile ja kohtume laupàeval.

[atleticomadrid]

Kurat, sellised viimase löögi viigid jätavad kibeda maitse suhu. Oled juba ära tulemas selle võiduga, kuid siis jah...mis sa teed, valencia pressis ikkagi armutult ja seda põhimõtteliselt terve mängu. Oldi palju teravamad ja aktiivsemad, kui viimatine liigamäng ja uue peatreeneri intensiivsus ja kombinatsiooni treeningud on nähtavaid tulemusi andnud - pall jooksis valgesärkide vahel täna väga nauditavalt. Küllap oli selline palli järel tõttamine hea meeldetuletus järgmiseks liigamänguks, kus taaskord mehiselt kaitsma peame.
Aga Mestallalt viigiga tulemine karika korduskohtumiseks pole siiski kehva tulemus, pigem jah, tuleb rahul sellega olla.
Ründajad olid meil tõesti hambutud täna.
Tibu ? Fucking fenomenaalne väravavaht. Teine järjestikune Zamora Trophy on tulekul. See Canalese löögi ära võtmine seisab mul veel väga kaua eredalt meeles. Mees on terve neetud kontingendi parim mees väravapostide vahel ja vaevu on vunts kasvama hakanud, absoluutselt eraldi klassist noorväravavaht. Belgia koondise jälgimine MM - il annab tänu talle mõnusat vürtsi ainult juurde ja olgu jumal teile armuline, kes te Thibaulti meisterlike ja gepardi kiirusel liigutavate käte taha palli üritate saada. Belgia finaali !!!

Pühapäeval ristame piigid liiga ainuliidri väljaselgitamiseks ja armu ei anta. Atleti Te Amo !

[dontastik]

neist ainsana korjas kollase üles Juanfran, kes kohtmist katalaanide vastu peab tribüünidelt vaatama.

Referee Committee removed Juanfran's 5th yellow card he got in his last league game against Malaga and he will be able to play against Barça on Saturday.

Ise Malaga - Atletico mängu kahjuks ei näinud, aga asjatundjad säutsuvad, et kollane, mille Juanfran sai, oli täiesti puhas kollase kaardi koht ja tänu sellele jääb arusaamatuks, miks see kaart tühistati. Kuna ei atleticomadrid ega Punkt peale mängu Juanfrani saadud kollase kaarti kohta pikemalt ei rääkinud, siis järeldan, et ka teile tuli see otsus rohkem üllatusena?

[atleticomadrid]

Gifi või midagi äkki, ei näinud mängu.

[affelay]

http://www.marca.com/2014/01/08/en/f...389207113.html siin on videost näha see olukord!

[atleticomadrid]

http://www.marca.com/2014/01/08/en/f...389207113.html siin on videost näha see olukord!

Hmmm..... omamoodi blokeering, kuigi pehme. Samas õpiku järgi peaks tegemist olema kiirrünnaku ära lörtsimisega ja seetõttu ka kollane kaart. Nüüd tekib küsimus tahtlikus või tahtmatus blokeeringus. Ilmselt nägi kohtunike kommitee asjas tahtmatut takistamist, kuna mees pidurdas parasjagu jooksuhoogu maha, jalga ette ei sirutanud jne.
Ütlen ausalt, et objektiivset hinnangut on mul raske anda. Kui Chiellini tackle Roma mängus oli tõesti kollane kaart, siis see ei tohiks ju olla. Samas selline olukord vastupidi.... pritsiks ilmselt tatti ja tõrva mänguemotsioonis.

Lisaks on vahepeal palju tordiküünalde puhumist olnud ja uued numbrid meeste elukellal koha sisse võtnud.
Koke 22 !


Adrian Lopez 26 !



Juanfran Torres 29 !



Mehed maiustama ja pühapäeval juba tippvormis Barcelonale uut tuulesuunda näitama !

[Punkt]

Maitseasi. Osade meelest oli kollase koht, osade meelest mitte. Võrreldes muude tippliigadega, siis on mulle jäänud mulje, et LFP tühistab üldse kaarte suhteliselt kergekäeliselt, mistõttu ei imestanud ma ka väga Juanfrani kaardi tühistamise üle. Samas poleks ma väga virisenud selle üle, kui see tühistamata oleks jäetud, selline 50-50 olukord minu meelest. Seekord läks sedapsi.

Paremkaitse on meil muidu võrdlemisi hästi mehitatud ja mingit väga suurt kaost poleks Juanfranita seal ilmselt tekkinud. Manquillo on varasemalt näidanud, et taset on piisavalt: kaitses vägagi okei ja oma kiirete sööstudega oleks arvatavasti suutnud ründefaasis Barca kaitseliinile probleeme valmistada. Tema ainus probleem on praegu see, et Juanfran on neetult hea ja pole ühtegi põhjust temalt algkoosseisu kohta ära võtta.

Muudest uudistest:
- Godin treeningutel tagasi.
- Angel Correa teema endiselt aktuaalne. San Lorenzoga mingi kokkuleppeni pole küll jõutud, aga Matías Lammens on nende poolt kinnitanud, et Atléticoga on mängija üle vestlusi peetud. Üsna kindel on, et kindel pole veel midagi, aga kui midagi toimuma peaks, siis väga suure tõenäosusega mitte jaanuariaknas, vaid mängija saabuks alles suvisel perioodil.

[Punkt]

Atlético vs Barcelona: Aranzubia, Courtois, Bounou, Godín, Filipe, Alderweireld, Manquillo, Giménez, Insua, Miranda, Juanfran, Tiago, Koke, Raúl García, Arda, C. Rodríguez, Gabi, Óliver, Guilavogui, Sosa, Adrián, Villa y Diego Costa.

Suur mäng Vicente Calderonil tähendab seda, et terve staadion on täienisti välja müüdud ja ühtegi piletit enam ametlikest kohtadest saadaval pole. Kui meeskondade hetkevormi võrrelda, siis tundub Barcelona praegusel momendil teravam olema. Ei tea kas asi minus, aga viimased mängud Levante ja Malagaga näisid meeste jaoks kuidagi erakordselt väsitavad. Samas on suudetud parajalt rotatsiooniga osadele meestele puhkust anda ja võiks loota, et väsimus siiski liialt kimbutama ei hakka. Tänane valem võiduks saab olla muidugi vaid üks: tuleb ühtse kehana kõik 90 minutit teha kompaktset ja metsikut survet, iga palli eest võidelda ning loota, et Costa või Villa või keegi teine mõne meie võimalustest ära lööb. Costa kiirus võiks teoorias Barcelona kaitseliinile probleeme küll valmistada ja kui Kokel õnnestub mõni kaval sööt hispa-brassile ära toimetada, siis võib kõike juhtuda. Keskväljal igatsen veidi Mariot taga ja kahju et mees endiselt audis on, sest suurte mängude mehena oleks ta täna olnud kaitsefaasis vastaste söödumängu lõhkumiseks meie jaoks kindlasti vajalik tööriist. Aga samas on Tiago seniajani hispaanlast hästi asendanud ja ehk suudab sama joont jätkata. Gabi on nii või naa omal heal tasemel, eriti arvestades, et viimasel ajal on ta ka vajalikku puhkust saanud. Kaitseliini osas on Godin ilmselt algkoosseisude avalikstamiseni küsimärgiks, aga ma kipun arvama, et uruguailane siiski täna Miranda kõrval alustamas on. Kui peaks vastupidine juhtuma, siis saab Alderweireld end taaskord näidata ning õnneks on belgane end päris hästi meeskonda sisse elanud. Sesmõttes tuleb täna veel huvitav duell, et kohtuvad liigas enim väravaid löönud meeskond (Barcelona, 53) ja kõige vähem väravaid sisselasknud meeskond (Atlético, 11). Seega saab olema põnev näha, kuidas katalaanidel täna meie kaitseliini muukimine õnnestub. Ründes on neil relvi piisavalt, olgu see siis Messiga või Messita. Bottom line igatahes on, nagu Costa ja Simeone enne tänast mängu ütlesid, et tuleb mängida meeskonnana, sest individuaalselt võttes on vastased meist üle. Ja mõneti on praegune Barcelona keerulisem vastane kui mõne aasta tagune, sest nagu Simeone jällegi tabavalt mainis, siis on Martino suutnud nende mängupilti mitmekülgsemaks muuta, mis annab neil rohkem valikuvõimalusi.

Üldiselt ei kujuta ette, mis tulemusega tänane kohtumine lõppeda võiks: võibolla tuleb miskit ilusat, võibolla viik, võibolla napp kaotus, võibolla suur saun, väga raske ennustada. Loodame igatahes parimat. ¡Aupa Atleti!

Üks mängueelne lugemine tänase kohtumise eel Sid Lowe sulest:

Game by game Atlético Madrid have arrived at the game. On Saturday night, Barcelona visit the Vicente Calderón stadium, down on the banks of the Manzanares. It is week 19, marking the halfway point of the season when everyone has played everyone else, and the reward for victory is the top of the table, a significant lead going into the back 19. The country's two outstanding teams meet at last, another Madrid-Barcelona presented as a title-decider. Only this time the Madrid in question is Atlético.

For weeks, eyes have been drawn to this match; for weeks, months even, coach Diego "El Cholo" Simeone has been asked about it, about his side's chances of achieving what no one has achieved in a decade and win the title ahead of Barça and Madrid. With each passing match, the question becomes more insistent. Now can you win the league? Every time, he insists that his team are progressing partido a partido, game by game, while describing winning the league as impossible.

The cliche is not new but it has become his, almost as if Simeone invented it; game by game has become a running joke. Simeone refused to get ahead of himself and game by game has been good for his team. This was always going to be a huge match but, in truth, few expected Atlético to reach this point quite so well positioned: level on points with Barcelona, five ahead of Real Madrid: 18 games played, 16 wins, one draw and a solitary defeat which came thanks to a fluke own goal at Espanyol. They have conceded just 11 goals all season and scored 47.

"This league is boring: Madrid and Barcelona will be ahead. As games go by you'll see I'm right," Simeone said after that loss at Espanyol, repeating his mantra from the start of the campaign. But the games pass one by one, and Atlético are still there. If they win on Saturday, Simeone will be asked again: And now? The response will probably be the same, but the sensations will surely be different. Those who have resisted the belief that Atlético really can win the league may convert too.

Diego Simeone took over two days before Christmas 2011. Atlético had just been knocked out of the Copa del Rey by third-tier Albacete. Over the years, a legend had built up that had Atlético as el pupas, the jinxed one. What could go wrong would go wrong: losing the European Cup final to a fluke goal, getting relegated, always, always losing to their city rivals.

The legend served as an excuse, a convenient smokescreen for failure, and it wasn't always true: Atlético had won the Europa League in 2010. But it was true that Atlético were a club in almost permanent crisis, a state of confusion and conflict, fractured, fragile and fatalistic.

Simeone has changed everything, the club's very identity. Captain of Atlético's double-winning side in 1996, carrying a unique moral authority, he brought the club together: fans, management, board. "I'm not sure if he was the only one who could do that but he was certainly the best placed," the club captain Gabi told Panenka magazine.

Gabi, brought up in Atlético's youth system, had played with Simeone. He explains: "El Cholo had the fans on his side because of the memory he had left as a player, an idol. He knew the board because they had had him as a player. And he knew what he had in the squad. He had all the support necessary. But that was a double-edged sword, because if results had not been good he would have gone from hero to failure.

"We were sunk mentally," Gabi admits. Three-thousand fans came to Simeone's presentation. "They'll turn on me too if we lose," he told the players; they were in this together. There was talent in the team, but Simeone changed their mentality.

Few represent that change in mentality like the striker Diego Costa: he joined Atlético in 2007 but went on loan to Celta, Albacete, Valladolid, Rayo and only a serious injury prevented a permanent sale. Nurtured by Simeone, this summer for the first time he knew where he would be playing. His best ever goalscoring return in the league was 10. He has 19 already. Five of them have been provided by Koke: no combination has been as productive in the league.

"Atlético play like Diego Simeone played: tough, focused and tactically perfect," the Real Madrid coach Carlo Ancelotti said in the buildup to the city derby earlier this season. The following night, Atlético won 1-0. It was their second successive win at the Bernabéu, for the first time ever. The first, their first of any sort against Madrid in 25 games going back 14 years, had been in the final of the Copa del Rey four months before. Some considered it the biggest victory in their history.

In two years under Simeone, Atlético have won the Europa League, the European Super Cup and the Copa del Rey. They returned to the Champions League, winning five, drawing one, and conceding just three. Now they've beaten club records – and, together with Barcelona, league ones too – despite having a budget a fifth of the size of the big two. Those resources – Atlético have a shorter squad that may not assimilate injuries – could cost them but so far the collapse has stubbornly refused to come.

Barcelona are one of the few sides to resist. Three times Atlético have played them in the league under Simeone, three times they have lost. But they are improving: in August they met twice in the Spanish Super Cup and Barcelona only took the title on away goals after two draws, 1-1 at the Calderón, 0-0 at the Camp Nou. Now, Atlético stand level with them at the top, racking up 49 points. Game by game. On Saturday night, the deadlock must be broken; Saturday night is the game.

[Staadium]