Upitame seda teemat natuke. Loodan, et mu novelli vähene liigendatus kedagi ei morjenda.
Tegevuspaigaks Gym! jõusaal Tartus. Lähen nagu tavaliselt kell 6 sinna aga QR-koodi lugeja sel korral ei funktsioneeri (jep, kõik variandid said läbi proovitud, hädalisi oli teisigi). Varasemalt sisse lastud tegelased (ju seal mingi roheline mehike oli, kes vastutab terve maja eest) lasid meidki tuppa. Jõusaali enda värava juures olevad QR-koodi lugejad streikisid samuti. Kuna kellelgi suurt ideed asja lahendamiseks ei olnud, siis tehti võimalikult palju lärmi, sest üks varasem härra oli läbi akende märganud koristaja-turvameest jõusaalis koristamas. Sellest suurt tolku ei olnud, võtsime appi kõige suurema sõbra, Google'i, kes ütles, et see olla mingi myFitnessi tütarettevõte (Gym! ise ühtegi ametlikku telefoniliini nähtavasti ei oma). Tallinnas avatakse üks myFitnessi punker kella 6-st, tõmbasin sinna kõned peale. Rääkisin küll (oma arust vähemalt) selges eesti keeles, et kuulge, ma siin Tartus ja mul selline probleem. Hääle järgi oli tegu kahekümnendates vene rahvusest beibega, kellele tuli suureks üllatuseks, et Gym! ja myFitness on kuidagi pidi omavahel seotud. Ta veel paar korda küsis mu käest, mis moodi tahan ma nende jõusaali sisse saada, kuigi ma iga kord rääkisin talle, et ma asetsen kuskil Tartus. Kõne katkes ootamatult ning paari minuti pärast helistati tagasi. Tšikk küsis, millist sissepääsu ma parasjagu penetreerida üritan, tema tegi majale ringi peale ja kedagi ei näinud. Ega midagi, võtsin hoo veelgi maha ja üritasin uuesti selgitada, et ma tahaksin vähe teise ruumi siseneda. Kuna teisest linna otsast sai kohale tuldud, siis palusin näitsikul võimalusel võtta ühendust kellegi pädevamaga. Samal ajal tulid sinna Tartu putkasse kaks hakkajamat härrasmeest, kes probleemiga tutvudes leidsid kiire lahenduse. Nimelt tuli mudida seda nuppu, mis kodanikud jõusaalist välja laseb ja vastavat väravat tavaolukorras vastassuunas pöörab. Kui väravale meile soovitud suunas survet rakendada, siis iga vajutusega oli vähehaaval võimalik väravat edasi liigutada. Need hakkajamad leidsid seejärel üles koristaja-turvamehe, kes minu arusaamist mööda ignoreeris meie poolt tehtud lärmi kahel põhjusel: 1) ta ei tohi kedagi "oma" sissepääsu kaudu sisse lasta, kuna ta saab selle eest 45 euri trahvi 2) tema eesti keele oskus piirdus fraasiga "ma ei või". Kuna pool tundi oli juba oodatud, siis kasutasime isegi eelpool kirjeldatud sisenemisviisi. Kui ma poolteist tundi hiljem jõusaalist lahkusin, nikerdasid jõusaalilised värava juures täpselt sel samal moel.
Tegevuspaigaks Gym! jõusaal Tartus. Lähen nagu tavaliselt kell 6 sinna aga QR-koodi lugeja sel korral ei funktsioneeri (jep, kõik variandid said läbi proovitud, hädalisi oli teisigi). Varasemalt sisse lastud tegelased (ju seal mingi roheline mehike oli, kes vastutab terve maja eest) lasid meidki tuppa. Jõusaali enda värava juures olevad QR-koodi lugejad streikisid samuti. Kuna kellelgi suurt ideed asja lahendamiseks ei olnud, siis tehti võimalikult palju lärmi, sest üks varasem härra oli läbi akende märganud koristaja-turvameest jõusaalis koristamas. Sellest suurt tolku ei olnud, võtsime appi kõige suurema sõbra, Google'i, kes ütles, et see olla mingi myFitnessi tütarettevõte (Gym! ise ühtegi ametlikku telefoniliini nähtavasti ei oma). Tallinnas avatakse üks myFitnessi punker kella 6-st, tõmbasin sinna kõned peale. Rääkisin küll (oma arust vähemalt) selges eesti keeles, et kuulge, ma siin Tartus ja mul selline probleem. Hääle järgi oli tegu kahekümnendates vene rahvusest beibega, kellele tuli suureks üllatuseks, et Gym! ja myFitness on kuidagi pidi omavahel seotud. Ta veel paar korda küsis mu käest, mis moodi tahan ma nende jõusaali sisse saada, kuigi ma iga kord rääkisin talle, et ma asetsen kuskil Tartus. Kõne katkes ootamatult ning paari minuti pärast helistati tagasi. Tšikk küsis, millist sissepääsu ma parasjagu penetreerida üritan, tema tegi majale ringi peale ja kedagi ei näinud. Ega midagi, võtsin hoo veelgi maha ja üritasin uuesti selgitada, et ma tahaksin vähe teise ruumi siseneda. Kuna teisest linna otsast sai kohale tuldud, siis palusin näitsikul võimalusel võtta ühendust kellegi pädevamaga. Samal ajal tulid sinna Tartu putkasse kaks hakkajamat härrasmeest, kes probleemiga tutvudes leidsid kiire lahenduse. Nimelt tuli mudida seda nuppu, mis kodanikud jõusaalist välja laseb ja vastavat väravat tavaolukorras vastassuunas pöörab. Kui väravale meile soovitud suunas survet rakendada, siis iga vajutusega oli vähehaaval võimalik väravat edasi liigutada. Need hakkajamad leidsid seejärel üles koristaja-turvamehe, kes minu arusaamist mööda ignoreeris meie poolt tehtud lärmi kahel põhjusel: 1) ta ei tohi kedagi "oma" sissepääsu kaudu sisse lasta, kuna ta saab selle eest 45 euri trahvi 2) tema eesti keele oskus piirdus fraasiga "ma ei või". Kuna pool tundi oli juba oodatud, siis kasutasime isegi eelpool kirjeldatud sisenemisviisi. Kui ma poolteist tundi hiljem jõusaalist lahkusin, nikerdasid jõusaalilised värava juures täpselt sel samal moel.
Kommentaar