320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

LaLiga SmartBank (endine Segunda)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Transfermarkti andmetel jääb sinna 6000-7000 kanti keskmine publikunumber ehk siis vaid Eibaril käib vähem vaatajaskonda.
    Aga nõustun, see oleks ikka täisokse, kui Getafe tagasi tõusma peaks.
    "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
    These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

    Kommentaar


      Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitust
      Transfermarkti andmetel jääb sinna 6000-7000 kanti keskmine publikunumber ehk siis vaid Eibaril käib vähem vaatajaskonda.
      Aga nõustun, see oleks ikka täisokse, kui Getafe tagasi tõusma peaks.
      45 minutit veel ja getafe juhib 3-2 kahe mängu kokkuvõttes

      Kommentaar


        Getafe siis ka La Ligasse tagasi, oh jah...
        Girona üle on väga hea meel, äkki isegi saab mõnda nende mängu vaatama minna, sest Ryanair.
        Levante aga oli tasemelt ikka peajagu teistest üle ja ma usun, et nad saavad ka järgmine hooaeg La Ligas hästi hakkama.

        Kommentaar


          Juhtub ka nii

          ALBACETE left-back Mariano Bittolo required ten stitches to his PENIS after a freak injury in Spain’s second tier. The Argentine’s manhood was sliced open when team-mate Roman Zozulya, …
          "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
          These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

          Kommentaar


            Kommentaar


              Nädalavahetusel aset leidnud Astuuria derby Real Oviedo ja Sporting Gijoni vahel annab põhjust jälle siia teemasse korra kirjutada. Kaks Põhja-Hispaania klubi kohtusid seekord Real Oviedo kodustaadionil ning melu ja kirg, mis selle derbikohtumisega kaasnes, oli vähemalt kõrgliigaväärne ja enamgi.

              Võidu jättis koju justnimelt kodus mänginud Real Oviedo ning vähemalt tabeliseis annab lootust sinivalgeid lähitulevikus ka kõrgliigas taas pallimas näha: hetkel hoitakse liigatabelis 3. kohta ning minimaalselt jätkatakse play-off kursil. Tabeliliider Huesca on küll 8 punktiga eest rebinud, kuid kõik teised on kenasti käeulatuses ning tegelt ei ole 8 punktine edu ka midagi üleliia kindlat.

              Derbikohtumise kaotanud Sporting Gijon jätkab hetkel 10. positsioonil, kuid play-off koht jääb kõigest 5 punkti kaugusele.









              Coraje, corazón y cojones.

              Kommentaar


                Huesca edu on samuti kindlasti mainimist väärt. SD Huesca pole nimelt kunagi kõrgliigas mänginud ja oma kodumänge mängitakse 5500 mahutavusega kodustaadionil, mis oleks kindlasti La Ligas kõige väiksem.

                Kommentaar


                  Algselt postitas LeeRomeno Vaata postitust
                  Huesca edu on samuti kindlasti mainimist väärt. SD Huesca pole nimelt kunagi kõrgliigas mänginud ja oma kodumänge mängitakse 5500 mahutavusega kodustaadionil, mis oleks kindlasti La Ligas kõige väiksem.
                  Seal vist hakkaks mängima La Liga reegel, mis ei luba nii väiksel statal mänge pidada?
                  "An errand boy, sent by grocery clerks, to collect a bill"

                  Kommentaar


                    Eibaril 7000 kohta. Arvad et sealt läheb piir?

                    Kommentaar


                      Piir läheb vist 15 000 juurest aga mingitel tingimustel pigistatakse silmad (vähemasti ajutiselt) kinni. Usutavasti oskab Punkt täpsemalt vastata.

                      Kommentaar


                        Eibari staadion muruala muide peaks olema praegugi igast otsast meeter - poolteist lühem, kui tavaplatsi puhul nõutav. Aga 15 000 koha nõue on midagi mis pigem kaob minevikku, kui jääb mõõdupuuks. Väikseid meeskondi oma pisikeste staadionitega lihtsalt pressib peale. Leganes ca 8000, Girona ca 13 000, LaLiga2 liider Huesca ca 5500...
                        Selle tendentsi kohta on mõne aasta tagune artikkel siin: https://thesefootballtimes.co/2016/0...e-small-teams/
                        Kel viitsimist lugeda pole siis kokkuvõte on see, et väiksed meeskonnad, kes ei ela üle oma võimete ja kelle ainueesmärgiks pole La Liga eksistents söövad arutud kulutajad ja võlgu elajad lihtsalt välja.
                        "I like an aggressive team, I want to see a team that is strong, committed and quick on the break.
                        These are things which Atletico fans have always liked, it helps them identify with and love this shirt."

                        Kommentaar


                          15 000 peaks tõesti miinimum olema ning kui ma õigesti mäletan, siis peaks kaks aastat olema see aeg, mis selle nõude täitmiseks antakse.

                          Praktikas tundub viimaste hooaegade näitel muidugi olema see olukord, et klubid jõuavad liigaga lihtsalt erikokkuleppele ning arendavad oma staadionit vastavalt võimalustele, st et üritatakse paar tuhat kohta senisele staadionile juurde leiutada ning viiakse muud ruumid (riietusruumid, pressiruum jne) liiga standarditega vastavusse. Vähemalt nii on see olnud Ipurua, Butarque ja Montilivi näitel.

                          Huesca tegemised on tõesti huvitavad ning Aragoni piirkond polegi kaua nüüd kõrgliigas esindatud olnud. Vaikselt olen lootnud, et piirkonna esiklubi Real Zaragoza suudab vaikselt ärkama hakata ning endist sära taastada. Kuigi paberil nagu materjali oleks, siis on viimased aastad siiski üsna kahvatult keskmikud oldud. Huesca seevastu on üsna tüüpiline moneyball meeskond - paar kõrgliiga kogemusega vana säga, mõned laenunäod suurematest klubidest (ennekõike tuleb mainida 18-aastast Cucho Hernandezit) ning paar kunagist tulevikulootust, kes üritavad vaikselt oma karjääri üles putitada (ennekõike Alvaro Vadillo).
                          Coraje, corazón y cojones.

                          Kommentaar


                            Paslik aeg kerge pilguheit teha Segundas toimuvale olelusvõitlusele.

                            Vahepealse ajaga on põnevaid arenguid toimunud omajagu. Näiteks on pikalt esikohta hoidnud Huesca teistele selg ees vastu tulnud ning tänaseks päevaks oma esikoha ka Rayo Vallecanole loovutanud. Kuivõrd igal aastal on leidunud Segundas huvitavaid pärle (viimati näiteks Asensio Mallorcas, Vallejo Zaragozas, Dani Ceballos Betisis), kelles potentsiaali ka kõvasti kõrgemaks tasemeks, siis sel hooajal on kindlasti mainimistväärt Rayo värve esindav 19-aastane Fran Beltrán.



                            Kõige paremini tutvustab noort hispaanlast ilmselt Robbie Dunne oma kirjutises FRAN BELTRÁN - THE BOY AND THE BARRIO:

                            “Not Barcelona or Real Madrid, I just want to be at Rayo Vallecano,” is how Fran Beltrán put it, when asked about the possibility of signing for one of the traditionally bigger clubs in Spain. You have to believe him too. Beltrán stands for everything the area is about. Hard-working, blue collar, and loyal. His former trainer at Rayo B, Juan Vicente Peinado, says, “I thank God for having the great fortune to train a player like Fran Beltrán.”

                            Barcelona were linked too, before Beltrán landed a full-time contract wth Rayo in April, 2017. With his contract set to expire just two months later, at the end of June, there were reports that several teams were looking at Beltrán, a regular Spanish under-17 international. He has also made his debut with Spain's under-19s recently, against Portugal, as his star continues to rise. During Paco Jémez’ spell in charge of the club, when Beltrán was coming through, he said, “Fran is a player everyone at the club loves, he is more mature than his DNI [National Identity Card] says.”

                            With a release clause of €8 million, the willingness of the kid from Madrid to wait, work and play football, in the pueblo that is Vallecas, were the keys to him getting the deal. “For me, Rayo is the team that gave me the opportunity, and every time I pull on the shirt, I just think about working hard and making the people happy,” he says, as the natural symbiosis between player, fans and the area becomes evident.

                            Juanvi Peinado explains to Marca that at one point, he was deployed on the wing, cutting inside to create problems for opponents. He has since turned into a midfielder in the mould of Roque Mesa of Las Palmas fame and Swansea ignominy. “He can play the role of an [number] ‘8’. In fact, I tried to install this mentality in him to give him more freedom,” said Peinado.

                            Beltrán is a hybrid. If you mixed Enzo Pérez - formerly of Valencia and currently at River Plate - with Roque Mesa, you might get an idea of what Beltrán brings to the team. In American football, he might be referred to as a scat-back: small enough, elusive enough and quick enough to cover lots of ground. But Beltrán has a dogged determination also, and the kind of power that makes him a perfectly functioning defensive midfielder too.

                            So good is Beltrán that he has made Roberto Trashorras obsolete. The former heartbeat of the team, and the most important cog in the framework of the midfield, Fran has replaced Trashorras as the deepest midfielder and the 18-year-old adds quality build-up play from the back, without the need for a more defensive player beside him. Essentially, he plays the role of two men. His modesty and willingness to learn has also turned him into a capable leader, a pair of eyes on the field for manager Míchel, whose faith in the teenager is typically only reserved for seasoned pros.

                            Rayo went through a number of managers during the 2016/2017 campaign and when they finally settled on Míchel, it would take three games before Fran was counted on. In the remaining 13 games of the season, however, he started every one. They lost just three of those games and made a late, and unlikely, push for the playoffs, before ultimately missing out. During the summer, Beltrán’s incorporation into the starting team was decided upon; his role expanded.

                            This season he has started all 19 games in the league, as Rayo sit fifth and four points off the Segunda división leaders, SD Huesca.

                            His role, responsibility and all-encompassing ability frees Unai López, a 22-year-old gem in Rayo’s midfield on loan from Athletic Club, to play further forward and Raúl de Tomás, Adrián Embarba and Óscar Trejo to thrive up front. Santi Comesaña, another up-and-coming talent in the Rayo side, operates as a fluid number 10 with Beltrán minding the house. Removing Trashorras from the side means Míchel can play a 4-1-4-1 knowing that there is a balance to the side, and resources are spread out in midfield and attack to keep opponents working hard all over the field.

                            At 18—turning 19 in February—and with Rayo pushing for promotion, Míchel’s faith in him is quite the endorsement. “The work rate he [Fran] has is exceptional,” Míchel repeats. As the rest of his game develops, his mentality and physical attributes make him one to look out for in the future.

                            Lisaks Rayo Vallecanole tasub suurimate spurtijatena välja tuua ka Sporting Gijoni, kes on vahepealse ajaga (viimati sai postitatud siia veebruari alguses) kerkinud 10. kohalt 4. kohale ning jääb liidrist vaid 5 punkti kaugusele.

                            Vähemalt sama vägeva hoo on lõpuks leidnud ka magav hiiglane Real Zaragoza, kes vahepeal flirtis pigem tagumiste kohtadega, kuid kes on nüüd ühtekokku noppinud kuus võitu järjest ning tõusnud viimasele play-off kohale ehk kuuendaks. Nende jaoks jääb esikoht hetkel 8 punkti kaugusele. Suuresti on Zaragoza hea hoo “süüdlaseks” Borja Iglesias, kelle arvel on hetkel 15 väravat. Väravalööjate edetabelis jäävad ettepoole vaid Mata (Valladolid, 25 väravat), Raul de Tomas (Rayo, 18 väravat) ning Sergi Guardiola (Cordoba, 17 väravat).
                            Coraje, corazón y cojones.

                            Kommentaar


                              huvitav meeskond on Gimnastic, relegatsioonipõrgu on nilpsamas nende tagumenti, kodumängudes on nad eelviimasel kohal, et away-mängudes...esimesed. Väga weird.

                              Kommentaar


                                Segunda ligineb ka kulminatsioonile ja on ikka väga põnevaks läinud.
                                Sporting Gijon jätkab tõusu ja on võitnud juba 8 mängu järjest ja jõudnud juba teisele kohale. Punkti kaugusel on Huescast, kes kukkus kui kivi, aga on ka taaskord mängu leidnud ja kaks viimast mängu võitnud. Huescal samas muidugi üks mäng rohkem mängitud.
                                Rayo Vallecano pole ka püssi põõsasse visanud ja on hetkel Gijoniga samadel punktidel ning samuti 1 mäng vähem peetud kui Huescal.
                                Tundub, et nende 3 meeskonna vahel selgub ka võitja ja 2 automaatset edasipääsejat.
                                Peale 1 eelpool mainitu on tõenäoliselt playoffides veel edasipääsu eest võitlemas ka Real Zaragoza ja Cadiz, kes pole küll veel kohta kindlustanud, kuid oluliselt paremas vormis kui konkurendid.
                                Tegelikult pole kaugel (paar punkti) veel ka hooaja alguses paremat mängu näidanud Real Oviedo, Granada ja Real Valladolid. Väiksed väimalused on veel ka Tenerifel ja Osasunal.
                                Välja langemas on päris kindlalt Lorca ja Sevilla duubel. Almeria, Cordoba, Cultural Leonesa ja Barca B hulgast selgub tõenäoliselt 2 ülejäänut. Cultural Leonesa on kusjuures päris heas vormis ja tõenäoliselt liigub teistelt eest ära.
                                Väravalööjate eesotsas endiselt samad nimed nagu enne, Jaime Mata (25), Raul de Tomas (20) ja Sergi Guardiola (18).

                                Kommentaar

                                Working...
                                X