Nägemus tulevikust
Aastal 2060 pidas vana rikas mees kõne: "iPod, iPhone, iPad, iRaamat, iTV, iKrolaineahi, iLennuk, iAuto, iPüss - jah, teil kõigil on need. Te kõik armastate neid suurepäraseid Apple'i tooteid, samas te ei tea veel õiget armastust. Ei, ei tea. Te arvate, et te armastate mu toodete läikivat metalset siledust nagu nad oleks teie endi lapsed, aga te ei tea. Te ei ole veel kogenud tõelist armastust, kuna te ei ole veel kogenud seda, mille ma teile kohe annan."
Publik vaatas üksteist segaduses pilkudega: "Millest ta räägib? Mis on vanal heal Steve'il seekord plaanis?" Kui nad vaatasin üksteist hämmelunud pilkudega, jätkas Steve Jobs, nüüd rikkaim ja vanim mees elus, oma loenguga: "Te võite arvata, et ma olen teile andnud kõik, mis anda. Te võite arvata, et see on kõik, mis meie firmal pakkuda on. Aga te eksite. Valmistege ette vastu võtma viimane asi, mida teil vaja on, et saada täiuslikuks inimeseks - inimeseks, kelleks saamisest te olete alati unistanud. Daamid ja härrad, ma esitlen teile - iAju."
Sel hetkel võttis Steve Jobs välja valge sileda ilma näokatteta kiivri. Kõik vaatasid segaduses ringi. "iAju? Mis see veel on? Kas vanamees on lõpuks hulluks läinud?"
"Just nimelt, rahvas - see on uusim toode Apple'ilt. iAju on varustatud tehnoloogiaga, millest inimkond on unistanud ajast, mil ta esmakordselt ookeanist välja tuli. Kujutage ette midagi, mis teeb kõike, mida kõik meie eelnevad tooted on teinud, aga teie aju sees. Muusika, filmid, interneti püsiühendus, telefon, lendamine ja palju palju muud. iAju on varustatud uue funktsiooniga, mida pole kunagi varem nähtud - mõtlemine. Just nii - iAju mõtleb teie eest. Miks teha otsuseid ise? Miks meenutada endale millal arveid maksma peab? Miks mäletada oma naise ja laste sünnipäevi kui iAju teeb seda ise? iAju teeb kõike ja veelgi rohkem! Ostke juba täna ja andke oma ajule võimalus puhata."
Kui vana mees lõpetas oma kõne, oli publik juba aplodeerides püsti. Nad hurraatasid nagu Jeesus ise oleks taevast alla tulnud ja neile ulatanud õnne saladuse. Väike poiss tiris ema särgist ja hüüdis: "Ma tahan seda, emme! Ma tahan seda!" Saali taga seisid kena välimusega mees ja kena välimusega naine, kes jälgisid tekkinud hüsteeriat objektiivselt nagu nad vahiks mingit väärastunud inim-akvaariumit. Mees vaatas naisele otse: "Kas lähme, Eeva?" Naine vaatas mehele otse: "Jah, Aadam."
Aadam ja Eeva lahkusid auditooriumist ja kõndisid mööda peatänavat. Kohustusliku öörahuni oli veel kolm tundi. "Mis sellest iAjust arvad siis, Eeva? Päris hea ju?" küsis Aadam ja kontrollis, ega ta oma võtmeid taskust ära kaotanud ei ole. "Nojah, kuigi mulle eriti tehnika ei meeldi. See võib päris hea olla ju." Eeva ei olnud eriti huvitatud iAjust rääkimisest. Tal oli hetkel tegemist hoopis oma ajus, kus ta proovis meenutada, millised jääkarud välja näevad. Eeva polnud pikka aega nendest ühtegi pilti näinud. Jääkarud olid juba ammu välja surnud.
"Aga mõtle, Eeva, vidin, mis mõtleb sinu eest! Tundub päris hea. Ma vist ostan endale."
"Jah, aga kas on mõtet nii vara?" Eeva polnud ikka Aadami vestlusteemast väga huvitatud. Ta oli unustanud kas ta ostis piisavalt veestatud brokolit, mida õhtusöögiks tahkestada.
"Sul on vist õigus, Eeva. Tavaliselt ongi enne ostu hea oodata kuni see toode on vähemalt teises põlvkonnas, aga samas - Apple teeb hea kvaliteediga tooteid."
"Midaiganes," ütles Eeva kui ta lähenes Aadamiga oma korterile. Eeva aju keskendus nüüd hoopis erinevale teemale kui varem. "Noh siin ma elangi. Tahad üles tulla ja keppida?"
"Miks mitte," vastas Aadam kui nad ukesest sisenesid.
Esimene, kes riidest lahti võttis oli Eeva. Ta pringid tissid tervitasid Aadamat nagu nad oleksid sõbralikud naabrid. Ja ta tuss tilkus oodates, mida Aadam oma kitsastes teksades varjab. Ta läks põlvili ja tõmbas Aadama püksiluku lahti. Tal oli jälle õigus - seal oli suur kõva munn.
Eeva vaatas siis üles Aadamit oma kepi-mind silmadega: "See on siis vist mulle." Aadam vaatas talle silma ja lakkus oma huuli nagu ta oleks olnud valmis endale tegema, mida Eeva hakkas talle tegema:" Jah, see on sulle, tibu - Häid Jõule!" Eeva naeratas oma mahlakate huultega, mis olid juba millisekundi pärast Aadama soonelise tilli otsas ja asus asju kallale.
Eeva imes Aadama munni raevukalt nagu seal oleks peidus kõik universumi saladused. Aadam krimpsutas ekstaasis oma nägu. "Wow, ta on hea," mõtles Aadam, "mitte keegi ei oska suhu võtta nagu Eeva." Tervelt kaheksa minutit läks mööda. Eeva oleks jätkanud, aga Aadam pidi ta peatama. "Mis valesti on, kallis," küsis Eeva. "Ei midagi, aga kui sa samamoodi imemist jätkad, läheb mul kindlalt lahti ja ma ei taha, et see veel juhtuks." "Okei, mida sa siis teha tahad?" küsis Eeva higise irvega. "Su vitukarvu lakkuda." Eevale meeldis kuidas see kõlas: "Laku aga, sa räpane nikusiga!"
Aadam tõstis Eeva üles ja viskas ta voodile. Ta lükkas Eeva roosad jalad harki ja sukeldus millegi veel roosama järgi. Ta lasi oma keelel Eeva kliitoril tantsida nagu Baryshnikov. Keereldes ja pööreldes sujuva lihtsusega ta maalis sinna mitte ühe ega kaks, vaid nelikümmend kihti ila.
Just siis virutas Eeva Aadamale ootamatult vastu nägu ja krabas ta lihapätsi ning pani selle oma kuuma ja karvasesse ahju. Algul Aadam õrritas teda pannes ainult oma otsa sisse, kuid peale paari vitu-vete proovi-kastmist, sukeldas oma terve kivikõva liha-termomeetri sügavale Eeva kitsasse ala-suhu. Eeva karjus ekstaasis: "Jah just nii, kepi mind kõvasti! Kepi mind, kloun! Pane oma munad mu korvi ja võida mänguasi, sa kuradi perversne kloun!" Aadam röhkis: "Miks sa mind klouniks kutsud?" "Sest sa oled kloun! Sa oled munnikloun! Nüüd mine mu kummuti juurde ja pane klouninina ette ja pane mind edasi, sa värdjaslik keppija!"
Aadam vaatas Eeva kummutit ja seal peal oligi klouninina. Ta tõusis voodilt püsti, kõndis kummutini ja tegi ruttu, mida ta käskijanna tal teha oli käskinud. "Kuidas sobib?"
"Täiuslik," ütles Eeva, "Tule nüüd siia ja nalja-kepi mind." Aadam kõndis voodini, aga see kord vist Eeva tema voodile: "Sa võid küll kloun olla, aga ma olen kauboi!" Ta libistas end tagurpidi Aadamale ja libistas oma pilu tema teibale. Ta hakkas hüplema: "Kill-koll värske tala!" Aadam oli kontrolli kaotamas, ta teadis, et ta koorem oli iga hetk väljumas kui Eeva kuum perse ta munnil nii hüppab. See oli nii palju, et isegi Paavst tahaks keppida. Eeva hakkas ka tippu jõudma. Ta oigumised olid muutumas karjeteks. Enam polnud mingit kahtlust - ta oli teel orgasmilinna. "Mul on sulle üllatus," ütles ta kiunudes naudingust. "Mis on?" küsis Aadam proovides veel mõned hetked kesta. "Ma olen pritsija."
Just siis tõusis ta Aadama munnilt ja lasti ta six packile liitri oma magusat vitumahla peale. See oli Aadamale liiast. Ta vastas Eeva tupe-pritsile korraliku koorma kuuma vanilli-mee pauguga. See oli nii paks, et tundus, et Aadamal on hambapasta vabrik oma munades. Siis, kui kogu nende mahlad olid täielikult väljunud, nad langesid teineteise kõrvale kaetuna vaid oma läpase higi ja pauguga.
"Wow, oli see alles nikumaraton," ütles Aadam tundes end nagu segu sõjajumal Aaresest ja Farmi-Gaabrielist. "Jah," ütles Eeva.
Ta mõte hakkas siis liikuma. Ta lamas ja mõtles. Ta vaatas Aadamat. Ta polnud seda varem märganud, aga ta järsku avastas, et tal on väga kena nägu. Väga väga kena nägu. Aadam meeldis talle. Aadam oli äge. "Tead, ma mõtlesin sellele natuke ja ma arvan, et sa peaksid selle iAju ikka ära ostma," ütles Eeva.
"Jah?"
"Jah. Kui sa tahad, sa peaks ära proovima."
Aadam mõtles natuke ja võttis omalt klouninina eest: "Ma teen seda. Ma teen seda, Eeva."
----
See on siis minu nägemus aastast 2060. Kuidas ise seda aega näete?
Publik vaatas üksteist segaduses pilkudega: "Millest ta räägib? Mis on vanal heal Steve'il seekord plaanis?" Kui nad vaatasin üksteist hämmelunud pilkudega, jätkas Steve Jobs, nüüd rikkaim ja vanim mees elus, oma loenguga: "Te võite arvata, et ma olen teile andnud kõik, mis anda. Te võite arvata, et see on kõik, mis meie firmal pakkuda on. Aga te eksite. Valmistege ette vastu võtma viimane asi, mida teil vaja on, et saada täiuslikuks inimeseks - inimeseks, kelleks saamisest te olete alati unistanud. Daamid ja härrad, ma esitlen teile - iAju."
Sel hetkel võttis Steve Jobs välja valge sileda ilma näokatteta kiivri. Kõik vaatasid segaduses ringi. "iAju? Mis see veel on? Kas vanamees on lõpuks hulluks läinud?"
"Just nimelt, rahvas - see on uusim toode Apple'ilt. iAju on varustatud tehnoloogiaga, millest inimkond on unistanud ajast, mil ta esmakordselt ookeanist välja tuli. Kujutage ette midagi, mis teeb kõike, mida kõik meie eelnevad tooted on teinud, aga teie aju sees. Muusika, filmid, interneti püsiühendus, telefon, lendamine ja palju palju muud. iAju on varustatud uue funktsiooniga, mida pole kunagi varem nähtud - mõtlemine. Just nii - iAju mõtleb teie eest. Miks teha otsuseid ise? Miks meenutada endale millal arveid maksma peab? Miks mäletada oma naise ja laste sünnipäevi kui iAju teeb seda ise? iAju teeb kõike ja veelgi rohkem! Ostke juba täna ja andke oma ajule võimalus puhata."
Kui vana mees lõpetas oma kõne, oli publik juba aplodeerides püsti. Nad hurraatasid nagu Jeesus ise oleks taevast alla tulnud ja neile ulatanud õnne saladuse. Väike poiss tiris ema särgist ja hüüdis: "Ma tahan seda, emme! Ma tahan seda!" Saali taga seisid kena välimusega mees ja kena välimusega naine, kes jälgisid tekkinud hüsteeriat objektiivselt nagu nad vahiks mingit väärastunud inim-akvaariumit. Mees vaatas naisele otse: "Kas lähme, Eeva?" Naine vaatas mehele otse: "Jah, Aadam."
Aadam ja Eeva lahkusid auditooriumist ja kõndisid mööda peatänavat. Kohustusliku öörahuni oli veel kolm tundi. "Mis sellest iAjust arvad siis, Eeva? Päris hea ju?" küsis Aadam ja kontrollis, ega ta oma võtmeid taskust ära kaotanud ei ole. "Nojah, kuigi mulle eriti tehnika ei meeldi. See võib päris hea olla ju." Eeva ei olnud eriti huvitatud iAjust rääkimisest. Tal oli hetkel tegemist hoopis oma ajus, kus ta proovis meenutada, millised jääkarud välja näevad. Eeva polnud pikka aega nendest ühtegi pilti näinud. Jääkarud olid juba ammu välja surnud.
"Aga mõtle, Eeva, vidin, mis mõtleb sinu eest! Tundub päris hea. Ma vist ostan endale."
"Jah, aga kas on mõtet nii vara?" Eeva polnud ikka Aadami vestlusteemast väga huvitatud. Ta oli unustanud kas ta ostis piisavalt veestatud brokolit, mida õhtusöögiks tahkestada.
"Sul on vist õigus, Eeva. Tavaliselt ongi enne ostu hea oodata kuni see toode on vähemalt teises põlvkonnas, aga samas - Apple teeb hea kvaliteediga tooteid."
"Midaiganes," ütles Eeva kui ta lähenes Aadamiga oma korterile. Eeva aju keskendus nüüd hoopis erinevale teemale kui varem. "Noh siin ma elangi. Tahad üles tulla ja keppida?"
"Miks mitte," vastas Aadam kui nad ukesest sisenesid.
Esimene, kes riidest lahti võttis oli Eeva. Ta pringid tissid tervitasid Aadamat nagu nad oleksid sõbralikud naabrid. Ja ta tuss tilkus oodates, mida Aadam oma kitsastes teksades varjab. Ta läks põlvili ja tõmbas Aadama püksiluku lahti. Tal oli jälle õigus - seal oli suur kõva munn.
Eeva vaatas siis üles Aadamit oma kepi-mind silmadega: "See on siis vist mulle." Aadam vaatas talle silma ja lakkus oma huuli nagu ta oleks olnud valmis endale tegema, mida Eeva hakkas talle tegema:" Jah, see on sulle, tibu - Häid Jõule!" Eeva naeratas oma mahlakate huultega, mis olid juba millisekundi pärast Aadama soonelise tilli otsas ja asus asju kallale.
Eeva imes Aadama munni raevukalt nagu seal oleks peidus kõik universumi saladused. Aadam krimpsutas ekstaasis oma nägu. "Wow, ta on hea," mõtles Aadam, "mitte keegi ei oska suhu võtta nagu Eeva." Tervelt kaheksa minutit läks mööda. Eeva oleks jätkanud, aga Aadam pidi ta peatama. "Mis valesti on, kallis," küsis Eeva. "Ei midagi, aga kui sa samamoodi imemist jätkad, läheb mul kindlalt lahti ja ma ei taha, et see veel juhtuks." "Okei, mida sa siis teha tahad?" küsis Eeva higise irvega. "Su vitukarvu lakkuda." Eevale meeldis kuidas see kõlas: "Laku aga, sa räpane nikusiga!"
Aadam tõstis Eeva üles ja viskas ta voodile. Ta lükkas Eeva roosad jalad harki ja sukeldus millegi veel roosama järgi. Ta lasi oma keelel Eeva kliitoril tantsida nagu Baryshnikov. Keereldes ja pööreldes sujuva lihtsusega ta maalis sinna mitte ühe ega kaks, vaid nelikümmend kihti ila.
Just siis virutas Eeva Aadamale ootamatult vastu nägu ja krabas ta lihapätsi ning pani selle oma kuuma ja karvasesse ahju. Algul Aadam õrritas teda pannes ainult oma otsa sisse, kuid peale paari vitu-vete proovi-kastmist, sukeldas oma terve kivikõva liha-termomeetri sügavale Eeva kitsasse ala-suhu. Eeva karjus ekstaasis: "Jah just nii, kepi mind kõvasti! Kepi mind, kloun! Pane oma munad mu korvi ja võida mänguasi, sa kuradi perversne kloun!" Aadam röhkis: "Miks sa mind klouniks kutsud?" "Sest sa oled kloun! Sa oled munnikloun! Nüüd mine mu kummuti juurde ja pane klouninina ette ja pane mind edasi, sa värdjaslik keppija!"
Aadam vaatas Eeva kummutit ja seal peal oligi klouninina. Ta tõusis voodilt püsti, kõndis kummutini ja tegi ruttu, mida ta käskijanna tal teha oli käskinud. "Kuidas sobib?"
"Täiuslik," ütles Eeva, "Tule nüüd siia ja nalja-kepi mind." Aadam kõndis voodini, aga see kord vist Eeva tema voodile: "Sa võid küll kloun olla, aga ma olen kauboi!" Ta libistas end tagurpidi Aadamale ja libistas oma pilu tema teibale. Ta hakkas hüplema: "Kill-koll värske tala!" Aadam oli kontrolli kaotamas, ta teadis, et ta koorem oli iga hetk väljumas kui Eeva kuum perse ta munnil nii hüppab. See oli nii palju, et isegi Paavst tahaks keppida. Eeva hakkas ka tippu jõudma. Ta oigumised olid muutumas karjeteks. Enam polnud mingit kahtlust - ta oli teel orgasmilinna. "Mul on sulle üllatus," ütles ta kiunudes naudingust. "Mis on?" küsis Aadam proovides veel mõned hetked kesta. "Ma olen pritsija."
Just siis tõusis ta Aadama munnilt ja lasti ta six packile liitri oma magusat vitumahla peale. See oli Aadamale liiast. Ta vastas Eeva tupe-pritsile korraliku koorma kuuma vanilli-mee pauguga. See oli nii paks, et tundus, et Aadamal on hambapasta vabrik oma munades. Siis, kui kogu nende mahlad olid täielikult väljunud, nad langesid teineteise kõrvale kaetuna vaid oma läpase higi ja pauguga.
"Wow, oli see alles nikumaraton," ütles Aadam tundes end nagu segu sõjajumal Aaresest ja Farmi-Gaabrielist. "Jah," ütles Eeva.
Ta mõte hakkas siis liikuma. Ta lamas ja mõtles. Ta vaatas Aadamat. Ta polnud seda varem märganud, aga ta järsku avastas, et tal on väga kena nägu. Väga väga kena nägu. Aadam meeldis talle. Aadam oli äge. "Tead, ma mõtlesin sellele natuke ja ma arvan, et sa peaksid selle iAju ikka ära ostma," ütles Eeva.
"Jah?"
"Jah. Kui sa tahad, sa peaks ära proovima."
Aadam mõtles natuke ja võttis omalt klouninina eest: "Ma teen seda. Ma teen seda, Eeva."
----
See on siis minu nägemus aastast 2060. Kuidas ise seda aega näete?
, kuna ainuke viide šedöövrile oli meie oma socccernet. Ja lisaks - kiitus on kohatu, kuna hommikul ilutses see teema off topicus ja kui ma ei eksi, siis kõikide scouserite isa mcnamara tõstis selle siia. Tänud talle. Mind teeb murelikuks ka selle kirjatüki üllitamise ja postitamise kellaaeg. Tundub, et poeedid ei maga.
Kommentaar