Balti turniiri ajaloo kohta paar küsimust

[kodukaitsja]

Mis põhjusel jäi ära Balti turniir 1933 ning 1939 aastal ning miks ei osalenud Eesti koondis 2005 aastal?

[kesa]

1933 Balti turniir Kaunases toimus aga lätlased polnud rahul., et hilinenult alanud mäng leedukatega pimeduse tõttu katkestati ja tõmbasid kogu delegatsiooniga minema. Turniir tunnistati kehtetuks.
1934 jäi ära, kuna eestlased ja lätlased olid tülis, põhiliselt 1933 a. BT tõttu.
1939 jäi ära, sest Läti oli Leeduga tülli keeranud, vist mingi korvpalli maavõistluse tõttu.
2005 oli vist mingi jama Leedu poolt pakutud ajakavaga, Eesti ei olnud nõus mängima mais ja üldse tegi ettepaneku, et turniir toimuks iga paari aasta taga MM ja EM finaalturniiride eel.

[kodukaitsja]

Aitäh!

[pallimees]

1933 veidi detailsemalt lahti seletatuna oli nii, et turniiri reglement märkis, et turniiril viike ei tunnistata ja juhul kui 3 meeskonda saavad ühe võidu tunnistatakse turniir tühistatuks. Kuna Läti mängis viiki Leeduga ja võitis Eestit ning Eesti ja Leedu mäng oli pimeduse tõttu katkestatud, siis oli endiselt võitja selgusetu kuna resultaadi oli andnud ainult 1 mäng ja endiselt oli nii Eestil kui ka Leedul võimalik saavutada 1 võit, mis oleks tekitanud olukorra, kus karikas oleks jäänud välja andmata. Leedul oleks olnud ka veel võimalus 2 võidu korral karikas võita.Lätlaste pahameele põhjuseks oli see, et enne mängivad leedulased Eesti vastu esimese pooleli jäänud mängu, mis nende arvates mitte midagi ei otsusta ja alles seejärel oleks mänginud Läti Leedu. Lätlased tahtsid ise mängida enne Leedu vastu. Kuna ei Eesti ega Läti kompromissi ei leidnud otsustas Läti koju sõita ja katkestada sidemed naabritega.

[pallimees]

1939 jäi tõesti ära korvpalli EM tõttu, kus Leedu võitis Lätit avamängus 1 punktiga viimase sekundi korvist. Lätlased väitsid, et vise toimus pärast aja täis saamist, kuid kohtunik ei vilistanud kohe ja luges korvi. Loomulikult tekkisid kohe kõiksugu vandeteooriad kuna mängiti Kaunases. Peale seda lõpetas Läti kõik spordisuhted selleks aastaks Leeduga, sealhulgas siis ka jalgpall.

[kesa]

Läti - Leedu mäng katkestati samuti pimeduse tõttu, lätlased olid vihased, et niigi hilja (17.30) algava mängu alguse pooletunnise hilinemise põhjus oli selles, et soomlasest kohtunik ja jalkategelased viidi 36 km kaugusel asuvasse õlletehasesse "ekskursioonile".
Kohtunik Tuhkanen olevat mängu vilistanud küll "heas tujus" aga nõrgalt.
Lätlased soovisid vastupidiselt eelnevale kokkuleppele, et Leedu-Eesti kordusmäng toimub esimesena, Leedu-Läti kohtumise esimesena ümbermängimist. Eestlased ja leedukad polnud nõus, eestlased väitsid, et eesti mängijatel niigi ajaga napp. Lätlased pakkusid kompromissina, et sellisel juhul võiks Leedu-Läti toimuda 2-3 nädala pärast. Eestlased väitsid vastu, et selleks ajaks on mängutingimused muutunud. Leedukatel sai siiber ja tegid ettepaneku turniir tühistada. Lätlased polnud nõus. Eestlaste vutijuht Anderkopp väitis, et Leedu ei saa mängida kolm nädalapäeva järjest, sõitku lätlased korraks koju ja tulgu paari päeva pärast tagasi. Lätlastel sai mõõt täis. Kui nende ettepanekut vastu ei võeta, saadavad nad üldse igasugused Balti turniirid kuu peale. Sellepeale viskas Anderkopp, et poogen, pole meid teile rohkem vaja kui teid meile. Vastuseks süüdistas Läti esindaja, et eestlaste ja leedukate vahel on kindlasti salajane vandenõu lätlaste vastu. Lõpuks hääletati 2-1 häältega turniir tühiseks. Lätlaste esindajad kergitasid külmalt kaabut ja koondis sõitis samal õhtul koju.
Lätlased arvasid juhtumis nägevat eestlaste-leedulaste vandenõud nende vastu. Eestlased aga kommenteerisid hiljem, et on villand pidevalt lätlaste nõudmistele alluda ja leedukate turniiriorgunn oli küll väga külalislahke aga siiski alla igasugust arvestust.

Lätlaste pahameelt võimendas kuu aega varem toimunud intsident Kadriorus Eesti - Läti (2:1) maavõistlusel, kus lätlane Scheibelis soomlasest kohtuniku otsuste vastu ägeda ja ebatsensuurse protesteerimise eest väljakult minema saadeti, mille peale läti mängijad ja ametnikud protestiks minema marssisid, hiljem küll tagasi tulid ja mängu lõpuni mängisid. Lätlased süüdistasid, et soomlastest kohtunikud vilistavad alati kallutatult eestlaste kasuks.

Eesti-Läti maavõistlused olid enne okupatsiooni kõige printsipiaalsemad...kärisesid kohviveskid, lauldi, sõimati kuidas jaksati ja lendasid ka kivid.

Omavaheliste mängude olulisust rõhutab näiteks, et peale "vutisõda", järgmisele maavõistlusele 1935 a., tuli Riias staaadionile Läti president Ulmanis riietatuna Läti rahvussärki ja käitus eestlaste arvates presidendile ebaväärikalt, Läti värava puhul Ulmanis tõusis püsti ja algatas "elagu" hüüded, eestlaste värava puhul aga istus kivistunud näoga, naaberrahvale viisakalt plaksutamata.