Artur
14.09.02, 18:18
AC Milan
Iga aasta üheks põhiliseks tiitlipretendendiks loetud Milan pole viimastel aastatel just kõige kõrgemate liigakohtade pärast võidelnud. Kuigi Milanil, nagu igal teiselgi Itaalia superklubil, on küllaga tähtmängijaid, pole meeskond siiski nii hästi balansis kui kanged konkurendid Inter ja AS Roma.
Põhiprobleemid on eelkõige kaitseliinis, mis eelmisel aastal oli vägagi ebakindel. Mitmed spetsialistid on jaganud arvamust, et klubil oleks vaja eelkõige üht maailmaklassi keskkaitsjat, kes hetkel tõele au andes Milanil puudub. Selleks hangiti Laziost 21 miljoni naela eest Alessandro Nesta. Kuigi mehe eelmine hooaeg oli suhteliselt ebaõnnestunud, usuvad spetsialistid siiski, et mees suudab end ACM-is taas leida. Suur küsimus on ka vanameistrist jalgpallilegend Paolo Maldini - suudab ta juba 34-aastase mängumehe füüsisega olla vasakul äärel piisavalt terav? Mitmete analüütikute taktikalised skeemid näevad capitanot hoopis keskkaitsjana. Samas on see teada-tuntud fakt, et mehe lemmikpositsioon on alati olnud just vasakkaitses. Nesta tulekuga tundub, kapten mängib ka tuleval hooajal vasakkaitses.
Vastupidiselt kaitseliinile, on aga Rossoneri ründeliin eeldatavalt kogu liiga võimekaim. Lisaks eelmisel aastal suhteliselt kahvatult esinenud Andrei Shevchenkole ning endisele Juventuse tähtründajale Filippo Inzaghile, kes oli eelmisel hooajal hädas vigastustega, hangiti Feyenoordyst Bosmani määruse alusel veel taanlane Jon Dahl Tomasson ning vabaagendina klubiga liitunud Rivaldo. Teise mehe klass on teada, paraku leidub Tomassoni oskustes siiski kõvasti kahtlejaid. Tõdetakse, et mees on kõva võitleja ja kiidetakse tema suhtumist, kuid kahtluse alla seatakse mehe läbilöögivõime maailma raskeimaks peetavas jalgpalliliigas.
Uute mängijatena on Milanil kasutada veel rivaalklubist Interist meeskonnaga liitunud parem- või keskkaitsja Dario Simic ning ründav poolkaitsja Clarence Seedorf, kes võtab tõenäoliselt koha sisse äärepoolikus.
Enim spekulatsioone on rahvusvahelises meedias tekitanud siiski portugallase Rui Costa ning Brescia noortesüsteemi produkti Andrea Pirlo vastasseis. Mängujuhina saab neist põhikoosseisus mängida kõigest üks. Portugali jalgpallikuulsuse kahjuks räägib eelkõige tema ebaõnnestunud eelmine hooaeg.
Veel üks suur probleem on Filippo Inzaghi. Tegemist on kindlasti tippmehega, kuid Rivaldo tulekuga vähenesid mehe põhikoosseisu pääsemise shansid kindlasti tunduvalt. Samas me ju ei tea, mis taktikalised plaanid härra Ancelottil varuks on. Kes teab, võib-olla näeme järgmine hooaeg algkoosseisus nii Rivaldot, Shevchenkot kui ka Inzaghit.
Kui kaitse saadakse korda, kui leitakse õige mängujuht ja ründajad ja kui Ancelotti mängujoonis ei muutu liialt kaitsele orienteerituks, võib Milan konkureerida miks mitte ka kõige kõrgema eesmärgi nimel.
Prognoositav algkoosseis (4-1-2-1-2): Abbiati, Simic, Nesta, Laursen, Maldini, Ambrosini, Gattuso, Seedorf, Rui Costa, (Pirlo) Rivaldo, Shevchenko.
Atalanta
Üleelmise hooajaga tundus, et noor ja potentsiaalikas Atalanta meeskond hakkab lähenema Itaalia tipule, eelmisel hooajal saabus siiski väike tagasilöök ning vähemalt minu arvates jäi Bergamo Atalantal oma tõeline potentsiaal realiseerimata.
Atalanta edu peetakse sageli üllatuseks, kuid vaadates meeskonna koosseisu, võib väita, et nii see siiski pole. Atalantal on tegelikult suur hulk tippklassi mängumehi, kelle oskused väljaspool Itaaliat on suhteliselt tundmatud.
Üks meeskonna võtmemängijaid on vaieldamatult eelmine hooaeg Serie A-s säranud ja ka Itaalia koondisse valitud Cristiano Doni, kes võib mängida nii vasakul äärel kui ka keskel kahe ründaja taga. Arvatavasti hakkab mees täitma siiski vasakääre kohta. Doni kõrval on Atalanta üks võtmemängijaid veel noor kaitsja Luciano Zauri, kelle vastu on huvi tundnud nii AC Milan kui ka Torino Juventus. Atalanta on siiski teatanud, et mees ei ole müügiks.
Meeskonna suurim ost oli eelmine hooaeg Piacenzas pallinud ründav poolkaitsja Carmine Gautieri, lahkujana märgiti ära endine AC Milani ründemees Luca Saudati, kelle uueks koduklubiks saab Empoli. Lisaks Gautierile, ühines Atalantaga veel 24-aastane Kreeka endine U21 koondislane Apostolos Liolidis, kuid arvatavasti jääb temale siiski pigem pingisoojendaja roll.
Häid mänge oodatakse kindlasti noorelt talendilt Alex Pinardilt, keda mitmed vaatlejad peavad uueks Gianfranco Zolaks. Algkoosseisu mees Atalantas ei mahu, kuid mänguaega saab mees tuleval hooajal kindlasti.
Arvatavasti hakkab peatreener Giovanni Vavassori viljelema 442 süsteemi, samas ei ole välistatud ka see, et Rossini jäetakse üksiku ründaja ette ning Doni nihutatakse teiseks ründajaks. Või moodustatakse üldse kolmemeheline ründetandem, kus Rossinit toetavad Gautieri ja Doni.
Hea õnne ja korraliku meeskonna mängu korral võib Atalanta konkureerida miks mitte ka näiteks kuuenda koha pärast. Meeskonnas peitub sisu, see tuleb ainult tulemusteks realiseerida.
Prognoositav algkoosseis (4-4-2):
Taibi; Bellini, Sala, Carrera, Zauri; Gautieri, Zenoni, Dabo, Doni; Rossini, Comandini
Bologna
Peale ilusat eelmist hooaega, kus oldi väga lähedal Meistrite Liigasse pääsemisele väga lähedal, on ootused Bologna suhtes kindlasti päris kõrged.
Kui vaadata klubi selle hooaja oste-müüke, siis võib öelda, et koosseis ei ole ei oluliselt tugevnenud ega ka nõrgenenud. Uute mängijatena on peatreener Francesco Guidolinil kasutada kogenud Juventuse kaitsja Michele Paramatti, eelmisel hooajal Chievo Veronas pallinud keskväljamees Leonardo Colucci ning uusima ostuna on ära märgitud põhja läinud La Viola poolkaitsja Christian Amoroso, kes oli klubi huviorbiiti juba mõnda aega kuulunud. Lahkus laenulepingu alusel klubis pallinud Itaalia U21 koondislane Matteo Brighi, (tagasi Juventusesse) Poolkaitsjate Tarantino, Pecchia ja kaitsja Padalino uueks koduklubiks saab eelmine hooaeg madalamas liigas pallinud Como, kogenud keskkaitsja Salvatore Fresi siirdus Juventusesse.
Meeskonna tugevus peitub eelkõige ründeliinis, kus hakkab arvatavasti pallima tandem Cruz – Signori, kes on oma kõrgele vanusele pidevalt tõestanud, et kuulub veel endiselt Itaalia parimate ründajate sekka.
Lisaks neile kahele väga heale ründajale on Bolognal pingipealt võtta veel noor Giacomo Cipriani ja Claudio Belucci. Poolkaitses võivad kujuneda võtmemängijateks ründav poolik Tomas Locatelli ja äär Carlo Nervo. Kuna kõigi eelduste kohaselt hakkab peatreener Guidolin viljelema kolmemehelist kaitseliini., kus võtavad koha sisse Michele Paramatti, Giulio Falcone ning Marcello Castellini.
Prognoositav algkoosseis (3-4-1-2):
Pagliuca; Paramatti, Falcone, Castellini; Nervo, L. Colucci, Olive, Amoroso; Locatelli; Signori, Cruz
Brescia
Brescial läheb tuleval hooajal raskeks, isegi väga raskeks, sest töö, mis on mängijateturul tehtud, ei ole olnud selline, mis võimaldaks meeskonnal liigas kõrgete kohtade pärast võidelda.
Uued mehed: Sereni (Ipswich Town) Micillo (Cosenza) Dainelli (Verona) Martinez (Saprissa) Appiah (Parma) Matuzalem (Parma) Seric (Verona)
Lahkujad: Agliardi (Cosenza) Mangone (Parma) Bonera (Parma) D, Sussi (Genoa) Guardiola (Roma) Binotto (Inter) Kozminski (Paok) Caracciolo (Perugia) Calori (Venezia) E Filippini (Parma)
Siin on selgelt näha, et lahkunud on rohkem tähtsaid mängijaid kui neid juurde on tulnud. Eriti annab kindlasti tunda noore kaitsja Daniele Bonera lahkumine Parmasse ja Guardiola siirdumine Romasse. Suured probleemid on kaitses: kui keegi vigastada saab, siis võrdväärset asendust meeskonnal võtta pole. Kuna Bonera lahkus, hakatakse viljelema neljamehelist kaitseliini, kuhu peaks kuuluma Petruzzi, Martinez, Dainelli ja Veronast ostetud Seric. Keskväli peaks olema siiski oluliselt võimekaim, sest kaitsvate poolkaitsjatena on Brescial võtta brasiillane Matuzalem (keda on pidevalt võrreldud Dungaga) ning noor Stephan Appiah. Probleem võib keskväljal seisneda selles, et pole sellist Guardiola-tüüpi mängijat, kes mängu käima paneks ja kaaslasi heade söötudega jagaks. Nii Matuzalem ja Appiah on selgelt lõhkuvamad poolkaitsjad. Äärtel peaks mängima Markus Schopp ja Jonathan Bachini. Schoppi oskustes ma ei kahtle, Bachini on aga teataval määral küsimärk.
Kas ründes tuleb loota puhtalt Baggio peale? See võib hooaja alguses olla tõesti nii, sest klubi üks parimaid ründajaid, tugev ja hea väravavahistuga Luca Toni peab esimesed kuud, mil Serie A-d mängitakse, vahele jätma. See on aga kindlasti suur peavalu Mazzonele, kes peab Toni asemel kasutama hoopis albaanlast Igli Taret, sest noor Andrea Caracciolo hakkab järgmine hooaeg pallima hoopis Perugia jalgpalliklubi eest. Täiesti mõistetamatu otsus, muuseas...
Aga ega Baggio pole ju puhas out-and-out striker, nii et Brescial võib väravate löömisega tõsiseid probleeme tulla.
Kui Baggio suudab mängida sama hea hooaja kui kahel eelmisel aastal, suudab Brescia relegatsioonist hoiduda. Roby õlul on tõesti väga-väga suur koormus.
Prognoositav algkoosseis (4-4-1-1): Sereni; Petruzzi, Martinez, Dainelli, Seric; Schopp, Matuzalem, Appiah, Bachini; Baggio, Toni.
Como
Como on paari aastaga tõusnud Serie C-st Serie A-sse ja näitas eelmine hooaeg Serie B-s üllatavalt head mängu. Como, kuigi väike klubi, on juba praegu tuntud tema väga entusiastlike fännide poolest (äratades võrdlusi kunagise jalgpallihiiglase Napoliga).
See Como, mida me nägime eelmine hooaeg, oli selle hooaja tiimist väga erinev. Paljud lahkusid, kuid paljud tulid ka sisse. Üldiselt võib öelda, et nende vahenditega, mis klubil parasjagu olemas, vormiti Itaalia väikeklubist nii heas koosseis kui vähegi võimalik.
Meeskonna suurim ost oli loomulik skandaalne Bradfordi ründaja Benito Carbone (signiti vabaagendina) Kui mehel suhtumisega probleeme ei tule ning liialt staaritsema ei hakka, suudab ta Serie A-s täiesti arvestataval tasemel pallida. Lisaks tuli Interist fännide poolt mitte armastatud Benoit Cauet, kirjutades alla üheaastasele lepingule. Bolognast tuli kolm meest: Pecchia, (kellest loodetakse meeskonna mängujuhti) Tarantino ja Padalino, kes, tõsi, oli eelmisel hooajal pikalt vigastustega kimpus. Uueks väravavahiks saab viimasel kahel hooajal väga edukalt Veronas pallinud Ferron. Uute mängijate nimekirja kuuluvad veel endine Hollandi koondislane Jean Paul van Gastel, uus Horvaatia talent Bjelanovic (kellest olid huvitatud ka mitmed suurklubid) ja jugoslaavlasest poolkaitsja Latezic. Viimased ostud olid poolkaitsjad Jonathan Binotto, Mirko Benin ja keskkaitsja Juarez. Binottot peeti mõned aastad tagasi Itaalias päris lootustandvaks mängumheks, kuid oma õiget vormi mees ei leidnudki, kuigi tal oli end päris mitmes erinevas klubis võimalik end tõestada. Benin on keskväljal võitlejana täitsa normaalne, kuid tehnika on tal vägagi krobeline ning selle ostu paneksin kindlasti küsimärgi alla. Juarez ei suutnud end Lecces kindlalt põhikoosseisu mängida.
Lahkusid: Ardito (Bolognasse), Bega (Triestinasse), Del Chiaro (Lucchesesse), Dundjerski (Atalantassse), Femiano (Lucchese), Gallo (Trevisosse), Olivares (Lucchesesse), Pavone (Messinasse), Pedone (Sampdoriasse), Taldo (Modenasse), Terni (Ternana), Zanini (Triestinasse)
Lisaks uutele nimekatele meestele, on meeskonna võtmemängijaks kindlasti endine Fiorentina ründetäht ja eelmine hooaeg päris korralikult Serie B-s lammutanud Luis Oliviera, olles ka Itaalia tugevuselt teise liiga parim väravakütt. Tähtsat rolli meeskonnas mängivad ka kapten Oscar Brevi ja keskpoolkaitsja Nicolas Corrent, kes vahepeal pesitses ka AC Milani hingekirjas.
Peatreener Loris Dominissini mängib arvatavasti 433-e, kus Carbone peaks mängima Oliviera ja Bjelanovici taga.
Prognoositav algkoosseis: Ferron, Gregeri, Brevi, Stellini, Tarantino; Binotto, Pecchia, Corrent; Carbone, Oliviera, Bjelanovic.
Chievo Verona
Chievo oli enne eelmist hooaega väljaspool Itaaliat täiesti tundmatu meeskond, kuid eelmisel hooajal muutus kõik, kui klubi püsis pikka aega võidukonkurentsis. Sellel hooajal läheb Chievol kindlasti väga raskeks, sest mitmed võtmemängijad on lahkunud.
Suurimateks kaotusteks olid kindlasti ründaja Corradi ja eriti Christian Manfredini, kes tegi eelmine ka oma debüüdi Itaalia koondise eest. Vahepeal räägiti ka ründaja Massimo Marazzina müümisest Juventusele, kuid Itaalia suurklubi otsustas viimasel hetkel valida hoopis AC Parma täpsusküti Marco Di Vaio kasuks. Nüüdseks on mees kirjutanud alla ka juba uuele lepingule.
Uuteks tähtsamateks mängijateks on Chievol kasutada endine Venezia poolkaitsja Ivone De Franceschi ja Fabio Firmani. Lisaks ühines vabaagendine klubiga veel endine Udinese ja AC Milani staar Oliver Bierhoff, laenuga liikus Veneziast kaitsev poolkaitsja Daniel Andersson, samuti endine Rooma Lazio vasakkaitsja-poolkaitsja Emanuele Pesaresi. Bolognast hangiti väga noor ja andeks Björn Runström, kuid vaevalt, et tema sellel hooajal veel palju väljakule saab. Kõrgelt hinnatud Anderssonil võib aga põhikoosseisu pääsemisega raskusi tulla, sest keskpoolikus on Chievol võtta ju Simeone Perrotta ja kapten Eugenio Corini, kes mõlemad, eriti Corini, olid eelmisel hooajal väga head.
Omaette küsimus on Chievo paremäär Eriberto, kes jäi teatavasti valepassi kasutamisega vahele. Hetkel viibib mees Brasiilias, kus käimas on kohtuprotsess. Ei tea, kas poolkaitsja enam kunagi Chievo eest mängida saab. Välistatud pole ka mitmeaastane vanglakaristus. Klubi olevat teatanud, et toetab patustajat igati.
Chievo Verona peatreener mängib Itaalia treeneri kohta vägagi ründavat ja lahtist jalgpalli ning eelistab arvatavasti traditsioonilist 442-te kahe kaitsva pooliku ja kahe ründava äärepoolkaitsjaga.
Prognoositav algkoosseis: Lupatelli; Moro, D\'Anna, D\'Angelo, Lanna; Eriberto, Corini, Perrotta, De Franceschi; Cossato, Marazzina
Empoli
3 aastat tagasi mängis Empoli veel Serie A-s, seejärel saabus aga suur langus ja ei jäänud palju puudu, et klubi oleks Serie C-sse kukkunud. Eelmisel aastal peale treener Silvio Baldini ametissemäärarist on meeskonna vorm ülesmäge liikunud. Mitmed võtmemängijad on Empolist viimasel ajal lahkunud. Parimaks näiteks oleks Itaalia U21 tähe Massimo Maccarone müük Middlesbroughsse, kes oli noore andeka edurivimehe eest nõus välja käima 6 miljonit naela, poolkaitsjad Bresciano ja Marchionni ühinesid Parmaga.
Mõned andekad mängumehed suutis Empoli siiski oma rivistuses hoida, ja mis kõige tähtsam, tuua klubisse sisse ka mõned Serie A kogemusega mehed. Piacenzast hangiti noor Brasiilia ründaja De Oliveira Amauri, keskkaitsesse toodi noort verd, värvatees Ternanast Itaalia U21 koondisse kuuluva Stefano Lucchini. Suurima staarina toodi meeskonda eelmisel hooajal ebaõnnestult mänginud kuulus vasakäär Ighli Vanucchi. Kuigi mees on viimastel aastatel olnud vägagi ebastabiilne, on siiski tegu päris talendinka jalgpalluriga. Suudab mees Empolis oma noorusaastate vormi leida? Lisaks hangiti Atalantast taaskord oma rivistusse ründaja Luca Saudati, tema hakkab kõigi eelduste kohaselt mängima ees üksiki ründajana, mis tähendab, et seni klubi esiründajaks olnud Tommaso Rocchi jääb vahetusmeeste pingile.
Empoli koosseisu kuulub veel selline huvitav mees nagu Francesco Lodi. Lodi on ülitalendikas keskpoolkaitsja, kes särtsatas korra 16-aastaselt, kuid hiljem pole mees enam palju platsile saanud. Lodist olid huvitatud näiteks Torino Juventus ja Parma, kes oli mehe ostmisele vahepeal päris lähedal.
Peatreener Baldini lemmikformatsioon on 4-5-1, kuhu kuuluvad kaks kaitsvat poolkaitsjat ja kolm selgelt ründavamat jalgpallurit. Meeskonna mängujuht on kogenud Massimiliano Cappellini, kes on väga hea söötja ja tuntud oma täpsuse ja väljakunägemise poolest, kuid 31-aastase mehe miinus on tema füüsiline vorm, eelkõige kiirus.
Prognoositav algkoosseis (4-2-3-1): Berti; Cupi, Lucchini, Cribari, Belleri; Giampieretti, Grella; Grieco, Cappellini, Di Natale; Saudati.
Inter
Inter on teinud mõned suurepärased mängijavangerdused, mille abil loodetakse sel aastal taaskord Euroopat vallutama minna.
Palju kära tekitanud Ronaldo lahkus, vastu tuli argentiinlane Crespo. Parmast hangiti sagedane vigastustemees Matias Almeyda. Eelmine hooaeg möödus mehel ebaõnnetähe all, eks näis, kas mees suudab leida oma kolme aasta taguse vormi. Põhikoosseisu pääsemine saab Almeydal olema väga raske, sest klassiga ja eelisjärjekorras kaitsvaid poolikuid on Interil teisigi. Kaitset tugevadati kohe mitme mehega, kui Seedorfi asemel sai Inter rivaaklubilt Milanilt vastu Francesco Coco, keskkaitsesse toodi Parmast Fabio Cannavaro ja väga kõrgelt hinnatud paraguailane Carlos Gamarra.
Raske on öelda, milline võiks Interi koosseis tuleval hooajal välja näha. Vahepeal oli nii Itaalia kui ka rahvusvahelises meedias palju juttu selle üle, kas Cuper eelistab mängida 352-e, mis võib-olla klubi koosseisu arvestades väga hästi sobiks, või siis traditsioonilist 442-e. Praeguseks paistab olevat aga selge, et Inter alustab kolme keskkaitsjaga.
Kaitseliini keskel peaks mängima selle hooaja suurim ost Cannavaro, üheks Itaalia Serie A kiireimaiks kaitsjaks peetav Ivan Cordoba ning kahele suhteliselt lühikesele, kuid kiirele ja tehnilisele mehele täienduseks pikk ja õhuvõitluses eriti tugev Marco Materazzi. Paremal äärel on koht kindel argentiinlasel Javier Zanettil, vasakul, kui just Dalmati tema mitteeelistatud vasakul äärel ei eelistata, peaks pallima Francesco Coco. Keskpoolkaitse on Cuperil aga paras dilemma. Arvatavasti alustavad seal Luigi Di Biagio ja Cristiano Zanetti, kuid kui argentiinlane tunneb, et poolikusse oleks vaja enam loovust, on ju alati võimalus põhikoosseisu lükata prantslane Sebastian Dalmat. Interi skeem puhast mängujuhti ette ei näe, seepärast alustab nii öelda kolmanda ründajana uruguailane Alvaro Recoba. Arvatavasti antakse Recobale päris suur vabaduses liikumiseks, sest on teada, et mees armastab mängida just äärtel. Edurivis Christian Vieri ja tema kõrval Hernan Crespo.
Prognoositav algkoosseis (3-5-2): Toldo; Cannavaro, Materazzi, Cordoba; Zanetti, Di Biagio, Dalmat, Coco, Recoba; Vieri, Crespo.
Juventus
Juventus valitseva Itaalia meistrina pole sel hooajal olnud mängijateturul nii võimutsev kui kanged konkurendid. Suurim üllatusost saabus äsja enne transfer-deadline’I lõppu, kui AC Parmast osteti 21 miljoni naela eest Marco Di Vaio. See seab aga Lippi raske valiku ette, keda ees ründes mängitada.
Kaitseliini toodi tugevdama Napolist mitmekülgne Dario Baccin ja Bolognast keskkaitsja Salvatore Fresi. Paraku on see aga praktiliselt 100 protsenti kindel, et kumbki neist tuleval hooajal Bianconeri põhikoosseisu ei kuulu. Veronast osteti hea hooaja teinud äärepoolkaitsja Mauro Camoranesi, ka tema algkoosseisukoht on vägagi kahtlane. Perugiast toodi pingisoojendajaks veel kaitsev poolkaitsja Baiocco, samast klubist veel enam-vähem sama positsiooni mängiv noor 21-aastane Manuele Blasi.
Matteo Brighi, eelmisel hooajal Bologna eest ja ka pre-season mängudes päris head minekut näidanud poolkaitsja, laenati Di Vaio-tehingu käigus kaheks aastaks. Enzo Maresca siirdus aastaks Piacenzale, seda samuti laenu alusel, Nicola Amoruso liitus vabaaegendina Perugiaga. Lisaks pidavat üks väga huvitav noor mängumees olema kuulsa Matteo vend Marco Brighi. Marco on kõigest 18 aastat vana ja mängib kaitsjat poolkaitsjat, tema hangiti vähetuntud Rimini jalgpalliklubist.
Juventuse koosseisu kohta on rahvusvahelises meedias liikunud vägagi vastakaid arvamusi. Üks suur küsimärk on Mr. Edgar Davids. kes on avalikult teatanud, et soovib Juventusest lahkuda, teada on ka see, et ta ei kuulu just treener Marcello Lippi lemmikmängijate sekka, mida tõestasid ilmekalt ka hooajaeelsetes mängudes sagedased pingipeal istumised.
Di Vaio tulekuga teravnesid veelgi võitlus ründekohtade pärast. Kas see tähendab seda, et Del Piero hakkab mängima poolkaitses. Teame ju kõik, et seda ta ei armasta. Ka mitmed fännid on jaganud arvamust, et nii kõrgeklassilise ründaja toomine Juvesse oli suhteliselt mõttetu tegu, sest tahes-tahtmata jääb üks neljast edurivitähest (Salas, Trezeguet, Del Piero ja Di Vaio) mitte-eelistatud olukorda. Samas oleks 3 ründajaga mängimine aga vägagi riskantne, eriti veel nüüd, kus Trezeguet on mitu kuud vigastatud. Seni Juventuse hingekirjas pesitsenud Marcelo Zalayeta on kinnitamata andmetel ühinenud laenulepingu alusel Sevillaga.
Kui eeldada, et Juventus mängib talle tavalist 442-e või siis 4312-e, võiks koosseis välja näha selline:
Buffon; Pessotto, Montero, Tudor, Thuram; Zambrotta, Davids, Tacchinardi, Nedved; Del Piero, Trezeguet.
Samas võib kaitseliinis väga vabalt algkooseisu pääseda näiteks Itaalia koondislane Mark Iuliano ja tõugata sealt välja kas siis Pessotto ja miks mitte ka Tudori. Kui aga tõesti otsutatakse kasutada kolme ründajat, siis arvatavasti liiguks Del Piero Trezegueti ja Di Vaio taha ning Davids lendaks põhikoosseisust välja.
Lazio
2000. aasta Itaalia meistri vorm on kahtlane, lahkunud on mitmed tähtmängijad, võrdväärseid asendusi pole sisse tulnud. Müüdud on kaks meeskonna suurimat staari: ründaja Hernan Crespo ning kaitsja, klubi kapten ja hing Alessandro Nesta.
Paljud on süüdistanud klubi presidenti Sergio Cragnottit ebaadekvaatses klubi finantsjuhtimises, samas tuleb ka temast mingil määral aru saada, ja nagu ta ise on toonitanud, et kahe tähtmängija müük tulevnes klubi üliraskest finantsolukorrast. Usun, et kui Crespo kaotusest suudetakse veel mingitmoodi üle olla, kuna vabaagendina ühines ju ometi klubiga endine Fiorentina legend Enrico Chiesa, siis Nesta asendamine saab olema väga raske ja keskkaitses Jaap Stamile head partnerit ei suudeta leida.
Millised on siis peatreener Roberto Mancini valikuvõimalused? Kindlasti portugallane Fernando Couto ja itaallane Francesco Colonnese. Vaevalt, et mees viimasel ajal väga ebastabiilselt esinenud jugoslaavia tähte Sinisa Mihajlovici usaldab. Äärekaitses peaks mängima Paolo Negro ja Juan Pablo Sorin vastavalt paremal ja vasakul.
Poolkaitses on Lazios häid mehi küllaga, samas on Mancinil ka kindlasti mitmeid probleeme, mis lahendamist vajavad:
a) Stefano Fiore. Tema puhul on küsimus, kas vasakäär või ründav keskpoolkaitsja. Fiore on oma parimad mängud mänginud just ründava poolkaitsjana, tuletades meelde kasvõi 2000. Aasta EM-I Hollandis ja Belgias. Samas oli Stefano koht eelmise hooaja Lazio-skeemis just vasakpoolkaitses.
b) Fabio Liverani. Ülimalt talendikas mängija, paberi peal kaitsev poolkaitsja. Samas lisab Liverani peale hea kaitsemängu meeskonnale veel teistest kaitsvatest poolkaitsjatest silmnähtavalt parema väljakunägemise ja täpsemad söödud, samuti loovuse, mis näiteks Giannicheddal praktiliselt puudub. Paraku ei vastanud Liverani eelmisel hooaja peale suurepärast Perugia-aastat klubi ootustele ning see võibki talle seda hooaega arvestades kurjalt kätte maksta.
c) Diego Simeone. Tema puhul kritiseeritakse eelkõige just argentiinlase suhteliselt kõrget vanust ja seda, et ta ei jõua 90 minutit lõpuni pingutada. Simeone kasuks räägib poolkaitses aga kindlasti tema tunduvalt parem söödutäpsus kui Giannicheddal.
Poolkaitses on algkoosseisukoht kindel vaid jugoslaavlasel Stankovicil, kes võib põhimõtteliselt mängida nii parem kui ka vasakul äärel, kuid vajaduse korral ka keskel. Ründes peaks alustama Claudio Lopez ja uus poiss Chiesa. Aga kui üks neist ebaõnnestub, mis on suhteliselt tõenäoline, siis on alati võimalus kasutada ka Simone Inzaghit, kes oma vennast Filippost tunduvalt tehinilisem ja parema löögiga mängumees.
Prognoositav algkoosseis (4-4-2): Peruzzi; Sorin, Stam, Couto, Negro; Stankovic, Simeone, Liverani, Fiore; Lopez, Chiesa.
Modena
Modena ei ole juba mõnda aega Serie A-s mänginud ning võib juba kohe ära öelda, et sellise koosseisuga sinna püsimajäämine on praktiliselt võimatu, kuid nagu me teame, on üllatusi juhtud, ilmekaks näiteks kasvõi Chievo Verona eelmise hooaja mäng.
Itaalia väikeklubi on Serie A tarvis müünud maha mõned noored mängijad, toonud sisse aga kogemusi. Suurim ost on endine Como ründaja Carlo Taldo. Taldo on oma pika kasvu tõttu päris hea just õhuvõitluses, kuid samuti ilmestavad mehe mängu korralik väljakunägemine ja täpsed söödud. Taldo partneriks peaks ründes saama Andrea Fabbrini, kes mängiks siis ettenihutatud ründajana, kellele palle jooksupeale antakse. Vahetusest oleks võtta veel Diomansy Kamara ja Giacomo Ferrari.
Teised tähtsad ostud oli Udinesest keskkaitsja Marco Zamboni, kes lisab meeskonnale kindlasti rohkesti Serie A kogemust, samuti noor Alessandro Zamperini, Roma noortesüsteemi produkt, kellel põhimeeskonnas läbi lüüa ei õnnestunudki.
Peatreener Giovanni de Blasi eelistab mängida kolme keskkaitsjaga, mehe formatsiooni kuulub ka mängujuht, kelleks saab klassikaline #10 Rubens Pasino. Kaitseliiin on Modenal kogenud ning täiesti arvestataval tasemel. Sinna peaksid kuuluma 32-aastane Mauro Mayer, 3 aastat vanem Roberto Cevoli ning juba eelpool mainitud Marco Zamboni. Ei usu küll, et noorel Zamperinil õnnestub temast kümme aastat vanemate ametivendade käest algkoosseisukoht endale näpsata. Wing-backidena on De Blasil kasutada Jacopo Balestri ning Nicola Campedelli. Keskpoolikus on tähtis roll oskuslikul pookaitsjal Milanettol.
Klubi väravasuul seisab 39-aastane Marco Ballotta, kelle mänguvorm on suur küsimärk. Samas oli mees eelmine aasta nii mõnelgi korral päris normaalne.
Arvan, et Modena enam järgmine hooaeg Serie A-s ei mängi.
Prognoositav algkoosseis (3-4-1-2):
Ballotta; Mayer, Cevoli, Zamboni; Campedelli, Albino, Milanetto, Balestri; Pasino; Fabbrini, Taldo
Parma
Peale äärmiselt ebaõnnestunud hooaega loodetakse sel aasta kindlasti Parmast enamat, ja tuleb tõesti tunnistada, et nende kooosseis võimaldab tunduvalt paremat liigakohta kui eelmisel hooajal.
Parmal on noor koosseis ja ilma suurte staarideta. Meeskonna põhikoosseisu moodustavad 21-24-aastased noored, erandiks vaid 34-aastane veterankaitsja Antonio Bennarivo.
Parma suurim kaotus oli kindlasti ründaja Marco Di Vaio, kelle uueks koduklubiks sai Juventus. Samas maksti 10 miljonit noore Adrian Mutu eest, kellest loodetakse Di Vaiole võrdväärset asendust. Tegelikult on tegemist kahe erineva jalgpalluriga: kui Di Vaio on puhas striker, kes on kiire ja lööb palju väravaid, siis Mutu mängib pigem teist ründajat, väravaid ta nii palju ei löö, kuid on minu arvates tunduvalt oskuslikum ja parema tehnikaga kui Di Vaio. Paraku võib Di Vaio lahkumisega tekkida olukord, et pole mängijat, kes suudaks Mutu täpsed tsenderdused väravateks realiseerida. Selles mõttes on minulgi väike kahtlus, et kas Mutu üldse Parma mänguplaani sobib.
Teine tähtis uus mängija on meeskonnas noor poolkaitsja Matteo Brighi. Esialgu ühines Brighi Parmaga kõigest laenulepingu alusel, kuid juba räägivad kurjad keeled, et Parma oleks huvitatud ka mehe lõplikust soetamisest. Brighi on tegelikult sellepoolest ääretult huvitav mängija, et ta on võrdselt tugev nii kaitses kui ka ründes, meenutades kindlasti mingil määral Lazio Fabio Liveranit või siis AS Roma poolkaitsjat, endist FC Barcelona legendi Pep Guardiolat. Laenulepingu alusel ühines klubiga veel ACM-ist noor Massimo Donati, kes on mängutüübilt samuti Brighiga suhteliselt sarnane.
Kolmas, võib-olla pikemas perspektiivis isegi kõige kasulikum ost tuli aga hoopis Bresciast. Mehel nimeks Daniele Bonera. Bonera on tõesti ülitalendikas kaitsja, kes võib mängida nii kesk- kui ka vasakkaitses ning on äratanud võrdlusi isegi AC Milani kapteni Paolo Maldiniga.
Üheks hooajaks vahetasid Brescias ja Parmas kohad vastavalt Emanuele Filippini ja Matuzalem. Filippini kaotus oli väga suur löök just Bresciale, kuid vaevalt, et mees suudaks midagi väga erilist Parmale juurde anda, sest tegelikult on tegemist ju mängijaga, kelles midagi väga erilist ei ole. Mitte, et ta halb mängija oleks…ei, seda kindlasti mitte. Filippini on mees, kes rügab kõvasti, kes ei anna kunagi alla, ka kiirus on tal hea. Aga samas on ka Parma vaatevinklist selline vahetustehing igati loogiline, sest Matuzalem, Brighi, Donati oleks olnud kõik liialt ühesugused. Samasse klubisse, Bresciasse, liigub üheks hooajaks laenu alusel ka jällegi üks kaitsev poolik, sedakorda Stephan Appiah. Appiah erineb oma kaaslastest sellepoolest, et on tunduvalt võitluslikum ja lõhkuva poolikuna kasulikumgi, kuid samas ründes ta suurt midagi juurde ei anna.
Kui rääkida formatsioonist, mida võiks peatreener võiks kasutada, siis on seda väga raske ennustada.
Üks võimalus oleks traditsiooniline 442, kus äärekaitses alustaksid Aimo Diano ja Antonio Bennarivo, kellele mõlemale meeldib suhteliselt palju rünnakule kaasa minna, keskele jääks siis Bonera ja Ferrari.
Neljamehelise poolkaitseliini moodustasid Marchionni, Brighi, Lamouchi ja Nakata, kes peaks sel juhul mängima äärel, kus tema kasutegur on tunduvalt väiksem. Samas võidakse ju Nakata lükata keskele ja Lamouchi vasakule äärele, kus ta samuti mängida võib.
Ees ründes Adriano ning Mutu, kes mängiks oma brasiillasest ametivennast tükkmaad tagapool. Kui rääkida Parma probleemidest, siis minu arvates puudub neil üks korralik puhtamoeline vasakäär. Ei Nakatale ega Lamouchile pole see eelistatud koht, loomulikult võidakse vajaduse korral kasutada ka Brescianot, kuid see on siiski suht-puht väheusutav.
Samas võidakse 442 asemel hakata kasutama ka 4312-e, mis annaks Nakata mängujuhirolli. Siis hakkaks Brighi mängima vasakpoolse poolkaitsjana.
Prognoositav algkoosseis (442): Frey; Diana, Bonera, Ferrari, Bennarivo; Marchionni, Nakata, Brighi, Lamouchi; Mutu, Adriano.
Usun, et Parma võib hea mängu korral võidelda parimal juhul Meistrite Liiga koha eest, Scudettot nõuda oleks sellelt meeskonnalt veel liig, kuigi potentsiaali peitub neis kõvasti.
Perugia
Perugia suutis eelmine hooaeg liigasse püsima jääda, kuid uuele hooajale minnakse vastu kõvasti nõrgendatud koosseisus.
Väga suur kaotus oli 27-aastane poolkaitsja Davide Baiocco, kes tuleval hooajal hakkab palllima Juventuse eest, sama klubiga ühines ka 6 aastat noorem Manuele Blasi. Mõlemad olid Perugia keskväljal ühed võtmefiguurid, kellele asendust hetkel klubi nimekirjas leiduvate mängijate seast kindlasti ei leita.
Kolmas ülisuur kaotus oli kreeklasest keskkaitsja Trainos Dellas, kes hakkab tuleval hooajal pallima AS Roma eest. Dellas tegi eelmisel hooajal Perugia eest tõesti väga ilusa hooaja ning võib vabalt mahtuda ka pealinna klubi algkoosseisu. Lahkusid ka kaitsja Salvatore Monaco ning keskpoolkaitsja Claudio Paris.
Uute meestena ühines Juventusest ründajad Nicola Amoruso ja Andrea Caracciola ning kaitsja William Viali . Ükski teistest ostudest ei tohiks vähemalt eelarvamuste põhjal klubi põhimeeskona mahtuda.
Perugiat juhib peatreener Serse Cosmi, kes on päris kiiresti omandanud hea ilusat jalgpalli viljeleva mehe kuulsuse. Ja tõepoolest, Cosmi ei rõhu liialt kaitsele ja annab mängijatele ka suhteliselt suure liikumisvabaduse. Cosmi eelistab päris omapärast 3-5-2 skeemi, kuhu ei kuulu ühtegi ettenihutatud poolkaitsjat, küll aga kaks teravat wing-back\'i, kelleks on Mauro Milanese ja Ze Maria, kes oli vahepeal päris lähedal Juventusega ühinemisele. Väravasuul peaks seisma Roda Kerkradest hangitud Kalac. Keskväljal omab ülitähtsat rolli Roberto Baronio, kes hangiti sel suvel laenulepingu alusel SS. Laziost.
Prognoositav algkoosseis: Kalac; Di Loreto, Milanese, Sogliano; Ze Maria, Blasi, Baronio, Tedesco, Grosso; Amoruso, Vryzas
Piacenza
Nagu teame, on hetkel Itaalia klubidel tõsised rahaprobleemid, ei saa mainimata jätta, et ühes kõige raskemas olukorras on kindlasti Piacenza jalgpalliklubi, seda tõendavad ilmekalt ka suvised mängijaliikumised.
Toimus ka treenerivahetus, varem klubi suhteliselt edukalt juhendanud hr. Novellino, uueks bossiks sai Andrea Agostinelli, kes eelistab suhteliselt distsiplineeritut ja traditsiooniliselt jalgpalli.
Klubist lahkus umbes 9-10 mängijat, mõned vägagi tähtsad. Suur löök on kindlasti ründaja-ründava pooliku Vincenzo Sommese lahkumine, samuti lahkusid võtmemängijatest poolkaitsja Carmine Gautieri ja brasiillane Matuzalem, seda siis vastavalt Atalantasse ja Parmasse. Enam ei pesitse klubi nimekirjas ka Poggi, Ambrosetti ja Statuto nime, kes minu andmete järgi on vabaaegent ning pole endale uut koduklubi leidnud.
Kui vaadata sissetulnud mängijaid, siis võib veenduda, et seal pole tegelikult ühtegi nn. õiget ostu - kõik mehed on hangitud laenulepingu alusel.
Niisiis lisandusid meeskonna nimekirja järgmised nimed:
Maresca Juventusest
Gurenko Parmast
Montano Parmast
Marcolin Sampdoriast
Mangone Bresciast
Riccio Anconast
Eriti tasuks uutest mängijatest silma peal hoida noorel Enzo Marescal, kelle näol on tõesti tegu väga hea poolkaitsjaga, samas vaatamata erinevate väiksemate klubide püüdlustele Juventus meest lõplikult müüa ei taha ning on nõus vaid väljalaenamisega.
Väga huvitav mees Johannier Montano - ülimalt talendikas kolumbialane, kelle Itaalia-karjäär pole seni veel hoogu sisse saanud, kuigi potentsiaali mehes on ja miks mitte ei võiks ta tuleval hooajal Piacenza põhikoosseisu kuuluda.
Marcolin on siuke mees, kelle vorm on suur küsimärk, sest viimased aastad Sampdorias pole mees oma kunagiste aastate vormi näidanud. Mangone ja Guerenko mängivad arvatavasti oma koha enam-vähem korralikult välja. Kaitse tugevnes nende kahe mehe tulekuga kindasti. Riccio, ründaja, hakkab arvatavasti mängima paremal äärel, kuigi ega ta seal vist väga pallida ei armasta.
Tänu ebaõnnestunud mängijavanderdustele tundub, et Piacenzal on selle hooaja Serie A üks kõige nõrgemaid koosseise, klubi vankrit peaks vedama hakkama värvakütt Dario Hubner, kes on võimeline hooajal oma tavapärased 20 palli sisse kõmmutama.
Prognoositav algkoosseis (4-3-1-2) : Guardalben, Cardone, Lamacchi, Mangone, Gurenko; Riccio, Di Francesco, Maresca; Montano; Hubner, Caccia
Reggina
Peale aastapikkust vaheaga on Reggina tagasi Serie A-s. Ja hoidke alt, sest nad on tugevad. Tõepoolest, klubi on tugevdatud mitmete suurpäraste mängumeestega. Neil on ka uus peatreener Bortolo Mutti, seni meeskonda juhendanud Colombast sai \"isiklikel põhjustel\" Napoli peatreener.
Suurim ja tähtsaim ost oli kindlasti, üllatus-üllatus, Jaapani Roberto Baggio, Shunsuke Nakamura, kelle ostusele oli vahepeal isegi Real Madrid Uskuge mind, need võrdlused Itaalia jalgpallilegendiga pole asjatud. Nagu Baggio, on ka Nakamura suurepärase tehnika ja fantastiliste söötudega mängija, äramärkimist väärib veel loomulikult mehe hea triblamisoskus. Hooajaeelsetes mängudes on Nakamura ainult tõestanud seda, et kuulub jalgpallimaailma paremikku.
Teine tähtis uus mees klubis on endine Brescia väravavaht Luca Castellazi. Samas on Brescia poolpealt vaadatuna Castellazi müük arusaadav, sest nendega ühines ju Ipswich Townist Matteo Sereni, lisaks on Brescial ju veel veteran Pavel Srnicek.
Oma tagasituleku klubisse teeb ründav kaitsja Bruno Cirillo, kes on ka varasematel aastatel Reggina eest mänginud, kui aga mees ühines Interiga, hakkas kõik viltu kiskuma, niisiis on mehe vorm mõnevõrra kahtlane.
Kui Reggina kaitseliinist, siis seda peavad mitmed spetsialistid Reggina nõrgimaks lüliks. Eriti kaheldakse keskkaitsjas Ivan Franceschinis, kes vist päris Serie A tasemel meel olegi. Samas Jorge Vargas, tema partner keskkaitses, on igati hinnatud ja tunnustatud mees.
Poolkaitse on Regginal hea, sinna peaks kuuluma liin Vicari-Paredes-Mamede-Nakamura, samas võib Mamede asenduda ka juba Reggina legendi Francesco Cozzaga, kes vabatahtlikult talle palju kuulsust toonud #10-e uuele tähele Nakamurale usaldus. Välistatud pole ka see, et Nakamura mängiks keskel, kuid see on pigem suht väikese tõenäosusega, sest häid keskpoolikud leidub Regginal teisigi, nt. (Ricardo) Veron ja noor brasiillane Mozart.
Ründeliinis on kindel paar Savoldi-Dionigi, kes mõlemad on näidanud, et oskavad väravaid lüüa. Vahetusvariandina kindlasti Albaania kuulsaim jalgpallur Erjon Bogdani ja David Di Michele.
Nagu olete juba aru saanud, kasutatakse eeldatavalt 442-e, kus suur osa on ka ründevatel äärekaitsjatel kelleks oleks siinkohal Cirillo ja Morabito
Prognoositav algkoosseis (4-4-2): Castellazi; Jiranek, Vargas, Franceschini, Morabito; Paredes, Mamede, Nakamura, Cozza; Savoldi, Dionigi
AS Roma
Njah, Roma - dream team? Kui peaksin valima meeskonna, kellel oleks minu arvates parim võimalus konkureerida Scudetto pärast, oleks see just Roma. Kui vaadata meeskonna koosseisu, siis ei märka seal tõesti ühtegi nõrka kohta, tõsi, mõned väikesed kahtlused käivad klubi väravavahtide ümber, kuid minu arvates täiesti alusetud.
Alustame siis uutest mängijatest.
a) Dellas - kreeklasest tugev keskkaitsja, kes on eriti hea õhuvõitluses ning mängis väga hea hooaja Perugia eest. Paraku on Dellase üks tema põhimuredest just kiirus, mis tal kahjuks niivõrd kõva ei ole. Ka esimestes kontrollkohtumistes on mees olnud suhteliselt ebakindel, kuid eks näis, vast jõuab end koguda.
b) Guardiola - endiselt üks maailma parimaid kaitseorientatsiooniga poolkaitsjaid, saab näha, kuidas mees Roma mänguskeemi sobib, igatahes pidavat Capellol Pepiga suured plaanid olema.
c) Luigi Sartor - hmm...toimus vahetustehing, mille käigus siirdus Parmasse vastukaubana Sebastiano Siviglia. Tegemist on umbes võrdse klassiga kaitsjatega, eeldatavalt ei tohiks Sartor Romas palju mänguaega saada.
Lahkusid Assuncao, kelle esituses võis eelmine aasta näha palju ilusaid karistuslööke, samuti keskkaitsja Zago, kes ei suutnud end klubi põhikoosseisu sisse murda. Meeste uuteks koduklubideks on nüüd vastavalt Betis ja Besiktas.
AS Roma formatsioon peaks olema selge. Cuper viljeleb väga suure tõenäosusega skeemi, kuhu kuuluvad 3 keskkaitsjat, 2 wing-backi, 2 keskpoolikut, Francesco Totti ning 2 ründemeest. Klubi väravasuul seisab Antonioli, kuigi kindlasti ei taha maha kanda ka Pelizzolit, kes juhul, kui klubi esiväravavaht end väga heast küljest ei näita, kindlasti hooajal normaalselt mängida saab. Kaitseliinis paistab olevat kõik selge: Dellas, Samuel ja Panucci. Spekuleeritakse ka Zebina algkoosseisu lülitamise üle, toodes põhjuseks, et mees on Dellasest silmnähtavavalt kiirem; kiirem võib ta tõesti olla, kuid kaitsetegevuses on Zebina päris sageli saamatu ning teeb palju vigu. Vähemalt nii oli see eelmine hooaeg. Äärtel tavapäraselt Cafu ja Candela. Keskel siis Emerson ja Guardiola. Tommasi, kes kaks hooaega tagasi särtsatas, pole viimasel ajal enam nii head minekut näidanud ning jäetakse tõenäoliselt vahetusmeestepingile. Lisaks Tottile veel ründes Batistuta ja Montella.
Samas, nagu me teame, võib Capellol varuks olla ka üllatusi, nagu nt. Eelmisel aastal, kus vahepeal otsustas kasutada 442 skeemi. See nihutaks Totti teiseks ründajaks ja ainsaks puhtaks strikeriks jääks ette Batistuta. Mõttetu oleks Montella-klassiga meest pingil hoida.
Romas on tegelikult veel üks väga andekas noor mängija, kellest arvatavasti enamik spordisõpru juba nüüdseks kuulnud on. Jah, tegemist on Antonio Cassanoga, keda peetakse isegi talendikamaks kui Francesco Tottit. Raske uskuda tõesti. Cassanol on Totti võrreldes ainult parem tribling, vähemalt veel ei anna teda capitanoga võrrelda. Lisaks teevad treeneritele (seahulgas ka Itaalia U21 peatreenerile Claudio Gentilele) palju muret mehe ausalt öeldes natuke ülbe suhtumine, Cassanot kritiseeritakse ka tema ebastabiilsuse ning rohkearvuliste rikutud väravavõimaluste pärast. Eks näeme, mida noor geenius tuleval hooajal suudab.
Prognoositav algkoosseis (3412: ): Antonioli; Dellas, Samuel, Panucci; Cafu, Guardiola, Emerson, Candela; Totti; Batistuta, Montella
Torino
Torino on minu arvates selline meeskond, kes kuulub Itaalia nn. Kuldsesse keskmikku ja keda väljakukkumine ei ähvarda, kuigi eriliselt suuri oste meeskond sel hooajal teinud pole.
Üks tähtmängija siiski toodi, endine Vincenza täht Vincenzo Sommese, kes on juba esimestes mängudes näidanud väga ilusaid esitusi ning on suutnud vastase kaitsjatele oma ilusa möödamängimisokusega tõsiselt peavalu valmistada. Laenulepingu alusel naasesid rootslane Osmanovski (Bordeauxist) ja noor brasiillasest tulevikulootus, ründaja Pinga. Veneziast tuli laenulepingu alusel Torinosse noor uruguailane Federico Magallanes, kuid arvatavasti tema siiski põhikoosseisu ei pääse.
Suurima shoki valmistas meeskonnale vahest klubi eelmise hooaja parim mängija ning suurim staar Antonio Asta, kes ei nõustunud talle pakutud uuele lepingule alla kirjutama ning siirdus Bosmani määrusega Itaalia Serie B-s pallivasse Veneziasse. Täiesti arusaamatu otsus, kuna Astale tulid pakkumised ka Milaano Interist ja Juventusest, samuti mõningatelt välismaa klubidelt (Boro, Panathinaikos).
Teiseks lahkujaks on prantslasest keskpoolkaitsja Benoit Cauet, kes mängis eelmisel hoojal, nagu eelmistelgi, suhteliselt ebaõnnestunult.
Meeskonna peatreener on Giancarlo Camolese, kellel peaks olema valida kahe võimaliku süsteem vahel, st. kas 3412 või 442.
3412 formatsiooni puhul oleks libero eeldatavalt Stefano Fattori, teda toetaksid Fabio Galante ja Daniele Dell Carri. Äärtel wing-backid Gianluca Comotto ja Paolo Castellini. Mõlemad on siiski suhteliselt ründavad mängijad ja eriti kaitsetegevust ei armasta (heaks võrdluseks näiteks Brasiilia ässad Roberto Carlos ja Cafu). Keskpoolikus Simeone Vegrassola ja Diego De Ascentis, kahe ründaja taga Alessio Scarchilli (kes peaks päris sageli ka äärele liikuma) ning ees Vincenzo Sommese ja Cristiano Lucarelli. Sommese peaks mängima siiski tagapool, sisuliselt ründavat poolkaitsjat, vähemalt mängupildis tundub nii. Vahetusest oleks võtta veel Marco Ferrante ning uruguailane Federico Magallanes, kes eelmise hooaja pallis Venezia meeskonna eest.
442 skeemi puhul näeks koosseis välja järgmine: Bucci; Comotto, Fattori, Galante, Castellini; Sommese, Scarchilli, De Ascentis, Vergassola; Ferrante, (Magallanes) Lucarelli. Sel juhul siirduksid mõlemad äärepoolkaitsjad aga kaitsesse ning arvatavasti leiaks Sommese koha keskväljal ning ründes mängiks Lucarelli kõrval hoopis Marco Ferrante.
Prognoositav algkoosseis (3-4-1-2): Bucci; Fattori, Delli Carri, Galante; Comotto, Castellini, De Ascentis, Vegrassola, Scarchilli; Sommese, Lucarelli.
Udinese
Udineset Itaalia tippklubiks pidada oleks selge liialdus, samas on nad majanduslikult peale kuut (Milan, Juventus, Lazio, Inter, Parma, Roma) kindlasti ühed võimsamad, mida on klubi aeg-ajalt ikka suurostudega kinnitanud.
Sellel hooajal põhjustas palju meediakära sakslasest ründetähe Carsten Jancker, kes ühines just nimelt Udinesega, äratades sellega ka ilmselgeid võrdlusi endiste aegade kuulsuse Oliver Bierhoffiga, kes teatavasti samuti Udineses pallinud on. Paraku on juba praegu tekkinud Janckeri ostuga seoses mitmeid kahtlusi, kuna mees ei löönud eelmisel hooajal Saksamaa 1.Bundesligas ainsatki väravat ning ei suutnud peatreeneri usaldust ära teenida. Kui aga mees suudab leida oma mõne aasta taguse vormi, on ta kindlasti väga oluline täiendus Udinese niigi tugevasse ründeliini. Lisaks Janckerile, hangiti oma ridasid täiendama veel vasakjalgne kaitsja-poolkaitsja, poolakas Marek Jankulovski, kogenud keskkaitsja Nestor Sensini ning belglane Regis Genaux.
Meeskonna juhendaja on Luciano Spaletti, kes arvatavasti ehitab meeskonna mängu üles kiiretele vasturünnakule. Eriti loodetakse taanlasele Martin Jörgensenile ja Roberto Muzzile, kes võivad vastase kaitsja iga eksimuse enda kasuks kallutada. Muzzi kõrval peaks ründes alustama Jancker, päriselt ei välista aga ka Davide Di Michele osalust. Keskkaitses peaks mängima kolm meest: Bertotto, Sensini ja Sottil. Keskväljal on võtmemängijaks äärepoolkaitsja Jörgensen, kellele tõenäoliselt antakse treeneri poolt päris suur vabadus äärelt äärele liikuda.
Prognoositav algkoosseis (3-5-2): De Sanctis; Bertotto, Sensini, Sottil; Pinzi, Helguera, Pizarro, Jorgenesen, Jankulowski; Muzzi, Bierhoff
Nii see siis välja kukkus, esimene kord teha...nii et mitte liialt palju negatiivset kriitikat ;)
Iga aasta üheks põhiliseks tiitlipretendendiks loetud Milan pole viimastel aastatel just kõige kõrgemate liigakohtade pärast võidelnud. Kuigi Milanil, nagu igal teiselgi Itaalia superklubil, on küllaga tähtmängijaid, pole meeskond siiski nii hästi balansis kui kanged konkurendid Inter ja AS Roma.
Põhiprobleemid on eelkõige kaitseliinis, mis eelmisel aastal oli vägagi ebakindel. Mitmed spetsialistid on jaganud arvamust, et klubil oleks vaja eelkõige üht maailmaklassi keskkaitsjat, kes hetkel tõele au andes Milanil puudub. Selleks hangiti Laziost 21 miljoni naela eest Alessandro Nesta. Kuigi mehe eelmine hooaeg oli suhteliselt ebaõnnestunud, usuvad spetsialistid siiski, et mees suudab end ACM-is taas leida. Suur küsimus on ka vanameistrist jalgpallilegend Paolo Maldini - suudab ta juba 34-aastase mängumehe füüsisega olla vasakul äärel piisavalt terav? Mitmete analüütikute taktikalised skeemid näevad capitanot hoopis keskkaitsjana. Samas on see teada-tuntud fakt, et mehe lemmikpositsioon on alati olnud just vasakkaitses. Nesta tulekuga tundub, kapten mängib ka tuleval hooajal vasakkaitses.
Vastupidiselt kaitseliinile, on aga Rossoneri ründeliin eeldatavalt kogu liiga võimekaim. Lisaks eelmisel aastal suhteliselt kahvatult esinenud Andrei Shevchenkole ning endisele Juventuse tähtründajale Filippo Inzaghile, kes oli eelmisel hooajal hädas vigastustega, hangiti Feyenoordyst Bosmani määruse alusel veel taanlane Jon Dahl Tomasson ning vabaagendina klubiga liitunud Rivaldo. Teise mehe klass on teada, paraku leidub Tomassoni oskustes siiski kõvasti kahtlejaid. Tõdetakse, et mees on kõva võitleja ja kiidetakse tema suhtumist, kuid kahtluse alla seatakse mehe läbilöögivõime maailma raskeimaks peetavas jalgpalliliigas.
Uute mängijatena on Milanil kasutada veel rivaalklubist Interist meeskonnaga liitunud parem- või keskkaitsja Dario Simic ning ründav poolkaitsja Clarence Seedorf, kes võtab tõenäoliselt koha sisse äärepoolikus.
Enim spekulatsioone on rahvusvahelises meedias tekitanud siiski portugallase Rui Costa ning Brescia noortesüsteemi produkti Andrea Pirlo vastasseis. Mängujuhina saab neist põhikoosseisus mängida kõigest üks. Portugali jalgpallikuulsuse kahjuks räägib eelkõige tema ebaõnnestunud eelmine hooaeg.
Veel üks suur probleem on Filippo Inzaghi. Tegemist on kindlasti tippmehega, kuid Rivaldo tulekuga vähenesid mehe põhikoosseisu pääsemise shansid kindlasti tunduvalt. Samas me ju ei tea, mis taktikalised plaanid härra Ancelottil varuks on. Kes teab, võib-olla näeme järgmine hooaeg algkoosseisus nii Rivaldot, Shevchenkot kui ka Inzaghit.
Kui kaitse saadakse korda, kui leitakse õige mängujuht ja ründajad ja kui Ancelotti mängujoonis ei muutu liialt kaitsele orienteerituks, võib Milan konkureerida miks mitte ka kõige kõrgema eesmärgi nimel.
Prognoositav algkoosseis (4-1-2-1-2): Abbiati, Simic, Nesta, Laursen, Maldini, Ambrosini, Gattuso, Seedorf, Rui Costa, (Pirlo) Rivaldo, Shevchenko.
Atalanta
Üleelmise hooajaga tundus, et noor ja potentsiaalikas Atalanta meeskond hakkab lähenema Itaalia tipule, eelmisel hooajal saabus siiski väike tagasilöök ning vähemalt minu arvates jäi Bergamo Atalantal oma tõeline potentsiaal realiseerimata.
Atalanta edu peetakse sageli üllatuseks, kuid vaadates meeskonna koosseisu, võib väita, et nii see siiski pole. Atalantal on tegelikult suur hulk tippklassi mängumehi, kelle oskused väljaspool Itaaliat on suhteliselt tundmatud.
Üks meeskonna võtmemängijaid on vaieldamatult eelmine hooaeg Serie A-s säranud ja ka Itaalia koondisse valitud Cristiano Doni, kes võib mängida nii vasakul äärel kui ka keskel kahe ründaja taga. Arvatavasti hakkab mees täitma siiski vasakääre kohta. Doni kõrval on Atalanta üks võtmemängijaid veel noor kaitsja Luciano Zauri, kelle vastu on huvi tundnud nii AC Milan kui ka Torino Juventus. Atalanta on siiski teatanud, et mees ei ole müügiks.
Meeskonna suurim ost oli eelmine hooaeg Piacenzas pallinud ründav poolkaitsja Carmine Gautieri, lahkujana märgiti ära endine AC Milani ründemees Luca Saudati, kelle uueks koduklubiks saab Empoli. Lisaks Gautierile, ühines Atalantaga veel 24-aastane Kreeka endine U21 koondislane Apostolos Liolidis, kuid arvatavasti jääb temale siiski pigem pingisoojendaja roll.
Häid mänge oodatakse kindlasti noorelt talendilt Alex Pinardilt, keda mitmed vaatlejad peavad uueks Gianfranco Zolaks. Algkoosseisu mees Atalantas ei mahu, kuid mänguaega saab mees tuleval hooajal kindlasti.
Arvatavasti hakkab peatreener Giovanni Vavassori viljelema 442 süsteemi, samas ei ole välistatud ka see, et Rossini jäetakse üksiku ründaja ette ning Doni nihutatakse teiseks ründajaks. Või moodustatakse üldse kolmemeheline ründetandem, kus Rossinit toetavad Gautieri ja Doni.
Hea õnne ja korraliku meeskonna mängu korral võib Atalanta konkureerida miks mitte ka näiteks kuuenda koha pärast. Meeskonnas peitub sisu, see tuleb ainult tulemusteks realiseerida.
Prognoositav algkoosseis (4-4-2):
Taibi; Bellini, Sala, Carrera, Zauri; Gautieri, Zenoni, Dabo, Doni; Rossini, Comandini
Bologna
Peale ilusat eelmist hooaega, kus oldi väga lähedal Meistrite Liigasse pääsemisele väga lähedal, on ootused Bologna suhtes kindlasti päris kõrged.
Kui vaadata klubi selle hooaja oste-müüke, siis võib öelda, et koosseis ei ole ei oluliselt tugevnenud ega ka nõrgenenud. Uute mängijatena on peatreener Francesco Guidolinil kasutada kogenud Juventuse kaitsja Michele Paramatti, eelmisel hooajal Chievo Veronas pallinud keskväljamees Leonardo Colucci ning uusima ostuna on ära märgitud põhja läinud La Viola poolkaitsja Christian Amoroso, kes oli klubi huviorbiiti juba mõnda aega kuulunud. Lahkus laenulepingu alusel klubis pallinud Itaalia U21 koondislane Matteo Brighi, (tagasi Juventusesse) Poolkaitsjate Tarantino, Pecchia ja kaitsja Padalino uueks koduklubiks saab eelmine hooaeg madalamas liigas pallinud Como, kogenud keskkaitsja Salvatore Fresi siirdus Juventusesse.
Meeskonna tugevus peitub eelkõige ründeliinis, kus hakkab arvatavasti pallima tandem Cruz – Signori, kes on oma kõrgele vanusele pidevalt tõestanud, et kuulub veel endiselt Itaalia parimate ründajate sekka.
Lisaks neile kahele väga heale ründajale on Bolognal pingipealt võtta veel noor Giacomo Cipriani ja Claudio Belucci. Poolkaitses võivad kujuneda võtmemängijateks ründav poolik Tomas Locatelli ja äär Carlo Nervo. Kuna kõigi eelduste kohaselt hakkab peatreener Guidolin viljelema kolmemehelist kaitseliini., kus võtavad koha sisse Michele Paramatti, Giulio Falcone ning Marcello Castellini.
Prognoositav algkoosseis (3-4-1-2):
Pagliuca; Paramatti, Falcone, Castellini; Nervo, L. Colucci, Olive, Amoroso; Locatelli; Signori, Cruz
Brescia
Brescial läheb tuleval hooajal raskeks, isegi väga raskeks, sest töö, mis on mängijateturul tehtud, ei ole olnud selline, mis võimaldaks meeskonnal liigas kõrgete kohtade pärast võidelda.
Uued mehed: Sereni (Ipswich Town) Micillo (Cosenza) Dainelli (Verona) Martinez (Saprissa) Appiah (Parma) Matuzalem (Parma) Seric (Verona)
Lahkujad: Agliardi (Cosenza) Mangone (Parma) Bonera (Parma) D, Sussi (Genoa) Guardiola (Roma) Binotto (Inter) Kozminski (Paok) Caracciolo (Perugia) Calori (Venezia) E Filippini (Parma)
Siin on selgelt näha, et lahkunud on rohkem tähtsaid mängijaid kui neid juurde on tulnud. Eriti annab kindlasti tunda noore kaitsja Daniele Bonera lahkumine Parmasse ja Guardiola siirdumine Romasse. Suured probleemid on kaitses: kui keegi vigastada saab, siis võrdväärset asendust meeskonnal võtta pole. Kuna Bonera lahkus, hakatakse viljelema neljamehelist kaitseliini, kuhu peaks kuuluma Petruzzi, Martinez, Dainelli ja Veronast ostetud Seric. Keskväli peaks olema siiski oluliselt võimekaim, sest kaitsvate poolkaitsjatena on Brescial võtta brasiillane Matuzalem (keda on pidevalt võrreldud Dungaga) ning noor Stephan Appiah. Probleem võib keskväljal seisneda selles, et pole sellist Guardiola-tüüpi mängijat, kes mängu käima paneks ja kaaslasi heade söötudega jagaks. Nii Matuzalem ja Appiah on selgelt lõhkuvamad poolkaitsjad. Äärtel peaks mängima Markus Schopp ja Jonathan Bachini. Schoppi oskustes ma ei kahtle, Bachini on aga teataval määral küsimärk.
Kas ründes tuleb loota puhtalt Baggio peale? See võib hooaja alguses olla tõesti nii, sest klubi üks parimaid ründajaid, tugev ja hea väravavahistuga Luca Toni peab esimesed kuud, mil Serie A-d mängitakse, vahele jätma. See on aga kindlasti suur peavalu Mazzonele, kes peab Toni asemel kasutama hoopis albaanlast Igli Taret, sest noor Andrea Caracciolo hakkab järgmine hooaeg pallima hoopis Perugia jalgpalliklubi eest. Täiesti mõistetamatu otsus, muuseas...
Aga ega Baggio pole ju puhas out-and-out striker, nii et Brescial võib väravate löömisega tõsiseid probleeme tulla.
Kui Baggio suudab mängida sama hea hooaja kui kahel eelmisel aastal, suudab Brescia relegatsioonist hoiduda. Roby õlul on tõesti väga-väga suur koormus.
Prognoositav algkoosseis (4-4-1-1): Sereni; Petruzzi, Martinez, Dainelli, Seric; Schopp, Matuzalem, Appiah, Bachini; Baggio, Toni.
Como
Como on paari aastaga tõusnud Serie C-st Serie A-sse ja näitas eelmine hooaeg Serie B-s üllatavalt head mängu. Como, kuigi väike klubi, on juba praegu tuntud tema väga entusiastlike fännide poolest (äratades võrdlusi kunagise jalgpallihiiglase Napoliga).
See Como, mida me nägime eelmine hooaeg, oli selle hooaja tiimist väga erinev. Paljud lahkusid, kuid paljud tulid ka sisse. Üldiselt võib öelda, et nende vahenditega, mis klubil parasjagu olemas, vormiti Itaalia väikeklubist nii heas koosseis kui vähegi võimalik.
Meeskonna suurim ost oli loomulik skandaalne Bradfordi ründaja Benito Carbone (signiti vabaagendina) Kui mehel suhtumisega probleeme ei tule ning liialt staaritsema ei hakka, suudab ta Serie A-s täiesti arvestataval tasemel pallida. Lisaks tuli Interist fännide poolt mitte armastatud Benoit Cauet, kirjutades alla üheaastasele lepingule. Bolognast tuli kolm meest: Pecchia, (kellest loodetakse meeskonna mängujuhti) Tarantino ja Padalino, kes, tõsi, oli eelmisel hooajal pikalt vigastustega kimpus. Uueks väravavahiks saab viimasel kahel hooajal väga edukalt Veronas pallinud Ferron. Uute mängijate nimekirja kuuluvad veel endine Hollandi koondislane Jean Paul van Gastel, uus Horvaatia talent Bjelanovic (kellest olid huvitatud ka mitmed suurklubid) ja jugoslaavlasest poolkaitsja Latezic. Viimased ostud olid poolkaitsjad Jonathan Binotto, Mirko Benin ja keskkaitsja Juarez. Binottot peeti mõned aastad tagasi Itaalias päris lootustandvaks mängumheks, kuid oma õiget vormi mees ei leidnudki, kuigi tal oli end päris mitmes erinevas klubis võimalik end tõestada. Benin on keskväljal võitlejana täitsa normaalne, kuid tehnika on tal vägagi krobeline ning selle ostu paneksin kindlasti küsimärgi alla. Juarez ei suutnud end Lecces kindlalt põhikoosseisu mängida.
Lahkusid: Ardito (Bolognasse), Bega (Triestinasse), Del Chiaro (Lucchesesse), Dundjerski (Atalantassse), Femiano (Lucchese), Gallo (Trevisosse), Olivares (Lucchesesse), Pavone (Messinasse), Pedone (Sampdoriasse), Taldo (Modenasse), Terni (Ternana), Zanini (Triestinasse)
Lisaks uutele nimekatele meestele, on meeskonna võtmemängijaks kindlasti endine Fiorentina ründetäht ja eelmine hooaeg päris korralikult Serie B-s lammutanud Luis Oliviera, olles ka Itaalia tugevuselt teise liiga parim väravakütt. Tähtsat rolli meeskonnas mängivad ka kapten Oscar Brevi ja keskpoolkaitsja Nicolas Corrent, kes vahepeal pesitses ka AC Milani hingekirjas.
Peatreener Loris Dominissini mängib arvatavasti 433-e, kus Carbone peaks mängima Oliviera ja Bjelanovici taga.
Prognoositav algkoosseis: Ferron, Gregeri, Brevi, Stellini, Tarantino; Binotto, Pecchia, Corrent; Carbone, Oliviera, Bjelanovic.
Chievo Verona
Chievo oli enne eelmist hooaega väljaspool Itaaliat täiesti tundmatu meeskond, kuid eelmisel hooajal muutus kõik, kui klubi püsis pikka aega võidukonkurentsis. Sellel hooajal läheb Chievol kindlasti väga raskeks, sest mitmed võtmemängijad on lahkunud.
Suurimateks kaotusteks olid kindlasti ründaja Corradi ja eriti Christian Manfredini, kes tegi eelmine ka oma debüüdi Itaalia koondise eest. Vahepeal räägiti ka ründaja Massimo Marazzina müümisest Juventusele, kuid Itaalia suurklubi otsustas viimasel hetkel valida hoopis AC Parma täpsusküti Marco Di Vaio kasuks. Nüüdseks on mees kirjutanud alla ka juba uuele lepingule.
Uuteks tähtsamateks mängijateks on Chievol kasutada endine Venezia poolkaitsja Ivone De Franceschi ja Fabio Firmani. Lisaks ühines vabaagendine klubiga veel endine Udinese ja AC Milani staar Oliver Bierhoff, laenuga liikus Veneziast kaitsev poolkaitsja Daniel Andersson, samuti endine Rooma Lazio vasakkaitsja-poolkaitsja Emanuele Pesaresi. Bolognast hangiti väga noor ja andeks Björn Runström, kuid vaevalt, et tema sellel hooajal veel palju väljakule saab. Kõrgelt hinnatud Anderssonil võib aga põhikoosseisu pääsemisega raskusi tulla, sest keskpoolikus on Chievol võtta ju Simeone Perrotta ja kapten Eugenio Corini, kes mõlemad, eriti Corini, olid eelmisel hooajal väga head.
Omaette küsimus on Chievo paremäär Eriberto, kes jäi teatavasti valepassi kasutamisega vahele. Hetkel viibib mees Brasiilias, kus käimas on kohtuprotsess. Ei tea, kas poolkaitsja enam kunagi Chievo eest mängida saab. Välistatud pole ka mitmeaastane vanglakaristus. Klubi olevat teatanud, et toetab patustajat igati.
Chievo Verona peatreener mängib Itaalia treeneri kohta vägagi ründavat ja lahtist jalgpalli ning eelistab arvatavasti traditsioonilist 442-te kahe kaitsva pooliku ja kahe ründava äärepoolkaitsjaga.
Prognoositav algkoosseis: Lupatelli; Moro, D\'Anna, D\'Angelo, Lanna; Eriberto, Corini, Perrotta, De Franceschi; Cossato, Marazzina
Empoli
3 aastat tagasi mängis Empoli veel Serie A-s, seejärel saabus aga suur langus ja ei jäänud palju puudu, et klubi oleks Serie C-sse kukkunud. Eelmisel aastal peale treener Silvio Baldini ametissemäärarist on meeskonna vorm ülesmäge liikunud. Mitmed võtmemängijad on Empolist viimasel ajal lahkunud. Parimaks näiteks oleks Itaalia U21 tähe Massimo Maccarone müük Middlesbroughsse, kes oli noore andeka edurivimehe eest nõus välja käima 6 miljonit naela, poolkaitsjad Bresciano ja Marchionni ühinesid Parmaga.
Mõned andekad mängumehed suutis Empoli siiski oma rivistuses hoida, ja mis kõige tähtsam, tuua klubisse sisse ka mõned Serie A kogemusega mehed. Piacenzast hangiti noor Brasiilia ründaja De Oliveira Amauri, keskkaitsesse toodi noort verd, värvatees Ternanast Itaalia U21 koondisse kuuluva Stefano Lucchini. Suurima staarina toodi meeskonda eelmisel hooajal ebaõnnestult mänginud kuulus vasakäär Ighli Vanucchi. Kuigi mees on viimastel aastatel olnud vägagi ebastabiilne, on siiski tegu päris talendinka jalgpalluriga. Suudab mees Empolis oma noorusaastate vormi leida? Lisaks hangiti Atalantast taaskord oma rivistusse ründaja Luca Saudati, tema hakkab kõigi eelduste kohaselt mängima ees üksiki ründajana, mis tähendab, et seni klubi esiründajaks olnud Tommaso Rocchi jääb vahetusmeeste pingile.
Empoli koosseisu kuulub veel selline huvitav mees nagu Francesco Lodi. Lodi on ülitalendikas keskpoolkaitsja, kes särtsatas korra 16-aastaselt, kuid hiljem pole mees enam palju platsile saanud. Lodist olid huvitatud näiteks Torino Juventus ja Parma, kes oli mehe ostmisele vahepeal päris lähedal.
Peatreener Baldini lemmikformatsioon on 4-5-1, kuhu kuuluvad kaks kaitsvat poolkaitsjat ja kolm selgelt ründavamat jalgpallurit. Meeskonna mängujuht on kogenud Massimiliano Cappellini, kes on väga hea söötja ja tuntud oma täpsuse ja väljakunägemise poolest, kuid 31-aastase mehe miinus on tema füüsiline vorm, eelkõige kiirus.
Prognoositav algkoosseis (4-2-3-1): Berti; Cupi, Lucchini, Cribari, Belleri; Giampieretti, Grella; Grieco, Cappellini, Di Natale; Saudati.
Inter
Inter on teinud mõned suurepärased mängijavangerdused, mille abil loodetakse sel aastal taaskord Euroopat vallutama minna.
Palju kära tekitanud Ronaldo lahkus, vastu tuli argentiinlane Crespo. Parmast hangiti sagedane vigastustemees Matias Almeyda. Eelmine hooaeg möödus mehel ebaõnnetähe all, eks näis, kas mees suudab leida oma kolme aasta taguse vormi. Põhikoosseisu pääsemine saab Almeydal olema väga raske, sest klassiga ja eelisjärjekorras kaitsvaid poolikuid on Interil teisigi. Kaitset tugevadati kohe mitme mehega, kui Seedorfi asemel sai Inter rivaaklubilt Milanilt vastu Francesco Coco, keskkaitsesse toodi Parmast Fabio Cannavaro ja väga kõrgelt hinnatud paraguailane Carlos Gamarra.
Raske on öelda, milline võiks Interi koosseis tuleval hooajal välja näha. Vahepeal oli nii Itaalia kui ka rahvusvahelises meedias palju juttu selle üle, kas Cuper eelistab mängida 352-e, mis võib-olla klubi koosseisu arvestades väga hästi sobiks, või siis traditsioonilist 442-e. Praeguseks paistab olevat aga selge, et Inter alustab kolme keskkaitsjaga.
Kaitseliini keskel peaks mängima selle hooaja suurim ost Cannavaro, üheks Itaalia Serie A kiireimaiks kaitsjaks peetav Ivan Cordoba ning kahele suhteliselt lühikesele, kuid kiirele ja tehnilisele mehele täienduseks pikk ja õhuvõitluses eriti tugev Marco Materazzi. Paremal äärel on koht kindel argentiinlasel Javier Zanettil, vasakul, kui just Dalmati tema mitteeelistatud vasakul äärel ei eelistata, peaks pallima Francesco Coco. Keskpoolkaitse on Cuperil aga paras dilemma. Arvatavasti alustavad seal Luigi Di Biagio ja Cristiano Zanetti, kuid kui argentiinlane tunneb, et poolikusse oleks vaja enam loovust, on ju alati võimalus põhikoosseisu lükata prantslane Sebastian Dalmat. Interi skeem puhast mängujuhti ette ei näe, seepärast alustab nii öelda kolmanda ründajana uruguailane Alvaro Recoba. Arvatavasti antakse Recobale päris suur vabaduses liikumiseks, sest on teada, et mees armastab mängida just äärtel. Edurivis Christian Vieri ja tema kõrval Hernan Crespo.
Prognoositav algkoosseis (3-5-2): Toldo; Cannavaro, Materazzi, Cordoba; Zanetti, Di Biagio, Dalmat, Coco, Recoba; Vieri, Crespo.
Juventus
Juventus valitseva Itaalia meistrina pole sel hooajal olnud mängijateturul nii võimutsev kui kanged konkurendid. Suurim üllatusost saabus äsja enne transfer-deadline’I lõppu, kui AC Parmast osteti 21 miljoni naela eest Marco Di Vaio. See seab aga Lippi raske valiku ette, keda ees ründes mängitada.
Kaitseliini toodi tugevdama Napolist mitmekülgne Dario Baccin ja Bolognast keskkaitsja Salvatore Fresi. Paraku on see aga praktiliselt 100 protsenti kindel, et kumbki neist tuleval hooajal Bianconeri põhikoosseisu ei kuulu. Veronast osteti hea hooaja teinud äärepoolkaitsja Mauro Camoranesi, ka tema algkoosseisukoht on vägagi kahtlane. Perugiast toodi pingisoojendajaks veel kaitsev poolkaitsja Baiocco, samast klubist veel enam-vähem sama positsiooni mängiv noor 21-aastane Manuele Blasi.
Matteo Brighi, eelmisel hooajal Bologna eest ja ka pre-season mängudes päris head minekut näidanud poolkaitsja, laenati Di Vaio-tehingu käigus kaheks aastaks. Enzo Maresca siirdus aastaks Piacenzale, seda samuti laenu alusel, Nicola Amoruso liitus vabaaegendina Perugiaga. Lisaks pidavat üks väga huvitav noor mängumees olema kuulsa Matteo vend Marco Brighi. Marco on kõigest 18 aastat vana ja mängib kaitsjat poolkaitsjat, tema hangiti vähetuntud Rimini jalgpalliklubist.
Juventuse koosseisu kohta on rahvusvahelises meedias liikunud vägagi vastakaid arvamusi. Üks suur küsimärk on Mr. Edgar Davids. kes on avalikult teatanud, et soovib Juventusest lahkuda, teada on ka see, et ta ei kuulu just treener Marcello Lippi lemmikmängijate sekka, mida tõestasid ilmekalt ka hooajaeelsetes mängudes sagedased pingipeal istumised.
Di Vaio tulekuga teravnesid veelgi võitlus ründekohtade pärast. Kas see tähendab seda, et Del Piero hakkab mängima poolkaitses. Teame ju kõik, et seda ta ei armasta. Ka mitmed fännid on jaganud arvamust, et nii kõrgeklassilise ründaja toomine Juvesse oli suhteliselt mõttetu tegu, sest tahes-tahtmata jääb üks neljast edurivitähest (Salas, Trezeguet, Del Piero ja Di Vaio) mitte-eelistatud olukorda. Samas oleks 3 ründajaga mängimine aga vägagi riskantne, eriti veel nüüd, kus Trezeguet on mitu kuud vigastatud. Seni Juventuse hingekirjas pesitsenud Marcelo Zalayeta on kinnitamata andmetel ühinenud laenulepingu alusel Sevillaga.
Kui eeldada, et Juventus mängib talle tavalist 442-e või siis 4312-e, võiks koosseis välja näha selline:
Buffon; Pessotto, Montero, Tudor, Thuram; Zambrotta, Davids, Tacchinardi, Nedved; Del Piero, Trezeguet.
Samas võib kaitseliinis väga vabalt algkooseisu pääseda näiteks Itaalia koondislane Mark Iuliano ja tõugata sealt välja kas siis Pessotto ja miks mitte ka Tudori. Kui aga tõesti otsutatakse kasutada kolme ründajat, siis arvatavasti liiguks Del Piero Trezegueti ja Di Vaio taha ning Davids lendaks põhikoosseisust välja.
Lazio
2000. aasta Itaalia meistri vorm on kahtlane, lahkunud on mitmed tähtmängijad, võrdväärseid asendusi pole sisse tulnud. Müüdud on kaks meeskonna suurimat staari: ründaja Hernan Crespo ning kaitsja, klubi kapten ja hing Alessandro Nesta.
Paljud on süüdistanud klubi presidenti Sergio Cragnottit ebaadekvaatses klubi finantsjuhtimises, samas tuleb ka temast mingil määral aru saada, ja nagu ta ise on toonitanud, et kahe tähtmängija müük tulevnes klubi üliraskest finantsolukorrast. Usun, et kui Crespo kaotusest suudetakse veel mingitmoodi üle olla, kuna vabaagendina ühines ju ometi klubiga endine Fiorentina legend Enrico Chiesa, siis Nesta asendamine saab olema väga raske ja keskkaitses Jaap Stamile head partnerit ei suudeta leida.
Millised on siis peatreener Roberto Mancini valikuvõimalused? Kindlasti portugallane Fernando Couto ja itaallane Francesco Colonnese. Vaevalt, et mees viimasel ajal väga ebastabiilselt esinenud jugoslaavia tähte Sinisa Mihajlovici usaldab. Äärekaitses peaks mängima Paolo Negro ja Juan Pablo Sorin vastavalt paremal ja vasakul.
Poolkaitses on Lazios häid mehi küllaga, samas on Mancinil ka kindlasti mitmeid probleeme, mis lahendamist vajavad:
a) Stefano Fiore. Tema puhul on küsimus, kas vasakäär või ründav keskpoolkaitsja. Fiore on oma parimad mängud mänginud just ründava poolkaitsjana, tuletades meelde kasvõi 2000. Aasta EM-I Hollandis ja Belgias. Samas oli Stefano koht eelmise hooaja Lazio-skeemis just vasakpoolkaitses.
b) Fabio Liverani. Ülimalt talendikas mängija, paberi peal kaitsev poolkaitsja. Samas lisab Liverani peale hea kaitsemängu meeskonnale veel teistest kaitsvatest poolkaitsjatest silmnähtavalt parema väljakunägemise ja täpsemad söödud, samuti loovuse, mis näiteks Giannicheddal praktiliselt puudub. Paraku ei vastanud Liverani eelmisel hooaja peale suurepärast Perugia-aastat klubi ootustele ning see võibki talle seda hooaega arvestades kurjalt kätte maksta.
c) Diego Simeone. Tema puhul kritiseeritakse eelkõige just argentiinlase suhteliselt kõrget vanust ja seda, et ta ei jõua 90 minutit lõpuni pingutada. Simeone kasuks räägib poolkaitses aga kindlasti tema tunduvalt parem söödutäpsus kui Giannicheddal.
Poolkaitses on algkoosseisukoht kindel vaid jugoslaavlasel Stankovicil, kes võib põhimõtteliselt mängida nii parem kui ka vasakul äärel, kuid vajaduse korral ka keskel. Ründes peaks alustama Claudio Lopez ja uus poiss Chiesa. Aga kui üks neist ebaõnnestub, mis on suhteliselt tõenäoline, siis on alati võimalus kasutada ka Simone Inzaghit, kes oma vennast Filippost tunduvalt tehinilisem ja parema löögiga mängumees.
Prognoositav algkoosseis (4-4-2): Peruzzi; Sorin, Stam, Couto, Negro; Stankovic, Simeone, Liverani, Fiore; Lopez, Chiesa.
Modena
Modena ei ole juba mõnda aega Serie A-s mänginud ning võib juba kohe ära öelda, et sellise koosseisuga sinna püsimajäämine on praktiliselt võimatu, kuid nagu me teame, on üllatusi juhtud, ilmekaks näiteks kasvõi Chievo Verona eelmise hooaja mäng.
Itaalia väikeklubi on Serie A tarvis müünud maha mõned noored mängijad, toonud sisse aga kogemusi. Suurim ost on endine Como ründaja Carlo Taldo. Taldo on oma pika kasvu tõttu päris hea just õhuvõitluses, kuid samuti ilmestavad mehe mängu korralik väljakunägemine ja täpsed söödud. Taldo partneriks peaks ründes saama Andrea Fabbrini, kes mängiks siis ettenihutatud ründajana, kellele palle jooksupeale antakse. Vahetusest oleks võtta veel Diomansy Kamara ja Giacomo Ferrari.
Teised tähtsad ostud oli Udinesest keskkaitsja Marco Zamboni, kes lisab meeskonnale kindlasti rohkesti Serie A kogemust, samuti noor Alessandro Zamperini, Roma noortesüsteemi produkt, kellel põhimeeskonnas läbi lüüa ei õnnestunudki.
Peatreener Giovanni de Blasi eelistab mängida kolme keskkaitsjaga, mehe formatsiooni kuulub ka mängujuht, kelleks saab klassikaline #10 Rubens Pasino. Kaitseliiin on Modenal kogenud ning täiesti arvestataval tasemel. Sinna peaksid kuuluma 32-aastane Mauro Mayer, 3 aastat vanem Roberto Cevoli ning juba eelpool mainitud Marco Zamboni. Ei usu küll, et noorel Zamperinil õnnestub temast kümme aastat vanemate ametivendade käest algkoosseisukoht endale näpsata. Wing-backidena on De Blasil kasutada Jacopo Balestri ning Nicola Campedelli. Keskpoolikus on tähtis roll oskuslikul pookaitsjal Milanettol.
Klubi väravasuul seisab 39-aastane Marco Ballotta, kelle mänguvorm on suur küsimärk. Samas oli mees eelmine aasta nii mõnelgi korral päris normaalne.
Arvan, et Modena enam järgmine hooaeg Serie A-s ei mängi.
Prognoositav algkoosseis (3-4-1-2):
Ballotta; Mayer, Cevoli, Zamboni; Campedelli, Albino, Milanetto, Balestri; Pasino; Fabbrini, Taldo
Parma
Peale äärmiselt ebaõnnestunud hooaega loodetakse sel aasta kindlasti Parmast enamat, ja tuleb tõesti tunnistada, et nende kooosseis võimaldab tunduvalt paremat liigakohta kui eelmisel hooajal.
Parmal on noor koosseis ja ilma suurte staarideta. Meeskonna põhikoosseisu moodustavad 21-24-aastased noored, erandiks vaid 34-aastane veterankaitsja Antonio Bennarivo.
Parma suurim kaotus oli kindlasti ründaja Marco Di Vaio, kelle uueks koduklubiks sai Juventus. Samas maksti 10 miljonit noore Adrian Mutu eest, kellest loodetakse Di Vaiole võrdväärset asendust. Tegelikult on tegemist kahe erineva jalgpalluriga: kui Di Vaio on puhas striker, kes on kiire ja lööb palju väravaid, siis Mutu mängib pigem teist ründajat, väravaid ta nii palju ei löö, kuid on minu arvates tunduvalt oskuslikum ja parema tehnikaga kui Di Vaio. Paraku võib Di Vaio lahkumisega tekkida olukord, et pole mängijat, kes suudaks Mutu täpsed tsenderdused väravateks realiseerida. Selles mõttes on minulgi väike kahtlus, et kas Mutu üldse Parma mänguplaani sobib.
Teine tähtis uus mängija on meeskonnas noor poolkaitsja Matteo Brighi. Esialgu ühines Brighi Parmaga kõigest laenulepingu alusel, kuid juba räägivad kurjad keeled, et Parma oleks huvitatud ka mehe lõplikust soetamisest. Brighi on tegelikult sellepoolest ääretult huvitav mängija, et ta on võrdselt tugev nii kaitses kui ka ründes, meenutades kindlasti mingil määral Lazio Fabio Liveranit või siis AS Roma poolkaitsjat, endist FC Barcelona legendi Pep Guardiolat. Laenulepingu alusel ühines klubiga veel ACM-ist noor Massimo Donati, kes on mängutüübilt samuti Brighiga suhteliselt sarnane.
Kolmas, võib-olla pikemas perspektiivis isegi kõige kasulikum ost tuli aga hoopis Bresciast. Mehel nimeks Daniele Bonera. Bonera on tõesti ülitalendikas kaitsja, kes võib mängida nii kesk- kui ka vasakkaitses ning on äratanud võrdlusi isegi AC Milani kapteni Paolo Maldiniga.
Üheks hooajaks vahetasid Brescias ja Parmas kohad vastavalt Emanuele Filippini ja Matuzalem. Filippini kaotus oli väga suur löök just Bresciale, kuid vaevalt, et mees suudaks midagi väga erilist Parmale juurde anda, sest tegelikult on tegemist ju mängijaga, kelles midagi väga erilist ei ole. Mitte, et ta halb mängija oleks…ei, seda kindlasti mitte. Filippini on mees, kes rügab kõvasti, kes ei anna kunagi alla, ka kiirus on tal hea. Aga samas on ka Parma vaatevinklist selline vahetustehing igati loogiline, sest Matuzalem, Brighi, Donati oleks olnud kõik liialt ühesugused. Samasse klubisse, Bresciasse, liigub üheks hooajaks laenu alusel ka jällegi üks kaitsev poolik, sedakorda Stephan Appiah. Appiah erineb oma kaaslastest sellepoolest, et on tunduvalt võitluslikum ja lõhkuva poolikuna kasulikumgi, kuid samas ründes ta suurt midagi juurde ei anna.
Kui rääkida formatsioonist, mida võiks peatreener võiks kasutada, siis on seda väga raske ennustada.
Üks võimalus oleks traditsiooniline 442, kus äärekaitses alustaksid Aimo Diano ja Antonio Bennarivo, kellele mõlemale meeldib suhteliselt palju rünnakule kaasa minna, keskele jääks siis Bonera ja Ferrari.
Neljamehelise poolkaitseliini moodustasid Marchionni, Brighi, Lamouchi ja Nakata, kes peaks sel juhul mängima äärel, kus tema kasutegur on tunduvalt väiksem. Samas võidakse ju Nakata lükata keskele ja Lamouchi vasakule äärele, kus ta samuti mängida võib.
Ees ründes Adriano ning Mutu, kes mängiks oma brasiillasest ametivennast tükkmaad tagapool. Kui rääkida Parma probleemidest, siis minu arvates puudub neil üks korralik puhtamoeline vasakäär. Ei Nakatale ega Lamouchile pole see eelistatud koht, loomulikult võidakse vajaduse korral kasutada ka Brescianot, kuid see on siiski suht-puht väheusutav.
Samas võidakse 442 asemel hakata kasutama ka 4312-e, mis annaks Nakata mängujuhirolli. Siis hakkaks Brighi mängima vasakpoolse poolkaitsjana.
Prognoositav algkoosseis (442): Frey; Diana, Bonera, Ferrari, Bennarivo; Marchionni, Nakata, Brighi, Lamouchi; Mutu, Adriano.
Usun, et Parma võib hea mängu korral võidelda parimal juhul Meistrite Liiga koha eest, Scudettot nõuda oleks sellelt meeskonnalt veel liig, kuigi potentsiaali peitub neis kõvasti.
Perugia
Perugia suutis eelmine hooaeg liigasse püsima jääda, kuid uuele hooajale minnakse vastu kõvasti nõrgendatud koosseisus.
Väga suur kaotus oli 27-aastane poolkaitsja Davide Baiocco, kes tuleval hooajal hakkab palllima Juventuse eest, sama klubiga ühines ka 6 aastat noorem Manuele Blasi. Mõlemad olid Perugia keskväljal ühed võtmefiguurid, kellele asendust hetkel klubi nimekirjas leiduvate mängijate seast kindlasti ei leita.
Kolmas ülisuur kaotus oli kreeklasest keskkaitsja Trainos Dellas, kes hakkab tuleval hooajal pallima AS Roma eest. Dellas tegi eelmisel hooajal Perugia eest tõesti väga ilusa hooaja ning võib vabalt mahtuda ka pealinna klubi algkoosseisu. Lahkusid ka kaitsja Salvatore Monaco ning keskpoolkaitsja Claudio Paris.
Uute meestena ühines Juventusest ründajad Nicola Amoruso ja Andrea Caracciola ning kaitsja William Viali . Ükski teistest ostudest ei tohiks vähemalt eelarvamuste põhjal klubi põhimeeskona mahtuda.
Perugiat juhib peatreener Serse Cosmi, kes on päris kiiresti omandanud hea ilusat jalgpalli viljeleva mehe kuulsuse. Ja tõepoolest, Cosmi ei rõhu liialt kaitsele ja annab mängijatele ka suhteliselt suure liikumisvabaduse. Cosmi eelistab päris omapärast 3-5-2 skeemi, kuhu ei kuulu ühtegi ettenihutatud poolkaitsjat, küll aga kaks teravat wing-back\'i, kelleks on Mauro Milanese ja Ze Maria, kes oli vahepeal päris lähedal Juventusega ühinemisele. Väravasuul peaks seisma Roda Kerkradest hangitud Kalac. Keskväljal omab ülitähtsat rolli Roberto Baronio, kes hangiti sel suvel laenulepingu alusel SS. Laziost.
Prognoositav algkoosseis: Kalac; Di Loreto, Milanese, Sogliano; Ze Maria, Blasi, Baronio, Tedesco, Grosso; Amoruso, Vryzas
Piacenza
Nagu teame, on hetkel Itaalia klubidel tõsised rahaprobleemid, ei saa mainimata jätta, et ühes kõige raskemas olukorras on kindlasti Piacenza jalgpalliklubi, seda tõendavad ilmekalt ka suvised mängijaliikumised.
Toimus ka treenerivahetus, varem klubi suhteliselt edukalt juhendanud hr. Novellino, uueks bossiks sai Andrea Agostinelli, kes eelistab suhteliselt distsiplineeritut ja traditsiooniliselt jalgpalli.
Klubist lahkus umbes 9-10 mängijat, mõned vägagi tähtsad. Suur löök on kindlasti ründaja-ründava pooliku Vincenzo Sommese lahkumine, samuti lahkusid võtmemängijatest poolkaitsja Carmine Gautieri ja brasiillane Matuzalem, seda siis vastavalt Atalantasse ja Parmasse. Enam ei pesitse klubi nimekirjas ka Poggi, Ambrosetti ja Statuto nime, kes minu andmete järgi on vabaaegent ning pole endale uut koduklubi leidnud.
Kui vaadata sissetulnud mängijaid, siis võib veenduda, et seal pole tegelikult ühtegi nn. õiget ostu - kõik mehed on hangitud laenulepingu alusel.
Niisiis lisandusid meeskonna nimekirja järgmised nimed:
Maresca Juventusest
Gurenko Parmast
Montano Parmast
Marcolin Sampdoriast
Mangone Bresciast
Riccio Anconast
Eriti tasuks uutest mängijatest silma peal hoida noorel Enzo Marescal, kelle näol on tõesti tegu väga hea poolkaitsjaga, samas vaatamata erinevate väiksemate klubide püüdlustele Juventus meest lõplikult müüa ei taha ning on nõus vaid väljalaenamisega.
Väga huvitav mees Johannier Montano - ülimalt talendikas kolumbialane, kelle Itaalia-karjäär pole seni veel hoogu sisse saanud, kuigi potentsiaali mehes on ja miks mitte ei võiks ta tuleval hooajal Piacenza põhikoosseisu kuuluda.
Marcolin on siuke mees, kelle vorm on suur küsimärk, sest viimased aastad Sampdorias pole mees oma kunagiste aastate vormi näidanud. Mangone ja Guerenko mängivad arvatavasti oma koha enam-vähem korralikult välja. Kaitse tugevnes nende kahe mehe tulekuga kindasti. Riccio, ründaja, hakkab arvatavasti mängima paremal äärel, kuigi ega ta seal vist väga pallida ei armasta.
Tänu ebaõnnestunud mängijavanderdustele tundub, et Piacenzal on selle hooaja Serie A üks kõige nõrgemaid koosseise, klubi vankrit peaks vedama hakkama värvakütt Dario Hubner, kes on võimeline hooajal oma tavapärased 20 palli sisse kõmmutama.
Prognoositav algkoosseis (4-3-1-2) : Guardalben, Cardone, Lamacchi, Mangone, Gurenko; Riccio, Di Francesco, Maresca; Montano; Hubner, Caccia
Reggina
Peale aastapikkust vaheaga on Reggina tagasi Serie A-s. Ja hoidke alt, sest nad on tugevad. Tõepoolest, klubi on tugevdatud mitmete suurpäraste mängumeestega. Neil on ka uus peatreener Bortolo Mutti, seni meeskonda juhendanud Colombast sai \"isiklikel põhjustel\" Napoli peatreener.
Suurim ja tähtsaim ost oli kindlasti, üllatus-üllatus, Jaapani Roberto Baggio, Shunsuke Nakamura, kelle ostusele oli vahepeal isegi Real Madrid Uskuge mind, need võrdlused Itaalia jalgpallilegendiga pole asjatud. Nagu Baggio, on ka Nakamura suurepärase tehnika ja fantastiliste söötudega mängija, äramärkimist väärib veel loomulikult mehe hea triblamisoskus. Hooajaeelsetes mängudes on Nakamura ainult tõestanud seda, et kuulub jalgpallimaailma paremikku.
Teine tähtis uus mees klubis on endine Brescia väravavaht Luca Castellazi. Samas on Brescia poolpealt vaadatuna Castellazi müük arusaadav, sest nendega ühines ju Ipswich Townist Matteo Sereni, lisaks on Brescial ju veel veteran Pavel Srnicek.
Oma tagasituleku klubisse teeb ründav kaitsja Bruno Cirillo, kes on ka varasematel aastatel Reggina eest mänginud, kui aga mees ühines Interiga, hakkas kõik viltu kiskuma, niisiis on mehe vorm mõnevõrra kahtlane.
Kui Reggina kaitseliinist, siis seda peavad mitmed spetsialistid Reggina nõrgimaks lüliks. Eriti kaheldakse keskkaitsjas Ivan Franceschinis, kes vist päris Serie A tasemel meel olegi. Samas Jorge Vargas, tema partner keskkaitses, on igati hinnatud ja tunnustatud mees.
Poolkaitse on Regginal hea, sinna peaks kuuluma liin Vicari-Paredes-Mamede-Nakamura, samas võib Mamede asenduda ka juba Reggina legendi Francesco Cozzaga, kes vabatahtlikult talle palju kuulsust toonud #10-e uuele tähele Nakamurale usaldus. Välistatud pole ka see, et Nakamura mängiks keskel, kuid see on pigem suht väikese tõenäosusega, sest häid keskpoolikud leidub Regginal teisigi, nt. (Ricardo) Veron ja noor brasiillane Mozart.
Ründeliinis on kindel paar Savoldi-Dionigi, kes mõlemad on näidanud, et oskavad väravaid lüüa. Vahetusvariandina kindlasti Albaania kuulsaim jalgpallur Erjon Bogdani ja David Di Michele.
Nagu olete juba aru saanud, kasutatakse eeldatavalt 442-e, kus suur osa on ka ründevatel äärekaitsjatel kelleks oleks siinkohal Cirillo ja Morabito
Prognoositav algkoosseis (4-4-2): Castellazi; Jiranek, Vargas, Franceschini, Morabito; Paredes, Mamede, Nakamura, Cozza; Savoldi, Dionigi
AS Roma
Njah, Roma - dream team? Kui peaksin valima meeskonna, kellel oleks minu arvates parim võimalus konkureerida Scudetto pärast, oleks see just Roma. Kui vaadata meeskonna koosseisu, siis ei märka seal tõesti ühtegi nõrka kohta, tõsi, mõned väikesed kahtlused käivad klubi väravavahtide ümber, kuid minu arvates täiesti alusetud.
Alustame siis uutest mängijatest.
a) Dellas - kreeklasest tugev keskkaitsja, kes on eriti hea õhuvõitluses ning mängis väga hea hooaja Perugia eest. Paraku on Dellase üks tema põhimuredest just kiirus, mis tal kahjuks niivõrd kõva ei ole. Ka esimestes kontrollkohtumistes on mees olnud suhteliselt ebakindel, kuid eks näis, vast jõuab end koguda.
b) Guardiola - endiselt üks maailma parimaid kaitseorientatsiooniga poolkaitsjaid, saab näha, kuidas mees Roma mänguskeemi sobib, igatahes pidavat Capellol Pepiga suured plaanid olema.
c) Luigi Sartor - hmm...toimus vahetustehing, mille käigus siirdus Parmasse vastukaubana Sebastiano Siviglia. Tegemist on umbes võrdse klassiga kaitsjatega, eeldatavalt ei tohiks Sartor Romas palju mänguaega saada.
Lahkusid Assuncao, kelle esituses võis eelmine aasta näha palju ilusaid karistuslööke, samuti keskkaitsja Zago, kes ei suutnud end klubi põhikoosseisu sisse murda. Meeste uuteks koduklubideks on nüüd vastavalt Betis ja Besiktas.
AS Roma formatsioon peaks olema selge. Cuper viljeleb väga suure tõenäosusega skeemi, kuhu kuuluvad 3 keskkaitsjat, 2 wing-backi, 2 keskpoolikut, Francesco Totti ning 2 ründemeest. Klubi väravasuul seisab Antonioli, kuigi kindlasti ei taha maha kanda ka Pelizzolit, kes juhul, kui klubi esiväravavaht end väga heast küljest ei näita, kindlasti hooajal normaalselt mängida saab. Kaitseliinis paistab olevat kõik selge: Dellas, Samuel ja Panucci. Spekuleeritakse ka Zebina algkoosseisu lülitamise üle, toodes põhjuseks, et mees on Dellasest silmnähtavavalt kiirem; kiirem võib ta tõesti olla, kuid kaitsetegevuses on Zebina päris sageli saamatu ning teeb palju vigu. Vähemalt nii oli see eelmine hooaeg. Äärtel tavapäraselt Cafu ja Candela. Keskel siis Emerson ja Guardiola. Tommasi, kes kaks hooaega tagasi särtsatas, pole viimasel ajal enam nii head minekut näidanud ning jäetakse tõenäoliselt vahetusmeestepingile. Lisaks Tottile veel ründes Batistuta ja Montella.
Samas, nagu me teame, võib Capellol varuks olla ka üllatusi, nagu nt. Eelmisel aastal, kus vahepeal otsustas kasutada 442 skeemi. See nihutaks Totti teiseks ründajaks ja ainsaks puhtaks strikeriks jääks ette Batistuta. Mõttetu oleks Montella-klassiga meest pingil hoida.
Romas on tegelikult veel üks väga andekas noor mängija, kellest arvatavasti enamik spordisõpru juba nüüdseks kuulnud on. Jah, tegemist on Antonio Cassanoga, keda peetakse isegi talendikamaks kui Francesco Tottit. Raske uskuda tõesti. Cassanol on Totti võrreldes ainult parem tribling, vähemalt veel ei anna teda capitanoga võrrelda. Lisaks teevad treeneritele (seahulgas ka Itaalia U21 peatreenerile Claudio Gentilele) palju muret mehe ausalt öeldes natuke ülbe suhtumine, Cassanot kritiseeritakse ka tema ebastabiilsuse ning rohkearvuliste rikutud väravavõimaluste pärast. Eks näeme, mida noor geenius tuleval hooajal suudab.
Prognoositav algkoosseis (3412: ): Antonioli; Dellas, Samuel, Panucci; Cafu, Guardiola, Emerson, Candela; Totti; Batistuta, Montella
Torino
Torino on minu arvates selline meeskond, kes kuulub Itaalia nn. Kuldsesse keskmikku ja keda väljakukkumine ei ähvarda, kuigi eriliselt suuri oste meeskond sel hooajal teinud pole.
Üks tähtmängija siiski toodi, endine Vincenza täht Vincenzo Sommese, kes on juba esimestes mängudes näidanud väga ilusaid esitusi ning on suutnud vastase kaitsjatele oma ilusa möödamängimisokusega tõsiselt peavalu valmistada. Laenulepingu alusel naasesid rootslane Osmanovski (Bordeauxist) ja noor brasiillasest tulevikulootus, ründaja Pinga. Veneziast tuli laenulepingu alusel Torinosse noor uruguailane Federico Magallanes, kuid arvatavasti tema siiski põhikoosseisu ei pääse.
Suurima shoki valmistas meeskonnale vahest klubi eelmise hooaja parim mängija ning suurim staar Antonio Asta, kes ei nõustunud talle pakutud uuele lepingule alla kirjutama ning siirdus Bosmani määrusega Itaalia Serie B-s pallivasse Veneziasse. Täiesti arusaamatu otsus, kuna Astale tulid pakkumised ka Milaano Interist ja Juventusest, samuti mõningatelt välismaa klubidelt (Boro, Panathinaikos).
Teiseks lahkujaks on prantslasest keskpoolkaitsja Benoit Cauet, kes mängis eelmisel hoojal, nagu eelmistelgi, suhteliselt ebaõnnestunult.
Meeskonna peatreener on Giancarlo Camolese, kellel peaks olema valida kahe võimaliku süsteem vahel, st. kas 3412 või 442.
3412 formatsiooni puhul oleks libero eeldatavalt Stefano Fattori, teda toetaksid Fabio Galante ja Daniele Dell Carri. Äärtel wing-backid Gianluca Comotto ja Paolo Castellini. Mõlemad on siiski suhteliselt ründavad mängijad ja eriti kaitsetegevust ei armasta (heaks võrdluseks näiteks Brasiilia ässad Roberto Carlos ja Cafu). Keskpoolikus Simeone Vegrassola ja Diego De Ascentis, kahe ründaja taga Alessio Scarchilli (kes peaks päris sageli ka äärele liikuma) ning ees Vincenzo Sommese ja Cristiano Lucarelli. Sommese peaks mängima siiski tagapool, sisuliselt ründavat poolkaitsjat, vähemalt mängupildis tundub nii. Vahetusest oleks võtta veel Marco Ferrante ning uruguailane Federico Magallanes, kes eelmise hooaja pallis Venezia meeskonna eest.
442 skeemi puhul näeks koosseis välja järgmine: Bucci; Comotto, Fattori, Galante, Castellini; Sommese, Scarchilli, De Ascentis, Vergassola; Ferrante, (Magallanes) Lucarelli. Sel juhul siirduksid mõlemad äärepoolkaitsjad aga kaitsesse ning arvatavasti leiaks Sommese koha keskväljal ning ründes mängiks Lucarelli kõrval hoopis Marco Ferrante.
Prognoositav algkoosseis (3-4-1-2): Bucci; Fattori, Delli Carri, Galante; Comotto, Castellini, De Ascentis, Vegrassola, Scarchilli; Sommese, Lucarelli.
Udinese
Udineset Itaalia tippklubiks pidada oleks selge liialdus, samas on nad majanduslikult peale kuut (Milan, Juventus, Lazio, Inter, Parma, Roma) kindlasti ühed võimsamad, mida on klubi aeg-ajalt ikka suurostudega kinnitanud.
Sellel hooajal põhjustas palju meediakära sakslasest ründetähe Carsten Jancker, kes ühines just nimelt Udinesega, äratades sellega ka ilmselgeid võrdlusi endiste aegade kuulsuse Oliver Bierhoffiga, kes teatavasti samuti Udineses pallinud on. Paraku on juba praegu tekkinud Janckeri ostuga seoses mitmeid kahtlusi, kuna mees ei löönud eelmisel hooajal Saksamaa 1.Bundesligas ainsatki väravat ning ei suutnud peatreeneri usaldust ära teenida. Kui aga mees suudab leida oma mõne aasta taguse vormi, on ta kindlasti väga oluline täiendus Udinese niigi tugevasse ründeliini. Lisaks Janckerile, hangiti oma ridasid täiendama veel vasakjalgne kaitsja-poolkaitsja, poolakas Marek Jankulovski, kogenud keskkaitsja Nestor Sensini ning belglane Regis Genaux.
Meeskonna juhendaja on Luciano Spaletti, kes arvatavasti ehitab meeskonna mängu üles kiiretele vasturünnakule. Eriti loodetakse taanlasele Martin Jörgensenile ja Roberto Muzzile, kes võivad vastase kaitsja iga eksimuse enda kasuks kallutada. Muzzi kõrval peaks ründes alustama Jancker, päriselt ei välista aga ka Davide Di Michele osalust. Keskkaitses peaks mängima kolm meest: Bertotto, Sensini ja Sottil. Keskväljal on võtmemängijaks äärepoolkaitsja Jörgensen, kellele tõenäoliselt antakse treeneri poolt päris suur vabadus äärelt äärele liikuda.
Prognoositav algkoosseis (3-5-2): De Sanctis; Bertotto, Sensini, Sottil; Pinzi, Helguera, Pizarro, Jorgenesen, Jankulowski; Muzzi, Bierhoff
Nii see siis välja kukkus, esimene kord teha...nii et mitte liialt palju negatiivset kriitikat ;)