PDA

View Full Version : Premium liiga staadioniblogi!



atleticomadrid
17.03.19, 15:39
Sai ju lubatud, eile sai alustatud!
Foorumlane atleticomadrid, see tähendab mina, on otsustanud oma isekuses käia läbi kõik Premium liiga 10 kodustaadionit hooajal 2019 ja otsustanud sellest enneolematust kogemusest ka mõne sõnaga kirjutada.
Sõidame!

atleticomadrid
17.03.19, 15:40
Tervitusi jalgpallihulludele!
Juba paar aastat on peas olnud mõte võtta tõsisemalt ette kohaliku jalgpalli kõige kõrgem tase ja seda mitte mugavalt teleri vahendusel või kodulinna klubi Pärnu mänge külastades vaid minnes otse sündmukohale! 10 klubi, 10 kodumängu, 10 erisugust staadionit üle Eesti! Et hooaeg on pikk ja sisaldab väga eriilmelisi kohtumisi väga erinevates ilmastikutingimustes leidsin, et ka minul pole mõtet suveilmu ootama jääda. Lumehanged, paar kraadi sooja ja vihm(kui veab!) on Premium liiga alguse lahutamatuks osaks!

Kes mängib?
JK Tallinna Kalev - Narva Trans.
Kodumeeskonnaks on Tallinna jalgpallihierarhias end neljandaks jõuks lugev Tallinna Kalev. Ajalootund selle klubi käsitlemisel võiks kujuneda lehekülgede pikkuseks, sest tegemist on vanima senini teguteva jalgpalliklubiga Eestimaa pinnal! Aastal 1911 loodud Kalev on tulnud kahel korral Eesti meistriks ning korra karikavõitjaks. Neid hiilgavaid aegu nautis klubi "kuldsel" Pätsu ajal. Kalevi tegutsemine jätkus ka okupatsiooni ajal, osaleti Nõukogude liidu meistrivõistlustel ja ENSV meistrikuld tuli aastal 1955. Ent jalgpallielu üleüldine hääbumine ja marginaliseerumine Eesti NSV-s viis kaardilt ka kuulsurikka ajaloo ja kogemustepagasiga Kalevi ning taaskord tekkis see nimi kohalikule tasandile tagasi aastal 2002.
Sel sajandil on klubi kõikunud esiliiga ja kõrgliiga vahel ning saavutanud parima positsiooni hooajal 2007, olles 6. kohal.
Aga tuleme tänasesse päeva tagasi! Klubi veavad kaks meie jalgpalli vaieldamatut suurnime, Joel Lindpere ja Ragnar Klavan ning punti on võetud ka kolmas hästi tuntud sinisärk - Aleksandr Dmitrijev. Viimase hooleks on peatreeneriamet ning selles ametis on mehel käsil alles päris esimene hooaeg.
Kalevi klubi nagu näha on täis noorusliku energiat ja noorus valitseb ka platsil, kus keskmine iga kerkib vaid natuke üle 20 aasta.

Staadion.
Legend räägib, et üks õige eestlane on käinud vähemalt korra elus laulu ja tantsupeol ja ühes sellega on tõene fakt, et õige eestlane on seega külastanud ka Tallinna Kalevi kodu. Justnimelt Kalevi keskstaadion ja selle spordikompleks on ajaloolise jalgpalliklubi südameks.
Kes on käinud, see teab, et arhitektuuriliselt meenutab paik pigem mõnda Lõuna-Euroopa vanakooli jalgpallistaadioni, oma jooksuradade, hiiglasliku ovaali ja katuseta tribüünidega. Ehitatud 1955 ja mahutavusega 12 000 silmapaari omab seegi samaväärselt rikkaliku ajalugu, kui tema murul mängiv jalgpalliklubi.
Kurvastama peavad aga need, kes end juba kujutavad, märjukese tops peos ja ajaloo õpetlik hõng ninasõõrmetes, järgmisel Kalevi kodumängul istumas. Nimelt on Tallinna linn võtnud plaani staadion rekonstrueerida ning kuidas, mis mahus ja mis ajaks täpselt kõik valmib pole veel päris selge ka vuntsidele endile linnavalitsuses. Seniks tuleb läbi ajada kohe samas kõrval asuva kunstmuru väljakuga, mille kõrvale on kohandatud tribüünid, puhvet, teadustaja ala ja kõik muu vajalik. Asupaik on mugavalt kesklinnas ning ligi pääseb mugavalt nii jalamees, kui autojuht.
Staadionil on ka abihoone/riietusruumid mis tähendab, et WC-s ei pea käima vanas heas TOI TOI plastkuubikus ja hea õnne korral võid sisenedes/väljudes kokku põrgata ka näiteks kodumeeskonna superstaari Kevin Rääbisega! Makske palju tahate aga näiteks Old Traffordil sellist võimalust ei tule!

Kogemus.
Tallinna Kalev on tänavusel hooajal käivitanud helde projekti nimega Suur Mäng ja see näeb ette piletiraha asemel hoopis annetuse küsimist. Igaüks valib ise piletiraha suuruse, olgu selleks euro või siis sada ning kogu tulu läheb SOS Lasteküla toetuseks. Omaltpoolt lisab igale piletile veel 50 senti ka Coolbet, Kalevi peasponsor.
https://scontent.fhen1-1.fna.fbcdn.net/v/t1.15752-9/54521121_524585921402322_754193340894806016_n.jpg? _nc_cat=104&_nc_ht=scontent.fhen1-1.fna&oh=1c10bfd49ebbf9626802cc4b3afe3004&oe=5D17D5D7
Toitlustuse poole pealt ei saa kuidagi kurta, pakuti grillvorsti, chipse, küüslauguleibu, isegi pannkooke! Õlu, siider, kohv ning tasuta tee!
Väga tähelepaneliku detailina hoolitsetakse mängule tulnu eest ka muul viisil: soe bleed, vahtkummist istumisalus, vihmavarjud! Need kõik on pealtvaatajale mängu ajaks tasuta ja suurepärane idee arvestades märtsikuule iseloomuliku ilmastiku! Mängu eel ja poolajal hoiab tempot ja tuju aktiivne teadustaja viies läbi auhinnamänge ja hoides publikut kursis vajamineva infoga. Mis puutub mängupäeva ilma, siis +4, pilves, ilma erilise tuule ja vihmata on juba täitsa okei jalkailm, kui riietus vastav.

Fännid.
Kalevil on ka oma ametlik fännklubi, midagi millega saavad kiidelda vaid vähesed Eesti klubid. Kalevi Kotkad on küll väikesearvuline, ent tegus ning silmapaistev seltskond. Mängul on neile eraldatud lausa oma väravatagune tribüün, mis on ehitud lippudega ning mille keskelt ei puudu ka kõmisevad trummihelid. Lauluosa jäi vähemalt esimeses kohtumises tagasihoidlikuks ent vähemalt on fännid silmapaistvad! Lisaks elementaarsele fännisallile tunned Kotkaid juba kaugelt ka riietusest!
https://i.ytimg.com/vi/ummPbmI8or4/maxresdefault.jpg
Fännklubi on tihedalt seotud ka klubi tegemistega, abistades vabatahtliku organisatsioonina selle kõrval ning näiteks enne kohtumist Transiga töötati palehigis lumekoristusel! Kokku oli mängul publikut ca. 250 inimest, kellest julgelt 30 kandis ühel või teisel moel Kalevi atribuutikat. Muide, ka kaugelt Narvast oli tulnud kaasaelajaid. Tõsi, äratuntavaid sallistatud härrasmehi oli vaid 2 ent mõned härrad käisid ringi Transi retrologodega mütsides seega loeme nemad ka sisse!
https://scontent.fhen1-1.fna.fbcdn.net/v/t1.15752-9/53869286_400465370719530_2887846803359662080_n.jpg ?_nc_cat=105&_nc_ht=scontent.fhen1-1.fna&oh=4d644595bd7b9b239c90736aa5a53b4d&oe=5D22E2BC

Mäng.
Külalismeeskond piirilinnast viis koju võidu numbritega 4:0. Narvakate Lätist tulnud ja kõigi "vabadusvõitlejate" lemmikrelva nime kandev peatreener Kalašnikovs pani seega Dmitrijevi juhitud sinisärklased kindlalt matile. Peab nentima, et noored kalevlased väga mängu sisse ei saanud ja Marko Meeritsa väravat suuremat ei ohustanud. Kohtumise kõige eredam täht oli ilmselt Transi ääreründaja, number 9, Eric McWoods. Oma kiirusomadustega isegi kohtuniku lummanud poiss, kelle ohjeldamisega kodumeeskond hirmsasti kimpu jäi, lõi lõpuks ka kohtumise viimase ja kõige kaunima värava. Mainimata ei saa jätta ka Joseph Salistet, kelle eeltööst said võimalikuks kolm esimest tabamust. Kodumeeskonnast kedagi esile ei kerkinud.

atleticomadrid
10.04.19, 21:54
Ma olen seda juttu juba korra alustanud aga soccernet oskas sellisel viisil kinni joosta, et kogu mu jutt läks nagu värske rahandusministrikandidaat valimiskampaanias ütles: "alla vett".
Igatahes juhtus nii, et välismaa jalgpall põhjustas minule nii ränga pohmelli, et ilmsetel ja ilmselgetel põhjustel võib arvata, et enne järgmist augustit ei tule mul tuju seda sisukamalt jälgida. Aga kus kassiahastus peal, sinna kohe ka seljanka ja vesi ilmuvad.
Jalgpallilises mõistes olen avastanud lohutuse aga hoopiski ootamatust. FC Flora pühib Kaljuga Hiiul põrandat, Levadia uhkeldab superklubiliku stardiga, Viljandis pannakse enne mängu lõbusalt jooki ja kohalikule murule on naasnud messias Vassiljev ise. Eesti jalgpall, bloody hell!


Kes mängib?
Paide Linnameeskond vs. Narva Trans.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/56883611_431639440904494_3488299560806121472_n.jpg ?_nc_cat=103&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=0529b2817edf10694802488431f0d275&oe=5D419542
Kuidagi juhtus nii, et ilm oli super ja välkplaan kohaliku liigat külastada sigines järsku mõtetesse. Olnuks valida võinuks juhtuda ka mõnele teisele kohtumisele aga laupäeval ainult üks kavas oligi, nii saigi valitud sihtkohaks Paide linn. Pean siinkohal üle selgitama, plaan on endiselt külastada iga klubi kodumängu vähemalt korra, mitte igas linnas Narva Transi näha! Sõbrad auto peale ja minekut!
Eesti keskmaa jalgpall elab praegu ilusaid aegu, sest tabelipositsioonilt oli ja on Paide LM endiselt kolmandal real. Meeskond on täis mehi, kes oleks oodatud hea meelega ka pealinnas ja paljud neist on saabunud hoopiski piiri tagant. Mait Toom, Kevin Kauber, Andre Frolov, Karl Mööl to name a few...
Madalamates liigades on Paide esindatud olnud juba 90-ndatest saati, nimesid on lapsel olnud mitu, kaasa arvatud legendaarne lisanimi FC Flora mis on kaunistanud teadupärast pooli väikelinnade jalgpallisatse. Oh aegu...hea, et need möödas on?
Paide Linnameeskonnaks nimetas klubi end aastal 2009, sellele eelnes aga saavutus mille üle on uhke ilmselt iga kodulinna patrioot. Nimelt edeneti 4 hooaega niimoodi, et iga sügis tõusti aste kõrgemale, kuni meistriliigasse välja! Seda tempu pole väidetavalt suutnud Eesti jalgpallis veel keegi. Muide, üleminekumängudel alistati Pärnu Vaprus ehk päris hea võrdlusmoment, kuhu on arenenud Paide ja millisesse sohu vajunud Pärnu. Linnameeskonna igati asjalikul kodukal on ära toodud veel eraldi sektsioon elavale legendile, Viktor Metsale, kohalikule noortetreenerile kelle käe alt sirgunud näiteks Enar Jääger, vennad Roobad ja praegune treener Zlava Zahovaiko. Kui ühel ilusal päeval klubi päris oma staadioni saab, siis ehk on just selle mehe pronkskuju kaunistamas staadionväravat?

Staadion.
Kahtlemata on jalgpalliareen Paide jaoks kitsakoht, sest tegemist on vist kõige tavalisema koolistaadioniga. Kunst ja pärismuru asetsevad kõrvuti jäädes üsna linna serva. Kohe staadionite taga algabki mets, mis on omamoodi ilus aga meenutab vast kõige paremini Paide, kui jalgpallilinna päritolu ja õrna iga. Leppima peab katuseta tribüüniga, kuhu kõik ei mahu ning soristada tuleb välikemmergusse. Plusspoolele tuleb märkida korralik elektrooniline tabloo. Parkimiskohti jagub aga ärge lähedalasuva kortermaja alale eksige! Kesklinnast peaks jalutajal võtma ehk ca 20 minutit.

Kogemus.
Kui staadion on klubil tagasihoidlik siis mängupäeva kogemus sellevõrra rikkalikum! Linnas patseerides kohtab lakoonilist, lihtsat aga samas üliägedat reklaamlahendust:
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/56644982_656114884806566_8423918987724718080_n.jpg ?_nc_cat=107&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=e7bcb5bb3a442fec1acd01fbb6b3b5bd&oe=5D4362A0
Kas pole äge, mis? Ja neid pallistatud poste leidus linnas üksjagu.
Soovite väikest enne mängu einet? Soovitan kohvikut Südamesahver!
Kõht tühjenes staadionil? Palun, pirukad, šokolaad, tasuta tee ja karastusjoogid. Õlu vaid 2.- tops(A Le Coq Premium)!
Teadustaja, poolaja mängud( keegi võitis muruniiduki!) väiksetele ja suurtele, puhkpilliorkester muusikaks!Ilm oli fantastiline, +14, päike ja vaid kergelt põski paitav tuuleke. 3.- pilet ja tasuta kalender meeskonna kapteni pildiga!
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/56679429_2327519534185842_5074430034031149056_n.jp g?_nc_cat=106&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=619bb71559196f6d4e623e22bf69871b&oe=5D3A35E0


Fännid.
Ütleksin, et Paide on üks neist klubidest millel on väga suur fännipotensiaal. Kindlasti on abiks seegi, et meeskonnas mängivad põnevad mehed ja klubi on stabiilselt ja järjekindlalt oma taset tõstnud. See on oluline faktor ja paistab kohalikesse süstivat uhkust, et ka väikelinn suudab jalgpallikaardil tegusi teha. LMi publikurekord pärineb nende kõige esimesest kõrgliiga matšist aastal 2009, milleks oli 450 ning nähtud kohtumisele jõudis silmapaare 327. Olen enam, kui kindel selle rekordi kukkumises nende kümnendal Premium Liiga aastal!
Ära võiks märkida ka fakti, et kohalikud on atribuutika usku ja mängule tullakse klubi värvides. Paidekate fännisallid on tõesti kenad ja neid kantakse hea meelega, tribüünile annab see värvi ja on kahtlemata oluline ühtekuuluvustunde tekkele! Inimesi paistab olevat igas vanuses, alates lastest/noortest/keskealistest kuni mängu nautivate eakate daamideni välja!Laulud on laenatud koondiseviisid ja leidub ka paar aktiivset trummilööjat. Viskan viie härrale, kes nautis mängu "vastaskaldal", kuumas kevadpäikeses osutus särk juba üleliigseks kehakatteks. Ning lisaks ei saa mainimata jätta ka võõrsilfänne, kes pakkusid väärikat laululahingut ja olid klubi värvidesse ehitult kogunenud umbkaudu 15-liikmeliseks pundiks!

Mäng.
Jäi 0:0.
Esimene poolaeg oli küll igava võitu aga teisel juba juhtus ja kuigi Trans valdas palli olid võimalused tsipa paremad kodumeeskonnal. Sellest muidugi on kahju, et väravat ei löödud, sest kodupubliku rõõmumöirged on üks oluline osa mängupäeva kogemusest. Vähemasti tõi elevust Tarmo Neemelo mängu sekkumine, sest oma hüüdnime "karu" õigustab legend küll 100 %.

Mis puutub Premium Liigasse üldiselt siis mul on tähelepanek. Kodust jalgpalli võibki vältima jääda, kui seda pidevalt võrrelda kohtadega kus muru on rohelisem, kus staadionid on suuremad, kus mängijad on tuntumad, kus publikut käib kordi enam. Aga kui see kõik ära unustada ja mõelda kohalikust vutimängust hoopis teises perspektiivis võib teile endalegi üllatuseks tekkida asja vastu tõsine huvi ja hasart. Võtke mängupäeva hoopis, kui mõnusat laata või vabaõhuüritust kuhu suviti ikka eksite! Süüa ja juua saab, tuttavatega juttu puhuda ka, hea õnne korral võib millegi võrra rikkamana koju minna(kasvõi emotsiooni) ja Poola kaltsude asemel näete hoopis täiesti korraliku jalgpalli! Mina näiteks ei suuda uut vooru ära oodatagi!

-RoMaRiO-
10.04.19, 22:08
Viimane lõik on nii hästi sõnastatud, et paremini ei oskakski ja kogu teema ning idee üldse on nii äge, et kui Hiiule satud, siis kostitaks meeleldi õllega! :)

Väravavaht
10.04.19, 23:05
Väga tore ettevõtmine, jätka samas vaimus!

Blue Moon
11.04.19, 13:19
Tõesti on huvitav lugeda.

atleticomadrid
12.04.19, 13:19
Kaabukergitus!


Viimane lõik on nii hästi sõnastatud, et paremini ei oskakski ja kogu teema ning idee üldse on nii äge, et kui Hiiule satud, siis kostitaks meeleldi õllega! :)

Meest sõnast, mul on Hiiul tutvusi :D

znaaga
12.04.19, 13:31
Pisikese parandusena publikurekord on eelmise aasta 10. augustist 636, aga sellegi mõistagi proovime tänavu üle lüüa!

Väga mõnus lugemine igatahes ja keep up the good work! Võiks ju täitsa foorumist välja jõuda Soccerneti avalehele see rubliik!!!

atleticomadrid
14.05.19, 22:50
Kui Diego Simeone 2011. aasta detsembris Vicente Calderoni staadionile saabus, siis juba peatreeneri mitte mängijana, oli tal klubi staffile oluline tähelepanek ja nõudmine. Staadioni väravavõrgud vahetatagu kiiremas korras välja! See mis sahisema pannakse olgu osake klubi identiteedist, seega ka vastavas värvikombinatsioonis. Viljandi JK Tulevik paistab järgivat sama filosoofiat, sest nagu Madridi Atletico staadionil valitseb punavalge*, siis nõnda on Viljandi Linnastaadioni väravavõrgud sinikollased! Kas käsu selleks andis Sander Post, Aivar Lillevere või on see nii alati olnud, sellele teavad vastust vaid klubi inimesed ise!

Kes mängib?
Viljandi JK Tulevik - FC Flora
Sean sedakorda sammud naaberlinna, ürgses rütmis hingavasse Viljandisse, mille jalgpallilugu ei jää kaugeltki alla mulgimaa pealinna enda iidsele ajaloole. Ordulinnus ja linna esmakordne mainimine ulatuvad pikkade sajandite taha aga ka Tuleviku nimeline spordiselts ei ole mitte mõni uuema aja leiutis. Klubi logol ilutsev uhke number, 1912, märgib aastat mil kinnitati Viljandi Tuleviku spordiseltsi põhikiri. Ajalugu armastab kumada, kõneleda ja hingata igas Viljandi nurgakeses ja Linnastaadion ei ole erand - koht kuhu kollased särgid mänguks üles rivistuvad ja publik istet võtab on see sama järveäärne koplipealne, mille mõis 1913. aastal jalgpalliseltsile kasutada andis! Tõsisem vutimäng läks lahti juba vabadussõja lõppedes ning noores vastloodud Vabariigis. Kaootiline nagu tolleaegne pallisport oli, ei jõudnud ka Tulevik märkimisväärsete üleriigiliste tulemusteni, kohaliku jalgpallielu jämedam ots oli ja jäi pealinna.
Nõukogude korra järsk tulek ja resoluutne luud pühkis teiste seas kaardil ka Tuleviku. Okupatsiooniaeg Viljandis möödus omasoodu ja eelkõige võiks meenutada neist aegadest klassikaliselt sotsialistlike klubinimesi nagu "Dünamo", "Spartak", "Jõud" ning minu isiklik lemmik "Bussi ja taksopark". 1957. aastal tuli Spartak Eesti(NSV) karikavõitjaks, mis on tänase päevani linna jalgpalli tähtsaimate maamärkide seas. Ent kindlasti kuulub nende hulka ka hooaeg 1999, kus Eesti meistrivõistlustelt noppis Viljandi Tulevik hõbemedalid!
Sel suurepärasel kevad-sügisel juhendas klubi Tarmo Rüütli, selja taha jäeti näiteks Narva Trans ja FC Flora. 2 hooaega järjest(1999-2000) jõuti ka karikafinaali ent mõlemas võidutses Maardu Levadia. Kõige krooniks mängiti 3 hooaega UEFA eurosarja eelringi, kus näiteks tuli madistada Club Brüggega! Jah, millenium oli Viljandi jalgpallis mälestusväärne periood.
2011. aastal alustati mulkide jalgpallis aga uut tsüklit, Tulevikust sai täiesti iseseisev klubi, kes oma teekonda alustas 2. liigas. Nüüd on nad siin.

Staadion.
Lõpuks ometi on Premium Liigas käes murujalgpalli aeg, kunst jäetakse (enamjaolt) selja taha ja kolitakse õigetele staadionitele. Nüüd alles õige kodune jalgpall algab! Viljandi Linnastaadion mahutab tsipa üle tuhande näo, on igati kaasaegse taristuga ja asub lihtsalt fantastilises asupaigas! Lummav vaade ning koht Viljandi järve kaldal on kindel kandidaat konkureerimaks ilusaima asukohaga staadioni tiitlile Eestis. Kes teab, ehk ka kogu maailmas?
Asukoht on hea, linn ise väike ja kompaktne ja põhimõtteliselt ükskõik mis kohast te parasjagu ei asu, olete te staadionist jalutuskäigu kaugusel. Linnusest, bussijaamast või Suure Venna pubist - 10 minutit max.
https://www.europlan-online.de/files/f51210d0d2dcf062c0812e2e057a92aa.jpg

Kogemus.
Seekord olin hoolikamalt ette valmistunud ja taustinformatsiooni kogunud. See andis mulle võimaluse teha sisse haak ja alustada mängupäeva hoopis pubis. Ja mitte mingis tavalises vaid sellises kus Viljandi Tuleviku fänne kohata võib! Noh, mina küll ei näinud kedagi aga niipalju, kui silma on jäänud tehakse Tuleviku võõrsilmängudest kohvikus Legend laivi ja kõik saavad sinna neid kaema minna! Menüüs on Tuleviku burger, millest väike osa läheb klubi toetuseks. Letil on karikas. Karika küljes sall. Seinal on pilt Tuleviku minevikust. Pildi kõrval aga on hõbemedal SELLEST hooajast: https://scontent.fhen1-1.fna.fbcdn.net/v/t1.15752-9/60116942_363635470928219_6923855046316654592_n.jpg ?_nc_cat=102&_nc_ht=scontent.fhen1-1.fna&oh=a9f0caffacb0e8ab7f332ef82efe3cff&oe=5D58594D
Kõrri saab kallata ehtsat kohaliku kräftbeeri nimega Viljandi Paadimees. Ehe värk!
Legendist on staadionile ca 5 minuti pikkune diagonaaljalutuskäik, mööda veetornist ja raekojast ning juba laskutegi mööda Viljandile omast järsku nõlva staadioni väravasse. Pilet maksis 4 eurot, millele sai lisada 1 eurose lotopileti osalemaks telekaloosis. 55 tolline televiisoripurakas läks mängu lõpus ühele õnnelikule fännile koju kätte! Loosimistega ollakse igaljuhul klubis sina peal, sest hooaja lõpu suure finaalina antakse välja kõigi külastanute vahel koguni aiamaja! Seega, üks põhjus jälle juures miks Tuleviku mängul tänavu nimi kirja saada!
Minu visiit kattus emadepäevaga ning seetõttu oli ka õhkkond erilisem, sest emadele pöörati tähelepanu vähemalt samapalju, kui mängijatele platsil. Eraldi loosimäng emmedele, väljakule marss koos mängijatega ning emade-laste jalkalahing poolajal. Tatikad olid paremad 2:0 :) Üldse on tegu lastesõbraliku keskkonnaga, sest mudilastele on staadioni planeeringu lahendus väga mokkamööda. Lai ala staadioniväravate ja tribüüni vahel annab võimaluse rahmeldada end hingetuks ja samal ajal ei pea vanemad muretsema, et mõni põnn murule veereks. Kõhutäie pärastki ei pea muretsema, doogi ja suppi ning limpsi ja snäkke oli rohkem, kui üles lugeda viitsiksin. Õlu ja siider 3 euroraha. Ja loomulikult, mis emadepäev see oleks ilma maitsvate pannkookideta? Jah, ka see keelt alla viiv maiuseklassika oli esindatud! Nänni ei müüdud just väga laias valikus aga põhiline oli olemas ning kel soovi soetada endale näiteks Tuleviku särk, astugu sisse Centrumi keskuse Rademari.
https://scontent.fhen1-1.fna.fbcdn.net/v/t1.15752-9/60332991_703514476745752_279590065888296960_n.jpg? _nc_cat=111&_nc_ht=scontent.fhen1-1.fna&oh=7e37af0ead93a910140ba49d766db345&oe=5D6D2B07
Muide, see mängu kava/teataja on nii mahukas, et ma lugesin selle lõpuni alles kodus. Väärt lugemine, Marek!

Fännid.
Nagu Paides, nii on ka Viljandis tunda seda, et praegused publikunumbrid on ainult väike osa sellest milleks see linn võimeline on. Aga Viljandi on teistsugune. Siin ollakse samm või paar keskmaa naabritest ees ja saavutatud juba see mille poole nemad teel on. Siin on tunda seda romantilist kogukonnatunnet, millest räägitakse aga mille kinnipüüdmine, tekitamine ja inimestesse süstimine on keeruline ja veel raskemini mõõdetav. 517 inimest staadionil oli selle hooaja publikurekord ja mulle, kui võõrale jäi mulje, et peaaegu kõik kohalikud tundsid üksteist! Vahest võib mõnisada inimest jätta endast suurema ja ühtsema mulje, kui mitu tuhat. Pikk tee on minna aga see teekond on valitud õige!
Silma jäi, et ka poliitiku kiires elutempos leidub aega jalgpallimängule, kohal oli Helir-Valdor Seeder, jälgimas kodulinna klubi kohtumist ja samal ajal ka poja tegemisi rohelisel murul. Ekspoliitik Jaak Jõerüüt staadionile ei jõudnud, jäi minust kohvikusse lattet limpsima.
Viljandi publik on suhteliselt vaikne, istuv, aegajalt plaksutav ja ergutav ent pigem vaoshoitud. Koordineeritud laulujuppe ja trummi tagumist veel ei eksisteeri. Selle mõttes oli reisiv Flora fännkond oma umbes 10-15 liikmega laululahingus kindel võidumees.
Lippe ei näinud ja püro ei tehta aga kollase mannschafti värav täitis katusealuse võimsa möirgega! Seega on tribüün pigem selline sumisev paigake, kus liigset kära ei tehta aga päris vakka ka ei olda. Samas, kui kõik on sõbrad ja üksteist nagunii teavad, ei saagi liigseks laadaks minna!

Mäng.
Rõõm näha, et liigas kõik saadaolevad punktid üles korjanud FC Flora vastu ei tuldud alla andma, ära kannatama või hädist partiid esitama. Esimene poolaeg oli üpris võrdne, teiselgi ähvardati tagasitulekuga. Paraku on FCF tänavu nii võimas, et oma tahe surutakse väiksemale peale. Võitlust oli palju, auahnust ja tahtmist koduklubil rohkem, kui platsile ära mahub! 1:3 ei ole küll hea tulemus ent võrrelge taustsüsteeme! Floral on kasutada parim võimalik, Tulevikul kummipuruste hangede alla mattunud ettevalmistusperiood. Ma arvan, et seda arvesse võttes pole seis paha. Tasavägine meistriliiga on ka publikuhuvi jaoks väga oluline. Kohaliku publiku lemmik ja kaptenipaela kandev Kaimar Saag saatis vooru kaunimate tabamuste valimistele omaltpoolt mõjuva kandidaadi.
Sander Post paistab olevat väga asjalik ja väga sobilik treener Viljandile ning tingimuste paranendes võiks klubi sihtida tulevikus vabalt kohta esiviisikus. Ning mine tea, ehk jõuatakse üheskoos samade tegudeni mida saavutas class `99 või kaugemalegi!

#meolemeviljandi
https://jktulevik.ee/wp-content/uploads/2019/05/60067474_585558858619608_9103579489094336512_n-1170x500.jpg



* Olgu tõe huvides märgitud, et uuel Atletico Madridi staadionil, Metropolitanol on punavalgest võrgulahendusest loobutud.

Stok
14.05.19, 23:56
Staadion.
Lõpuks ometi on Premium Liigas käes murujalgpalli aeg, kunst jäetakse (enamjaolt) selja taha ja kolitakse õigetele staadionitele. Nüüd alles õige kodune jalgpall algab! Viljandi Linnastaadion mahutab tsipa üle tuhande näo, on igati kaasaegse taristuga ja asub lihtsalt fantastilises asupaigas! Lummav vaade ning koht Viljandi järve kaldal on kindel kandidaat konkureerimaks ilusaima asukohaga staadioni tiitlile Eestis. Kes teab, ehk ka kogu maailmas?

Mäletan, kui me pidime kooli ajal staadionil tammetõrusid korjama, et neid Tlna loomaaeda metssigadele läkitada. Huvitav, kas see oli päriselt loomade nuumamiseks või kasutati lihtsalt tasuta tööjõudu, nagu Nõuka-ajal meiega ikka tehti?


Floral on kasutada parim võimalik, Tulevikul kummipuruste hangede alla mattunud ettevalmistusperiood.

Viljandi kunstmuru ja naturaalmuru staadionid on nagu öö ja päev. Aga ega kõike ei jõuagi ühekorraga teha.

atleticomadrid
17.06.19, 00:35
Nähtu on täpselt nii muljetavaldav, et pean enne ridade kirja panemist minema ja tuhnima soccerneti arhiivides. 2018 aasta superkuumal maikuul vaatab FC Kuressaare kodumängu Paide LMi vastu 140 inimest. Sama aasta augustis Tammeka vastu veelgi vähem, 135. 2017, kui klubi veel esiliigas müdistab, on vaatajanumber päris padupiinlik number - 50.
Fast forward tänasesse päeva ning asjalood ei saaks olla kardinaalsemalt erinevamad! 292 inimest tekitavad Kuressaare linnastaadionil võimsa melu mis jätab kajakad ja nende kisa taustalauljate rolli, trummipõrin vaibub vaid puhkehetkeks, laul, hüüded, chantimine ja püroshow! Kas ma sattusin ikka õigele praamile?


Kes mängib?
FC Kuressaare - Tartu JK Tammeka
Saarlaste jalgpalliklubi on kahtlemata üks unikaalsemaid meie meistriliigas. Omaette saarel asetsev, oma kultuuriga ning eriliste inimestega klubi mis hoiab elus kohaliku jalgpallikaardi läänepoolsemat otsa. Ei naabrid Hiiumaal oma sellisel tasemel klubi, ei oma seda ka läänlased Haapsalus, ammugi veel muhulased või vormsikad! Ei, on Kuressaare, tükk tühja maad ja uuesti kerkivad jalgpallilipud alles Pärnu linnas. Seega on tegu ühe omamoodi maailmaga, meretaguse asjaga, nagu öeldakse! Seda, et turistid saart ummistavad pole mingi uudis aga, et ka jalgpallituristid, see on juba midagi uut! Igatahes üks säärane minu isikus on otsa lahti teinud!
FC Kuressaare on alguse saanud aastal 1997 ning nende kahekümne kahe aasta jooksul pendeldanud korduvalt meistriliiga ja esiliiga vahet. Suurt edu pole saare jalgpall nautinud ent vahest on juba see suur asi, et logistiliselt nii eripärases situatsioonis asetsev koht üldse sellisel tasemel mängida suudab aastast aastasse.
Klubil on tugev side Eesti jalgpallimaastiku El Padrinoga, Aivar Pohlakuga, kes kõmmutas seal sajandivahetusel väravaid lausa oma jalgadega! Ja üldse mitte halvasti, nii 24 tükki hooaja peale! Ka Aivari poeg Pelle Pohlak on klubi ajaloos sees, olles olnud peatreener ja veel hiljuti ka mängija. Veel üks äramärkimist vääriv mees minevikust on Martti Pukk, kes saaremaa jalgpallis ei vaja tutvustamist. Muide, ex-väravaküti näol on tegemist päritolult hoopis hiidlasega!
Tänane peatreener on Jan Važinski, kes treenerialas toimetas esimest korda juba aastal 1998 ning loomulikult on igas heas meeskonnas ka oma tähtmängija, siinkohal Sander Laht, üks ja ainus nagu fännid ütlevad. Ka Kuressaares on võetud eesmärgiks mängitada oma noori ja jõuda kaugele eelkõige kohaliku toorainega. Head ajad on klubisse kahtlemata pärale jõudnud, sest tänavune hooaeg on alanud üle ootuste suurepäraselt ning eelmiselgi esineti kõiki kriitikuid vaigistades. Vaid 3 aastat tagasi oldi esiliiga B-s ja 2 tagasi lõpetati esiliiga keskel. Konkurentide soov loobuda tõstis FC Kuressaare sinna kus nad praegu on ja oma võimalust kasutavad nad 100%!

Staadion.
Kohalik arena suudab mahutada 2000 inimest ja asub kesklinnast natuke eemal, linnuse taga ja mere ääres. Asukoha mõttes on taaskord tegemist tõelise lummusega ning kõva konkurendiga Viljandile. Staadioni kõrval asub parkla, kuhu on väga edukalt võimalik saabuda ka kesklinnast läbi sõitmata. Kohe staadioni ligiduses on rand, nii ehedalt saaremaine nagu ette võite kujutada! Milline vaade! Ja sealsamas asub ka Kuressaare sümbol, 800 aasta vanune piiskopilinnus! Linnusest edasi algab vanalinn koos oma kohvikute ja kõige muuga, seega on lausa kohustuslik varuda aega selle kõigega tutvumiseks ning mõnel ägedal terrassil mängueelne arutelu ja soojendus teha!
Liikudes tagasi staadioni enda juurde on siiski ka miinuseid. Koht merekaldal tähendab avatust läänemere karmidele iilidele ja seinad ning katus puuduvad. Tribüün ise ei ole plasttoolidega nn ajutine vaid vanakooli puupink. Väga mõnus istuda, parajalt kõrge ja head ülevaadet pakkuv aga, kui ilm ei ole täiuslik nagu eile, muutub seal olemine kindlasti kaunis ebamugavaks. Enda kergendamiseks on ajutised käimlad.
Ka ajalugu on see paik näinud, tegemist on ühe staadioniga, kus on peetud ka koondisematše, siin on vastu võetud näiteks asereid ja parimaid pallureid Andorrast. 2000. aastal võõrustati siin karikafinaali ja oma teise võidu ajaloos teenis FC Levadia.

Kogemus.
Saaremaale minek on nagunii üks isemoodi ettevõtmine, saab ju sinna ainult praamiga. Kellele mõnus, kellele tüütu aga taas lisab see retkele pisut omapärast vürtsi. Ärge tehke lapsikut viga, Kuivastus taas maad puudutades ei ole te veel saarlaste manu vaid alles muhulaste juures! Hoidku jumal, kui te selle olulise fakti vastu eksite ja Liiva poes kohaliku saarlase pähe tervitate!
Et Suure Töllu koduriiki jõuda tuleb ületada veel teinegi väin ning seejärel võiks vutifänn näiteks kohe paremale pöörata, sest seal asub maailmakuulus Orissaare jalgpalliväljak ja tema keskpunktis ilutsev tamm. Kui lõpuks Kuressaare linnapiiri jõuate tõmmake ringilt Roomassaare peale, saate kesklinna vältides teha ring linnale peale ja otsemat teed staadioni juurde. Vältimisel on ka mõte, linna keskväljakul toimuvad suuremahulised renoveerimistööd ja autoga pole sinna mõtet ronida. Kui kohal vaadake juba ise edasi, linnus ja kesklinn on mõnesaja meetri kaugusel, viikingite jalgpalli püha kants aga ootamas merekaldal.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64382706_605030163238313_1736709264958816256_n.jpg ?_nc_cat=101&_nc_oc=AQmD5bV718VW4argdiSBGx4Eeq2v1fl2t41YOS9mqsp iQn5l03DTVAbDPdoz0W5nf8w2WeIuIPPgPnvVIG8KWHvG&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=da0ceeb8ada11ea42c6e2ba863f0b649&oe=5D8A6D29
Mängupäeva ilm oli ilmselt parim mida inimene võib tahta. Kui alguses pelgasin, et tuulega läheb staadionil viluks siis reaalselt õnnistati praktiliselt tuulevaikusega, sooja +23 kraadi ja päikesepaiste. Perfekt!
Pilet 4 eurot, millega kaasa sai ka mängukava. Panin tähele huvitava detaili. Kava on informatiivne ning keskendunud algavale kohtumisele aga seal on kirjas ka mõned laulusalmid fännidele. Väga hea idee!
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64228792_1003347639856169_634982997426176000_n.jpg ?_nc_cat=105&_nc_oc=AQkr2R_ToyOjlIzsZH7W6g0qfAuEWqbNICrio6EBN7j t--Ybp-5t-OHll8XwR0qHygvdJTZalrLKiaZ7pUFufie4&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=e4f47dd5135d175faaae5edd7e85c6e6&oe=5D905935
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64260496_416489838940803_4710485891326410752_n.jpg ?_nc_cat=100&_nc_oc=AQmjr3ajl-k4nbh-qot4eQ5kNsEuKoKpaJ9Hs5vzhyrMYxtCIgJtRoayBUsQxzFHN8 T7wGBirwk9okYuFNkcsKN3&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=0216ed82d2ef5fdb45f21a494a190512&oe=5D8DA26A
Staadionile sisenedes sigines minusse segadus ja hirm. Kas tõesti on üleval ainult nännitelk ja ainus mida suunurgas nätsutada passib on küll visuaalselt ilus aga kulinaarselt maitsetu FCK fännisall? Huh, siiski halastus! Tribüünide vahele oli parkinud toidukas mida ma esmalt üldse kiirabiautoks pidasin. Krõmpsud, limpsid, õlu inimesele ja autojuhile + kiirtoit burgeritest friikateni. Igati hea valik ma usun!
0% õlu oli pigem soe aga võibolla oli asi selles, et see ei maitse ju ka külmalt väga hästi.
Teistest eristav element toiduosakonnas - värske hapukurk!
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64283441_2410423468978336_7176041107732561920_n.jp g?_nc_cat=110&_nc_oc=AQlgF7oNPqJDigV7Z8dPsQVmy7xuiIZp0DKlGUTWk01 igNAF0zaY0JwIc5JpOwthuM7ii0bIVaV8vvltKNfsGavU&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=71d3a1c9ee465e0107b4410aa4e7367d&oe=5D8E14B1
Paistab, et ükski kohalik tippklubi ei jäta oma korraldustiimiga hooletusse lapsi, ka siin oli olemas mänguala ja batuut ning samuti kuuluvad kohtumise juurde poolaja mängud ja loosimised. Üks õnnelik Tartu Tammeka tirts läks koju FC Kuressaare mütsiga! Midagi loositi mängu lõpus välja ka aga kuna ma ei võitnud siis ma juba unustasin mis see oli :(

Fännid.
Just see osa üllatas mind kõige enam. Publikunumbrite arvestuses on saare klubi ikka jäänud tabeli tagumistele positsioonidele ent tänavu ollakse südikalt juurde panemas ja tribüünidele on tekkinud elu! Et aga selline toetus omadele poistele püsti pandi oli üllatus to the max!
Algus kusjuures viitas hoopis vastupidisele - paar ülemäära nokastanud tüüpi kõikusid oma kohtadel ja flirtisid tagurpidi saltoga mõned astmed madalamale. Leidus ka paar pasunasõpra. Üks härra soovitas aga tartlastel üht-teist imeda. Sigatsemisele tegi kiire lõpu kohalik kogukonnajuht Liina Tamm, kes mehe ette võttis ja korralikult läbi noomis. Saare mees võib kange olla aga saare naine on kangem! Pärast seda taltus bravuurikas kapten vaid pisut ülemeelikuks madruseks.
FC Kuressaare fännide tõeline pale avaldus aga mängu alates. Üsna tugevate numbritega esindatud, ca 30 inimeseline punt noori andis hagu terve mängu! Kolme trummi, võimsa hääle ja ruuporiga! Lipud, sallid ja kollane/sinine värv inimeste seljas oli nii elementaarne, et ei vaja siinkohal isegi pikemat peatumist. Erinevaid laule ja chante oli üllatavalt palju, need olid isikupärased ja enamikus täiesti originaalsed. Mingit tagasihoidlikust see punt ei ilmutanud ning, kui saabus oodatud hetk ja meeskonna staar Sander Laht penaltipunktilt viikingid tagasi mängu tõi vallandati tribüünil sini-kollane püro!
Mängu lõppedes oli lausa kohustuslik sellise fänniarmee tänamine pallurite poolt ning seda tehti hea meelega:
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64779135_1375967622561043_8401368455210598400_n.jp g?_nc_cat=104&_nc_oc=AQnCUNQOkSAZO8HJGhC6co_gflc9aLbpSrooSYqdb5H Tvehr8NFjMwo2Yw4SR97hYxirnF1unI7M1aO5BeSQtZHe&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=e6738dbaeac41f1709884fe8ea511a25&oe=5D7D11C7
Meeleolu ei lõppenud kohtuniku vilega ning pärast mängu linna poole liikuva seltskonna seas kaikus koduklubi toetavaid hõikeid edasi.
Ja päris vakka ei olnud ju ka külalised. Tammeka "hääle" eest hoolitsesid klubi noormängijad ja kohati suutis 8 aastaste tüdrukute ja poiste sõpruskond oma eel-häälemurdelistel sagedustel laveerides korraliku vastupanu osutada.

atleticomadrid
17.06.19, 00:40
Kirjatükk läks nii pikaks, et tuleb teha jätkupost!
Igatahes üks pilt meeldivalt täidetud tribüünist:
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64362389_314752996135498_6026416261108334592_n.jpg ?_nc_cat=101&_nc_oc=AQmmANt4xzlhDiuURtowQVIyQ_mpHFxioZcbDsOUYE6 qvkbPcgzobp73z2VBzJ-iNkkC0BCKmB7VoeXcLm3vO5NQ&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=9d46a9906eb55732d5af018f204d8ebd&oe=5D855573

Mäng.
Lõppes 1:1!
Kuigi Kuressaarel oli ebatavaline luksus võõrustada Tammekat 6. positsioonilt ajal mil tartlased punase laterna rollis asuvad, oli mäng ise pigem märksa realistlikum. Tartu Tammeka on mänguliselt ikkagi keskmik ja ka kodust kaugel suudeti domineerida. Paraku on realiseerimisega raskusi ja see omakorda tõstab maksvusele kodumeeskonna head omadused. Võitlustahe ei jätnud kollasärke tänagi maha ja koduseinade toel, kes tõesti abiks olid, rööviti ikkagi viigipunkt! Head ajad on nautimiseks ja tänavune hooaeg on senini pakkunud saarlaste jalgpalliklubile väga ilusaid hetki. Kui kõik läheb ka edaspidi hästi on võimalik murda rekord - senini on parim koht liigatabelis olnud üheksas jäädes maha kaheksandast punktiga. Hirmutavalt suuri allajäämisi pole esinenud ning kodumurul teenitakse efektiivselt punkte!
Seninähtud mängudest pakkus Kuressaare linnastaadion kindlasti ühe parima emotsiooni!
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/64660432_878110655870595_7886246213920489472_n.jpg ?_nc_cat=109&_nc_oc=AQkKzgRPmdzMcuh2UBxC7ILgIFAFyH0ftHvw5qZXECv 3Z4czGierbwNxLJSndwgOHdpv_DrLFwXajjJ_8WiFeXJc&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=523d3159709b19c98984a5d288173cf6&oe=5D87D7CD

Nasfal
17.06.19, 00:46
Ma kiidan just su kirjutamise poolt. Kogu tekst on väga hästi koostatud ja mega nauditav on lugeda. Projekti olen juba varasemalt kiitnud. Hindeid peaks jagama, siis 10/10

QRkood
17.06.19, 14:03
Kiitused ka minu poolt. Need lood võiks Soccerneti esilehel olla.

atleticomadrid
18.06.19, 20:05
Tänan tagasiside eest, mehed!

atleticomadrid
01.07.19, 22:30
Pool Premiumi hooaega on läbi ja juhuslikult jõudsin täpselt poole peale oma jalgpallireisidega ka mina.
Maardu linn on näinud enda staadionil sündimas ja mängimas Eesti üht edukaimat jalgpalliklubi Levadiat ent peale seda, kui suur vend suurde linna kolis anno 2004, jäi linna jalgpalli laiutama märkimisväärne auk. Alates sellest kevadest on 17 tuhande elanikuga asumi rõõmuks kõrgliiga jalgpall tagasi ja sinisärgid võitlevad taas koha eest päikese all. Tõsi, kohanemine on karm, tabelis ollakse viimased ja karika tõstmise asemel peetakse võitlust ellujäämise nimel.
Niisiis, seekord panin pilgu peale kohtumisele, kus "kadunud poeg" naaseb oma endisele kodumurule, seismaks silmitsi klubiga, kes tema saapad täitnud ja teatepulga üle võtnud.

Kes mängib?
Maardu Linnameeskond - Tallinna FCI Levadia
Õigupoolest on lugu selline, et Maardu Linnameeskond on tegelikult aastakese vanem, kui Levadia. Sündinud 1997 nagu on kirjas klubi embleemil. Nüüd on see koht, kus tuleks lugeja kurssi viia klubi ajalooga aga antud juhul on info selle koht vähe puudulik. Google - google!
Kodulehekülje andmetel sai FC Maardu nimeline klubi alguse noortejalgpalli arendajana ning 2010 löödi käed Maardu Starbunkeriga, III liigas pallinud iseseisva klubiga. Sellest alates hakati liikuma aste astmelt kõrgemale ning 2017 pandi viimaks esiliiga hurraaga kinni. Ent kohalike jalgpallisõprade südamed murdis teadaanne, et klubi ei kavatsegi aste kõrgemal ennast proovile panna, vaid kogub aastakese veel rasva, raha ja kogemust ning proovib 2018 uuesti. Ka möödunud aastal ei leidnud konkurendid Maardule vastumürki ning klubi võitis esiliiga taas ja seekord võeti väljakutse vastu.
Miks aga üldse sellist kohtumist vaatama läksin, kus taseme vahe on ilmselge ja oodata on suuremat sauna? Noh, esmalt muidugi fakt, et kodumeeskonnale külla tulnud Levadia alustas oma teekonda just Maardus, #comeback. Teiseks on suured käärid klubide tasemes vägagi premiumliigalik nähtus ja kuna blogi mõte on kajastada kodust jalgpalli võimalikult paljude nurkade alt, siis ei saa üht klassikalist Taaveti ja Koljati lahingut turneelt kuidagi välja jätta!

Staadion.
Tegemist siis taaskord sellise koolistaadioni tüüpi väljakuga, mis päiksepaistega on nitševoo aga igasuguse muu ilmaga peab ikka jalgpalli päriselt armastama. Asub ühe kohaliku koolimaja kõrval ning on peatänavast ca 1 km kaugusel. Ilmselt on tegu kõrgliigas kõige halvemas seisukorras oleva muruga ja seda ei jäeta mainimata üheski mängueelses intekas. Tõsi ta on, rahvaliiga palluri jaoks oleks tegu üsna ideaalse platsiga, sest muru on niidetud ja enam-vähem sile aga proffidel on nurisemist omajagu...
Istmiku all on puupink, mille peal on 1,5 tundi mängu võimalik viisakalt ära vaadata, mängijad on ligidal ja asjal tuleb käia renditud välikäimlas. Koht ei saa kiidelda just parima taristuga aga sarnaselt Paidega on miinimum tehtud ja võimalus jalgpalli normaalselt jälgida olemas. Halva ilma vastu võitlemisel saate loota siiski vaid endale, sest tribüün piirdub pinkidega.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/65623595_657644484749884_3906653152375472128_n.jpg ?_nc_cat=101&_nc_oc=AQl3BbyLXzf-7mI4KWtrYptP6zrAavq72oCXtI66PFfofKjxIJaE6Zpf2u9tFn b04HiAXjMnIRQt_0Ku9WSyhg8_&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=403c57337a193e430bfc04175ce6ced1&oe=5DBC44BF

Kogemus.
Tallinnast saab Maardusse kesklinnas marsa peale hüpates ja vähem, kui poole tunni pärast oletegi endises kaevanduslinnas. Keemiakombinaat, Fosforiidikaevandus, Iru elektrijaam ja Muuga sadam - ülemäära romantikat(kui üldse!) sellest linnast ja tema tööstuslikust minevikust ei leia. Lakooniline, liigsete mugavusteta ja tõsine. Võibolla iseloomustab see ka kohaliku jalgpalli!
Peale ühe bussikas kohatud reklaami muid viiteid mängupäevale silma ei hakanud ja üldse tundus linnake kuidagi eriti vaikne. Leidsin kohalikust poest alla euro maksva õlle ja miskipärast julgesin seda poola meistriteost ka proovida:
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/65311813_436161386963564_3658905205220573184_n.jpg ?_nc_cat=110&_nc_oc=AQn6Z2NSGOoOvMg4A3QfwgUSXXyctr5WzlmGmOkKRNV yfA5S2bvDnB3ccAGb9AxvWw0vaKI_VWm_qhj_f893gZ9c&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=32b6cd908ace82779c6fc69b79601dd5&oe=5D85EDDB
Kuidagi vaikne oli ja mõtlesin, et aeg on küps staadionile liikuda. Jalkaplatse asus piirkonnas lausa mitu aga keegi nende muru ei tallanud. Kuidagi vaikne oli...
Lõpuks hakkasid paistma Maardu Linnameeskonda kuulutavad lipud ja mängupäeva fiiling võis alata!
Maardu on suuresti venekeelne linn ja vastavalt sellele edastatakse infot ka kahes keeles. Teadustajagi kasutas mõlemat linnas käibel olevat keelepruuki.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/65597577_390302784943473_1346308883919929344_n.jpg ?_nc_cat=105&_nc_oc=AQlbAk62PIFN6CGzjaV4y0mtv9vk1OfIzAyPaY3aTSu NiVro4IOUzZHo3hhVuNsxz-IExgQSxEQv8zWQc7WM0g0o&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=8491b5914f663dfa1aa08253610c6fa7&oe=5D813014
Pilet oli senistest kohtumistest odavaim, vaid 2 eurot ja nagu ikka sisaldab hind mängukava. Askeetlik oli seegi ent sisaldas siiski kõige tähtsamat: tabeliseisu ja koosseise.
Kui poeõlu oli riski peale minek aga vähemalt külm, siis staadionil pakutu valmistas selge pettumuse. Andke või kantsler Merkeli isiklikest Bavaria tagavaradest aga soe õlu on igaljuhul lihtsalt vastik. Ja ega soe limpski parem pole. Samas võib kiidusõnu lausuda toiduvaliku suunas, sest mõnusaid õllekõrvaseid fritituid pubisnäkke leidus putkal üllatavalt palju: sibularõngad, jalapenopallid, kanatiivad jne. Samas õlu oli ju soe...
Poolaja show eest hoolitsesid tantsutüdrukud ja toimus ka loosimäng mida ma järjekordselt ei võitnud!

Fännid.
Sallide, särkide ja muu atribuutika osas oli tribüün vaene, nimelt need puudusid pea täielikult. Nägin vaid ühte klubi fännisärgis inimest ja kui keegi ka salliga tuli siis varjas ta seda minu eest osavalt. Kuidagi vaikne oli...
Siiski suutis tribüün elavneda igakord, kui oma poisid poolel väljakul palli võitsid ja suuna Levadia värava poole võtsid. Need üritused kahjuks lõppesid reeglina enneaegselt. Muide Maardus teevad kõige enam lärmi just keskealised naised, kes paar rida minust eespool meeskonna rünnakutele kaasa elasid! Ebaõnnestumise puhul ei hoitud enda teada ka konstruktiivset kriitikat, seda vajadusel väga mahlases sõnakasutuses :)
Sarnaselt Viljandi mängule olid külalisfännid valjemad mis näitlikustab ehedalt seda, et Maardu häälekas osa fännibaasist ei ole just kõige suurem. Levadia 5 fänni olid selgelt kuuldavamad...
Numbriliselt ei olnud samas asi üldse mitte kehva, sest kohale oli saabunud ca 270 inimest. Huvitav moment oli poolajal. Välja vahetatud Dmitri Kruglov, kes teadagi on selle linna üks kuulsamaid jalgpallureid jalutas tribüüni eest läbi ja kätles soojalt mitmete pealtvaatajatega. Vastasvõistkonnas küll aga linn ei unusta oma kangelasi!

Mäng.
Jäi 1:6!
Nagu oodata oli võttis suurem klubi stabiilse rahuga oma 3 punkti ära. Väravad tulid niisuguse voolavuse ja rahuga nagu need tihtilugu säärase tasemevahega mängudes tulevad. Maardu paraku on liiga punane latern ja suured saunad suurtelt meeskondadelt tulevad tuppa ning sinna pole suurt midagi parata. Samas on klubi nii hea küll, et omasuguseid matile panna ja sinised särgid Tallinna lähistelt võivad vabalt oma debüüthooajale Premium liigas lisada ka teise. Hoolimata kadunud lootusest punkte võtta jäi publik lõpuni oma kohale ja vaatas omade mängu austusväärse lojaalsusega lõpuni.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/65874656_2415013728757078_7253832341376729088_n.jp g?_nc_cat=100&_nc_oc=AQmoWSoyDNJhgrNG95qCq73mZ6IrTpGTiGDhXu8ROVi 3-m6lH4Qls7Q-mMsGffFnUbCR1ZnU58gMbByPgKys_JDL&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=9f3e7b018d29f7afe9974f93c7fea3a8&oe=5DB09AA7

Sambaz
01.07.19, 23:01
Maardu toiduvalikust voiks votta absoluutselt koik PL klubid eeskuju, lai valik ja hinnad vaga paigas. Selles osas ollakse kindlasti PL parim sats!

fcfloraforever
02.07.19, 00:21
Maardu toiduvalikust voiks votta absoluutselt koik PL klubid eeskuju, lai valik ja hinnad vaga paigas. Selles osas ollakse kindlasti PL parim sats!

Tammeka pakub head konkurentsi toitlustuse vallas.

telekavaataja
02.07.19, 18:10
Sarnaselt Viljandi mängule olid külalisfännid valjemad mis näitlikustab ehedalt seda, et Maardu häälekas osa fännibaasist ei ole just kõige suurem. Levadia 5 fänni olid selgelt kuuldavamad...



Tõe huvides... Neid oli 7 vist.

Aga jah, tundub, et niimõnelgi klubi kodumängul toimub vaatamine. Siiski tore, et käiakse. Ja näiteks Maardu on küll selline linn, kus pole mitte sittagi muud teha sisuliselt.

https://pp.userapi.com/c855236/v855236602/7f1e6/XwrFIzv2IH0.jpg

atleticomadrid
02.07.19, 22:28
Üks episood meenus veel. Levadia fännid smugeldasid aia vahelt sisse salakaupa ehk oma jooke. Tribüüni taguse aia taha ilmus härra, käes olnud kott aga kukkus õige pea teisele poole. Vahetusid pilgud, messengeri helid ja kohe varsti ka kontraband. Eks seda va lauluõli neil läks ka :D

atleticomadrid
08.07.19, 23:38
Selle Flora - Leva staadioni jagamisega oli ja on päris korralik dilemma. Möödunud nädalavahetusel viskas ideaalsel ajal ette ideaalse mängu - Tallinna derby! Eesti jalgpalli SEE mäng, kahe kõige edukama ja vist ka kõige rikkama, mõõduvõtmine.
Paraku oli kalendris sätitud mäng Levadia kodukohtumiseks ja kuigi ma algul arvasin, et keeran nimed järjekorras lihtsalt vastupidi ja kajastan seda Flora kodumänguna siis päris nii ikka ei passi. Kodumängu korraldus on ikkagi selgelt Levadia teha ja nii läinuks suusad lõpuks ikka väga risti. Aga kuidas ma hakkan ülbelt kirjutama A Le Coq Arenast kui Levadia kodustaadionist, kui see tegelikult on rohkem Flora kodu ja seda arvudes aastatesse ümbermängides võimsa ülekaaluga 18:1?
Seekordne sissekanne tuleb vähemasti staadioni kategooriat silmas pidades teistsugune. Ent Levadia kodumäng on Levadia kodumäng ikkagi!

Kes mängib?
Tallinna FCI Levadia - FC Flora
Levadia on üks reisihimuline klubi. Saanud alguse 1998 aastal Maardus sealse Olümpia ja FK Maardu ühinemisel, palliti esimesed 6 aastat just seal. Siis koliti Tallinna, kaunile Kadrioru staadionile mis nii edukale klubile palju väärikam paistis. Ent aeg käib oma rada pidi ja aastal 2018 leiti, et noobli piirkonna noobel staadion jääb vahepeal superklubiks kerkinud Levadia ambitsioonidele omakorda kitsaks!
Sky is the limit ja enam kõrgemale, kui Lilleküla staadion, ei ole võimalik maarjamaa jalgpallis tähti püüdes tõusta. Nii juhtuski, et raudtee äärde sättis Flora kõrvale sisse ennast teinegi roheline klubi.
Aga pöörduksin tagasi klubi ajaloo juurde! Nii kiirelt pole vist ükski meeskond jalgu alla võtnud Eestis, kui seda Levadia tegi. Ärimees Viktor Levada rahade toel tegutsemist alustanud klubi võitis alustuseks esiliiga(1998) ja juba järgmisel hooajal(1999) ka meistriliiga! Veelgi enam, seda tiitlit suudeti kaitstagi(2000)! Niigi heale ninaesisele lisaks haarati endale sakummiks ka mõlemal hooajal karikavõit ja arvasite õigesti, ka "supercoppa!"
Kõva, väga kõva märk oli maha pandud ja konkurent FC Florale näidatud, et linna ligiduses hiilib uus Šheriff.
Ajaks mil klubi esimese juubeli tähistamiseni jõudis, oli trofeede riiulil oma koha peal seismas 15 tõutunnustega karikat!
Täiesti kindel on ka see, et Levadia Tallinn on parimate saavutusteni jõudnud Eesti klubi euroopas, olles mänginud seal edukalt nii Twente, Wisla Krakowi, kui kurikuulsa Belgradi Crvena Zvezdaga. Üks samm jäi puudu UEFA Cupi alagrupiturniirist aastal 2007, sest Newcastle United osutus liiga kõvaks pähkliks.
Tänaseks on Levadia ühinenud FC Infonetiga ja seepärast kannab ka nimekuju FCI Levadia. Kokku kaunistab klubi ajalugu 24 võidetud karikat ja meeskond kuulub meie jalgpalli absoluutsesse tippu.

Staadion.
Nagu eelpool kirjutatud sai on Levadia loonud endale omaenese versiooni Gulliveri reisidest. Jõudnud viimaks otsaga igipõlise rivaali FC Flora koju, olnuks külalislahkust palju oodata. Ja nimetatud derbimängul seda "lahkust" ka demonstreeriti:
https://i.ibb.co/Zg8bmVS/pilt.png
Jätan poole valimata selles vaidluses aga staadioni eripäradest rääkides jätan selle siiski ootama Flora kodumängu.

Kogemus.
Alustaks hetkest mil kogemus algas. Kõndides staadioni poole kuulsin juba kauguses peene häälega neidu lõõritamas. Küll oli kena! Laulma oli ta võetud festivaliala raames, mis on suurte mängude puhul juba tavaks saamas nii koondise, kui klubide puhul. Seal pakutakse miskit head süüa, tegevusi on noortele ja vanadele ja päris väikestele, auhinnamängud, puuris saab palli mängida, osta saab klubi nänni ning muidugi on kontsert.
Muu on vägev aga vot see muusika. See muusika nagu ei sobi. See polnud halb aga selle muusika koht ei ole staadioni juures, inimesi sportliku elamuse eel üles kütmas. Merilin Mälk oli see habras neiu, kelle õlule oli pandud kuulmenärvile elamuse pakkumine ja kuigi ma toonitan veelkord, mul pole etteaste kohta ühtegi halba sõna, siis lihtsalt selline aeglase tempoga akustiline ei ole enne vihast derbimängu see mida ootaks.
Pilet oli 5 eurot, seda on küll teistest rohkem aga no olgem ausad, viieka eest pakutakse ka. On kõva tasemega mäng, kohalike staaride ja superstaaridega ja te jälgite seda kõike selleks ehitatud hoones! Festivalialal sai keha kinnitada korraliku praega mida sussutati kuumal pannil. Levadia nännitelk oli õues, hiljem koliti staadioniruumidesse. Sööki, jooki sai ka sees, seal juba teenindas Amps Catering, kes tõsisemast toidust pakkus doogi. Niisama näksimist oli lademetes, jätsi ka ja joogid külmad!

Fännid.
Kas teate mis? Need on Levadial olemas! Ei, mitte need 10 tüüpi seal otsatribüünil oma lipuga:
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/66368484_859777011055802_5118306114257027072_n.jpg ?_nc_cat=104&_nc_oc=AQmBEeVRw2HYVFqB9JYrGwi4YNCgl80suetDKGNi_4J SHE9JtUCrdbUdeIlOW3_DUAQ5xAypMqe__NUSnXMXXnqC&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=5a1fb0bb38fa3fc22dacb4620bd40493&oe=5DB02868
Jah, niiöelda ultrate sektori järgi hinnanguid jagades on Levadia lootusetu mansa, kelle tegemised ei lähe korda just paljudele.
Aga küljetribüünil on elu hoopis teine!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/66189598_429930120929986_7506933050438057984_n.jpg ?_nc_cat=111&_nc_oc=AQlDYkTCtQKN8-3nKEeDROvzVuG1KGdNYVvI6DvOoNn0HGeAxTatnNnYSR3o11HN Ydj3UaJZ_nqTghRMCp7rSp74&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=5a73b7b219438569037788da4c91f4f6&oe=5DBD1106
Küljekas jagunes selgelt kaheks, millest mina jagasin oma aega kummagile ühe poolaja. Pildil asun keset Levadia "poolt" ja seal elati Levadiale korralikult kaasa ning tõde sellest, kus ma asun avaldus pärast kodumeeskonna väravat. Hõisked, rõõm, möll! Terve poolaja ergutasid aktiivsemad omasid ja chantisid klubi nime. Seal leidus inimesi nii särkides, kui sallides ning müüt Levadia armetust fännibaasist sai vähemalt derbimängus ja otse selle keskel olles küll korraliku hoobi!
Kui midagi fännidest veel välja tuua, siis too härra laevapasun. Ma ei ole kunagi kuulnud ühtegi meest nii valjult häält tegemas, kui härra LEE-VAA-DII-A! Kõigepealt eksis ta üldse Flora poolele ja esimese 45 pani kusagil taamal nagu hull. Teisel poolajal jätkus vokaalset rammu samapalju aga nüüd juba omade seltsis. Ausalt, see mees sobiks misiganes parvlaeva vööri väiksemaid aluseid peletama.

Mäng.
Jäi 1:2, Levadia kaotus!
Penaltid, vaieldavad kohtuniku otsused, punased kaardid, väravad - kõik see mida Tallinna derby alati pakub! 106. korda juba on neid mänge mängitud aga näe, minu jalg astus tribüünile seda vaatemängu nautima alles esmakordselt. Ütlen ausalt, ei kahetse ja lähen kindlasti tagasi!
Enne mängu põrkusin juhuslikult Pärnu Vapruse die hard fänniga, kes samuti oli teel kohtumisele ja ütles, et korra aastas käib vähemalt vaatamas seda. Tõmbab ka väljaspoolt publikut see heitlus ja miks ei peakski! Kaua sa ikka telekast imetled, vahest tahaks emotsioone ka kohapeal kogeda!
Lõppu üks pilt mis ütleb rohkem, kui tuhat sõna siin blogis suudaks!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/66215950_460192854526476_1265800726978756608_n.jpg ?_nc_cat=111&_nc_oc=AQmJtF24dCfKL2BSdur-2iNnLMZS9v6zg3uQ4OyQVvLlmPKn0m8GFE6PwNG1O_FnJK_mTy 5oZoie_Viqpwlsrv0f&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=1a71d9a780614d476c28ae0f94dd1e35&oe=5DAEBE6E

atleticomadrid
27.08.19, 21:33
Üle kuu aja on möödas viimasest postitusest ja ühtlasi viimasest Premium Liiga kohtumisest minu jaoks. Vahepeal sai kaeda esiliigat, eika ja Icemaniga euroopa liiga jalgpalli pikimas järjekorras istutud(väike kahvlitorge, Flora) ja siin-seal oma elu ka elatud!
Lõpuks hakkasid siiski taas minu ja jalgpalli graafikud uuesti ühes hingama ja staadioniblogi comeback sündis möödunud nädalavahetusel.
HIIU, HIIU, HERE I COME!

Kes mängib?
Nõmme Kalju FC - Tallinna FCI Levadia
Lisaks Tallinna derbyle, raudtee derbyle ja veel miskile, kus Kalev osaleb on põhimõtteline pealinna vastasseis ka nende klubide vahel. Tõeline Der Klassiker!
Ühest küljest on tegu väga sarnaste klubidega ja samas ka üdini erinevatega. Sarnaselt Levadiaga võlgneb ka Kalju oma tänase staatuse klubi presidendile, kelleks on kohalikes jalgpalliringkondades teada tuntud ööklubiärimees Kuno Tehva. Tehva tulekuga aastal 2002 algas Kalju, kui professionaalse jalgpalliklubi teekond. 10 aastat hiljem olid esimesed viljad nopitavad - Nõmme Kalju krooniti Eesti meistriks! Eelneval ja järgneval aastal jäädi hõbemedalile ja 2015 tõsteti pea kohal Tipneri karikas. Uus edu tuli aastal 2018, kui teistkordselt tuldi Eesti meistrikullale ja seda kaotamata ainsatki mängu!
Nõmme Kalju jalgpalliklubi asutati muidugi hoopis varem, kui selle sajandi algus. Klubi embleemil ilutsev 1923 on see hetk ajaloos mil aasta varem asutatud spordiseltsi kõrvale tekkis jalgpalliklubi. Jaksu Nõmme mändide all pallikultuuriga tegeleda jätkus nagu ka paljudel teistel saatusekaaslastel, suure ilmasõja tulekuni. Sellest ajast saab kõige parema ülevaate kuulates Nõmme Kalju endise mängija ja tänase auliikme Heldur Tuulemäe meenutusi:

https://www.youtube.com/watch?v=ZUq4OnRTN_Q
Nõmmekate puhul ei saa kindlasti mööda minna ka tehtud mehetegudest väljaspool kodupiire. Euroopa tippsarjade eelringides on alistatud 7 vastast 10 osaletud aasta jooksul, teiste seas HJK, Maccabi Haifa ja rahakad kasahhid FC Aktobe näol. Seda on kõvasti rohkem, kui näiteks põhirivaal FC Flora suutnud on. Olgu vorm hea või halb, euroopas on Kalju jõud millega tuleb arvestada.
Suur erinevus seisneb klubidel aktiivses fännibaasis. Levadia fännkond on hoolimata edust kohalikul rindel veel tagasihoidlik, samas kui Nõmme Kalju on selles valdkonnas üks kohalike pioneere! Kalju ja tema häälekas fännklubi "Roosad Pantrid" olid ilmselt üks esimesi tähelepanuväärsemaid killukesi kohalikus jalgpallis mis aastaid tagasi mulle silma hakkas. Koloriitseid persoone on FC Hollywoodi hüüdnime kandvas klubis aastate jooksul jagunud nii väljakule, tribüünile, kui ka klubi personali.

Staadion.
Legendaarne Hiiu on pantrite koduks olnud selle asutamisest peale. Staadionihoone on lihtne ehitis, mis ei hiilga eriliste mugavustega aga on piisavalt hubane, et normaalselt jalgpalli jälgida. Katuse osaga tribüünile sekundeerivad tellingutest lisaehitused, mis tõstavad mahutavuse originaal 500 pealt umbes kolmekordseks. Tribüün ise on selline mõnusalt lai, olles üheaegselt sobilik aktiivsemale osale, kui passiivsemale istujaskonnale. Asupaik Nõmme mändide vahel on igati hea ja kes kihutab mööda Kadakat või Pärnu mnt-d peaks siltide järgi hõlpsalt täpse asukoha tuvastama. Muide, kuskil ligiduses elab ka meie austet presidendiproua!
Hiiu on staadion kus tuleb mängida aastaringi kunstlikul kattel ja murujalgpalli näevad pallurite jalad vaid võõrsil. Tõrvatilgana esineb fakt, et Eesti valitseva meistri staadionil tuleb käia hädal välikäimlas. Samas on tegemist võibolla, et ainsa staadioniga maailmas, mille sissekäiku ehib tramm! Jep, tramm! Tramm, millest ma lolli peaga pilti ei teinud aga võin kinnitada, et see on seal!
Kui tulla veelkord tribüünide juurde siis kõik kohaliku vutielu austajad ja austajannad on kindlasti kuulnud mõistet "säästutribüün". See Hiiu staadioni omapära seisneb selles, et vutimatši on võimalik jälgida ka eemal asuval nõlval, kuhu piletiraha jõud ei ulatu, silm aga hästi seletab. Klubi president härra Tehva on andnud hoolimata kaotsi minevast piletitulust, sellele sektorile oma pühaliku õnnistuse ja kinnitanud, et säästukas jääb alles hoolimata kõigest. Vast siin peitubki konks, miks tuli Celticu mängu eest nii palju välja käia?
Ikkagi aastad saamata tulu... :)

Kogemus.
Tallinn tore linn aga, kui boltida vaja on pole neid raisku kaherattalisi kuskil. Terve Pääsküla oli neist lage linna saabudes ja nii jäi ära minu plaanitud cool vihisemine linna poole. Takso, palun!
"Metallica" nimeline piletisaaga on nüüdseks suurte tähtedega Eesti jalgpalli ajaloos ja inetu plekina Nõmme Kalju renomeel aga näib, et klubi juhtkond on otsustanud jätkata sama loomingulisel kursil! Eelmüügist on piletihind 3.- ja FB attendiga 3.50.- So far, so good, eksju?
Aga siis läheb jälle veidraks. Nimelt väravas on pilet 10 eurot!!! Tegu on konkrentsitult soolaseima piletihinnaga liigas ning painama jääb suur küsimus, MIKS? Nagu eelnevalt kirjeldatud sai, pole üldse raske roosasärkide mänge ka täitsa tasuta jälgida, mis lisab seda hämmingut asja sisse veel...
Kuna suur osa kogemusest seostub fännidega siis mainiks veel siia alla ära, et ilm oli 21 kraadi super ja puhvet asjalikult varustatud!
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/69361016_1145275132330991_6043798831273869312_n.jp g?_nc_cat=109&_nc_oc=AQmPXWxONZvmX2WyBha1fEmawBiYDjU0JtiA6PkAx8h sJGRt4HJMz0_aSRqlFllMW5QFw9VU1aztt0GQHpVKYJQ2&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=c5528f3ae973c38abad4a915619c1452&oe=5DD28CDC

atleticomadrid
27.08.19, 21:43
Fännid.
Nõmme Kalju ja FCF eristuvad ülejäänud maarjamaa klubidest sellega, et ajal mil teised alles otsivad oma kogukonda, loovad fännibaasi ja unistavad organiseeritud kaasaelamisest on neil kahel need olulised punktid olemas ja täidetud.
Neil on inimesed, numbrid, häälekas kaasaelamine, organiseeritus sektori sees, atribuutika, lipud, bännerid, värvid ehk kõik see mis kuulub ultra jalgpallikultuuri juurde. Eesti mõistes on Kalju fännid need kellest võetakse šnitti, nemad on need kes on eeskujuks.
Kui varasemalt olen mängul olnud pigem vaatleja rollis siis seekord otsustasin sukelduda curva südamesse! Sinna, kus möllavad NKFC tõelised fännid!
Mängupäev on eriline sündmus ja ei alga 5 minutit enne avavilet staadionile saabumisega. Oi ei. Mänguks valmistutakse ette ja tavapärane valmistumine näeb ette kohtumist ammu enne mängu algust. Nõmme Kalju fännid teevad seda reeglina pubis Puhfet. Nagu ütleb klubi pikaaegseid toetajaid -RoMaRiO-, toimub kodumängu eelne miiting seal 90% juhtudest. Mängueelsed arutelud kuuluvad fänni elustiili juurde ja mujal maailmas on paar õlut kohalikus pubis tavapärane nähtus, ole sa britt, sakslane või elanik igaveses linnas.
Sealt jääb staadionile ainult mõnesaja meetrine jalutuskäik.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/69083097_1204693426392591_925571452357312512_n.jpg ?_nc_cat=101&_nc_oc=AQnbHyTZAml5PNdLwrhaANRkaRDgLkE_8ZhvP3qODUq 55AD2cUzZYw0BWY_zQwObWKsB8RkkpwJEwAYW5g2gpsd3&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=52745584f64dee768c47cccbea7cfd52&oe=5E0D2B99
Et siis niimoodi juhtuski, et seadsin minagi ennast kõrtsi sooja tegema ja esimesi muljeid kuulama. Teemu Pukki vägitegude saatel ja algkooseisude saabumisel oldi üsna ühisel nõul, et ründajata Kalju saab Levadialt küllap soolase sahmaka. Aga ära tuleb kannatada nii tõusud, kui langused.
Nagu selgus staadionil on tribüünil kergemat sorti kriis. Fännide endi sõnul on klubi maine skandaalide tõttu hetkel viimaste aastate madalaimale tasemele kukkunud ja vilets tabelikoht ei muuda asju sugugi paremaks. Seetõttu on ka osa fännisektorist "uitama" läinud ning read selle võrra oluliselt harvemad. Kokkuvõttes muidugi ei ole asi hull, sest, kui mõne väiksema klubi tribüüni teeks teatud osa puudumine hetkega haudvaikseks, siis pantritel jagub vokaalset rammu ka mõõnade üle elamiseks.
Laulmine ja põrisev trumm ei puudunud ka seekord ning vaikuse hetki väga ette ei tulnud. Repertuaar on originaalne, see tähendab, et ei põhine koondise viisidel ning omab selget ülesehitust, näiteks kasutades teatud lugudel eeslauljat. Kes endiselt arvab, et fänlus, see on noorte räuskajate pärusmaa, siis mõelge uuesti. Roosad pantrid koosnevad nii noortest, kui vanematest, meestest ja naistest.
Kõik kelle jaoks on mängu jälgimine hariliku tennisepubliku kombel liiga igav ja hing ihkab eneseväljendust järgmisel tasandil, on seisutribüünile oodatud! Publikut oli kokku 678 hinge ehk siis üleüldine atmosfäär väga mõnus. Eks Levadiagi suutis päris viisaka toetajaskonna kokku ajada ja omaltpoolt pisut häälekust lisada. Seda kas sisse loetakse ka kuulsusrikka "säästuka" publik, ei oska öelda.
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/68917408_420814158535928_7254473884936699904_n.jpg ?_nc_cat=109&_nc_oc=AQk7cdpzsyv4gh4AEO3j5hlTfTPGpYI66-uBBe9R1P5fCurywZCEpnzBDmi-rX8uB7x130AKPe0xDLhyFVz2U-35&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=4abf668e52b87ba414578401694a025a&oe=5E023E0C
Arvestades, et kodupublikul oli varu veel küllaga, siis kindlasti ei kuulunud külastatud kord kõige kirkamate Hiiu õhtute sekka. Kellel soov näha milleks Hiiul võimelised ollakse võib aimu saada sellest näiteks selles episoodis:
https://www.youtube.com/watch?v=HMkuwjAwVBg
NB! Sidemed klubi mängijate ja fännide vahel on alati tähtsad ja eriti isenesest mõistetavad väikeses Eestis. Kui suures jalgpallis tõmbab superstaari silmamine ultrate keskel kõigil kohe klombi kurku, siis sama toimub ka meie kodumaal! Peeter Klein, üks säravamaid mängijaid tänavuses Kaljus sai mõned päevad tagasi õnnetult vigastada ent ei jäänud koju käppa lakkuma. Ikka tribüünile, ikka oma fännide keskele, ikka oma poistele sealt kaasa elama!

Mäng.
Jäi 2:1 Kaljule!
Uskumatu küll, lausa müstika valdkonda kuuluv aga poolaja lõpuks sirasid tablool Kalju edunumbrid. Või täpsemini öeldes siranuks, sest tabloo ei töötanud. On see klubi saanud tänavu peksa meedialt, konkurentidelt, võõralt ja omalt publikult, viigistanud Kalevi ja Tulevikuga ja roomanud veel kümnes hädaorus. Aga selle kõige kiuste on tänavu selg prügiseks tehtud FC Floral, Skhendijal ja nüüd jällegi ka Levadial. Pantreid ei tasu iial maha matta, sest haavatud loom on kõige ohtlikum!
Lisaks endale vajaliku enesusu säilitamisele ja võidujooksus Paidega oluliste punktide noppimisele võis olla see vabalt mäng mis saadab Levadia lootsi Aleksandar Rogici hooaja lõpus Serbiasse tagasi. Kohale tulnud inimesed ja eriti Kalju tulihingelised toetajad said mõnusa elamuse ja magusa võidu!
https://scontent-arn2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/69182622_490042501779843_8952508369554374656_n.jpg ?_nc_cat=105&_nc_oc=AQm-VFR-8xJRoVDiKbfLPvoADG8zoTQ5x2yxxr_asoJ2bmb1vcJiNCVWuH NZqznHFa-6as-46QBcv7V2JNTCSn_i&_nc_ht=scontent-arn2-1.xx&oh=20bd984ca7f7cc489059493808fd2af8&oe=5E04DE3D

atleticomadrid
23.09.19, 01:29
Pikalt pikalt on oodatud hetke mil Eesti meistrikarikas oleks enamat, kui Tallinna klubide siseasi. Kord on pööratud lootusrikkad pilgud selle hegemoonia lõpetamiseks Sillamäe poole, siis veel kaugemale Narva ja ajaloolist jõnksu vähemalt tabeliseisu poolest on pakkunud isegi väike Viljandi oma 99` aasta hõbemedaliga. Ent tegelikult on teatavad ootused ja lootused üleval olnud konkurentsi tekkeks ka lõuna pool, nimelt Tartus.
JK Tammeka on pidanud tuliseid derbymänge meistrisarjas kodulinna rivaali Merkuuriga, seejärel nad alla neelanud, näinud tõusmas taas konkurenti Santose näol ning nendegi langust faktina konstanteerinud ja hoolimata Tartu Welco kiiduväärt püüdlustest neilegi selgelt mõista andnud, et Tartumaa jalgpalli valitseja sau on ja peab jäämagi Tartu Tammeka võimsasse peopessa.
Kas tõesti siis varsti-varsti?

Kes mängib?
JK Tartu Tammeka - FC Flora
Tartu nimi Eesti kõrgliigas on olnud stabiilselt esindatud juba kõvasti üle 10 aasta ning Tammeka on figureerinud kõrgtasemel hooajast 2005. Tuleb nentida, et kui Tartu nimi on püsiv siis klubi enda ajalugu sugugi mitte sõit peegelsiledal järvel. Kõigepealt mängiti JK Tammeka nime all(2005), siis ühineti JK Merkuuriga ja muututi Maag Tammekaks(2006-2008), seejärel peale sassis sponsorlussuhteid alustati uuesti Tammekana(2009-2013). 2014 kevadeks oli seegi projekt oma aja ära elanud ja Jane Afshari juhitud klubi seisis silmitsi valikutega saneerimise või liigast välja viskamise vahel. Nagu välismaal!
Õnneks tõttas appi vana hea bürokraatia ja veel suuremaks õnnistuseks oli kõigile Tartu jalgpallisõpradele teadmine, et JK Tammeka ja JK Tammeka Jalgpallikool on juriidiliselt täiesti eraldi seisvad kehad. Niisiis saadeti MTÜ Tammeka ajaloo prügikasti ja koha meistriliigas võttis üle Jalgpallikool Tammeka. Uus projekt Kristjan Tiiriku juhtimisel on palju ambitsioonikam, kui kõik varasemad kokku ja aastaks 2020 on lubatud euroopa jalgpall Tamme staadionile tuua!
Selliste suurte plaanidega on nagu on ja alati ei täitu need täpselt nii nagu algselt välja hõigatud ja eks seda näita ka tänavune hooaeg. Aga kunagi naerdi ka Kuno Tehva üle ja vaadake kus tema juhitav klubi nüüd on! F**king Glasgow Celticut tuleb võõrustada!
Igatahes on Tartus lõpuks üks suurte munadega klubi ja töö tippu jõudmiseks käib usinalt.
Veel mainiks ära, et Tammeka loodi noorte jalgpallikoolina juba laulva revolutsiooni päevil, sünniaastaks sama mis siinkirjutajal ehk 1989. Sinised värvid klubile valitigi toetusavaldusena Eesti riigi iseseisvuspüüdlustele. Kahel korral on Tammeka käest libisenud võimalus tõsta pea kohale Tipneri karikas, 2008 ja 2017 jäädi mõlemal finaalis kaotajateks. See eest terendab tänavu silme ees liigas 5. koht ja see oleks 2007 aastal saavutatud rekordplatsnungi kordamine!

Staadion.
Tammeka koduks on Tamme staadion, mis avati tänasel kujul aastal 2011 ja mahutab ca 1600 inimest. Ma kohe hea meelega virutaks wikist sellise kena pildi, kus on näha seda ilu mida pakub puupüsti täis staadion!
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/8/8a/Tamme_staadion_2015.jpg/1280px-Tamme_staadion_2015.jpg
(Klubi)jalgpall muidugi selliseid masse meie riigis ei liiguta aga kena vaatepilt ikkagi! Ja ega publikunumbritelt pole tartlastele midagi ette heita, selles vallas on nad alati olnud esirinnas! Tänasel mängul saavutati publikunumber 439 ja korra on tänavu ületatud ka maagiline 1000.
Laias laastus meenutab staadion natuke Viljandit oma laia tribüüni taguse ja krunti piirava aiaga, omab abiruume, jõusaali, normaalseid tualettruume ja on üldse igati kaasaegne ja kutsuv. Miinuspoolele võiks panna selle, et tribüünil on kohati tuuline. Parim vaade avaneb teiselt tribüünikorruselt kuhu sätivad ennast sisse ka Tammeka Ultrad. Asukoht on kesklinnast ca 1,5km kaugusel üsna ligidal Riia strassele.
Omamoodi säästuversioonis jalgpalli vaatamine on võimalik ka siin aga selleks oleks vaja juba kaasata ka binokkel...

Kogemus.
Jalgpalliteemalised kokkupuutepunktid ei lasknud Tartus end just väga pikalt oodata. Tasku keskuse ees jagas üks lahke seltskond, end Keskerakonnaks nimetav grupp, mööduvatele teemakohast ajakirjandust, pannkooke ja sooja teed! Ühe jagaja jaoks on roheline värv südamelähedane ka muudel põhjustel, kui ametialane ja maailmavaateline pädevus. Nimelt oli kohal abistamas ja jagamas ka Tartu abilinnapea Monica Rand, teada tuntud FC Flora toetaja! Pikem artikkel temaga ilmus veebruarikuus ka soccernetis: https://soccernet.ee/artikkel/valimisintervjuu-tartu-abilinnapea-monica-rand-ma-ei-taha-ega-kavatse-lahkuda-enne-kui-jalgpallihall-pusti
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/70788916_1113466338848910_4502644486773407744_n.jp g?_nc_cat=110&_nc_oc=AQnAlHHjI_cE0jH9A2wnhR4_uS285uqaVKm6ydJdV39 4HT_93iULi2diIAhS1wxD9A7cWhtaZyKemqLFsq5oED17&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=de70fef31689f177edba3952daffb8ba&oe=5E3BA165
Jalmar Vabarnal oli igav hakanud ja ta oli õue tulnud pilli mängima. Suht Tartule omane juhtum vist?
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/71247647_439048536717114_989027622765723648_n.jpg? _nc_cat=106&_nc_oc=AQlqy7ibWtrFFtpM0pRJApI_khrqjWFw-M55YnynAE9JirKIfru5craeaX8QqrEdjB3_6VIqM8oL7FThgpD ihrC7&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=14cf3fe9c190b754ecc7fc75eadc2d25&oe=5DF91DB4
Sain targemaks ka, lisaks piletilevile ja piletimaailmale on olemas ka piletikeskus.
Üldiselt muutub juba ka Premium liiga mängudele pileti hankimine aina lihtsamaks, sularaha ja paberivabaks. Kes tahab võib eelmüügist kasvõi mitu päeva ette osta ja saab odavamalt ka, 4 euri eel ja 5 euri kohapealne mängutasu.
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/69359159_2563089933757381_4527737498192838656_n.jp g?_nc_cat=105&_nc_oc=AQlx7xYow43WWz_01sxCiOrkMqTD2S-pB9Oe5fle73ZgH2pFi2foq5je4JIisgYYHYcXDm5PMLO5eTxlN 452GzLI&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=c41c8f34079924a9446fa06e3871c85b&oe=5DF304EC
Ise võinuks antud kohtumist ka täitsa tasuta jälgida. Nimelt marssisin staadionile esimesest avatud väravast mis silma hakkas. Niiviisi jalutasin staadionile külje pealt, keegi ei seganud mind, kedagi ei seganud mina ja peatusin alles turvamehe juures piletikassa seljataga küsimusega "aaa kuskohast piletit saab osta? Aga kas te teate kuidas ma siia sain?"
Kuna kohalik jalgpall vajab hädasti rahalist panust ja mul on soov kõik hooaja jooksul kogutud piletid alles hoida, siis sai ikkagi omalt poolt õlg ka alla pandud.
Kui Narvakad ja Flora kodumäng millegi eriti "ülbega" ei üllata siis võib hooaja parima toitlustuse auhinna Tammeka kätesse ära anda!
Viitsimist kõik üles lugeda on mul vähe aga kujutage ette ühe korraliku suveürituse toitlustust ja just midagi sellist Tamme staadionil täna ka pakuti + 5-6 sorti õlut! Ebamaine! Muidugi ilm oli selline sügisene juba ja kahjuks see õll väga ei tõmmanud aga ka tee oli väga hea!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/70979221_2435084180104463_3331648565784084480_n.jp g?_nc_cat=108&_nc_oc=AQlry1SDsa8wLX3XdssNu7XM4mlM92yMeX7cweht8Hv F-EYGdRlbyafTrhMzmgLHv93qM-xpiV6XH2TIMrA-pcdp&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=d0da686bf4b204b955374a67a8b5535e&oe=5E3470F3

Fännid.
Tammekal on oma häälekas fännibaas alati olemas olnud. Sinivalgeid lipumehi on nähtud ka võõrsil, kodust rääkimata. Staadionil hõivavad nad ülemise tribüüniosa ja teevad oma tööd entusiasmi ja esiletõstmist vääriva järjekindlusega! Tammeka Ultrad hoidsid terve mängu vältel katusealust lauluviisidest kõlamas ja ei jätnud järgi ka siis, kui seis väljakul üha hapumaks ja hapumaks muutuma hakkas.
Kuuldavasti on tulihingeliste seas ka välismaalasi ja tõepoolest, tegu on seni ainukese korraga, kuis kuulen viisijuppe ingliskeelseid!
Punti oli kuskil 20 tõsihullu ja lärmi nad teha oskasid, kõik 90 minutit!
We all live in the yellow submarine!!!

Mäng.
Jäi 1:6! Njah, tõsi mis tõsi. Seda enam väärib kodumeeskonna fänniarmee kiitust, et väljakul läksid asjad teisel poolajal ikka päris käest. Tammeka polnudki niivõrd kehv aga Flora pakkus publikule soorituse mida suudab anda ainult võistkond kelle ninasõõrmetes on meistritiitli lõhna! Meeskond pakatas enesekindlusest ja kui selline Flora tuleb Eesti meistriks, siis müts maha! Tegu on vaieldamatult parima klubiga see aasta ja see mentaalne väsimus mille nahka läks viimatine kodumäng Tartu klubiga A Le Coqil on veenvalt mineviku jäetud. Suurima aplausi teenis aga ikkagi see üks värav mis sinisärkide oma ja publik, au ja kiitus siinkohal, oli oma kohtadel mängu lõpuni!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/71479936_420391425498711_514971805765599232_n.jpg? _nc_cat=111&_nc_oc=AQkZJRq1s-4UbMkDjjZlUY_JTQu1eI1rIehfSbV_AvbgviBtqdF-d9jQK9HsaV7amSBiyNQ7hlDM7dC_ZPSH9PW6&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=f9e90256058e97852c9dba81b5571fce&oe=5DF78DAB

Stok
23.09.19, 11:52
Kuni viimase lauseni oli tore lugemine, aga publik kadus küll koos päikesega. Samal ajal kui Flora muudkui kasvatas oma väravatevahet.

atleticomadrid
22.10.19, 21:34
Nõndaks siis, suurejoonelise jalgpallisuaree lõpp on nüüd juba päris ligidal!
9/10
Gorod Narva.


Kes mängib?
Narva Trans - Maardu Linnameeskond

Eesti jalgpallimaastiku geograafiline orientiir ida suunas on õnneks või kahjuks, kuidas kellele, venitatud riigipiiri vahetusse lähedusse. Vaid otsustav sammuke veel, ametkondade bürokraatia heakskiit viisa näol taskus ja juba võiksingi mõelda lõputu venemaa vutimaailma tagamaade avastamisest. Ent jäägem esialgu siiski etteantud teema piiridesse.
Narva Jalgpalliklubi Trans sündis aastal 1979, kandes nime FK Avtomobil ja pakkus tollal eelkõige sportliku väljundit kohaliku bussiettevõtte juures. Diletantlikust huvist, kinnitamata andmetel, võis olla väga vabalt tegu autotranspordibaasiga nr 26.
Mõnel korral nuusutati Eesti NSV kõrgeima liiga õhku ka aga üldiselt söödi igapäevast jalgpallileiba aste madalamal. 1989 muutus klubi Narva autobaasiks ja 1992 jõuti nimetuseni Narva Trans. Seega on Narva pikaealise jalgpalli juured põimunud väga tugevalt transpordiga, mis kahjuks ei kajastu kuidagi nende logos või rahvasuus külge kleebitud hüüdnimena. Tõesti väga kahju!

Klubi president on koloriitne Nikolai Burdakov, kes juba Avtomobili aegadel ise klubis mängis ja on pidanud klubi presidendi ametit aastast 1992. Vähetähtis pole fakt, et Trans ei ole kordagi meistriliigast välja kukkunud, mistõttu võidakse tinglikult kanda ennast uhkeldavasse ritta Real Madridi, Athletic Bilbao või emma-kumma Milano superklubiga.
Kõigi nende aastate jooksul on võidetud 2x Tipneri karikas, 2x Supercoppa de Estonia, ning parima tulemusena meistrisarjas 2. koht aastast 2006. Pronksmedaleid on aga lausa 6! Euroopas on käidud ja kogetud üksjagu aga tulemused on kahjuks sellised millel pikalt peatuda ei maksa.
Üldiselt on Narva klubi alati olnud mingit sorti vastumürk Harjumaa väe ja võimu vastu ning ilma nende eksistentsita oleks pilt veelgi Tallinna kesksem. Kui teised Ida-Viru klubid on käinud ja kõrbenud, siis Trans on, eelkõige president Burdakovi ebainimlikele pingutustele, suutnud säilitada võrdlemisi stabiilse oleluse. Võimalik, et just seetõttu ongi vanahärra kohati tsipa wacko ja tahtes palju head oma kodulinnale, keerab mees vinti tihtilugu puruks ja pool pööret tagasi. Igatahes on kauaoodatud sekkumine tiitliheitlusse ja kerkimine Premium liiga koorekihi sekka ikka ja alati Narva jaoks seletamatutel ja seletatavatel põhjustel ära jäänud. Nagu ka tänavu.

Staadion.
On kaks võimalust. Kas te jälgite mängu kesklinnas asuvalt Fama kunstmurustaadionilt või ootate mängijaid Kreenholmi murukamarale.
Kuna murustaadion ei vasta UEFA nõuetele peab Trans mängima eurosarju kuskil kus säärased litsentsid on tunnustatud konsiiliumi heakskiitvad hinnangud pälvinud. Veel on Kreenholmi staadioni suureks miinuseks korraliku valgustuse puudumine, mistõttu tuleb juba varasügisel mängud Famale kolida. See tõik, ei ole samas sugugi veel kurblooline.
Fama staadion on oma ehitus-arhitektuurilisest perspektiivist vägagi kiiduväärt objekt, omades kahte väga olulist detaili. Nimelt on tribüünil, kuhu juhatatakse pealtvaatajaskond, olemas katus ja seinad. See elementaarne mugavus ei ole meie õhukeses jalgpallikultuuris veel teps mitte norm! Väga kõrged plusspunktid teenib ka asukoht kesklinnas ja lahmakas parkla, kuhu kaugemalt tulijal võimalik oma raudne ratsu puhkeasendisse laveerida.

Kogemus.
Kuna bussiühendus marsruudil Pärnu-Narva pakub üsna mannetuid võimalusi oli jalgpallireisi obligatoorne komponent pikemat sorti autosõit. Selle käigus jäid eredalt meelde kaks kohanime. Moldova ootamatu lähedus(vaid 2,5 km põhitrassist!) ning surmavalt lakooniline asula nimega Aa. Narva linn ise jätab väga kena mulje ja on lihtne orienteerumiseks. Lausa nii lihtne, et enne, kui arugi sain juhatasid sildid mind lahkelt piiritsooni. Kindla otsustavusega loobusin sellest võimalusest!
Narva linnuse juures on väga kaunis promenaad, mida julgen soovitada! Soccerneti saatesarja "Silm peale" tähelepaneliku jälgijana, panin kõrva taha, et ühes osas soovitas nimetatud rada ka kohalik võtmemängija Joseph Saliste. Selle ligiduses asub keldribaar nimega German Pub, mis omas tõepoolest teatavaid sarnasusi ühe eheda saksapärase kõrtsuga. Et mängueelne klaasike humalavirret oli rangelt vastunäidustatud, leppisin sedapuhku soojema joogipoolise cappucinoga.
Mängu asukohta saabusin aegsasti, 40 minutit enne avavile kõlamist. Sellega valmistasin nähtavasti priske üllatuse müüjatädile, kes ühes isikus oli vastutamas nii piletite, kui ka sihtotstarbeliste rekvisiitide, mille lõppeesmärk on näidata oma poolehoidu Narva Transi jalgpallimeeskonnale, müügi eest. Igatahes päädis viljakas, lahke turvamehe sekkumisel juba 4 inimese vahel peetud segakeelne mõttevahetus sellega, et mind ühes kaaslasega lasti territooriumile TASUTA.
Jäi arusaamatuks kas piletikontsud polnud veel saabunud, oli proual pakilisemaid toimetusi plaanis, kui tegelemine early birdiga või tundis ta ära minus vabakutselise jalgpallikirjaniku, kelle tasuvaba sissepääs võib olla eelduseks positiivse blogipostituse kirjutamiseks? Who knows!
Muide, ei maksa karta, et Narva linn nõuaks eranditult suhtlemist vene keeles. Minu kogemusele toetudes võin väita, et eesti keeles kõnelejat ei vaadata sugugi suuremate silmadega, kui slaavi dialekti pruukijat. Räägitakse küll ja ka inglish on käibel, mis aitab vajadusel verbaalsest kimbatusest sirge seljaga välja tulla.
Viskasin pilgu staadionile üldisemalt, jätkasin kraadivaba aga kofeiinise keelekaste lainel ja hindasin toiduvalikut tugeva 4 plussiga.
Tegin ka pilti, väiksemõõdulisest tuvastamata otstarbega hoonest:https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/74605482_783213505463412_2776503718990839808_n.jpg ?_nc_cat=102&_nc_oc=AQkhcTANGuDfIV-HF05fMkuNh0m3dxVCDaZeMlujX0xmD8xcqg8_lYIsqJpZ_uCjq viRAeIkYJY3wC-l8Ac3TPmg&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=72bc7f96c6b4b6b4f8a4f16951472c87&oe=5E2BF697

Fännid.
On mõtetu vastu vaielda tõsiasjale, et vastu talve on klubide vaatajaskonnad asunud kahanevale kõverale. Et mitte peatuda pikemalt sellel mõtlemapaneval faktil, lisan vaatajanumbri milleks oli laupäeva pärastlõunasel mängul 206. Kakssada pealtvaatajat on minu hinnangul piir, millest allapoole kukkumine on tribüünil oleva melu ja õhkkonna mõistes, kriitiline number. Seega täitis nimetatud mäng veel selle minimaalse normi napilt ära. Olgu siinkohal märgitud, et Narva on siiski üks neist vähestest klubidest, kes täitnud kestval hooajal maagilise 1000. pealtvaataja numbri! Jäägu see oluline saavutus positiivse foonina tasakaalustama laupäeval saavutatud ahtamat sellealast resultaati.
Pealtvaatajaskonna kaasaelamine ja "värvilisus": keskmine.
Laulud puuduvad, hüüded eksisteerivad.
Trumm: olemas.
Huvitav fakt: klubil on oma hümn, Narva Trans - tšempion!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/74632365_781123575652846_6238516082785648640_n.jpg ?_nc_cat=103&_nc_oc=AQlzH3vbXBlrcrHByf246tavZ3ZbkBH2bTBPk3pqBqu GKMIIMGLIo7idOsnEeCOREAQ_w2V1GgeVA9YUJI61OSxj&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=02d0a1103c970d863cc54d5bc13e0fa8&oe=5E2131F8


Mäng.
Jäi 5:2!
Väravaid oli igale maitsele, Maardu väravavaht paistis tõeline pudinäpp ja kogu lugupidamise juures, Maardu on ikka läbi ja lõhki esiliiga materjal. Ja küllap nad seal juba mõtetes ka on, sest arvestades frustratiivseid reklaamtahvli tagumisi peale kaheksat mängitud minutit(seis oli selleks ajaks juba 2:0 Narvale) jääb mulje, et vaimselt ollakse juba alla andnud.
On asjaosalistele kibe tõdemus, et Narva Trans võinuks oma täit olemasolevat potensiaali realiseerides mängida tänavu vabalt medalitele. Paraku, paraku! Piirilinna suurima klubi käekirja lahutamatuks osaks on ränk ebastabiilsus ja asjatu tõmblemine. Kaunid momendid(karikavõit) vahelduvad magedate suutäitega(4 peatreeneri vahetust ja hetkel 6. koht) ja sarnases taktis, justkui kokkuvõtlikult Transi hooajast kulges ka nimetet kohtumine. Kiirele initsatiivi haaramisele ja mängu kindlale kontrollimisele sigines sisse ei tea kuskohast paar narri viga ja tarbetu punase kaardi teenimine 4:1 seisult.

Lõppu üks pildike sügisromantikat!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/73495047_2356915611241660_732256009451470848_n.jpg ?_nc_cat=111&_nc_oc=AQkInEuBr5yeOWpTgv0F8KHFLU5dAw-9Z8jaG7WivIdKQebzslXRU1I2v8YXfzikBqrhQ6HsSYtpNlwYn 5ZnqV4q&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=7454fc2867298a7d3ffb4d2391f228c2&oe=5E63FD19

Stok
23.10.19, 12:44
Vähetähtis pole fakt, et Trans ei ole kordagi meistriliigast välja kukkunud, mistõttu võidakse tinglikult kanda ennast uhkeldavasse ritta Real Madridi, Athletic Bilbao või emma-kumma Milano superklubiga.

Milaanos on ainult üks superklubi ja see on kaks korda võitnud Serie B vahetult enne seda, kui Berlusconi tuli ja hakkas raha pesema.

kesa
23.10.19, 13:09
https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_unrelegated_association_football_clubs

atleticomadrid
23.10.19, 14:45
Tänan tähelepanelike lugejaid! Ma päris täpselt ei mäletanud tõesti kumb ja kas neist kõik hooajad kõrgliigas kirja on saanud. Aga midagi ähmast seoses moepealinnaga meenus.

atleticomadrid
30.10.19, 22:52
Kui minu esimene matš sellel hooajal leidis aset märtsikuisel Kalevi staadionil polnud ilm kiita. Hallid olud, pisut vihma, mõni kraadike sooja, ehk siis tüüpiline kevadjalka. Väga suure ringi ja mõne sissepõikega taas pealinna jõudes, et tõmmata rasvane joon oma jalgpallimatkale alla, oli ka ilm teinud aastaringi ning jõudnud taas alguspunkti. Vaid paadunud meteroloogiaoptimist saaks toimunut talutavaks nimetada ja kõige paremini võttis selle ilmastiku kokku üks staadioniruumides viibinud briti härrasmees:

I love football, but i am NOT going out there again!
This is fucking intense!
Minu märtsis alguse saanud premmiturniir on jõudnud sarnaselt Flora omaga võiduka lõpuni!

Kes mängib?
FC Flora - Paide Linnameeskond

Juhus, saatus või vilets organiseerimine, Flora kodumäng polnud minu poolt taotluslikult viimaseks lahinguks jäetud. Küll peab nentima fakti, et näha viimases mängus meistri selgumist kukkus paremini välja, kui alguses plaanitud oli! Peame seda siis väikeseks boonuseks jalgpallifortuuna poolt, kes mu tegemistele võis innukalt kaasa elada! Ja tänada tuleb kahtlemata ka Sander Purit!
Alustaksime Flora Football Clubi puhul kirjeldavaid protsesse sealt, kus ka konkurentide omi, täitsa algusest.
1990. aastal Aivar Pohlaku poolt loodud jalgpalliühing oli vastus siinmail domineerivale venekeelsele vutikultuurile ning komplekteeriti peaasjalikult legendaarsest noortevõistkonnast, Tallinna Lõvidest. Esimesel hooajal ise peatreeneri ametis kätt proovinud Pohlak, usaldas edaspidi väljakuäärsed juhtohjad selles ametis end kindlamalt tundvate meeste kätte ning Roman Ubakivi juhendamisel võeti ka esimene meistrikuld.
Neid on kogunenud nüüdseks 12 ja Flora on kujunenud vaieldamatult Eesti jalgpalli kaubamärgiks. Kelle poolt vihatud, kelle poolt armastatud on Flora klubi mis pole kunagi meistriliigast välja kukkunud ega isegi 4. kohast allapoole platseerunud!
Niivõrd rikkaliku ajalooga ja tuntud klubi ajaloo ümberjutustamine võtaks minu õhtust liigselt suure tüki ja mis seal salata, puuduks sel ka sügavam mõte. Seega võivad kõik Flora vastu põhjalikumat huvi tundvad foorumlased jätkata ajalooekspeditsiooni klubi kodulehel või wikis!

Staadion.
Kui võtta ja hakata võrdlema FC Flora kodustaadionit teiste eestimaiste konkurentidega tuleb tõsiselt kaaluda sellise kõrvutamise eetilist väärtust. On ümberlükkamatuks tõigaks asjaolu, et A Le Coq Arena näol on tegu sihtotstarbeliste spordirajatiste kategoorias oma ala vääramatu tipptasemega eestimaa pinnal. Luuleliselt, kirjanduslike liialdusi puistates, tegu on Eesti jalgpalli ooperimajaga!
On sündsusetu kõrvutada siinkohal seda pompöösset projekti konkurentidega. Lisaks on tegemist rahvusstaadioniga, eriprojektiga, mille valmimise taust ja tagamõtted ongi erakordsed. FC Floral on olnud au nimetada seda rajatist oma koduks nüüdseks 18 aastat.
2001 aastal esimest mängu näinud Lillekülas asuv spordiehitis on baltimaade modernseim staadion, mahutab peaaegu 15 000 inimest, täidab ära kõikmõeldavad UEFA, FIFA ja EJL nõudeid, omab arvestatavat treeningkompleksi ning on võõrustanud maailma tippjalgpallile lisaks ka kuulsaid rockbände, näiteks Aerosmithi ja mister Lenny Kravitzit!
Foorumi külastajate jaoks on see imeline ja palju uhkeid elamusi pakkunud paik vana tuttav ja kes veel sinna sattunud pole tehku see ära juba järgmisel Flora kodumängul!

Kogemus.
Nagu juba põgusalt mainitud sai, ei olnud ilm suurem asi loteriivõit. Hetkeks, kui staadioniruumidesse jõudsin, olin läbimärg ja juba kolmandat korda sama päeva jooksul. Ladisev sadu rikkus ära ka korraldatud perepäeva mitmed atraktsioonid, eeskätt need mis jäid väljapoole ilmastiku meelevalla eest kaitsvaid betoonkonstruktsioone. Seetõttu varjusid ka päästeametnikud, politseinikud ja "pöörleva auto" operaatorid pigem telkide alla. Klientuur ja huvilised olid kas hoones või kodus teetassi embuses, jälgimas Ott Tänaku ajaloolist kihutamist.
Külmetavate kontide peale oldi õnneks mängupaigas mõeldud, jagati tasuta teed. Amps Catering oli varustanud end ka külmema märjukesega, võimekusega valmistada hot dogi ja serveerida arvestatava soolasisaldusega snäkke. Kui staadion on Floral par excellence, siis näiteks toidupoolise seisukohast ma jätaks nad, hooaja lõikes kogetu põhjal, TOP 3-st kindlasti välja!
Olgu mainitud tasakaaluks, et fänninänni letti silmas pidades ei leidu klubile maarjamaal vastast!
Kuna ilm oli jätkuvalt pelutav, pidin silmitsi seisma nördima paneva faktiga, et tervisliku tippvormi säilitamise huvides oleks targem püsida staadioniruumides. Niisiis, möödus lõviosa minu kogemusest viisil, mida kirjeldab kõige paremini see pilt:
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/74164591_409218766699075_7052378270452416512_n.jpg ?_nc_cat=100&_nc_oc=AQnxrRL7qXeHOEqtp2J-nC6zZOURWLeK7jqJeX-zNHNG9c4gVnk1xrPiIzLoF_8V_VB0gIGVPIvipiQuZidCrLeE&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=93214b108255823633d17f9c3956f1ca&oe=5E5D2D38
Pistelised reidid elamuskeskusse ehk tribüünile siiski ei puudunud. Panen kirja väga olulise soovituse - alla 10 kraadise ilma puhul kasutage talvejopet!

Fännid.
Flora fännid kuuluvad kõige eesrindlikemate sekka Eestis ent nendegi jaoks oli nigel ilm katsumusterohke. Valetan, kui ütleksin, et neil oli võimalik esitada pühapäeva õhtul oma kaasaelamise parimat partiid! Õnneks on sadanud "Viiendale Sektorile" sülle võimalusi end demonstreerida ka varasemalt, juulikuises derbys Levadiaga ning ka mälestusväärses eurolahingus Frankfurtiga. Kolme matši peale kokku tehti kära küll! On lippe, on laule, on püro, atmosfäär on positiivne! Isiklikult mulle on meelejärgi ka plakati või nn "bännerikultuur", kus "hea" sõnaga peetakse meeles konkurenti või selgitatakse muul viisil oma tõekspidamisi, meelsust ja emotsiooni.
Ka küljetribüüni florakad on häälekad, kui mitte võrreldes sektoriga, siis kodukamara rivaalidega küll.
Minu üllatuseks oli staadionil ka seltskond britte, kelle tegutsemise eripärasid hinnates võis järeldada, et nad on siin selleks, et elada kaasa FC Florale! Üks neist viis identifikatsiooni lausa sellisele tasemele, et kandis autentset Flora fännisärki! Enamik härrastest piirdusid küll tavapärasemate ihukatetega, näiteks Aston Villa mütsi või seeliku(!) ja punase parukaga. Kahjuks ei leidnud ma sobivat hetke nende džentelmenide motiivide kohta aru pärida. Minu viga!
Ja parima piletikujunduse auhind läheb:
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/74634643_427766541214737_5345423752941273088_n.jpg ?_nc_cat=108&_nc_oc=AQm8GCWEXQcN8ku-tRtSPJoMRdrIlKH2jaJSrgRpwQs8uZdzZI-7m7yef2vB3pYe5Z6IQL6ubVXaBusnVNyBODiL&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=3bb2cbba6dfce4aec08f6b56af23f7ca&oe=5E620007
Antud kohtumise pealtvaatajanumber jäi mäletamistmööda kuhugi 700 inimese kanti.


Mäng.
Jäi 1:0!
Vesine väljak nõudis mängijatelt kõikide oskuste manifestatsiooni ja sellega tuldi eduliselt ja meisterlikult ka toime!
FC Flora on Eesti meister! Erik Sorga kõige majesteetlikuma jalaga ründaja ja teda toetav rohevalge seltskond vaieldamatult ja matemaatilise tõestusega kinnitatult kõige parem meeskond meistrisarjas aastal 2019! Minu kõige soojemad õnnitlused meeskonnale, personalile ja kõikidele kaasaelajatele! Ka Paidekad muide on kiitust väärt! Sellise ilmaga tulla Tallinna ja elada kaasa - respekt! Võrdlusmomenti mul pole aga ehk üks kõige enam edasiarenenud fännklaabe tänavu?

PS! Olin juba teel staadionilt bussijaama, kui tühi kõht ja pidutsev hing suurejoonelise aktsiooni lõppfaasi tähistamist nõudsid. Juhuse tahtel kohtasin seal sama rõõmsas tujus staažikaid Flora fänne. Kogemuste vahetamine kasvas üle mitmetahuliseks ja tasandiliseks jalgpalliaruteluks ning tunnid muudkui läksid ja läksid...
Valgustav ja üdini positiivsed hetki pakkunud lõppvaatus staadioniblogile! Siinkohal tervitused Zurawskile, Vosemile ning soccerneti paremikku kuuluvale spordireporterile!
https://scontent-hel2-1.xx.fbcdn.net/v/t1.15752-9/74908759_430786477631260_1521653161457090560_n.jpg ?_nc_cat=107&_nc_oc=AQlFMDMkWFVDoAcX1mHWD4ckB7m5i6bD_lNcQJzCw39 vg6wcy1Y2gsubq6vg6q9InC3XYHVTDgGc-anx0ATWRW0u&_nc_ht=scontent-hel2-1.xx&oh=29f00ea939604cdb425bdeed0958e268&oe=5E5FB6C7

atleticomadrid
26.12.19, 23:18
Moment. Ma ei ole veel lõpetanud. Kokkuvõtliku postitusega jagaks veel mõned kingipakid osalenud meeskondadele. Premium Liiga hooaja eripreemiad 2019!

Maardu Linnameeskonnale leiame kingikotist pudeli päikese käes laagerdunud mõnusat 8 vollist sooja bocki ja kaasaskantava külmutuskapi! Niisama sobimatus temperatuuris, kui oli nende kodumängul pakutud kesvamärg, oli ka kogu Maardu jalgpallihooaeg. Vilets plats, nigel konkurentsivõime, tihti madalavõitu motiveeritus ja suured kaotused.
https://previews.123rf.com/images/lightfieldstudios/lightfieldstudios1805/lightfieldstudios180505814/102892158-close-up-view-of-portable-fridge-with-beer-standing-in-car.jpg


FC Kuresaarele kingiks motiveeriva raamatu, kus kirjas parimad briti jalgpallilaulud.
https://i.gr-assets.com/images/S/compressed.photo.goodreads.com/books/1409570222l/22819190.jpg
Saarlased tõid oma tribüünile ammu igatsetud aktiivfänluse ja vürtsitasid protsessi omapäraste hüüete ja lauludega. Sellist pisut provotseerivat aga heatahtliku tögamist vastase suunas nagu tehti Euroopa liigast 122. minutil välja kolisenud Levadiale tahaks näha rohkem ja rohkem kõigi poolt!

Tallinna Kalevile on kingiks pandud kullast lutt ja Arsene Wengeri autogrammiga pudrupõll!
Kalev näitas, et verinoore koosseisuga on võimalik täitsa edukalt nina vee peal hoida, hammustada ka Tallinna tippe ja mõned poisid saata ka piiritagust jalgpalliõhku nuusutama!
Vaata ja õpi, Pärnu Vaprus!
https://i2-prod.mirror.co.uk/incoming/article6781208.ece/ALTERNATES/s1227b/Arsene-Wenger-lays-in-the-sand-whilst-playing-a-game-of-footvolley-on-the-beach-in-Ipanema.jpg

Viljandi Tulevikule on kingituseks tallele pandud Eesti Vabariigi kuulsaima lauluõpetaja Maikeni juures toimuv pakett laulutundidega. Suurepärast kogukonnatööd tegeva ja üha enam publikut staadionile meelitava Tuleviku ainus mure on võrdlemisi vaikne kaasaelamine. Daami õpetused, kes teinud teles nii mõnestki varesest tenori, ei jookse kindlasti mulkidel mööda külgi maha!
https://p.ocdn.ee/53/i/2017/1/25/le2hhbow.oc0.jpg

DeWalti kvaliteetne lood läheb teele piirilinn Narva poole! Valitsev karikavõitja, paljusid talendikaid mängumehi omav ja end ühe aasta edukaima poploo videosse mahutanud Narva Trans oli kõigest hoolimata hädas stabiilse pinna leidmisega. Et tulev hooaeg vähem lainetaks on abi targast tööriistast!
https://i.hinnavaatlus.ee/p/900/b9/09/170646p1.jpg

Tartu Tammekat ootab George Michaeli igihaljas singel "You got to have faith" vinüülplaadi kujul!
Kui juunikuu esimestel päevadel leidsid tartlased end liigatabeli viimaselt kohalt, võinuks must masendus kergelt panna tegema otsuseid rutakaid ja resoluutseid.
Aga Tammeka juhtkond näitas üles külma rahu ning kinnitas, et Kaido Koppel saab klubi peatreenerina oma alustatut jätkata. Tasuks klubi ajaloo kõrgeim, viies positsioon!
https://cdn11.bigcommerce.com/s-i6magi2txm/images/stencil/1280x1280/products/3204/17018/george-michael-faith-tour-cover__16214.1533727035.JPG?c=2&imbypass=on

Magnus Kirti autogrammiga oda palume rekordimehel endal jõulise viskega saata teele eestimaa südamesse Paidesse. Küll seal oskab juba Slava Zahovaiko sellega miskit pihta hakata! Ekskoondislane lennutas Paide Linnameeskonna esimest korda medalikonkurentsi ja on võimeline andma kesk-eesti jalgpallile tulevikus veelgi kõrgemad kaared.
https://g.delfi.ee/images/pix/480x300/XzLAA1Q783I/magnus-kirt-tunnistab-et-koigest-hoolimata-on-ta-mmi-l-voidetud-hobeme-87679043.jpg

Pole midagi paremat, kui pikutada Hiiu staadioni säästutribüüni mändide all, soe kevadpäike palet paitamas ja kaaslaseks hea raamat! Selleks puhuks ja igaks petteks on kingiks Nõmme Kaljule lugemik "Enter Night. Metallica biograafia".
Et tähelepanekud, tsitaadid ja rokkbändi piiritud kogemused ikka kõigile kohale jõuaks võiks aga korraldada suure ühislugemise, kus ettekandja rollis Kuno Tehva ise ning kuulajateks Kalju fännid ja ka kõik teised soovijad!
http://4.bp.blogspot.com/-nYRlIwDUvF8/TdSJQ5b8a5I/AAAAAAAAFm4/0Hn9TaVMfUE/s1600/Enternight_HC_Bookshot.jpg

Lennupiletid romantikute linna Pariisi on ootel FCI Levadiale! Paraku ei sisalda reis vähimalgi määral elemente mõnusast äraolemisest vaid tegu on puhtakujulise ärireisiga! On viimane aeg minna õppima seda kuidas saada superklubiks ja kus parem seda teha oleks, kui mitte Parc des Princes'i staadionil. PSG jalgpalliklubil peaks jaguma küllaldaselt näpunäiteid, saavutamaks koduliigas totaalne dominatsioon!
https://s.err.ee/photo/crop/2019/05/23/640555h513at28.jpg

Eesti koduse jalgpalli troonile tagasi astunud ja sellega niigi küllaldaselt head ja paremat ära teeninud FC Flora jaoks on kingikoti põhjas siiski ka midagi, nimelt soe soovitus! Florakad peaksid välja uurima mida korraldati või keda ohverdati antiikajal klubi vapil kujutatud jumalanna Flora auks. Sest näib, et rohevalgete hooaeg kulges kohati lausa jumalikul juhatusel. Olgu selleks meie jalgpalliajaloo parima mängija Konstantin Vassiljevi allkiri kevadel, noorte talentide nagu Sorga ja Kreida avastamised või siis südamete vallutamine euroopas südikaid esitusi pakkudes.
Nina mütoloogiaõpikusse, Pelle!
https://i.pinimg.com/originals/77/6c/73/776c73021e27f7fc44c8a08be2f244ee.jpg

Stok
27.12.19, 11:14
Pole midagi paremat, kui pikutada Hiiu staadioni säästutribüüni mändide all, soe kevadpäike palet paitamas ja kaaslaseks hea raamat! Selleks puhuks ja igaks petteks on kingiks Nõmme Kaljule lugemik "Enter Night. Metallica biograafia".
Et tähelepanekud, tsitaadid ja rokkbändi piiritud kogemused ikka kõigile kohale jõuaks võiks aga korraldada suure ühislugemise, kus ettekandja rollis Kuno Tehva ise ning kuulajateks Kalju fännid ja ka kõik teised soovijad!

Uurisin selle kohta ja sain teada, et pilet on 35€, eelmüügist 20€.