PDA

View Full Version : Serie A 2019/2020



eika
16.07.19, 15:50
Võib vist vaikselt uue hooaja teema käima tõmmata?

Loomulikult on liigal uus logo, sest logo peab ju iga 2 aasta tagant muutma:
http://www.legaseriea.it/uploads/default/attachments/news/news_m/9507/images/gallery/11442/logo-serie-a-19-20.jpg
Pall on (mitte-ametlikult) selline ehk värviline pläust nagu nad kõikjal tänapäeval on:
https://pbs.twimg.com/media/D_Nf_r1X4AAaVy2?format=jpg&name=4096x4096

Ja kuigi graafik pole veel loositud, sest hooaja alguseni ju kuu aega ja aega on, siis üldplaan olevat selline:

First Serie A weekend: August 24-25
Midweek rounds: September 29, October 30, April 22
International breaks: September 8, October 12, November 17, March 29
Last Serie A weekend: May 23-24

telekavaataja
29.07.19, 09:11
Ja kuigi graafik pole veel loositud, sest hooaja alguseni ju kuu aega ja aega on, siis üldplaan olevat selline:

Ma ei saa kunagi aru, miks sellega nii kaua aega peab minema.

Jr
29.07.19, 10:06
Täna tuleb mängugraafik välja.

cannuman
29.07.19, 12:34
Täna tuleb mängugraafik välja.

De Laurentiisi rolleril mootor soe juba?

telekavaataja
30.07.19, 10:32
https://pbs.twimg.com/media/EAqacJYX4AAR1ki.jpg:large

Jasper
30.07.19, 17:36
ainult minu twitteri feedis on konspiratsiooni torked? (Roma-gobbi suunal, kolm aastat and whatnot)

eika
05.08.19, 15:31
Kuna hooaja alguseni on minna 20 päeva, siis võib vaikselt alustada klassikaliste eelvaadetega. Mõneti on muidugi tegu enneaegse posituspurskega, sest üleminekuaken on veel terve augusti lahti ja kindlasti jõuavad mitmed meeskonnad oma koosseisu märgatavalt täiendada. Teisalt äkki jõuab selliselt hooaja esimeseks vooruks (või augusti lõpuks) jutud kirjutatud. Oleks võit seegi. Alustame Koit Toome ja Laura bängimispealinnast Veronast.

Hellas Verona

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/c/c9/HellasVeronaFCstemma.png/140px-HellasVeronaFCstemma.png


Mis toimus eelmisel hooajal?

Verona tiksus läbi hooaja Serie B tipu lähistel, kuid kevadel läks olukord legendaarse Fabio Grosso käe all hapuks. Napilt enne hooaja lõppu tuli sisse 7 mänguline võiduta seeria, mis päädis mai alguses treenerivahetusega. Aastaid Serie Bs treeneritööd teinud Alfredo Aglietti pingile toomine osutus õigeks lükkeks. Verona jäi tabelis viiendale kohale ning play-offis suudeti järjepanu välja lüüa Perugia, Pescara ja Cittadella. Verona linna ilusam klubi on peale vaheaastat liigas tagasi!

Mida on tehtud suvel?

Kui sul on valida, kas sa treeneripingil...
A ...jätkad aastaid Serie Bs pädevat tööd teinud mehega, kes võttis üle kriisis oleva tiimi ja vedas selle kõrgliigasse
või
B ...võtad endale uue peatreeneri, kelle viimase kolme aasta saldo on:
* hooaeg Genoas, kus mees vallandati hooaja keskel, sest meeskond oli relegatsiooni tsooni piiril ja kus ta võeti hooaja lõpus tagasi ning meeskond ikka pääses väga napilt väljakukkumisest
* hooaja algus Genoas, mille saldoks jäi 12 mängust 1 võit ja vallandamine
* hooaja keskpaik Genoas, kus ta sai kirja 7 võiduta mängu ja lasti lahti

Muidugi sa valid variant B ehk Ivan Jurici, kellel on viimasest 19 liigamängust kirjas 1 võit! Ja seda nõksa paremate meestega kui tal on tänavu Veronas kasutada. Mis saaks valesti minna? Taaskord hea näide sellest, et Itaalia klubijuhid on idioodid. Mina paneks oma rahad julgelt horvaatlase peale, kui on panustamiseks küsimus “mis peatreener vallandatakse esimesena”.

Iseenesest on Verona meeskond paberil päris kena ja suvel on tehtud loogilisi lükkeid. Keskkaitsesse toodi horvaatiast varasem Albaania ja nüüdne Kosovo koondislane Rrahmani, Moskvast toodi koju kunagine koondislane Bocchetti ning Genoast hangiti kunagine Saksa noortekoondislane Günter, kes tervena Genoas enamvähem ka platsile sai. Lisaks on olemas eelmisest aastast nooremapoolsed mängumehed nagu brasiillane Alan Empereur, poolakas Dawidowicz, sloveen Balkovec ja verinoor albaanlane Kumbulla. Korralik rahvaste paabel, kus peaks olema piisavalt sügavust, et kolmesesse kaitseliini sobiv kooslus leida. Mõnevõrra suurem küsimärk on väravavaht Marco Silvestri, kes kahekümne kaheksa eluaasta jooksul on Serie As kirja saanud vaid kolm mängu ja pigem olnud esiliigades paugutaja. Aga mine sa tea. Äkki veab Silvesti välja.

Kindlasti võiks välja vedada meeskonna keskpoolkaitse. Kuigi kaotati üks põhimehi Laribi, siis on meeskonnas eelmisest hooajast olemas nii šotlane Henderson, korealane Lee, itaallane di Gaudio kui ka eelmise olulisim lüli Mattia Zaccagni. Lisaks on klubiga taasliitunud Daniel Bessa, Genoast hangiti ülikogenud Miguel Veloso ja Udinesest Emmanuel Agyemang-Badu. Võiks küll olla kooslus, mis suudab platsil asju teha. Sõna “suur valik” iseloomustab ka valikut 3-5-2 süsteemi äärtele, sest sinna on võtta kunagiste Napoli Serie A aastate järel teise liigatasemesse unustatud Luigi Vitale, kunagised imelapsed Alessandro Crescenzi ja Davide Faraoni ning (taaskord Genoast liitunud) Darko Lazovic, kellest kaks viimast peaksid kõige tõenäolisemad alustajad olema.

Kogu see “võiks Serie A taseme välja vedada küll” jutt lõpeb ründeliini jõudes, kus pole ei sügavust ega taset. Muidugi jätkab Itaalia ründelegend ja nüüdne Verona kapten Giampaolo Pazzini, kelle viimased kõrgliigas veedetud hooajad on lõppenud vastavalt 5, 6 ja 5 väravaga. Julgust ei tekita ka tema Serie Bs löödud 12 väravat, mis on pigem keskpärane saldo. Teisalt oli 35-aastane Pazzogol tiimi selgelt parim ründaja, sest ülejäänud seltskond on veel suvalisem. Samuel Di Carmine mängis viimati kõrgliiga tasemel 18-aastaselt ehk 13 aastat tagasi. 11 väravat Serie Bs oli küll tore saavutus, aga miski ei vihja sellele, et sealt peaks tulema kõrgliiga tasemel põhimees. Nagu ei tohiks seda olla ka Slovakkia u21 koondislane Tupta ega aastaid erinevate klubide vahel väravavaeselt tolgendanud Antonino Ragusa. Kui mujal liinides on olnud mitmeid täiendusi, siis kummalisel kombel on ründeliin jäänud seni oluliste hangeteta.

Mida oodata sellel hooajal?

Verona on hea näide sellest, et augusti algus on eelvaateks veel vara. Kui meeskond peaks ründeliini tõmbama 1-2 kõrgliigatasemel ründajat, siis võiks neid napilt püsima jääma ennustada küll. Kuigi 1-2 nime kuluks neile ka mujale ära. Aga kui see ründeliin peaks jääma lisandusteta, siis ma Veronale pikka pidu ei ennusta ja kõik vihjab sama koldale väljakukkumisele nagu eelmistel Serie A hooaegadel. Loodetavasti lähinädalad toovad siiski täiendusi.

Verona puhul peab muidugi ühe küsimärgina ära mainima vaimse poole- nimelt on nende kaks viimast Serie A külastust lõppenud üsna sarnaselt. Paberil oli meeskond täis väikeklubi kohta nimekaid ja Serie A püsimajäämise tasemel mängumehi. Nagu ka praegu. Kuid mõlemal kõrgliiga aastal on Gialloblu täielikult kollapsinud ja juba hooaja keskpaigaks ellujäämise joonest kaugele jäänud. Kui tänavuse hooaja algus peaks Veronal ebaõnnestuma, siis võib meeskonna juhtkonna, fännide ja mängijate peas väga kiiresti tekkida lisapingeid tekitav küsimus “kas tõesti läheb kõik taaskord kiiresti aia taha”.

Eika ennustab: (hetkeseisuga) relegatsioon

eika
05.08.19, 17:05
Lecce

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/a/a0/Leccestemma.png/140px-Leccestemma.png

Mis toimus eelmisel hooajal?

Üheksakümnendatel ja nullnullindatel stabiilselt Serie A/Serie B vahel pendeldanud Lecce jooksev kümnend oli pikalt katastroofiline. Kümnendi alguses kukuti kõrgliigast välja ja saadi otsa ka karistus kihlveopettuste eest, mis kukutas meeskonna tugevuselt kolmandasse liigatasemesse. Kuid 2 aastat tagasi asus meeskonna peatreeneriks kunagine Lazio/Fiorentina/Palemo legendaardne poolkaitsja Fabio Liverani, kes kõigepealt tõstis meeskonna eelmiseks aastaks Serie Bsse ning vaid ühe stabiilselt kena hooajaga kõrgliigasse.

Mida on tehtud suvel?

Lecce suvi tekitab väga kahetisi tundeid. On küll tehtud mõned hanked, kuid üldiselt on kogu üldmulje Giallorossist vägagi relegatsioonimaiguline.

Leccel oli eelmisel hooajal kaks mängumeest Serie B viie parima väravalööja seas. 28-aastaselt alles oma kolmanda hooaja tugevuselt teisel liigatasemel teinud Andrea La Mantia tegi ilmselgelt elu parima hooaja. Lisaks 17 liigaväravale suutis mängumees ka kaheksale väravale eeltöö teha. 31-aastase Marco Mancosu eelmist hooaega võib samuti pidada mehe karjääri edukaimaks, sest peamiselt tugevuselt kolmandas liigatasemes omi aastaid veetnud kapteni saldoks jäi 13+6. Arusaadavalt tundis meeskond, et neist kahest mehest jääb väheks ning ründesse lisati Gianluca Lapadula. Tõsi, mõned hooaja tagasi väga napilt esimesest koondisemängust ilma jäänud ründaja eelmine hooaeg oli küsimusi tekitav. Jäi ju mees Genoas vaid ühe värava peale. Lisaks kandideerivad 4-3-2-1 süsteemis ülemisse kolmikusse veel Filippo Falco (läbi karjääri Serie Bs mänginud mängujuht, kes oli eelmisel aastal teise liigataseme üks parimaid sööduandjaid) ja Simone Lo Faso (noor mõne aasta tagune u21 koondislane, kes hangiti Palermost).

Mõnevõrra suuremaid muudatusi tehti poolkaitses, kuhu hangiti PAOKist mõned mängud Ukraina koondiseski teinud Yevhen Shakhov ja välja osteti talvel meeskonnaga liitunud Roma kunagine suurlootus Panagiōtīs Tachtsidīs. Nende kahe kõrvale kolmandaks numbriks on peamine kandidaat samuti talveaknas ostetud sloveen Žan Majer või kohalikud poisid Andrea Tabanelli ja Jacopo Petriccione. Arvetades, et kahe viimase mehe viimaste aastate karjäär koosneb Serie B ja Serie C vahel pendeldamisest ning sloveeni kõrghetkeks on näpuotsaga mänge Rostovis, siis ei tundu põhjust juubeldamiseks.

Kõige suurem suvine hoop tabas meeskonda kaitses, kust koduklubisse Fiorentinasse naasis paremkaitsja Lorenzo Venuti. Tema asemele toodi FSBCst edeva eesnimega Rumeenia koondise paremkaitsja Romario Benzar, kes selle augu peaks ära lappima. Väga tundmatu on Serie A fännidele ka ülejäänud kaitseliin, sest keskkaitsjad Biagio Meccariello, Fabio Lucioni ja vasakkaitsja Marco Calderoni on küll vanuse poolest kogenud, kuid senises karjääris saanud kamba peale kirja vaid 9 Serie A mängu. Korralik kõrgliiga taust on lõppenud hooaja Chievos mänginud Luca Rossettinil, kuid tema on pigem karjääri loojanguaastates. Sarnane kõrgliigas olematute mängude arv on ka väravavahtidel Mauro Vigoritol ja suvel toodud Gabrielil (tõsi viimasel neist on kirjas müstilised 7 mängu Milani aegadest ).

Mida oodata sellel hooajal?

Üldiselt on muidugi jube keeruline hinnata meeskondade võimalusi, kus enamik tiimi on karjääri veetnud Serie Bs ja mängijatest mingit reaalset ülevaadet pole. Enamasti kipuvad sellised “äkki veab Serie Bs toiminud meeskond välja” loogikaga tiimi üles ehitanud klubid kohe esimesel aastal välja kukkuma. On küll erandeid ja näen ka Lecce puhul stsenaariumit, et Fabio Liverani on geeniustreener ja/või Lapadula hakkab skoorima ja/või eelmisel aastal Serie Bs paugutanud mängumehed möllavad nii ründes kui ka poolkaitses ja/või Serie B taustaga kaitsemängijad on lihvimata pärlid, kes lihtsalt viimased mitu aastat kõrgliiga meeskondade radarilt ebaõiglaselt välja jäänud. Aga sellised juhtumid on pigem harvad erandid ja tõenäosusteooriat kasutades Lecce kõrgliigas viibimine jääb ühe aasta pikkuseks.

Eika ennustab: relegatsioon

eika
06.08.19, 12:37
(tänavu kipuvad jutud jube pikaks kruttima, et kui on lugemiseks natsa liig, siis andke märku ja proovin mingit mõistlikku tähemärkide limiiti hoida)

Brescia

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/c/cf/Brescia_Calcio_-_Logo_2017.svg/140px-Brescia_Calcio_-_Logo_2017.svg.png

Mis toimus eelmisel hooajal?

Brescia on kindlasti (minust) vanemate Serie A fännide südames, sest meeskonna kuldajad olid selle sajandi alguses, kui tiimi rünnet vedasid Igli Tare, Luca Toni ja Roberto Baggio ning keskväljal kontrollisid mänge Pep Guardiola ja Andrea Pirlo (kaks viimast küll koos mängida ei jõudnud). Meeskonna lähiajaloos seda sära enam pole. Viimasest 14st aastast 13 stabiilselt Serie Bs mänginud Brescia alustas eelmise hooaja mänge kohutavalt, kui Milani ja Interi legendi David Suazo käe all oldi esimese nelja vooru järel ühe punkti peal. Seepeale otsustati pukki tuua Chievo peatreenerina tuntuks saanud Eugenio Corini ja enam tagasi ei vaadatud. Kiiresti tõusti tabeli tippu, kus ka hooaeg lõpetati.

Mis peamine- koos Bresciaga naasis kõrgliigasse Massimo Cellino, kes on peale Zamparini jalgpalli juurest taandumist ametlikult nõdrameelseim itaallasest klubiomanik. Peale kahtkümmet aastat finantsskandaale ja tülisid Cagliaris kaotas Itaalia kõrgliiga mehe paariks aastaks Inglismaale. Leedsis suutis mees kolme aastaga tekitada sellise kaose, mida ta iseloomustas lausega “kui te elasite üle minu, siis suudate te kõik üle elada”. Nüüd on elav legend Serie As tagasi. Kas ma oleksin üllatunud, kui Cellino poole hooaja pealt ütleks “minge kõik perse, ma ei taha Bresciat omada ja klubi on müügis”? Ei! Kas ma oleksin üllatunud, kui Cellino pandaks (taaskord) finantsjamade eest kinni? Ei! Kas ma oleksin üllatunud, kui Cellino hakkaks ühtäkki rahaga paugutama ja Brescia möllaks üleminekuturul? Ei! Kas ma oleksin üllatunud, kui Cellino läheks tülli Brescia linnaga ja meeskond hakkaks lambist suvastaadionil mängima? Ei! Kas ma oleksin üllatunud, kui Brescial oleks tuleval hooajal 4 või 5 erinevat peatreenerit? Ei! Loodetavasti on vanamehel veel piisavalt elujõudu ja tahet, et taaskord kaost külvata ja meedias segast peksta! Rock`n`roll, baby!

Mida on tehtud suvel?

Brescia suve suurim küsimus oli ja on, et kas suudetakse Sandro Tonalit hoida meeskonnas. Noormeest peetakse üheks suurimaks Itaalia tulevikutegijaks, kelle võrdlused algavad ja lõpevad Andrea Pirloga:
Brescia omakasvandik. Check
Kaitseliini ees mängiv mängujuht. Check
Peamiseks tugevuseks pikad pallid. Check
Pikk juus ja kerge hobusenägu. Check
Lähiajast enam selgemat kaks tilka vett juhtumit ei mäletagi.
https://www.ilcatenaccio.it/media/k2/items/cache/a42a2aa6c7440291c38ba9adc5892a56_XL.jpg
Le Rondinelle optsioonid on tegelikult lihtsad. Kas müüa mees kohe ca 20m maha või loota, et vähegi pädeva hooaja puhul tõuseb Itaalia koondisessegi kutsutud Tonali hind kahekordseks. Muidugi on risk, et kui Tonali peaks läbi põlema, siis hind hoopis kukub kahekordselt. Aga seni on Brescia hoidnud müümise osas jäika joont. Mis on ainult positiivne, sest särtsakaid mängijaid läheb ka väiketiimidesse vaja.

Bresciast, sarnaselt Leccega, ei leia ülemäära palju kõrgliiga taustaga mängijaid. Kuid võrreldes Leccega on Brescia koosseis märgatavalt noorem ja lootustandvam. Vaatame kasvõi poolkaitset, kus lisaks Tonalile leiab paremalt äärelt itaallase Dimitri Bisoli, vasakult äärelt Albaania koondislase Emanuele Ndoj ja trequartista kohalt, järjekordse slovaki liigas, Nikolas Špaleki. Vanused on noormeestel vastavalt 25, 22 ja 22 ehk kõigi puhul võib tegu olla korralike tulevikutegijatega. Pingilt on lisaks veel võtta kogunud mehed nagu Daniele Dessena ja Luca Tremolada ja kahtlustan, et sinna tuuakse 1-2 nime sügavuseks juurde.

Kaitses keskmine vanus küll tõuseb, aga sealgi on lõivosa meestest pigem alles teel oma parimasse mänguikka. Vasakkaitse koha eest võitlevad 24-aastane Aleš Matějů ja üks väheseid arvetatava Serie A taustaga mängijaid Bruno Martella. Paremkaitse positisoon on hetkel 26-aastase Roma kasvandiku Stefano Sabelli käes. Keskkaitses oli juba eelmisel hooajal põhimeheks 22-aastane Andrea Cistana, kelle paariliseks kandideerivad Katarist toodud hiiglase mõõtu Venetsueela koondislane Jhon Chancellor ja ülikogenud Daniele Gastaldello, kes kannab platsile saades kaptenipaela. Mõnevõrra suuremad küsimärgid on väravavahtidega, kus ainult madalamate liigade kogemusega Enrico Alfonsole toodi Kopenhaagenist konkurentsi pakkuma soomlane Jesse Joronen. Mõlemad tunduvad kuidagi suvalised variandid, aga eks näis.

Meeskonna suurim ründestaar on eelmise hooaja Serie B suurim väravakütt Alfredo Donnarumma. Tegelikult paugutus Donnarumma juba aasta varem Serie Bs 23 väravat. Toona Empoli otsustas, et mehe tase pole kõrgliigaks piisav ja müüs ta maha. Nüüd peale 25 väravaga lõppenud hooaega saab 29-aastane mängumees lõpuks võimaluse näidata omi võimeid kõige kõrgemal tasemal. Vaadates kuidas eelmise aasta Serie B parim väravakütt Caputo tuli ja paugutas tippklubidele, siis ei näe põhjust, miks ei võiks seda ka Donnarumma teha. Kuna ülejäänud ründajad Torregrossa ja Morosini erilist skoorimisabi põhitäkule ei pakkunud, siis Ligue 1st leiti 22-aastane endine Prantsusmaa noortekoondislane Florian Ayé, kes suutis konnasööjate teises liigas 18 väravat lüüa.

Mida oodata sellel hooajal?

Üldiselt on sümpaatne näha, et kõik kolm liigasse tõusnud meeskonda on erineva filosoofiaga. Hetkeseisuga panustab Verona varasema kõrgliigakogemustega kogenud mängijatele, Lecce vanale kahurväele, kes madalamates liigades oma karjääri veetnud ja Brescia rohkem tulevikutegijatele. Viimane neist näib tänu oma lähenemisele antud seltskonnast kõige sümpaatsem ja miskipärast tekivad võrdlused Empoliga. Ka Empoli oli täis tulevikunimesid, kellest mitmed tegid olulise sammu karjääris edasi (Bennacer ja Krunic siirdusid suvel Milani, Di Lorenzo Napolisse ja Caputo Sassuolosse). Kuid sellest püsimajäämiseks ei piisanud. Eks näis, kas Brescial läheb natuke paremini.

Kahuks on kõikide tõusnud klubidega sarnane probleem. Sõprusmängudes on meeskonnad näidanud küll päris häid tulemusi (Brescial viimati 2:0 võit Besiktasi üle, Veronal viigid Hoffenheimi, Trabzonspori ja SPALiga ja Leccel 4:1 seljavõit eelmise aasta kõrgliiga tiimi Frosinone üle) ja mõnel teisel aastal ennustanuks nad väga rahulikult püsima jääma. Vundament on meeskondadel korralik ja suvel tehtud liigutused loogilised. Kuid uustulnukate kahjuks on suve jooksul terve Serie A tagumine ots eranditult tugevamaks muutunud ja ellujäämiseks peavad Serie Bst tulijad väga kõva hooaja tegema. See pole küll välistatud ei Brescia, Lecce ega Verona puhul, kuid hetkeseisuga puhtalt koosseise vaadates ei julgeks küll kedagi neist nö vanadest olijatest ettepoole panna. Millest on kahju. Kuid õnneks on veel terve august ees ja antud triol on võimalik veel koosseise täiendada.

Eika ennustab: Relegatsioon

Jasper
08.08.19, 18:26
What I said. Aga Milan ei pea iga lollusega kaasa minema.
siin vist ikka pidi. (ehk oldi otsusustamisprotsessi juures ja seeläbi kriitikat väärt). aga üldjuhul nullkampaania ju. kedagi ei koti. noh ... peale sinu :D

ja lõppkokkuvõttes oli vaid pildivalik vale. piraatlus Serie A's tõsine/nr 1 probleem:

https://i.imgur.com/maqE9zp.jpg?2

edasi arendades: itaalias on särkide ja nänni suhtes piraatlusprobleem. sellege vist tuleb ja ehk hakatakse ka tegelema. samas see vist eeldabki enda staadioneid. :sega9:

Stok
08.08.19, 18:44
peale sinu :D

ja 2300 FB kasutaja.

Mis see 37 on? Maja number? Nagu meil Jalgpalli 21?

Jasper
08.08.19, 18:58
ja 2300 FB kasutaja.
no ja mis nüüd juhtub? striimimine jääb ära, sest tehti sotsmeedia kampaania ja inimesed kommenteerisid? :D

Stok
08.08.19, 19:23
Need 2300 inimest võivad hakata ManU fänniks.

Jasper
09.08.19, 08:38
Need 2300 inimest võivad hakata ManU fänniks.
Premm ja CL ainsad, kelle advokaadid on suutnud striimimist vägekenegi ohjata. Väga ei usu.

A kas kampaania oli suunatud välisvaatajatele? Või on hoopis kodumaal piraatlus dela?

Stok
09.08.19, 11:57
Premm ja CL on ainsad, mis on kerge vaevaga telekast kättesaadavad.

eika
12.08.19, 15:29
Genoa

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/0/06/Genoacfcstemma.svg/140px-Genoacfcstemma.svg.png

Mis toimus eelmisel hooajal?

Sellel kümnendil vaid korra esikümnes lõpetanud Genoa oli taaskord väljakukkumisele lähedal. Kohe erakordselt lähedal. Peale jaanuaris toiminud Piateki müüki oli Rossoblu vorm allakäigutrepil. Meeskond oli hooaja viimased 10 mängu võiduta ja veel 10 minutit enne hooaja lõppu oldi reaalaja tulemuste põhjal punktiga Empoli taga väljakukkumas. Kuid siis suutis Inter Empoli vastu lüüa 2:1 värava ning suudeti nende rünnakutele vastu seista, mis kindlustas Genoale napimatest napima püsimajäämise.

Mida on tehtud suvel?

Esimene oluline muudatus tehti pingil. Eelmisel hooajal käis Genoast läbi kolm peatreenerit (Ballardini, Juric, Prandelli) ja keegi neist erilist muljet ei jätnud. Nii nopiti endale viimased 2 hooaega Empolit juhendanud Aurelio Andreazzoli. Kümmekond mängu Romatki juhendanud Andreazzoli mängitas Empolit eelmisel aastal 3-5-2 süsteemis ja kõik vihjab sellele, et mees jätkab sama lahendusega Genoas.

Kui meeskonna omanik Enrico Preziosi oli varasemalt tuntud iga-suvise tühjendusmüügi ja koosseisu uppilöömise poolest, siis tänavune suvi on olnud viimastele hooaegadele omaselt rahulik. On küll toodud mõned täiendused, kuid üldjoontes on koosseis üsna tuttav. Väravas jätkab noor rumeenlane Radu, kes juba eelmisel aastal näitas oma kõrget talenti. Oma teisel täishooajal võiks noormehelt oodata stabiilsuse lisandumist- kui see juhtuma peaks, siis võib Radu väga vabalt tõusta liiga parimate kinnaste sekka. Üldiselt meeldib mulle ka Genoa kaitseliin. Kaitseliini kolmemehelisus peaks väga hästi ära varjama Biraghi, suvel Juventusesse müüdud ja tagasi laenatud Romero ning Milanist tasuta liitunud Zapata puujalgsuse. Lisaks peaks klubi kapten Criscito uuest hooajast olema täiskohaga keskkaitsja, mis vähemalt paberil peaks värava päris korralikult lukku keerama.

Põnev on ka vasakwingbacki koha endale saavad Antonio Barreca naasmine liigasse. Mõne hooajad tagasi Torinos suurepäraseid mänge näidanud vasakkaitsja viimased poolteist hooaega on möödunud Monaco ja Newcastle`i pingil. Saab näha, kas ja kuidas mängupraktika puudumine poisile mõjunud on, sest talenti oli Antoniol küllaga. Samasugune küsimärk ripub ka meeskonna parema ääre kohal. Väga edukates sõprusmängudes (nt on võidetud Bordeauxi ja Lyoni) on antud positsioonil mänginud noor Ghiglione, kes eelmisel aastal polnud isegi väljakukkunud Frosinones põhimees. Aga Genoa õnneks on neil pingilt võtta häda pärast võimalikke varuoptsioone (nt Romulo) ja ei imestaks, kui sinna positsioonile veel abi tuuakse.

Päris uue näo on selle aastaga saanud meeskonna poolkaitse. Jätkavad mõlemad jaanuaris toodud mängumehed serblane Radovanovic ja taanlane Lerager. Viimane neist sai tiimi rahvuskaaslase, sest Ajaxist hangiti ülikogenud Lasse Schöne, kes vaatamatu vanusele võiks meeskonda väga hästi sulanduda. Tormi Genoa linna veeklaasis tekitas viimase aasta Sampdoria ridades veetnud Saponara, kes ise on rahulikult õlgu kehitanud ja öelnud “ma olen elukutseline jalgpallur ja mängin seal, kus mind tahetakse”. Pädevate poolkaitsjate nimekiri ei lõppe nende nelja mängijaga, sest lisaks kandideerivad põhitiimi Sturaro, Romulo, suvel liitunud noor kolumbialane Agudelo, noor poolakas Jagiello, noor itaalllane Cassatta ja kogenud Hiljemark ning Sandro. Ilmselgelt on 11 meest kolmele kohale liig ja järgnevale kahel nädalal võib kõvasti müüke-laene oodata.

Suurimad küsimärgid on ründes. Eelmisel aastal oli Genoa peale Piateki lahkumist väravalöömisega päris hädas. Noor elevandiluuranniklane Koaume jäi 4 värava peale nagu ka kogenud Pandev ja jaanuaris liitunud kunagine Roma suurlootus Sanabria jäi 15 mänguga kolme väravaa peale. Pole just põhjust hõisakmiseks (ülejäänud mõne värava kirja saanud ründesuunamängijad Lapadula ja Lazovic saadeti suvel nahui). Antud triole toodi appi noor tornründaja Andrea Pinamonti ja 23-aastane saksa-türklane Sinan Gümüş. Kuid nemadki lõpetasid eelmise aasta vastavalt Frosinones ja Galatasarays 5 ja 4 väravaga.

Mida oodata sellel hooajal?

Genoaga on aastast-aastasse olnud häda, et suvel ja paberil tundub meeskond äge, kuid see ägedus mänguväljakule ei kandu. Taaskord tundub Genoa Kriketi ja Jalgpalliklubi lagi esikümne vääriline. Talendikas väravavaht, kogenud keskkaitsjad, robustselt lai ja kogenud valik poolkaitses (okei, suured küsimärgid on wingbackidega, aga see selleks) ning hunnik talendikaid ründemängijaid. Võtmeküsimuseks näib olevat, et kas nelikust Sanabria-Kouame-Gümüs-Pinamonti kerkib esile üks-kaks meest, kes suudavad stabiilselt väravaid lüüa. Arvestades, et mängijatel on vanust vastavalt 23-21-23-20 aastat, siis võiksid kõik nad selleks ka võimelised olla. Ei oleks üllatunud, kui sinipunased tõuseks tänavu esikümnesse. Kuid vaadates tabeli teise otsa võidurelvastumist ja Genoa järjepidevaid lati alt minekuid, siis pigem ennustaks neile kohta tabeli teise poole keskel. Nagu sellel kümnendil kombeks.

Eika ennustab: 14.

eika
14.08.19, 14:50
Fiorentina

https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/7/79/ACF_Fiorentina.svg/140px-ACF_Fiorentina.svg.png

Mis toimus eelmisel hooajal?

Fiorentina on hea näide, kuidas ainult noormängijates koosneva tiimiga hooajala vastuminek on suur risk ja miks peab riietusruumi tasakaaluks kaasama kogenuid pallureid, kes suudaks kriisiolukorras külma pead säilitada. Veel veebruari keskel oli Viola tabelis 8. real ja vaid mõne punkti kaugusel Meistrite Liiga kohast. Kuid siis läks meeskonna vorm totaalselt lappama. Fiorentina jäi viimases 14(!). mängus võiduta ja mitte kuidagi ei suutnud verinoor tiim august välja ronida. Ei aidanud ka Piolo asendamine Montellaga. Oli Viola õnn, et hooaja lõpp kätte jõudis ja kolme punktiga joone peale jäädi.

Mida on tehtud suvel?

Fiorentina suve suurim ja olulisim muudatus toimus omanikkonnas. Diego Della Valle noppis pankrotistunud ja mudaliigasse taandatud klubi üles 2002. aastal. Della Valle aastaid võib hinnata üsna kahetiselt. Klubi tõusis kiiresti neljandalt liigatasemalt kõrgeimale tasemele ja üsna pea stabiilselt ka suurde mängu. Bingo Loto võrdlus kasutades: täismängu võit jäi Fiorentinal esikolmikus lõpetamise kujul saavutamata, kuid võeti päris mitu diagonaalidemängu võitu neljandate kohtade näol. Näiteks hooaegadel 2007-2015 lõpetati kaheksa hooaja jooksul viiel korral neljandal tabelireal. Kuid lõppeks jäi kingakaupmehe rahakott alati tsipa liiga õhukeseks, et see otsustav samm suurte poiste sekka teha ja tundus, et viimastel aastatel kadus Della Vallel nii finantsiline kui ka sisuline tahe meeskond tassida.

Rohkelt peaks finantsmusklit olema meeskonna uuel omanikul. Itaalia sündinud Ühendriikide ärimagnaadi Rocco Commisso virtuaalsel pangakontol olevat 5 miljardit dollarit, millest tühised 150-200 miljonit pani ta Firenze esindusklubi ostmiseks. Mehe esimesed sõnavõtud on mitmetimõistetavad. Ühest küljest ütles ta, et ta on nii vana mees, et tal pole aega oodata 10 aastat klubi ülesehitamiseks. Teisalt on ta juba öelnud, et ta ei kavatse hakata suurejooneliselt raha põletama ja pigem peab klubi ameeriklastest omanikele omaselt nulli tootma. Commisso, kes varasemalt üritas väidetavalt osta Milani ja väikeosalust oma lemmikklubis Juventuses, esimesed liigutused näitavad, et päris tühikargajaga tegu pole. Koheselt ütles ta avalikult, et Fiorentina ei müüa oma suurimat staari Chiesat. Võib umbes 99,6% kindel olla, et Della Valle oleks noormängija rahaks teinud. Teiseks tegi ta peamiselt PSG ja Manchester City repertuaarist tuttava lükke ehk üllatuslikult asus klubi särgisponsoriks Ameerika suuruselt viies kaabellevi pakkuja Mediacom. Jep, mille omanik on Commisso. (Möönan, et see on mu puusalt laksatud eeldus, et antud lükkega üritatakse FFP võtmes klubi sissetulekuid suuremaks saada. Ei välista, et tegu on Juventusliku lükkega, kus särgidiil on omanike brändi promomiseks isegi natuke alla turuhinna).

Fiorentina suve algus üleminekute osas on pigem vaiksemapoolne. Täielikult läbikukkunud noor prantsuse väravavaht Lofont saadeti tagasi kodumaale. Hetkeseisuga on esikindaks 21 aastane poolakas Bartłomiej Drągowski, kes viimased pool aastat veetis Empolis. Saab näha, kas klubisse tuleb mõni kogenum mees juurde. Ka kaitset on natuke ümber mängitud, sest keskkaitsest kaotati Hugo. Seda küll suureks kaotuseks ei saa pidada, sest brass oli üks paras kaigas. Asemele toodi paar noort meest, kellest olulisim on aastaid Sassuolo paremkaitses säranud Pol Lirola. On mõneti isegi üllatav, et Lirola on 1997 aasta väljalase, sest hispaanlane on justkui aastaid ja aastaid liigas mänginud. Lirola eakaaslane Nikola Milenkovic saab nüüd paremkaitsest siirduda põhikohaga keskkaitsjaks, mis serblase 195cm kasvu arvestades peaks olema tema õige positsioon. Jalgpalli ühe suurema kaitsetalendi Milenkovici partner peaks olema meeskonna argentiinlasest kapten German Pezzella, kuigi hooaja eel on sõprusmängudes kõvasti mängitatud ka 20 aastast Luca Ranierit. Väga kindel võib olla oma mänguajas vasakkaitsja Cristiano Biraghi, kes on viimase kahe aastaga mänginud ennast nii liiga paremate äärekaistjate hulka kui ka Itaalia koondisesse. Lecces suurepärase aasta teinud Venuti kui ka Serbia u21 koondislane Terzic peavad kardetavasti veel oma aega ootama.

Kuna eelmisel aastal oli Fiorentina üheks probleemiks poolkaitsetrio olematu kaitsemäng, siis jäeti välja ostamata nii laenul olnud Gerson kui ka Edmilson Fernandes ning meeskonna mängujuht Jordan Veretout müüdi pealinna. Uuel hooajal peaks poolkaitsetrio moodustama eelmise aasta Lazios veetnud horvaat Milan Badelj, viimased neli aastat Bologna keskvälja juhtinud Tšiili koondislane Erick Pulgar ja meeskonna eelmise aasta suurim väravakütt Marco Benassi. Muidugi ei tohiks lasta ennast eksitada sõnapaarist “suurim väravakütt” , sest Viola parimaks väravakütiks sai 7 väravaga (mis poolkaitsjale on vaieldamatult tubli saavutus). Paberil tundub tasakaalus kooslus, kus nende taha pingile kandideerivad itaallane Castrovilli, noor poolakas Zurkowski, uruguailane Cristoforo ja veel tiimis olevad kogenumad prantslased Dabo ja Eysseric.

Suurimad küsimärgid on meeskonnal ründes, kus eelmisel aastal ühtegi arvestatavat väravamasinat polnud. Möödunud hooaja laenumehed Muriel-Pjaca-Mirallas saadeti oma koduklubidesse tagasi, kuid kummalisel kombel pole seni veel arvestatavaid täiendusi leitud. Jah, Barcelonast toodi Kevin-Prince Boateng, kuid mehe vanust ja viimaseid aastaid arvestades teda suurostuks küll nimetada ei saa. Hetkel näibki kindel olevat vaid meeskonna suurima staari Federico Chiesa alustamine. Ülejäänud kahel kohale kandideerivad lisaks Boatengile eelmisel aastal heleda leegiga läbipõlenud ja vaid 6 värava löönud Giovanni Simeone, sõprusmängudes rohkelt mänguaega saanud 20-aastane Riccardo Sottil, temast aasta nooremad Serbia tornründaja Dušan Vlahovic ja Hispaaniast toodud Tofol Montiel ja…eem….suht kõik.

Mida oodata sellel hooajal?

Fiorentina kaitse ja poolkaitse näevad juba paremad välja, kui eelmisel aastal. Kaitses on talenti, mis võiks muutuda hooaeg hooajalt paremaks ning poolkaitse tundub kenasti tasakaalus. Aga see rünnak teeb murelikuks. On täiesti võimalik, et Sottil on järgmine Bernardeschi-Chiesa ja Simeone hakkab mängima nagu enne eelmist hooaega. Aga see on üsna saviljalgadel lootus. Pigem tuleb loota, et Fiorentina toob paar kindlal tasemel ründemängijat meeskonna juurde ja siis võiksid nad rallit sõita küll. Kahtlen, et selle poolkaitsega päris esineliku lähistele võiks tõusta, aga Euroopa Liigasse kandideerimiseks oleks siis tiimi küll.

Eika ennustab: Kui ei tule kedagi ründesse juurde, siis 13., kui tuleb üks nimi juurde 11. ja kui tuleb kaks nime juurde, siis 9. Ühesõnaga... Umbes kümnes

eika
18.08.19, 16:56
Cagliari
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/8/88/Cagliari_calcio.svg/140px-Cagliari_calcio.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Serie A tabeli teise poole tihedust- lõppeks eraldas kümnendana lõpetamist ja väljalangemist kuus punkti- näitas kenasti Cagliari hooaja lõpp. Piisas vaid natukene käest ära läinud hooaja viimasest viiest voorust, kui võeti vaid üks punkt, ja sardiinlased vajusid kümnenda koha konkurentsist tabeli viieteistkümnendale reale. Teisalt ei peegelda antud positsioon meeskonna täit potentsiaali. Võrreldes kaasvõitlejatega oli Cagliaril väga palju probleeme vigastustega ja tiimi üldpilt oli võrreldes eespool lõpetanutega märgatavalt kenam. Kodus suudeti pea kõikide meeskondadega võidelda, aga suureks murekohaks oli võõrsil mängimine. Mandril mängides oldi liiga üks kohutavamaid meeskondi ja sealt võeti ligi kolm korda vähem punkte kui Sardegna Arenalt

Cagliariga oli enne suve üleval viis küsimust. Alustame eestlaste vaatevinklist kõige olulisemast:

Kas Klavan jätkab Cagliari põhimehena?

Tundub küll. Äärekaitses tehti mõned lükked. Näiteks toodi karjääri lõpetanud Darijo Srna asemel viimased aastad SPALis ja Bolognas veetnud Federico Mattiello, laenult naasis noor Simone Pinna ning taaskord võeti laenule suvel Romast Juventusesse siirdunud Luca Pellegrini, kes hakkavad mänguaja eest võitlema Charalampos Lykogiannīse ja Fabrizio Cacciatorega. Kuid keskkaitses ühtegi uut nime pole. Jätkavad nii kaptenipaela kandev Luca Ceppitelli, Filippo Romagna, Fabio Pisacane kui ka Ragnar Klavan. Isegi kui võtta eest ära sini-must-valged prillid peaks Ragnar Klavan olema antud nelikust kõige kõrgema tasemelisem mängumees ja kui Rakul vähegi tervis vastu peab (ptui-ptui-ptui sülitan üle õla) peaks eestlasele tänavu kõvasti kõrgliigaminuteid tiksuma.

Kas Cagliari suudab alles hoida Cragno?

Üllataval kombel eelmisel aastal liiga top3 väravavahi seas olnud Alessio Cragno vastu suurklubidel huvi polnud. Mis oli Cagliarile suur võit, sest Cragno tassis meeskonda korralikult. Samas pole seis täiesti roosiline, sest klubi esikinnas sai viigilises sõprusmängus Fenerbahcega vigastada. Hetkel ei oska arstid õlavigastuse tõsisust täpsemalt öelda, kuid kindel on see, et Cragnot esimestes voorudes ei näe ja tänase päeva seisuga seisab avamängus postide vahel Rafael. Mis väga hea optsioon just poleks. Arvestades, et meedias on liikvel jutud ülikogenud Sorretino toomisest meeskonda, siis võib vigastus olla päris tõsine.

Kas Cagliari suudab alles hoida Barella?

Vastupidiselt Cragnole oli Nicolo Barella vastu olemas tõsine huvi nii koduliigas kui ka välismaal ja lõppeks siirdus meeskonna suurim staar Interisse. Kuigi paberil on tegu justkui 12m eurose laenuga, siis on enam kui kindel, et moepealinlased ostavad noormehel järgmisel suvel lisanduva 25m eest välja. Lisaks on võimalik sardiinlastel saada erinevaid boonuseid, mis tähendaks kuni 45m euro suurust teenistust. Õnneks pole Cagliari raha jätnud panka intresse koguma vaid meeskonda täiendati kolme kõrgetasemelise poolkaitsjaga. Viimased aastad Napolis ja Sevillas peamiselt vahetustest mänguaega saanud Horvaatia koondislane Marko Rog saab nüüd 24-aastaselt näidata, et temast on sisu olla suures mängus põhimees. Põnev on ka Rogi vanusekaaslane Nahitan Nįndez, kes on viimased aastad olnud nii Boja Juniorsi ja Uruguai koondise põhimees. Nandez on universaalne loov mängija, kes suudab pallida poolkaitses igal positsioonil. Paberil ideaalne mees Marani liikuvasse poolkaitserombi. Sarnane universaal on kolmas mees Nainggolan. Kogenud belglane mängis ennast just Cagliaris jalgpallimaailma üheks paremaks poolkaitsjaks ning Radja tagasitulek koju oli suve üks ootamatuimaid kuid samas ka sümpaatsemaid üleminekuid. Muidugi on Nainggolani puhul suur küsimus, et kas mees võtab tänavust hooaega kui tõestamise aastat, et ennast tagasi suurklubisse mängida. Või jätkab ta pidevalt sotsiaalmeediasse jõudnud pidutsemist koos rohkete sigarettide ja rohke alkoholiküttega. Aga isegi pohmellis Radja peaks olema Cagliaris keskväljajumal. Lisaks on alles kõik teised eelmise hooaja põhimehed: Ionita, Birsa, Deiola, Cigarini, Bradaric, Oliva ja Castro. Valikut rohkem kui küll.

Kas Cagliari leiab Pavoletti kõrvale ründaja?

Eelmisel aastal 16 väravat löönud tornründaja Pavoletti kõrvale võrdväärse tasemega mängumeest polnud. Joao Pedro küll ajas asja ära, aga hirmsasti kuluks meeskonnale ka teine 10+ väravat lööb ründaja ära. Seni pole seda leitud ja hetkel kandideerivad Pavoletti kõrvale toosama Joao Pedro, üsna kahvatu hooaja teinud 23-aastased Cerri ja bulgaarlane Despodov ning eelmise aasta Serie Bs pallinud noor Põhja-Korea Koondislane Han Kwang-song (häda pärast võib ründes kasutada ka Birsat, aga ega temagi eriline väravamasin pole). Ei oleks midagi hullu, kui see ründeseltskond selliseks jääks, aga Euroopa Liiga kohtast unistamiseks läheks ühte ründejat juurde vaja.

Kas näeme Cagliarit ja Klavanit ka tänavu Kanal12s?

Jep, mängud kenasti kavas olemas ja kõik peaks timm olema.

Mida oodata sellel hooajal?

Mulle väga meeldib, et mida Cagliari tegi suvel keskväljaga ja ainuüksi sellelt baasilt võib sardiinlasi julgelt eelmise hooaja 15. kohast kõrgemalt ennustada. Praeguse koosseisuga on kümnes tabelikoht üsna reaalne eesmärk ja kui leitaks juurde üks tasemel ründaja, siis võiks Cagliari eesmärgiks võtta viimase Euroopa Liiga kohale pürgimise.

Eika ennustab: Umbes kümnes

eika
18.08.19, 17:59
Parma
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/4/40/Logo_Parma_Calcio_1913_%28adozione_2016%29.png/140px-Logo_Parma_Calcio_1913_%28adozione_2016%29.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Kolme järjestikuse promotsiooniga mudaliigast kõrgliigasse tõusnud Parma jätkas oma muinasjuttu Serie A esimeses kolmandikus. Peamiselt veteranpallureid mängitanud meeskond leidis ennast peale 13. vooru nii enda kui ka kõigi Itaalia jalgpallifännide üllatuseks kuuendalt tabelirealt. Kuid sellega muinasjutuline hooaeg lõppes. Ülejäänud aasta mängiti mängupidliliselt ja kogutud punktide mõistes relegatsioonitiimi vääriliselt. Neljateistkümnes tabelirida on küll tubli saavutus, kuid ilmselged ohumärgid jäid uue hooaja vaates õhku.

Mida tehti suvel?

Parma juhtkond sai aru, et meeskonna keskmine vanus- eelmisel aastal 15st enim mänguaeg teeninud mängijast 11 oli 31 aastased või vanemad- võib osutuda probleemiks ja nii on suvel ette võetud mõningane noorenduskuur. Seda eelkõige poolkaitses. Eelmisel hooajal oli keskväljal ainsaks konstandiks Antonino Barillą alustamine ja tema ümber mehed vahetusid mängust mängu. Selleks hooajaks on toodud kolm uut poolkaistjat, kes suvel on koheselt ka põhitiimis kohad sisse võtnud. Keskvälja südamesse osteti Peterburist 25-aastane brasiillane Hernani, Pescarast laenati 26-aastane uruguailane Gastón Brugman ja Atalantast laenati vaid 19-aastane rootslane Dejan Kulusevski. Eelmisel aastal minuteid saanud Kucka, Scozzarella ja Grassi peavad tõsiselt pingutama, et ennast taas rotatsiooni mängida.

Mõneti sarnane oli eelmisel aastal seis ründes, kus oli kaks vaieldamatut põhimeest ja üks koht, kus mängust mängu (ebaõnnestunult) otsiti kolmandat liiget. Gervinho on vasakul äärel üle elamast tõelist teist noorust ja Roberto Inglese on viimasel kolmel hooajal löönud stabiilselt umbes kümme liigaväravat. Neilt kahelt mehel võib taaskord paarkümmend väravat oodata. Kuid vakantne on kolmas koht ründetrios, kuhu uuel hooajal kandideerivad Interist laenatud Prantsusmaa u21 äär Yann Karamoh ja Atalantast laenatud Taani koondise tornründaja Andreas Cornelius, kes mõlemad olid eelmisel aastal huvitaval kombel laenul Bordeauxis. Mõlemad peaksid olema natuke kõrgema tasemega mängijad kui olematu väravasaldo peale jäänud Siligardi, Sprocati ja Ceravolo, kes kõik Parma ridadesse jäid.

Kaitseliinis suuri muutusi pole, kui jätta kõrvale peamiselt pingil olnud DiMarco ja Bastoni naasmine Interisse. Väravas jätkab eelmise hooaja esimeses pooles statistiliselt liiga parim väravavaht olnud Luigi Sepe. Keskkaitses jätkavad kogenud Riccardo Gagliolo ja üliülikogenud meeskonna kapten Bruno Alves, kelle seljataga pingil on Albaania koondislane Kastriot Dermaku. Äärekaitsepositsioonid jagavad ära eelmisel aastal kõik mängud kaasa teinud Simone Iacoponi ja viimased viis aastat Empolis ning Fiorentinas paremkaitses mänginud Vincent Laurini. Selline enamvähem punt.

Mida oodata sellel hooajal?

Oma neljandat aastat Parma treeneripingil alustaval Roberto D'Aversa tundub olevat käes mõnevõrra parem materjal kui eelmisel aastal. Seda siis kontekstis, et eelmise aasta materjal oli alates detsembrist tagumise kolmiku tasemel. Kui kaitsest ja ründest on pilt ees, siis suurimaks võtmeküsimuseks näib olevat uue näo saanud poolkaitse toimimine. Kui poolkaitse saab ennast jooksma, siis ei ole ebatõenäoline eelmise aasta koha ületamine. Aga pigem ennustaks rasket hooaega, kus lõppeks jäädakse siiski püsima.

Eika ennustab: Napp püsimajäämine

Mask
18.08.19, 19:37
Nainggolan kolis ju Sardiiniasse tagasi, et oma vähiga võitlevale naisele toeks olla? Tahaks uskuda, et peod, alkohool ja sigaretid jäävad seetõttu ikka tahaplaanile.

Solfice
18.08.19, 19:53
Nainggolan kolis ju Sardiiniasse tagasi, et oma vähiga võitlevale naisele toeks olla? Tahaks uskuda, et peod, alkohool ja sigaretid jäävad seetõttu ikka tahaplaanile.

Ei, alles oli video/pilt, kus kimus fännide seas tobi.

Mask
18.08.19, 19:57
Ei, alles oli video/pilt, kus kimus fännide seas tobi.

Ahh ok. Loodetavasti naisel kopsuvähki ei ole ...

eika
19.08.19, 12:11
Jup-jup, endalegi jäi see hiljutine 9goli peovideo silma. Aga jätkame.

SPAL
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/5/58/Spalstemma.png/140px-Spalstemma.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

SPAL näitas oma teisel järjestikusel kõrgliiga hooajal väikeklubile iseloomulikku mängu, kuhu kuulusid nii ilusad seeriad (kevadel 8 mängust 6 võitu, sealhulgas Roma, Lazio ja Juventuse üle) kui ka koledad seeriad (talvel 18 mängust 1 võit). Oli nii perioode, kus kaitse pidas kui ka perioode, kus kaitse ikaldas. Oli perioode, kus suudeti näidata väga kena rünnakut kui ka perioode, mida iseloomustas sumbuursus ja igavus. Oma täit potentsiaali ei suutnud klubi välja mängida, kuid samas oli kaasa võtta nii mõndagi positiivset. Sealhulgas ka 13. koht tabelis- nii kõrgel lõpetas SPAL viimati hooaja aastal 1967.

Mida tehti suvel?

SPALi tabas suvel suur mure äärtel. Kuuendat hooaega klubi juhendav Leonardo Semplici 3-5-2 süsteemis oli ja on võtmerollis wingbackid (aaargh, ma ei saa aru, et kuidas siiani pole antud positsioonile hea eesti keelset vastet) läbi kelle toimus suur osa ründemängust. Eelmisel aastal said antud rollidega Manuel Lazzari paremal ja Mohamed Fares vasakul hakkama ning mõlemat võis pidada meeskonna võtmemängijateks. Kuid eelmisel aastal koondisedebüüdi teinud Lazzari lahkus suvel Laziosse ja Alžeeria koondislasel Faresel läksid põlve ristandsidemed, mis tähendab poolest hooajast eemale jäämist. Nii peavad hetkeseisuga antud positsioonidel hakkama saama eelmisel aastal Udindeses mänginud D`Alessandro ja eelmisel aastal Serie Bs mänginud brass Gabriel Strefezza, mis on üsna nukravõitu optsioonid. Teisalt on SPAL näidanud ennast piisavalt targa meeskonnana, et need augud viimasel nädalal ära lappida. Saab näha.

Tarkust näitas klubi albaanlase Etrit Berisha toomisega väravasuule. Albaanlane oli Atalantas enne pingilevajumist liiga üks tippväravavahte ja peaks olema tiptop täienus. Keskkaitses oli ainus suurem muudatus Bonifazi lahkumine Torinosse ja tema asendamine brass Igoriga, kes pallis eelmisel aastal Austrias. Kuid eelmisel aastal vedasid Cionek ja Vicari üldjoontes kenasti välja ning Frosinonest naases tiimi poolakas Salamon.

Ka keskväljal suuri muutusi pole. Rivis on nii kogenud Kurtic, Missiroli ja Valdiorfi kui ka mõnevõrra nooremad ja andekamad Murgia, Valoti ja Viviani. Semplici näitas eelmisel aastal, et suudab antud seltskonnast toimiva koosseisu välja roteerida küll. Suurem mure oli rünnakuga. Andrea Petagna tegi suurepärase hooaja ja suutis lüüa lausa 16 väravat. Petagna väravasaldo oli seda üllatavam, et varasemate Atalanta aastatega lõi ta kokku 9 väravat ja pigem jäi silma raiskamisega. Kuid Petagnal väga hea ründepartnerit polnud. 4 väravaga oli meeskonna paremusel teine ründaja Mirko Antenucci, kes saadeti ära Serie Bsse ja väga ebaõnnestunud oli ka Floccari ja Paloschi hooajad, kes mõlemad jäid kahe värava peale. Hooaja eel on katsetatud ründes Sassuolost toodud Di Francesco ja jaanuaris Partizanist toodud Montenegro koondislast Jankovici. Kuid ega kumbki neist puhas ründaja pole.

Mida oodata sellel hooajal?

SPALi meeskonnas on ilmselgelt auke ja muresid. Rünnak seisab Petagna õlul ja ääred on suur-suur küsimärk. Võrreldes eelmise aastaga võiks mõningast punktikadu oodata (eriti juhul, kui äärtele tõepoolest kedagi ei leita) Teisalt näib meeskonna koosseis natuke esinduslikum kui uutel tulijatel, Semplici tundub väga andekas peatreener ja sellest võiks püsimajäämiseks piisata küll.

Eika ennustab: Napp püsimajäämine (kuigi kui Brescia veel täiendub ja SPAL ei tee suvel rohkem midagi, siis äkki jätan nad isegi joone alla)

cannuman
19.08.19, 12:33
Nainggolan kolis ju Sardiiniasse tagasi, et oma vähiga võitlevale naisele toeks olla? Tahaks uskuda, et peod, alkohool ja sigaretid jäävad seetõttu ikka tahaplaanile.

oh püha lihtsameelsus. 9gol laksib endiselt narkis, alksi ja tobi regulaarselt. Kujutage ette milline mängija ta oleks võinud olla ilma kõige selleta...

Stok
19.08.19, 12:42
Aga mis elu see oleks, kui Sul on nii palju raha ja nii vähe hüvesid :)

eika
21.08.19, 17:26
Udinese
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/a/ae/Logo_Udinese_Calcio_2010.svg/140px-Logo_Udinese_Calcio_2010.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Udinese hakkab üha enam meenutama vanatädi, kes kunagi oli väga elav ja seltskonna hing, kuid viimased aastad on olnud haiglas koomas, kust ta ei tule välja ega ei sure ka ära. Udine klubilt tuli taaskord ilmetu mängupildi ja ründega hooaeg, kust pole kaasa võtta eriti positiivseid emotsioone, positiivseid tulevikutegijaid ega staare. Järjekorras kuues järjestikune hooaeg tabeli teises pooles on tõsiasi. Igav.

Mida tehti suvel?

Möönan kohe, et eelpool mainitud “pole staare”” väitega tegin liiga ühele mehele. Udinese suve suurim võit oli Argentina koondislase Rodrigo De Pauli säilitamine. Argentina koondise põhikoosseisu murdnud De Paul tegi 25-aastaselt karjääri parima hooaja nii mängupildiliselt kui ka statistiliselt lõpetades 9+8 saldoga. Kummalisel kombel suurklubid keskväljal ja ründes igas positisoonil mängida suutvat meest ei tahtnud. Olgem ausad- De Paulita võiks see Udinese vabalt Serie Bsse kukkuda.

Teisalt lootnuks bianconerilt vahelduseks aktiivset üleminekuakent, kuid Udinese on Pozzol jäänud Watfordi kõrval täiesti tagaplaanile. Näiteks ründesuunal on ainsaks uueks meheks Makedoonia koondislane Ilija Nestorovski, kes viimased aastad Palermoga Serie Bs tiksus. Kuid vaevalt suudab ta Igor Tudori poolt 3-5-2 mängivas meeskonnas Kevin Lasagna tipuründest pingile lükata.

Ka keskväljale leiti täiendust pankrotistunud Palermost, kust napsati endale kogenud bosnialane Mato Jajalo. Muus osas on kõik sama nagu eelmisel aastal. Paremäär on Jens Stryger Larseni käes, vasakul äärel kasutatakse Argentina universaali Ignacio Pussettot, kes võib vajadusel sarnaselt de Paulile kõiki poolkaitse ja ründe kohti mängida. Keskväljal jätkavad nii 24-aastane elevandiluuranniklane Fofana, tema Tšehhist pärit vanusekaaslane Barak ja 22-aastane Itaalia koondislane Mandragora. On küll potentsiaaliga pallurid, kuigi keegi neist eelmisel aastal mälestusväärset muljet ei jätnud ja loodetud arenguhüpet ei teinud.

Ainus põnev täiendus on tehtud kaitsesse, kuhu toodi eelmisel aastal CSKA põhimeheks olnud 23-aastane Rodrigo Becćo, kes hakkab mänguaja eest võitlema Opoku, Troost-Ekongi, De Maio ja Samiriga. Huvitav kuju on ka Argentina väravavaht Juan Musso, kes eelmisel hooajal suutis mõned suurepärased matšid teha. Aga nagu öeldud on ühesõnaga üldpilt üsna tuttav eelmisest jalgpalliaastast.

Mida oodata sellel hooajal?

Udinese puhul võiks lootust tekitada asjaolu, et suurem osa tiimist on 25-aastased või nooremad ehk potentsiaali võiks nooremapoolsel tiimil olla. Seda potentsiaali, mida näidati lõppenud hooaja teises pooles, kui oldi kodus teenitud punktidelt liiga seitsmes meeskond. Hea stsenaarium olekski, et kõik need kahekümnendate alguses olevad Mandragorad, Fofanad, Barakid, Pussettod, Okapad jne teevad veel ühe sammu edasi ja hakkavad paugutama ning de Paul teeb statistiliselt veel seksikama aasta. Lisaks on Udinesel pink täis noormängijaid, kelle tasemest pole veel mingit pilti ees ja sealtki võib ootamatut abi tulla. Teisalt pole Udinesest enam aastaid täkkmängijaid esile tõusnud ja sellele kogemusele põhinedes enam ei looda positiivse stsenaariumi käiku minekule.

Eika ennustab: 15.

eika
21.08.19, 17:35
Sassuolo
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/a/a4/Ussassuolostemma.svg/140px-Ussassuolostemma.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Sassuolo võttis Udineselt mõned aastad tagasi üle “põnevate noormängijate ja seksika mängupildiga klubi, mis meeldib kõigile” rolli. Kuid nagu Udinese on nemadki viimastel aastatel vajunud igavasse keskpärasusse. Kuigi rohemustadel olid mõned noored pärlid, siis üldjoontes platsil midagi liiga mäletamisväärset korda ei saadetud. Meeskond oli taas piisavalt tasemelt, et väljakukkumise tsoonist kaugel olla, kuid samas jäi taas klassi puudu, et Euroopa Liiga kohtade jagamisel sõna sekka öelda. Varasemate aastate 12. ja 11. tabelikoht said lisa järjekordse 11. positsiooniga ning õhku jäi küsimus, et kuidas teha samm edasi esikümnesse.

Mida tehti suvel?

Sassuolo ostu-müügisuvi oli erakordselt aktiivne. Muudatusi tehti igas liinis ja hooaja avamängus võidakse heal juhul alustada 6-7 uue mängijaga. Ühest küljest kaotati küll mitmed olulised põhimehed, kuid teisalt on kõik uued mängumehed päris põnevad. Vähemalt avavoorudes peaks vaatamist olema küll, et kas ja kuidas see sats käima saab.

Sassuolol on aastaid olnud probleem tasemel tipuründaja leidmisega. Nii proovis peatreener Roberto De Zerbi eelmisel aastal tipus nii Matrit, Boatengi kui ka Babacari. Kes kõik olid üsna ebaõnnestunud. Nii otsustati rahakotirauad lahti lüüa ja Empolist toodi ära Francesco Caputo. 32-aastase Caputo sisuline kõrgliiga debüüthooaeg oli eelmisel aastal võimas, kui mees lõpetas aasta 16 väravaga. Võiks ju tegu olla mehega, kes tänavu samas tempos jätkab. Positiivne oli eelmisel aastal ka 8 väravaga lõppenud Domenico Berardi hooaeg. Antud väravasaldo jääb küll kaugele tema kunagistest 15 ja 16 väraga lõppenud aastatest, kuid tegu oli siiski ääremängija viimase nelja aasta parima hooajaga. Ründetrio kolmandaks liikmeks peaks olema 22-aastane Jérémie Boga, kes möödunud hooajal mäng-mängult paremaks ja silmapaistvamaks muutus. Pingilt on lisaks võtta Itaalia noortekoondislased (Raspadori ja Brignola), kes kindlasti loodavad ennast sellel aastal suurde jalgpalli läbi murda.

Suur kadu tabas keskpoolkaitset, kust müüdi Interissr aastaid Noreverdi mängu juhtinud Stefano Sensi. Tema asemel toodi kaks meest. Peale nelja West Hami aastat naaseb liigasse ekvatoriaalguinealane Pedro Obiang, kelle puhul loodetakse kunagise Sampdoria vormi taasleidmist. Oli ju toona tegu ühe põnevama keskpoolikuga liias. Põnev on ka Empolis läbimurdehooaja teinud 19-aastane elevandiluurannikalne Hamed Junior Traorč. Väidetavalt toodi suure jooksuvõimega noormees klubisse kahasse Juventusega, mis peaks olema märk talendikusest. Kolmas liige keskväljal on suvel olnud Milani taustaga u21 koondislane Manuel Locatelli, kuid omad võimalused põhitiimis mängimiseks on kindlasti ka Maroko koondislasel Mehdi Bourabial, ghanalasel Aldred Duncanil ja Luca Mazzitellil. Igati põnev punt.

Täiesti uppi on löödud eelmisel aastal üsna nigelalt toiminud kaitseliin. Fiorentinasse lahkus paremkaistja Lirola, Juventusesse müüdi keskkaitsja Demiral ja Bresciasse laenati Magnani. Kõigile kolmele tulid ka asendajad. Viini Rapidist hangiti noor Türgi koondise kaitsja Mert Müldür, Dortmundist laenati kunagine Saksa noortekoondislane Jeremy Toljan ja Interist tuli meeskonda noor prantslane Andrew Gravillon, kes eelmisel aastal säras Pescara ridades. Antud mehed peaks ära jagama paremkaitse ja ühe keskkaitsja koha, sest vasakaitses peaks üsna kindel olema Rogerio staatus ja keskkaitses vaevalt suudetakse välja lükata Gian Marco Ferrarit. Kuigi neid arvestatava kõrgliiga kogemusega kaitsjaid on Sassuolo koosseisus hetkel kõvasti (Goldaniga, Peluso, Adjapong, Marlon) ja konkurents saab kõva olema. Üsna rahulikult saab oma kuuendale Sassuolo aastale vastu minna väravavaht Andrea Consigli, kes oma rohe-mustade karjääris vaid paar üksikut mängu pidanud vahele jätma.

Mida oodata sellel hooajal?

Paberil näeb Sassuolo ründesuunal parem välja kui eelmisel aastal. Traore-Obiang peaks olema füüsiliselt rõve duo kõigi klubide vastu ning ründes on lõpuks ometi mees, kes lähiajaloos väravaid löönud. Kaitse kohal on mõnevõrra suuremaid küsimärke, kuid põnevaid nimesid leiab sealtki. Kui kõik klapib, siis võiks meeskonna lagi olla Euroopa Liiga kohale võitlemine. Tõsi, Euroopast võib sel aastal unistada umbes 14-15 meeskonda. Liiga keskklass on ilmselgelt kollektiivselt sammu edasi teinud. Aga isegi, kui mäng selliselt lippama ei hakka, siis on Sassuolo taas teinud lükkeid, et olla liiga üks põnevamaid meeskondi. Mis on võit kõigile!

Eika ennustab: Umbes kümnes

eika
21.08.19, 17:41
Bologna
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/9/97/Logo_Bologna_FC_2018.svg/140px-Logo_Bologna_FC_2018.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Bologna hooaja saab jagada selgelt kaheks väga erinäoliseks perioodiks:
Pippo Inzaghi Bologna, mis oli 21. vooru järel liiga kõige vähem skoorinud meeskond, tabelis 14 punkti peal ehk 3 punktiga allpool püsimajäämise joont
Ja
Sinisa Mihajlovici Bologna, mis ülejäänud 17 mänguga võttis 30 punkti (antud perioodil edestasti näiteks Interit ja Laziot ning teeniti üks punkt vähem kui Juventus) ja mis oli löödud väravate arvestuses liigas paremuselt teine tiim Napoli järel.
Lõppeks maandus Rossoblu tabeli kümnendal real. Nii kõrgel pole meeskond viimasel seitsmel aasta lõpetanud ja vundament uuele hooajal on tugev.

Mida tehti suvel?

Bologna masterplaan näis lihtne. Kuna hooaja teine pool oli suurepärane, siis taheti jätkata suures plaanis samade meeste ja sama taktikaga. Sellele plaanile lõi kaikad kodaratesse peatreenerit tabanud verevähk. Hetkel on veel lahtine kui palju ja mis vormis Sinisa meeskonda juhendada saab, kuid teades kui visa serblane on, siis tema naljalt pukist ei loobu.

Ainus väga suur kadu tabas meeskonda keskväljal, kust müüdi Fiorentinasse Erick Pulgar. Nii on meeskonna 4-2-3-1 süsteemis väga olulist rolli mänginud keskkaitseduos arvestatav auk, mida seni pole täidetud. Hollandist toodi küll 22-aastane Jerdy Schouten, kuid tema karjäär midagi erilist ei tundu. Julgustavad pole ka teised optsioonid, sest šveitlasel Blerim Džemailil on passis juba 33 eluaastat, noor rootslane Svanberg mulle muljet ei jätnud ja Andrea Poli on piisavalt pehme mängumees, keda lõhkuva parnerita on keeruline platsil hoida. Nii on suvel keskväljal Poli kõrval mängitatud noor nigeerlast Kingsley Michaelit, kes eelmise aasta veetis Serie Bs. Kui Kinglseyga arvestatakse kui põhikoosseisumehega, siis on poisile ikka väga suured saapad esikusse jäetud.

Ründavamate mängijatega on seis tuttavam. Välja osteti mõlemad jaanuaris Villarrealist laenatud ja suurt rolli meeskonna ümbersünnis mänginud poolkaitsjad Roberto Soriano ja Nicola Sansone. Samuti osteti Juventusest välja noor paremäär Riccardo Orsolini, kes hooaja viimastel kuudel oli omal positsioonil liiga üks paremaid pallureid. Arvestades, et kolme mehe eest pandi lauale kokku 35 miljonit eurot, siis see näitab, et Bolognal on suurde mängu naasmisega tõsi taga. Lisanduvad 6 miljonit maksti noore taani ääre Andreas Skov Olseni eest, kes Taani superliigas paugutas olenemata 19-eluaastast 19 väravat. Tundub kõva talent temagi. Tipuründes peaks üsna kindel olema Federico Santanderi koht. Paraguailase 8 löödud liigaväravat ei tundu midagi erilist, kuid Santanderil on väga oluline roll rohkes mustas töös, pressi tegemises ja olukordade loomise. Rõve maadluspartner igale kaitseliinile. Ja hädaolukorras saab alati platsile tuua Rodrigio Palacio või Mattia Destro.

Mõnevõrra üllatuslikult loobuti keskkaitsest nii Helanderist, kes müüdi Rangersisse kui ka Lyancost, kelle ostuvõimalusest loobuti. Nii kandideerivad sel hooajal ülikogenud Danilo kõrvale eelmisel aastal hooti mänginud Arturo Calabresi, Chievost ostetud Mattia Bani ja Belgiast toodud noor Jaapani koondislane Takehiro Tomiyasu. Hetkel näib, et neist on põhitiimi koha endale saanud viimane mees. Äärekaistjad ja väravavaht on eelmisest aastast tuttav kamp. Kindaid hoiab enda käes järjekordse kõva hooaja teinud Łukasz Skorupski ning äärtel roteerivad omavahel senegallane Mbaye ning hollandlased Denswil ja Disjks. Eelmise aasta põhjal igati asised mehed kõik.

Mida oodata sellel hooajal?

Esiteks tuleb Bologna uuesti kiita, et suvel on raha kulutatud. Ilmselgelt meeskonna kanadalasest omanikul Saputol on finantse ja see viimaste hooaegade vaikne vegeteerimine ajas kuradima närvi küll. Loodetavasti näeb sellist ca 50 miljoni letti lükkamist ka edaspidi. Aga Bologna puhul on esil kaks peamist küsimust. Kuidas mõjutab Miha haigus meeskonda? Ideaalis võiks olla kõigile räige motivatsiooniboost. Aga mis siis, kui tiim alustab sitalt? Kuidas sa läheb serblase juurde “hei, kuule, teame küll, et sul leukeemia ja värk, aga laseme su lahti”. Tundub ebareaalne. Teine huvitav küsimus on, et kuidas hakkab toimima kaitsmine ilma Lyanco ja Pulgarita. Kui asendusmehed hakkama saavad, siis tundub Bologna meeldivalt äge tiim, mis väga vabalt võib oma kümnendalt tabelirealt kõrgemale tõusta.

Eika ennustab: Umbes kümnes

eika
22.08.19, 13:02
Kuna Corriere dello Sport on kokku joonistanud kena ülevaate särkidest, siis võib seda vast siingi jagada. Sellisena näib Brescia kombo kõige kenam
https://pbs.twimg.com/media/ECjyBeeXUAEvmXg?format=jpg&name=large

eika
22.08.19, 16:18
Sampdoria
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/1/19/Sampdoriastemma.png/140px-Sampdoriastemma.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Sampdoria näitas peatreener Giampaolo käe all läbi hooaja väga seksikat ründemängu ning 27 väravat löönud Quagliarella ja 11 väravat löönud Defreli vedamisel oli meeskond liiga paremuselt viies väravalööja. Edestades selles arvestuses näiteks mõlemat Milaano klubi. Veel hooaja keskpaigani suutis ka meeskonna kaitse pidada ja tundus, et Genua klubi võib end üle pika aja Euroopasse vedada. Kuid siis hakkas kaitse päris tõsiselt lekkima ja lõppeks vajuti tabelis üsna selgele 9. reale ehk sisuliselt positsioonile, kus lõpetati ka kahel varasemal aastal.

Mida tehti suvel?

Tähelepanelikum lugeja on täheldanud, et Serie A keskklassi puhul on läbivaks kirjelduseks “meeskond on läinud paberil tugevamaks/ägedamaks” või siis vähemalt “meeskond on jäänud üldjoontes samaks”. Antud kombo murrab Sampdoria. Mitte, et Genua klubi oleks ilmselgelt nõrgemaks jäänud. Seda mitte. Aga lahkujate nimekiri on pikk ja nende asendajad tekitavad mõningaid küsimärke.

Ehk olulisim muudatustest on viimased kolm aastat meeskonda juhendanud Marco Giampaolo lahkumine Milani. Eusebio Di Francesco Roma aasta jäi poolikuks ja jättis mehe taktikalise paindlikkuse osas küsimärgid õhku. Lisaks on alati aastaid ühe süsteemiga mänginud meeskonna ümbervoolimine keskmisest keerukam ülesanne.

Kaitseski lahkus mitu meest. Neist olulisim kaotus on noore Taani tornkaitsja Joachim Anderseni lahkumine Lyoni kui ka temaga pooled mänginud Lorenzo Tonelli naasmine Napolisse. Uuel hooajal peaks keskkaitsepaari moodustama Interi, Valencia ja Barcelona läbi käinud kolumbialane Jeison Murillo ning eelmisel aastal põhitiimi murdnud gambialane Omar Colley. Pingile toodi Hollandi liigast noor Saksa hiid Julian Chabot. Äärekaitsesse on valikut korralikult, sest lisaks eelmisel aastal mänginud Bereszyńskile, Salale ja Murrule toodi Chievos väga korraliku hooaja teinud Itaalia u21 koondislane Fabio Depaoli. Suurimad küsimärgid on üleval Juventusest välja ostetud Auderoga. Verinoor väravavaht alustas hooaega suurepäraselt, kuid aasta teine pool on täielik katastroof ja täpselt ei saagi aru, et mis värk selle Indoneesia juurtega poisiga on. Headel päevadel võiks tegu olla Juventuse põhikindaga ja halbadel päevadel on tegu Serie B tasemel mehega.

Ka poolkaitset tabas oluline kadu, kui meeskonna belglasest mängujuht Praet siirdus Briti saartele ja põhikoosseisu-pingi vahel pendeldanud Saponara vahetas Sampdoria särgi Genoa särgi vastu. Nendele kahele mehele väga arvestavaid asendusi ei toodud (Chievost hangiti küll prantslane Leris ja Heerenveenist norralane Thorsby), mis peaks Doria fännid murelikuks tegema. Seltskond Linetty-Jankto-Vieira on nooremapoolne ja lubav- kõik kolm on vanuse poolest kahekümnendate alguses. Kuid mingi tasakaal jääks nagu puudu. Ja vaevalt seda seletamatut “midagi” suudab toota kogenud rootslane Ekdal või ülikogenud paraguailane Barreto.

Et kaod oleksid ikka igas liinis, siis naases Romasse eelmisel hooajal väga tubli 11 väravat löönud Grégoire Defrel. Ühest küljest pole see suur mure, sest ründes on olemas igaliikult Quagliarella. Teisalt oleks see ikka ülimalt ebareaalne kui 36-aastaselt oma parima hooaja teinud kapten suudaks sama hoogu jätkata. Või teisalt, kurat seda teab. Äkki suudab? Päris ideaalsed pole EDFi 4-3-3 süsteemi ka Gaston Ramirez ja Manolo Gabbiadini, kelle parimad küljed äärel mängides just ei avaldu. Õnneks on Dorial olemas eelmisel aastal korraliku hooaja teinud Gianluca Caprari ja Argentinast toodud 20-aastane Gonzalo Maroni, kes mõlemad karikas jala valgeks said.

Kogu seisu kirsiks tordil on segane seis meeskonna omaniku ümber, sest väidetavalt on ärimehed Gianluca Vialli eestvedamisel klubi endale ostmas. Sellest oleks muidugi maru kahju, sest senine omanik Massimo Ferrero on aastaid olnud “Serie A top3 sõgedad klubiomanik” esikolmikus sees. Aga õnneks Massimo Cellino naases liigasse, mis teeks antud kaotuse natuke kergemalt üle-elatavaks.

Mida oodata sellel hooajal?

Paberil tundub Sampdoria igati tiptop. Aga mul on personaalsed kiiksud, mis mind häirivad. Esiteks ei näe ma, et poolkaitse oleks kenasti tasakaalus. Teiseks ma kahtlustan, et Quagliarella väravasaju arhitektiks oli Giampaolo ja temata jääb Fabio endale omasema kümnekonna värava juurde. Ja kuna ka ülejäänud ründemängijad pole karjääris väga suuri värava saldosid saavutanud, siis võib skoormine osutuda probleemiks. Jah, seda isegi Di Francesco ulja dirigeerimise käe all. Mingi sisetunne ütleb, et keskklassi võidurelvastumisel on Doria üks suuremaid kaotajaid ja võrreldes eelmise aastaga antake kohti ära. Näis. Soccerneti eelvaates ennustati tiim näiteks viiendaks (https://soccernet.ee/artikkel/kolme-musketari-suur-lahing-kes-saab-endale-ihaldatud-em-scudetto-em?fbclid=IwAR3p2PqardMPMAFnY8W8IHkGPcXqU40nL_pYRe bUD5kuVPxOCQ2wZVkK4tI). Teisalt oleks ainult positiivne kui eksijaks olen mina ja meeskonna ründe- ning kaitsemäng lippaks. Sest Sampdoria on tegelikult vaieldamatult üks äärmiselt äge klubi.

Eika ennustab: Umbes kümnes

eika
22.08.19, 16:22
Lazio
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/6/62/Stemma_della_Societ%C3%A0_Sportiva_Lazio.svg/140px-Stemma_della_Societ%C3%A0_Sportiva_Lazio.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Üle-eelmisel hooajal kõigi Itaalia klubide väravavõrgud ribadeks peksnud Lazio ründemäng oli lõppenud hooajal tõsine pettumus. 89 värava pealt kukuti 56 värava peale. Antud kolmekümnekolme väravaline ärakukkumine oli seda müstilisem, et meeskond jätkas sama peatreeneri ja samade ründemängijatega. Siiski olid pealinlased veel poole hooaja peal tublil neljandal tabelireal. Kuid uue kalendriaasta sees hakkas rünnaku hambutus kätte maksma. Saamatus suurmängudes ja koperdamised tabeli alumise otsa tiimide vastu langetasid Biancocelesti lõppeks tabelis kaheksandale kohale.

Mida tehti suvel?

Suurklubi kaheksandal kohal lõpetamine tähendab Itaalias tavaliselt peatreeneri kohalt lendamist, rohkelt müüke, rohkelt oste ning üleüldist tõmblemist. Lazio otsustas...teha mitte midagi. Mõneti arusaadav, sest liigas ebaõnnestumise kõrval võideti Coppa Italia ehk tühjade kätega ei jäädud. Aga siiski harjumatu.

“Mitte midagi ei tehtud” on muidugi tsipa meelevaldne kirjeldus, sest kaks põnevat lüket tehti. Eelmisel aastal 3-5-2 süsteemi parem ääre ikaldas korralikult. Plaan A Marusic ei vedanud välja ning hooaja lõpuks oli seis nii sitt, et mänge alustas Romulo. Nii nopiti suvel SPALis suurepärase hooaja teinud Manuel Lazzari. Itaalia koondise debüüdi kirja saanud Lazzari võiks potentsiaalselt olla ideaalne lahendus Inzaghi taktika paremale äärele, sest mees jõuab joosta, pädeb kaitses kui ka suudab ründes erinevatel viisidel kasulik olla. Teine täiendus tehti keskkaitsesse. Kuna iga õige Itaalia meeskonna rivistuses peab olema slovakk, siis Kopenhaagenist üks selline leiti. Denis Vavro eest makstud 10 miljonit vihjab, et päris vahetusmeheks teda ei toodud, kuid Radu, Acerbi, Luis Felipe, Bastos ega Wallace vaevalt oma mänguaega niisama tahavad ära anda. Muud kaitsesuuna mängijad on tuttavad eelmisest aastast. Esikindana jätkab Albaania koondislane Strakosha ja vasakäärel alustamise nimel võitlevad mitte ülekaalus, aga samas ka andetum Lukaku ja kaptenist igiliikur Lulic

Poolkaitse ja rünnak on vapsjee lisandusteta kui kõrvale jätta üsna suvalise CVga hispaanlase Jony tulek. Teisalt kui sul on keskväljale võtta Parolo, Leiva, Luis Alberto ja Milenkovic-Savic, siis kas on üldse vaja väga tõmmelda? Fiorentinasse naasis küll Milan Badelj, kuid horvaadi ainus Lazio hooaeg oli üllatavalt pask ja vaevalt teda taga nutetakse. Eelmisel aastal oli pealinna natsiklubil siiski pidev probleem ründega. Ciro Immobile on järjepidevalt tootnud väravaid ja tegi ka seda eelmisel aastal. Kuid kuidagi ei leitud ründesse toimivat partnerlust. Üle-eelmisel aastal säranud Luis Alberto kaotas oma värava- ja söödusoone täielikult ning hispaanlane tagandati poolkaitses madalamale mängima. Joaquķn Correa ja Felipe Caicedol on mõlemal tugevaid omadusi- vastavalt tehnika ja võimas keha- kuid ega kummagi karjäärist kahekohaliste väravatega liigahooaegasid ei leia. Ja on ka selge, et Immobile ei suuda päris igal aastal 29 värava lüüa nagu see 2 aastat tagasi juhtus.

Mida oodata sellel hooajal?

Eeldatavasti nuputab Simone Inzaghi oma Rooma villas, kuidas taasleida üle-eelmise hooaja rünnak. See rünnak, kus duo Immobile-Luis Alberto lõid kahe peale 40 liigaväravat. Eelmisel aastal katsetas Inzaghi Immobile taga pea kõiki erinevaid lahendusi, kuid ükski kooslus lendu ei läinud. Selle valemi lahendamine ongi Lazio peamine küsimus, sest kaitse ja poolkaitse toimivuses ei tohiks küsimusi olla. Pean möönma, et olen natuke siiski pessimistlik ja usun, et Meistrite Liiga kohale madistamiseks jääb meeskonnal tulevärki natuke napiks.

Eika ennustab: Seitsmendad

eika
22.08.19, 16:27
Torino
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/0/04/Torino_FC_logo.svg/140px-Torino_FC_logo.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Torino tsementeeris oma esikümne klubi staatust, sest viimase kuue hooaja jooksul viiendat korda lõpetati esiüheksas. Tähelepanuväärne oli Mazzarri juhitud meeskonna mängupildi paramine hooaja käigus. Eriti kuidas il Toro sai enda kaitse pidama. Viimases 17. voorus oli Torino teenitud punktide arvestuses liiga paremuselt teine meeskond ja sellel perioodil lasti sisse vaid 15 väravat, millega oldi antud ajavahemiku pidevaim kaitse. Boonusena loobus Milan Euroopa Liigast, mistap saab Torino väikese avansina Eurorahasid ja -mänge. Julgustav seis, millelt uuele hooajal vastu minna.

Mida tehti suvel?

Kui Lazio puhul võis öelda “suvel ei tehtud suurt midagi”, siis Torino puhul võiks küll öelda, et ei tehtud mitte midagi. Osteti välja mõned laenul olnud mängijad. Keskkaitsest lõpetas karjääri kogenud Emiliano Moretti, kelle minutite eest hakkavad võitlema laenult naasnud Kevin Bonifazi ja Lyanco. Ja kõik. Tegelt ka.

Mida oodata sellel hooajal?

Eeldatavasti võib oodata sama, mis eelmisel hooajal. Kaitseliini juhendab kogenud väravavaht Sirigu. Keskkaitses on suurepärase hooaja teinud kameruunlase Nicolas Nkoulou ja itaallase Armando Izzo kõrval üks vakantne koht, millele pretendeerivad lisaks eelmainitud itaallasele Bonifazile ja brassile Lyancole ka prantslane Djidji ja seni Euroopa Liiga mängudes valituks olnud noor brass Bremer. Väga korralik kooslus. Mõnevõrra suuremad küsimärgid on wingbackidega, kuid kogenud de Silvestri ja Ansaldi eelmine aasta oli väga stabiilne. Isegi kui rünnakul mehed ei toitnud, siis kogemuste pealt suudeti oma äär kinni hoida küll. Neist põnevam nimi on noor nigeerlane Ola Aina, kes Ansaldi hooaja käigus pingile mängis ja lisaks kaitsele ka rünnakule suutis palju juurde anda.

Walter Mazzarril on valikut ka 3-4-3 taktika keskpoolikusse, sest valikus on nii loovamaid mängijaid (Daniele Baselli ja Soualiho Meite) kui selgelt lõhkuvaid mehi (eelkõige Tomas Rincon). Ründetrio juveeliks on vaieldamatult Andrea Belotti. Il Gallo, kelle eest väidetavalt 2 suve tagasi küsiti 100m, lõppenud hooaja algus oli taas nutune. Kuid aasta teises pooles sai näha juba seda 100m Belottit. Tema kaaslased on mõnevõrra rohkem roteeruvad, sest ei Sasa Lukic, Simone Zaza, Alejandro Berenguer ega Iago Falque kajäärid erilise stabiilsusega pole silma paistnud. Aga enamasti neist üks-kaks meest on ikka piisavad vormis, et väravaid kõmmutada ja olukordi luua.

Kes eelmisel aastal mõnda Torino mängu nägi, siis üldpilt peaks ästi ees olema. Nagu öeldud. Nii vaikset ja koosseisu muutusteta suve pole ühelgi teisel klubil olnud. Aga milleks lõhkuda asja mis toimib? Meeskonna kaitseliin peaks olema piisav, et esikümnest mitte välja kukkuda ja kahtlustan, et sealt üks-kaks meest mängivad ennast tulevaks hooajaks mõnda suurtiimi (eelkõige on ootused üleval Izzo ja Bonifazi osas). Kuid eelmise aasta kaheksandast kohast kõrgemale tõusmiseks peaks õnnestuma ka rünnak ja natuke on tunne, et Belotti õlgadele on pandud väga suur koorem. Hirmsasti kuluks üks-kaks stabiilselt tipptasemel mängivat ründemängijat meeskonnale ära. Lisaks ei tundu Torino meeskonna poolkaitse piisavalt sügav, et edukalt nii Euroopa Liigat kui ka Serie Ad mängida. Aga esikümne meeskond peaks Torino taaskord olema.

Eika ennustab: Kaheksandad.

eika
23.08.19, 14:51
Proovime siis lõpuspurdi enne hooaja algust ära teha

Roma
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/0/0e/AS_Roma_Logo_2017.svg/140px-AS_Roma_Logo_2017.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Lootused Roma osas olid enne eelmist hooaeg kõrged. Monchi! Uued noored mängijad! Vaatame kasvõi ennustusi, mida tehti eelmisel suvel. Tanel 2, cannuman 2, Devil 2, orbitaaljaam 3, Halb Ründaja 3, keenjus 3, La Stampa 3, La Gazzetta dello Sport 3. Olin vist ainus, kes Romat esinelikusse ei ennustanud. Tagantjärgi vaadates oli isegi toona pakutud viies koht liiga uljas. Sisuliselt läks Romal perse kõik, mis perse minna sai. Monchil ebaõnnestusid pea kõik ostud (Olsen, N`Zonzi, Cristante, Pastore) ja mees saadeti nahui. Di Fransceco ei jätnud taktikaliselt mingi muljet ja saadeti nahui. Boonusena tegid sammu tagasi mitmed kogenenumad mängijad ja noored mehed ei teinud oodatud sammu edasi. Ühest küljest igati perses hooaeg, kuid teisalt jäi meeskonnal ikkagi vaid 3 punkti puudu Meistrite Liiga kohast.

Mida tehti suvel?

Kui eelmisel suvel olin ma üks väheseid, kes Giallorossisse ei uskunud, siis tänavu olen vast üks väheseid, kes Romasse usub. Esmapilgul ei tohiks selleks põhjust olla. Romale omaselt müüdi maha oma kõige väärtuslikum kaitsemängija (Manolas) ja kõige väärtuslikum ründemängija (El Shaarawy). Lisaks pole ründesuunal olenemata Shaawa lahkumisest lisandujaid. Kuigi pikalt oli juttu Dzeko asendamisest mõne noorema mehega, siis hetkeseisuga jätkab tipuründes 33 aastane bosnialane. Kindlasti on see probleem, sest Dzeko möödunud hooaeg oli märgatavalt kehvem kui tema eelnevad aastad (vaid 9 liigaväravat, varasemad kaks aastat enne seda lõppesid vastavalt 29 ja 16 väravaga).

Kuid minu kõrgendatud ootused on soetud peamiselt Paulo Fonsecaga. Kõik, mida ma portugallasest peatreeneri kohta olen lugenud, peaks Dzeko seljatagusega väga hästi sobima. Fonseca nõudvat meeskonnalt rohkelt jooksmist, kõrget pressi ja pallita liikumist. Ja jooksuvõimelisi noormehi pealinlastel on. Cengiz Ünderilt ja Justin Kluivertilt oodati eelmisel aastal suure pauguga läbilöömist, kuid fännid pidid poistes kõvasti pettuma. Nüüd, aasta vanematena (kuid siiski olles alles vastavalt 22 ja 20 aastased) võiks nad läbimurdeaasta teha. Oma suurt talenti näitas Nicolņ Zaniolo, kellel oli suuri probleeme stabiilsusega. Peale esimest aastat suures jalgpallis võiks temagi puhul loota, et teisel hooajal hakkavad väravad ja söödud tihemini tulema. Ja isegi kui antud verinoor trio tervikuna ei peaks õnnestuma, siis on olemas kogenumad Perrotti, Pastore ja Schick, kes häda pärast ajavad asja ära (kuigi viimase kahe sobivuses uue Roma taktikasse ma kahtlen).

Samuti meeldivad mulle Roma optsioonid keskväljale. Mõnevõrra aeglaseks jäänud Nzonzi ja De Rossi on nüüdseks lahkunud ja kahele kohale 4-2-3-1 formatsiooni keskväljal kandideerib noor ja näljane seltskond. Napolist ostetud Diawara, Fiorentinast ostetud Veretout ja juba eelmisest aastast tiimis olevad itaallased Pellegrini ja Cristante on kõik väga erinäolised mängijad ja Fonsecal on kõvasti nuputamist, et mis duo kvarterist kõige paremini toimida võiks.

Päris uue näo on saanud meeskonna kaitse. Vasakkaitsesse toodi Kolaroviga mänguaja eest võitlema Juventuses pingipoisi staatuses olnud Spinazzola. Paremkaitses asendati alati vigane olnud Karsdorp viimased kaks aastat Chelseas mänginud Zappacostaga. Zappacosta koht algkoosseisus pole sugugi kindel, sest oma sõna on öelda meeskonna kaptenil Florenzil. Kuid kaks uut äärekaistjat on selgelt ründesuunalised, mis näitab väga hästi, mida äärekaitsjatelt oodatakse ja mis mängu Roma mängima hakkab. Mõnevõrra rohkem panevad õlgu kehitama Manolase asendajad. Türgist toodud u21 koondislane Yıldırım Mert Ēetin ja eelkõige Atalantast hangitud 2 Itaalia koondise mängukogemusega Gianluca Mancini on üsna riskantsed ostud. Mancini peaks paberil Manolase koha justkui üle võtma, aga Atalanta kolmemehelisest liinist kahemehelisse duosse ületulek pole lihtne. Mistap on Roma sõprusmängudes alustanud Juan Jesus-Fazio duoga, mis on küll kogenud, aga samas liiga üks aeglasemaid duosid. Tundub natuke keeruline seis ja hirmsasti kuluks üks lisandus kaitsesse ära.

Kummaline valik tehti ka väravasse. Rootslane Olsen oli möödunud aastal täiesti kohutav ja kellegi ostmine oli paratamatu. Aga kas Espanyoli ja Real Betise taustaga Pau Lopez on nüüd see õige valik? Statistiliselt oli 24-aastane hispaanlane La Ligas sama kohutav nagu Olsen Serie As. Kas natuke üle ei mõeldud “Fonseca tahab jalaga osavat väravavahti ja Lopez on Euroopas selles vallas üks parimaid” mõtlemisega? Saab näha. Aga küllap Roma skaudid teavad paremini kui statistika.

Mida oodata sellel hooajal?

Roma on täpselt see meeskond, keda annab lolli peaga väga heaks tiimiks mõelda. Mõtled uljalt, et kõik noored mehed teevad sammu edasi ja uus peatreener on parem kui eelmine. Umbes nagu eelmisel aastal kõik seda Roma puhul tegid ja pettusid. Oleks ju täiesti loogiline, et Pau Lopez ongi käkk, kaitset ei saada pidama, noored poolkaitsjad ei tee sammu edasi ja Dzeko “kõlblik kuni” on läbi. Märtsiks on taaskord Ranieri pukis ja Mirante väravas ja higistatakse, et vähemalt Euroopa Liigasse saada. Ei üllatuks. Aga uuesti. Olen seekord ise see loll, kes noore tiimi õnnestumisse usub.

Eika ennustab: Neljas

eika
23.08.19, 14:59
Milan
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/d/d0/Logo_of_AC_Milan.svg/140px-Logo_of_AC_Milan.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Milan oli läbi hooaja kenasti Meistrite Liiga konkurentsis. Kuid siis tuli kohutav seeria märtsis-apriilis, kus teeniti seitsmest mängust vaid üks võit, mis lubas Atalantal 7 punktise vahe tagasi teha. Kuigi Milan lõpetas hooaja neljamängulise võiduseeriaga, siis lõppeks suutsid nii Atalanta kui ka Inter ühe punktiga rossoneri ette jääda. Moepealinlaste Meistrite Liiga põud sai jätku kuuenda hooajaga, kus neid Euroopa kõrgeimal tasemel ei näe.

Mida tehti suvel?

Mul on soccerneti foorumis igasuviseid traditsioone. Näiteks eelvaadete kirjutamine. Ja vaieldamatu traditsioon on nendes eelvaadetes Milani suve rülehindamine. Milan on viimased kuus aastat minu ennustatud kohale vähemalt pügala või kahega alla jäänud. Süsteem on lithne:
1. Milan tuleb suvele vastu väga sitalt hooajalt
2. Leitakse uus treener ja meeskonda tuuakse hunnik põnevaid mängumehi
3. Vaatan seda koosseisu paberil ühelt ja teiselt poolt ning mõtlen “täiesti esineljavääriline tiim”
4. Ennustan Milani esinelja
5. Milan teeb sita hooaja.
Ja alustan uuesti esimesest punktist. Möönan, et olin ka sellel korral samasse ämbrisse astumas. Vaatan seda tiimi ja tundub täitsa Meistrite Liiga kohale minev koosseis olevat. Aga intelligentse inimesega üritan järjekordset ämbrit vältida ja proovin sellel korral üles need kohad, mis Milanil jälle perse võiksid minna.

Kaitse tundub tegelikult meeldivalt sügav. Paremkaitsesse on võtta noored Calabria ja Conti. Vasakule toodi Real Madridist Theo Hernandez, kes hakkab mänguaja eest võitlema Ricardo Rodriguezega. Keskkaitses on meeskonna kapteni ja liiga ühe parima keskkaitsja Alessio Romagnoli kõrval olevale kohale võitlemas kogenud Musacchio, pikalt vigastuspausilt naasev Mattia Caldara ja juttude järgi päris andekas brass Léo Duarte, kelle varasemaks klubiks oli Flamengo. Igati viisakas valik Donnarumma ette.

Valikut on ka poolkaitses. Gennaro Gattusot asendama toodud Marco Giampaolo 4-3-1-2 süsteemi peaks mehi olema küll. Uue peatreeneri nõudmised on tema Empoli ja Sampdoria aastatel põhinedes lihtsad: keskväli peab tegema korralikku meeskondlikku pressi, palli peab võitma võimalikult kõrgel ja pall peab ründes liikuma kiirelt. Rombi põhja on Milanil kogenud Lucas Biglia ja tema ümber toodi mänguaja eest võitlema Empoli suurepärast hooaja teinud sloveen Rade Krunic ja Aafrika Meistrivõistluste parimaks mängijad valitud al˛eer Ismaėl Bennacer. Lisaks on olemas andekas Lucas Paqueta, kellel on klassi kõvasti kuid natuke jääb puudu stabiilsusest. Hakan Ēalhanoğlu võiks nüüd lõpuks teha ühe korraliku hooaja, Suso võiks oma tehniliste oskuste poolest olla üsna ideaalne ründeliini taha ja lisaks on Bonaventura...eem...olemas. Lahtine on veel ka Franck Kessie tulevik, sest miskipärast ta ei sobituvat hästi Giampaolole. Saab näha. Mina küll näeksin Kessiet Milanis algkoossiesus möllamas.

Kui hetkel peaksin panustama oma rahad “Kes on uuel aastal Serie A parim väravalööja” koefitsentidele, siis minu rahad läheksid Krzysztof Piątekile. Üks asi on maailma kõige ägedama väravatähistusega poolaka 22 väravat eelmisel hooajal. Kuid veel olulisem on see, kuidas Giampaolo on järjepidevalt oma ründajad (vt nt Quagliarella ja Defrel eelmisel aastal) käima saanud. Võiks ju 30 väravalist liiga-aastat lubada küll. Kõvad rahad pandi suvel Rafael Lećo peale. Portugallane Lilles müstiliselt palju väravaid ei skoorinud (8), kuid teisalt on tegu pea 190cm pika ja tehniliselt räigelt osava ründajaga, kellel passis ainult 20 eluaastat. Tundub talent küll. Ja ei välistaks, et Giampaolo suudab panna eelnevate aastate flopid Samu Castillejo ja/või Andre Silva mängima.

Milani lagi tundub päris kõrgel. Hooajal on kolm väga selget tiitlisoosikut: Juventus, Napoli ja Inter. Ainus meeskond, kes kõigi (rõhutan: kõigi) asjaolude kokkulangemisel võiks antud punti lisanduda on Milan. Roma meeskonna lagi on tänu noorusele natuke madalam ning Atalantad ja Laziod ja muud satsid jäävad lahjaks. Aga Milanil võiks nimede poolest seda sisu olla küll, et kui kõik nupud paika loksuvad, siis hakatakse kõvasti paugutama.

Mis Milanil siis lappesse läheb?

Kurat seda teab. Esiteks muidugi on küsimus, et kas me oleme kindlad, et Giampaolo on päriselt hea mees? Sampdoria laeks jäi tema aastatel 9. koht ehk suurt eneseületust ei tulnud kordagi. Keskpoolkaitse on küll põnev, aga võib jääda kaitsesuuna lahjaks. Samuti on lahtine, kas meeskonnas on üldse mõni ründav poolik, kes suudab edukalt ründajate taga mängida. Ja kui Piateki eelmine hooaeg oli #fluke, siis võib klubil väravalöömisega tuuga olla. Ja ega ma Donnarumma headuses pole enam kindel. Kaua sa jaksad neid palli valesti hindamisi väljatulekutel vaadata? Ja kuigi Romagnolile on justkui kolm võimalikku partnerit, siis kõik nad on oma küsimärkidega. Sama ebakindluse jutt käib ka ka Calabria-Conti duo kohta paremkaitses. Ühesõnaga. Raske öelda, et mis Milanil seekord perse läheb. Aga viimaste aastate põhjal midagi nagunii läheb!

Eika ennustab: Paberil esineliku tiim, aga lõpetatakse viiendana

eika
23.08.19, 15:08
Internazionale
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/c/ce/FC_Internazionale_Milano_logo_2014.png/140px-FC_Internazionale_Milano_logo_2014.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Inter alustas möödunud hooaega tulemuste mõistes kenasti, kui koos Juventuse ja Napoliga sõideti ülejäänud liigal eest ära. Icardi oli peksnud detsembri alguseks 11 mänguga 8 väravat ja meeskond oli väravalöömise arvestuses Juventuse ja Napoliga võrdväärne. Kuid sealt edasi mängupilt ega tulemused nii kenad polnud. Sinimustad olid väravalöömistega tõsiselt hädas (alates detsembri algusest oli Inter väravalöömise osas liiga 13. meeskond) ja ülejäänud hooaega iseloomustasid mitmed 1:0 või 0:0 skooriga mängud. Täpsemalt lõppesid antud perioodil selle seisuga pooled Interi matšidest. Kuid kuna üldjoontes meeskonna kaitse pidas hästi, siis selle najal suudeti ennast napilt esineljas hoida. Mis polnud siiski piisav, et Luciano Spalletti saaks treeneripingil jätkata.

Mida tehti suvel?

Inter sai peale aastaid ebaõnnestumisi aru, et milleks hakata jalgratast leiutama, kui see on korra juba leiutatud. Juventus vegeteeris aastaid Scudettost kaugel kuni 11/12 hooajal tõi meeskonna spordidirektor Beppe Marotta klubi peatreeneriks Antonio Conte. Edasine on ajalugu. Varasema hooaja seitsmendalt kohalt tõusti ühe suvega meistiks ja siis veel korra meistriks ja siis veel meistriks. Nüüd, seitse aastat hiljem, proovivad Inter ja Beppe ära teha sama triki. Toonase Juventuse esimese Conte Scudettoga lõppenud suve ja tänavuse Interi suve puhul hakkavad “mõned” sarnasused silma.

Conte esimene nõue meeskonna juurde asudes oli, et klubist tuleb minema saata mängijad, kelle suhtumine pole 100% paigas või kes formatsiooni ei sobi. Nii läksid lahkujate nimekirja meeskonna parim lõhkuv ja jooksujõuline poolkaitsja (Felipe Melo vs Nainggolan) ja meeskonna balkanlasest ääremängija, kellele polnud 3-5-2 süsteemis kohta (Krasic vs Perisic).

Kuigi meeskonnal oli/on varasemast hooajast olemas päris hästi toimiv kaitseduo (Bonucci-Chiellini vs Skriniar-de Vrij), siis trio moodustamiseks läks vaja kolmandat liiget. Ja mis oleks parim optsioon, kui tuua tasuta ära kogenud keskkaitsja, kellel on “parim enne” möödas, aga kolmeses liinis mängimiseks on jalgu veel küll (Barzagli vs Godin). Väravavahtide osas oli Contel savi ja nõudmisi polnud, sest olemas oli/on juba aastaid tipptasemele mänginud mees (Buffon vs Handanovic).

Väga olulises rollis on Conte süsteemis paremwingback ja sinna otsiti üks jooksuvõimeline keskeurooplane (Lichtsteiner vs Lazaro), kelle vahetusmeheks jäi varasemas karjääris peamiselt ääreründaja mänginud kohalik itaallane, kellel taseme poolest justkui ei tohiks klubis asja olla (Pepe vs Candreva). Vasakäärega on seis murelikum, sest seal on ainult Asamoah (Asamoah vs Asamoah) ja veel halvemad optsioonid (De Ceglie vs Dalbert) . Aga teisalt küll Asamoah asja ära ajab.

Keskvälja südames meeldib Contele pikkade Serie A kogemustega mängujuht, kes kaitseliini eest palli liikuma paneb (Pirlo vs Brozovic). Väga oluline on leida turult üks tohutu mootoriga noorem mängumees, kes suudab teha tööd nii kaitsesse kui ka teha väsimatult jookse vastaste kasti (Vidal vs Barella). Kolmanda poolkaitsja osas suuri nõudmisi pole ja pigem piisab kohalikust poisist, kes suudab kõik nõutud ülesanded viisakalt ära teha, aga millegagi liiga ei sära (Marchisio vs Sensi). Pingile kuluks ära üks tahtega mängiv Itaalia passiga mees (Giaccherini vs Gagliardini) ja ülejäänud polegi nagu oluline. Tore kui kedagigi on (keiganes Estigarribiad ja Eliad Juventuses olid vs kesiganes Vecinod ja Joao Mariod Interis veel alles on).

Ideaalne ründeduo koostamiseks läheb vaja kahte erinäolist ründajat. Üks oleks pikemakasvulisem ja aeglasem, kes väljaspool kasti teeks üksikuid kohmakaid puuteid, aga kastis suudaks ennast kehtestada (Matri vs Lukaku). Tema partner võiks olla kõvasti liikuvam ja jalaga osavam (Vucinic vs Lautaro Martinez). Pingilt oleks ideaalne võtta mõni suurema töövõimega kohalik ründaja, kellele näib siiski paremini sobivat mängimine väikeklubis (Quagliarella vs Politano) ja supervahetuseks oleks oma karjääri loojangu aastatesse suunduv väiksemat kasvu pallivõlur (Del Piero vs Alexis)*. Ja ongi Scudettovõimeline koosseis olemas.

* ps. Kui Alexis ei jõua Interisse ja/või Icardi jääb Interisse, siis asendan lause teise poole lõiguga “... ja supervahetuseks oleks meeskonna varasemate aastate kapten ja väravamasin (Del Piero vs Icardi)”

Kas sisuliselt identse mudeli kasutamine võib toimida ka teisel korral?

Ei näe põhjust, et miks Inter ei võiks meistriks tulla. Koosseis näeb paberil erakordselt ohtlik välja ja me teame küll, mida Conte meeskonnaga tegema hakkab. Süsteemne korvpallilike liikumiste järjepidev kordamine kuni vastane murdub. Interi fännid näevad oksendamiseni, kuidas ründajad tulevad mängust-mängule täpselt samamoodi pallile vastu ning kuidas poolkaitsjad ja ääred tekkinud vabasse ruumi jooksevad. Ja kui pall kaotatakse, siis kuidas järgmisel rünnakul üritatakse teha sama liikumist. Ja kui ikka ei õnnestu, siis proovitakse veel. Mina usun pragmaatilistesse treeneritesse ja usun ka Conte õnnestumisse. Aga kas Inter hakkab tänavu koheselt mängima Scudetto-vääriliselt? Miskipärast kahtlen. Olles aastaid korranud “Itaalia liiga võidab parima poolkaitsega meeskond” mantrat, siis Sensi-Brozovic-Barella lihtsalt näib jäävat võrreldes Napoli ja Juventusega lahjaks. Aga seda julgeks küll ennustada, et Inter on tänavu kõige vähem väravaid sisse laskev meeskond.

Eika ennustab: Kolmas

eika
24.08.19, 13:46
Üllataval kombel sai isegi enne avamängu kõik kirjutatud.

Atalanta
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/it/thumb/8/81/Logo_Atalanta_Bergamo.svg/140px-Logo_Atalanta_Bergamo.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Atalanta mäng paranes läbi hooaja ja tabelis tõusti sirgjooneliselt kõrgemale. September lõpetati 16. kohal ja oktoober 14. kohal ning oli üleval küsimus, et kas Atalanta suudab üldse Euroopas mängimise kõrvalt midagi koduliigas teha. Kuid detsembriks tõusti tabelis esikümnesse, veebruari lõpuks oli meeskond 6. kohal ja kolm vooru enne lõppu tõusti esinelikusse, kus suudeti püsida hooaja lõpuni. Kui vaadata meeskondade vormi alates jõuludest, siis antud punktitabeli paneb Atalanta suure vahega kinni. Kõigele sellele lisaks oli Bergamo liiga enimskooriv tiim. Sinimustad lõi 77 väravat ja edukuselt järgmine tiim Napoli neist kolm tükki vähem. Gasperini viimaste aastate suurepärase töö sai pärjatud väga vääritud Meistrite Liiga kohaga.

Mida tehti suvel?

Kui varasemaid Atalanta suvesid iseloomustas mitme põhimängija müük, siis koos eurorahadega tuli stabiilsus. Eelmisel aastal olulist mänguaega saanud meestest kaotati ainult keskkaitsja Gianluca Mancini, kes kolis AS Romasse. Tema asemele toodi kaks meest. Cittadellast osteti Itaalia u21 koondislane Marco Varnier ja Türgist toodi kogenud 35-aastane Martin Škrtel. Oligi kuidagi piinlik, et Slovakkia jalgpalli tuntuim mängumees pole Itaalias mänginud. Kumbki kaitsja oma algkoosseisu kohas ei saa kindel olla. Kogenud Argentina-Brasiilia-Itaalia trio Palomino-Toloi-Masiello on näidanud, et kõigil kolmel on piisavalt klassi, et Serie A tippmeeskonnas hakkama saada. Väravavahikindad peaksin nüüd lõplikult olema Pierluigi Gollini kätes, kes suutis eelmisel aastal seljatada selleks hooajaks SPALi saadetud Berisha. Aga Gasperinile omaselt on meeskonnas kaks tugevat väravavahti, sest laenudelt naasis klubisse Marco Sportiello, kes varasemalt ise Atalanta esikinnas olnud. Võib olla päris põnev lahing, mida vaadata.

Üsna sama ilmega peaks olema Gasperini 3-4-3 formatsiooni keskväljanelik, kus annavad tooni kesk-eurooplased. Paremat äärt hoidis enda valduses Hollandi koondiseski mängud kirja saanud Hans Hateboer, kes oma kastijooksudega suudab pidevalt kaost tekitada. Vasaku ääre sai peale Spinazzola lahkumist “enda omaks” sakslane Robin Gosens, kuigi temale on päris terav konkurent Belgia koondislase Timothy Castagne näol olemas. Ainus olulisem ost tehti keskväljal, kui Belgiast nopiti endale Ukraina koondise keskpoolik Ruslan Malinovskyi. Aga temagi peab ennast kõvasti tõestama, sest Šveitsi-Hollandi duo Freuler-de Roon oli eelmisel aastal üks paremini toimivaid keskpoolkaitseduosid.

Atalanta eelmine hooaeg läks korralikult käima koos Duvan Zapata väravasoone avanemisega. Esimestes voorudes pikalt kuivalt olnud kolumbialane hakkas ühel hetkel igas mängus paugutama ja lõpetas hooaja 23 liigaväravaga. Suurepärase stabiilsuse leidis üles ka kogenud sloveen Josip Ilicic, kes taaskord kahekohaliste väravateni jõudis. Kuid kuna suurepärase tehnikaga Ilicicil on varasemas karjääris olnud kalduvus pikkadeks perioodideks ära kaduda, siis toodi meeskonda juurde Zapata koondisekaaslane Luis Muriel. Kolumbialase täht lõi särama mõned aastad tagasi Sampdorias ja peale ebaõnnestunud Sevillas käiku suutis ta viimase poolaasta laenuga Fiorentinas näidata, et talle lihtsalt sobib Itaalia jalgpall paremini kui Hispaania oma. Meeskonna süda-mootor-aju-kopsud ja kõik muu on loomulikult meeskonna kapten Papu Gomez. Oma kuuendat hooaega Atalanta ridades alustav kogenud argentinlane on viimased aastad olnud ka suuremate klubide radaril, kuid Atalanta õnneks on ta klubile truu olnud. Kuigi Papul on passis 31 eluaastat, siis pigem on ta aastast aastasse aina paremaks läinud. Mis omamoodi müstiline saavutus.

Mida oodata sellel hooajal?

Paberil näeb Atalanta parem välja kui eelmisel aastal. Eriti see Gomez-Zapata-Muriel ründeduo, mis võib vabalt olla resultatiivsem kui seda suutis olla eelmise aasta kolmik. Keskväljal on ühe mehe võrra rohkem sügavust ja kuigi kaitseliin võib Mancinit igatsema hakata, siis on pundis piisavalt kogenuid mehi olemas. Miks mitte siis Atalanta uuesti esinelja ennustada? Eriti arvestades, et Atalanta oli selgelt möödunud hooaja teise poole parim meeskond. Üheks mureks on kindlasti Meistrite Liiga, mis tähelepanu ja värskust ära võtab. Teiseks oli mul tunne, et eelmisel aastal paljud tiimid veel alahindasid Bergamo meeskonda ning läksid Gasperini väga ulja rünnakuga võidu jooksma. Usun, et seda viga klubid rohkem ei tee. Üleüldse oleks ülejäänud liiga treeneritel aeg see Gasperini taktika lahti muukida, sest see päris normaalne pole, et vanameister suudab üsna suvalised kaitsjad ja poolkaitsjad maailmaklassiliselt mängima panna. Muidugi, möönan, umbes sama ennustasin ka eelmisel aastal ja sain kõrvetada. Ja mul poleks mitte midagi selle vastu, kui Atlanta taaskord kõik väravavõrgud ribadeks skoorib ja esinelja kohale läheb. Aga miskipärast väike ärakukkumine, olenemata tiimi selgest tugevnemisest, tundub loogilisem.

Eika ennustab: Kuues

telekavaataja
24.08.19, 13:50
Üllataval kombel sai isegi enne avamängu kõik kirjutatud.

Atalanta

Mis toimus eelmisel hooajal?

Atalanta mäng paranes läbi hooaja ja tabelis tõusti sirgjooneliselt kõrgemale. September lõpetati 16. kohal ja oktoober 14. kohal ning oli üleval küsimus, et kas Atalanta suudab üldse Euroopas mängimise kõrvalt midagi koduliigas teha.

Eelmise hooaja eurohooaeg jäi küll üsna üürikeseks neil.

eika
24.08.19, 13:53
Napoli
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/2/28/S.S.C._Napoli_logo.svg/140px-S.S.C._Napoli_logo.svg.png
Mis toimus eelmisel hooajal?

Napoli hooaeg oli üsna kummaline. Paari kuuga oli tabeliseis säherdune, et Juventus oli suurelt eest ära ja ülejäänud tiimid selgelt seljataga. Oli üsna lootusetu mõelda Scudettost, sest selleks läinuks vaja Juventuse totaalset kollapsi. Samas polnud põhjust Meistrite Liiga kohalt väljakukkumiseks, sest juba poole hooaja pealt olid edu viienda koha ees 13 punkti. Ühesõnaga igav ja pingevaba hooaeg.

Mida tehti suvel?

Napolit peeti paljude poolt eelmisel suvel väga tõenäoliseks esineljast väljakukkujaks. Lahkusid ju Sarri ja Jorginho. Kuid samas unustati ära, kui süsteemselt ja targalt on Napolist aastast-aastasse suvel meeskonda ehitanud. I Partenopei pole kaasa läinud verinoormängijate räige ülemaksmisega vaid selle asemel hoitakse oma joont. Koosseisus leitakse üles lappimist vajavad positsioonid kuhu tuuakse pigem kindla peale kogenud mängijad. Ja boonusena leiab tugev skautimissüsteem üks-kaks mõistliku hinnaga noormängijat, keda hakatakse vaikselt koosseisu sulandama. Umbes nagu suvel rahaks tehtud Rog ja Diawara seda olid.

Erand pole ka tänavune suvi. Napoli suurim mure oli keskkaitse, kus maailma tippklassi keskkaitsjale Kalidou Koulibalyle polnud head partnerit. Mängitati küll periooditi Albioli ja Maksimovici, kuid esimesele neist hakkas vanus liiga tegema ja teine vist tipptegijaks ei tõusegi. Nii mindi rahapakatega Roma ukse taha ja toodi ära kreeklane Kōstas Manōlas. Jah, Manolase eelmine aasta oli pettumus. Aga kui mehe ärakukkumise taga polnud tasemelangus vaid vajadus keskkonnavahetuse järgi, siis võib Napolil olla aastateks liiga parim keskkaitsepaar. Äärekaitsesse muudatusi ei tehtud, sest Malcuit-Hysaj paremal ja Ghoulam-Rui vasakul on varasemalt näidanud, et veavad kenasti välja.

Ancelotti 4-4-2 (või kui soovite 4-2-4) taktika puhul on silmapaistev mängijate järjepidev erinevatel positsioonidel mängitamine. Ainus kindel asi on liiga parima lõhkuva poolkaitsja Allani asetsemine keskpoolkaitses ja meeskonna eelmise hooaja parim väravalööja Arkadiusz Miliki olemine ründeduos. Ülejäänud mängijad võivad olenevalt vastasest või taktikalistest soovidest mängida väga erinevatel kohtadel. 16 väravat löönud Mertens ja 10 väravat löönud Insigne leidsid ennast nii vasakult äärelt kui teise ründajana. Eriti tähelepanuväärne oli muidugi Insigne mäng, kui ta ründajana platsil uhada sai. Keskväljal oli ja eeldatavasti on ka tänavu Allani partneriks kas poolakas Zielinski või hispaanlane Ruiz, aga polnud ka erakordne kui üks neist äärele pandi. Et kaos totaalne oleks, siis eelmisel aastal eranditult paremäärena mänginud Callejoni on suvel mängitatud hoopis keskpoolikus. Miks mitte!

Samasugust paindlikust võib oodata ka uutelt meestelt. Ilma suurema meediakärata toodi Fenerbahcest Eljif Elmas. 19-aastane mängumees olevat juttude järgi üks suuremaid poolkaitsetalente, kelle suurimaks probleemiks olevat Makedoonia pass ehk väikesest jalgpalliriigist tulek. Kõlab küll nagu potentsiaalne Hamsiku uus tulemine. Märgatavalt suurema käraga tuli teine ost. Kuigi suvi läbi aeti taga James Rodriguezt, siis lõppeks pidi meeskond “leppima” mehhiklase Hirving Lozanoga. Kuid vaadates mehe noorust (24 eluaastat) ja sooritus PSVs (kahel viimase hooajal äärel mängides 17 liigaväravat), siis võibolla nopiti isegi parem mees endale. Eelmisel aastal peamiselt vahetustest mänguaega saanud Ounas-Verdi peavad väga tõsiselt pingutama, et üldse püünele saada.

Mida oodata sellel hooajal?
Arvestades Juventuses toimuvaid suuri muudatusi- uus peatreener, uus keskväli- siis ma peaks Napolit ehk suurimaks tiitlisoosikuks. Sama peatreener, mitte ühtegi olulist lahkujat, sisse töötanud taktika, kolm väga põnevat täiendust, mis peaksid meeskonna taset tõstma. Ainus asi, mille kallal norid on väravavahtide valik. Meret-Ospina on kuidagi suvalised, aga esimesel on talenti ja teisel kogemust ja küllap üks neist toimima hakkab. Aga miks ma neid siis esimeseks ei ennusta? Puhtalt selle pärast, et Napoli mängijatel on see idiootne komme lambihetkel hakata jaurama “Nüüd on meie aasta ja Scudetto on meie”, misjärel tõmmatakse endale ise pinged peale, aetakse fännid pöördesse ja mille järel alati on mängud lappesse läinud. Teisalt. Ancelotti on teisalt piisavalt kogenud treener, kes seda võiks vältida. Et, jah...

Eika ennustab: Olen nii-nii-nii-nii lähedalt, et Napolit meistriks ennustada, aga jätame nad siiski teises.

eika
24.08.19, 13:54
Eelmise hooaja eurohooaeg jäi küll üsna üürikeseks neil.
Ajasin üle-eelmise aastaga sassi :fpalm:

eika
24.08.19, 14:01
Aga okei, tõmbame joone alla.

Juventus
https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/1/15/Juventus_FC_2017_logo.svg/110px-Juventus_FC_2017_logo.svg.png
On jauratud juba piisavalt ehk teeme lühidalt

Miks Juventusel võib hooaeg lappesse minna?
* Sarriballi juurutamine on keeruline ja võib aega võtta
* Sarri pole oma "mängupilt on olulisem kui punktid" piisavalt pragmaatik, et üleüldse liigatiitlile omi meeskondi viia. Pluss hetkel on küsimärgi all ka tema tervis.
* Küsimärk on ka meeskonna sisekliima, sest mänguaega soovivaid mängijaid on rohkem kui mänguminuteid. Lisaks muidugi on küsimus nende meeste motivatsiooni osas, keda on üritatud maha müüa.
* Ronaldo kõrvale pole ühte kindalt väravalööjat. Higuain-Dybala-Mandzukic-Bernardesci keegi pole mängija, kellelt kindlalt kasvõi kümmet liigaväravat võiks oodata.
* Poolkaitses on mehed kas uued ja liigas teadmata tasemega (Rabiot ja Ramsey) või parim enne möödas (Khedira ja Matuidi)
* Kaitses on mehed kas uued ja liigas teadmata tasemega (Danilo ja de Ligt) või eelmise aasta põhjal kaikad (de Sciglio ja Bonucci)

Miks ma ennustan ikka Juventuse võitjaks?
Kui meeskonnal on ründes Ronaldo ja keskväljal Pjanic, siis see klubi lihtsalt on soosik number üks. Punkt.

ehk tl;dr Jasperile

“Scudettokandidaadid”
1 Juventus
2 Napoli
3 Inter
“Meistrite liiga kohale võitlejad”
4 Roma
5 Milan
6 Atalanta
7 Lazio
“Euroopa Liiga kohast unistajad” (aka täielik loto, kuidas neid kuut tiimi järjestada)
8 Torino
9 Fiorentina
10 Cagliari
11 Bologna
12 Sampdoria
13 Sassuolo
“Koosseisu poolest võiks sihtida esikümmet, aga viimaste aastate põhjal pigem ebaõnnestuvad taas”
14 Genoa
15 Udinese
“Relegatsioonist pääsemise nimel võitlejad”
16 Parma
17 Brescia
18 SPAL
19 Verona
20 Lecce

fin

telekavaataja
24.08.19, 14:09
:r66m7::r66m7::r66m7::r66m7::r66m7::r66m7::r66m7:: r66m7::r66m7:

Suured tänud selle vaeva eest!

Tanel
24.08.19, 14:11
Ennustus:

1. Juve - Koosseis on küll natuke paks, aga samas annab see jällegi eelise, et kui keegi ei tooda, siis on võtta alternatiiv. Täiendused on kõik huvitavad ja Serie A tasemel veavad ka eeldatavalt nõrgaks lüliks olevad Danilo ja De Sciglio välja. Viimased hooajad on näidanud, et Juvel on alati mingi varu jäänud ja kui vaja, siis lükatakse võrreldes teistega järgmine käik sisse. Kardan, et see käik on ka sel hooajal olemas. Rabiot ja Ramsey peaks keskväljalt väravaid juurde tooma ning De Ligt ehk mingil hetkel toob kohati värisenud kaitseliini uut kindlust, kuigi samas ma ootan, et tal võib ka aega minna, et kohaneda.

2. Napoli - Eelmise hooaja keskel tundus mulle korraks, et Napoli näitas veidi väsimise märke, aga selle suve üleminekuturu lükked on ilmselt selle särtsu tagasi toonud ja vana rasva pealt võib neilt jätkuvalt säravat mängu oodata. Lozanolt ootaks palju selles tiimis ja Insignelt ootaks ka seni parimat hooaega.

3. Inter - Inter võib ka kõrgemale sekkuda, aga eeldan, et toimub küll progress, aga mitte hüpe - pigem võiks Inter see hooaeg juba soliidsemalt üle 70 sihtida punktide osas. Keskväli jääb kergeks küsimärgiks - peale Brozovici on ülejäänud kaks eeldatavat põhimeest Barella ja Sensi näol küll väga põnevad, aga samas ka veidi tundmatud suurused sellisel tasemel. Kindlasti on seal meeskonna rohkem südikust ja kui oodata kellegi esiletõusu siis kindlasti Lautaro Martinez peaks see hooaeg põhimehena sammu edasi minema. Kui Icardi ikkagi meeskonda jääb ja tagasi integreeritakse, siis saab huvitav olema, sest ründevalik oleks sel juhul väga rikkalik.

4. Milan - Eelmisel hooajal näidati kohati lubavat mängu ja lõpuks ei jäänud ju ka palju puudu. See hooaeg on sisuliselt sama meeskond ja pigem paremaks muutunud, Giampaolo on kindlasti parem treener kui Gattuso. Samas ütleks et murekoht on ikkagi loovus ja särts rünnakul, mis sõltub liiga palju Susost. Kaitsmise osas ei tule neil rivaalide ees väga kartust tunda - seda oli näha juba eelmine hooaeg.

5. Roma - Iseenesest huvitav segu kogenud mängijatest, kes ilmselt oma viimaseid tipptasemel mänge tegemas ja verinoortest talentidest, aga ma siiski arvan, et eelmise hooaja esitused olid kohati ka märk sellest, et mängijatel ja kooslusel on veel natuke areneda. Kardinaalset muutust kahe hooaja võrdluses ma arvan, et ei juhtu ning igas liinis on ikka palju faktoreid, milles ei saa 100% kindel olla.

6. Atalanta - Meistrite liiga võib neid natuke segada, aga samas on varem Euroopa liigaga hakkama saadud ja ikka jäädud kõrgete kohtade kanti. Kuigi jube lihtne oleks neid madalamale ennustada, siis üks objektiivne faktor, mis mind neid ikkagi kõrgemasse punti ennustama paneb on see, et mänguliselt oldi eelmisel hooajal ikkagi paremuselt kolmas tiim ja võib-olla isegi lähemal Napolile kui Interile, Milanile. Tegelikult oleksid nad kolmanda koha võinud palju kindlamalt võtta, sest ebaõnne oli hooaja alguses eriti palju.

7. Lazio - Põhimeeste jäämine on kindlasti positiivne, aga samas tundub, et eelmine hooaeg toimus mingi mandumine ja ilma tõsiste värskendusteta arvan, et see grupp ei suuda terve hooaeg ühtset tuhinat hoida, aga siin-seal võib tulla väga häid perioode.

8. Fiorentina - Commisso tulekuga on meeskonnast kinni hoitud ning Chiesa jäämine on väga suur boonus. Meeskond on üldjoontes noor, aga suur probleem on kahtlemata treener, kellel pole ilmselgelt taset teha üle harju keskmise hooaeg, aga kindlasti saab neid kohati väga vägev vaadata olema. Ribery lisandumine ei pruugi tuua mingeid imelisi esitusi prantslaselt, aga ajalugu on näidanud, et sellised kogenud staarid on tihtilugu ülejäänud meeskonna taset tõsta aidanud nii motivaatorina kui ka ilmselt oma kogemustega.

9. Cagliari - Cagliari on selleks hooajaks kokku pannud väga tugeva koosseisu ning Nainggolan on ikka totaalne jackpot sellise taseme meeskonna jaoks. Rünnakul oleks vaja ühte loovamat partnerit Pavolettile, aga muus osas ollakse tabelikeskmiku kohta väga tugev.

10. Torino - Eelmine hooaeg oli vägev, aga Mazzarri meeskonnad tihtipeale pikka aega stabiilsust hoida ei suuda, aga kui Belotti peaks olema end uuesti leidnud, siis võib muidugi tulla ka midagi paremat, aga sama moodi võivad ka teha väga mannetu hooaja ja jääda tabeli teise poolde.

Edasi ilma spetsiifiliste kommentaarideta. Sampdoriasse väga ei usu, sest eelmine hooaeg sõltuti ikka meeletult Quagliarella imest ja suvel on mitu võtmemeest läinud. Genoa on minu jaoks päris huvitav punt, kes võib ka kõrgemale sekkuda, kui rünnakul keegi esile kerkib.

Tore on see, et ka väiksemates klubides on see hooaeg üsna palju huvitavaid faktoreid ja tunnen, et peale Lecce, Hellase ja Udinesel, on kõigil mingid X-faktorid, kas mängijate või mängustiili osas, mis võivad suurtelegi peavalu valmistada. Ehk tekib isu isegi mõnda madalama otsa mängu vaadata vabal ajal.

11. Sassuolo
12. Genoa
13. Sampdoria
14. Bologna
15. Parma
16. Brescia
17. SPAL
18. Udinese
19. Lecce
20. Hellas

cannuman
24.08.19, 16:19
Juventus langeb. Toovad talvel paanikas Chiesa päästma vms.

1. Napoli
2. Roma
3. Inter
4. Juventus

...

Relegatsioon: Lecce, SPAL, Verona

Capocannoniere: Icardi :sega9:
Parim mängija: Chiesa
Parim noor: Zaniolo, Kluivert

Parim ost: Manolas, Lozano
Kõige sitem ost: Juventuse hooajapilet, Icardi #9 särk (Inter)

Suurim üllatus: Kluivert, Schick (aga tegelt müüakse kahjuks maha)
Suurim pettumus: Ronaldo

mazz
24.08.19, 19:23
Võimas töö, eika :silm4::jäätis::õlu:

Kohvipaks ütleb nii:

1. Juventus
2. Napoli
3. Atalanta
4. Inter
5. Lazio
6. Roma
7. Milan
8. Cagliari
9. Bologna
10. Torino
11. Fiorentina
12. Sassuolo
13. SPAL
14. Sampdoria
15. Udinese
16. Brescia
17. Genoa
18. Parma
19. Verona
20. Lecce

vendetta
24.08.19, 19:57
Tuleb korralik möll see hooaeg, ennustan ka üle pika aja. Pikema selgituse lisan hiljem.

Olulised kohad
1 Napoli
2 Inter
3 Juventus
4 Lazio

Jasper
25.08.19, 01:54
not bad

https://www.youtube.com/watch?v=Spz09vqS30o

eika
26.08.19, 11:47
Sellest mängust võiks ära fikseerida muidugi selle Mertensi daivimise, mille puhul VAR penalti jõusse jättis. Kuidas said üldse videokohtunikud antud olukorras kohtunikuga nõus olla, et seal viga oli? Täiesti jabur. Eeldatavasti VARi ajastu kõige suurem pask, mida ma näinud olen.
1165359432282378242

Kirsina tordil riputi mängu lõpus rebiti Riberyl kahe käega kasti joonel pikali. Ja seal polnud VARil piisavalt mune, et kohtunik ekraani juurde olukorda üle vaatama kutsuda.
https://pbs.twimg.com/media/EC1UJ6PXoAAAPaP?format=jpg&name=large

eika
26.08.19, 13:28
Aga, okei, kiidame tegelikult selles osas kohtunikekogu, et pead liiva alla ei peideta. Rizzoli: "There was something which didn’t work in the collaboration between the referee and VAR. It was an error that must be corrected and can’t happen again". Kummalisel kombel muidugi ei öeldud otse välja, et videkohtunik Valeri mõne aja puhata saab, vaid tuli selline keerutav vastus.

Maarek
26.08.19, 15:33
aga, okei, kiidame tegelikult selles osas kohtunikekogu, et pead liiva alla ei peideta. Rizzoli: "There was something which didn’t work in the collaboration between the referee and VAR. It was an error that must be corrected and can’t happen again".

Veits jabur on see, et paegusel juhul nagu oleks süüdi VAR ja kohtuniku vaheline puudulik suhtlus, aga mitte keegi ei räägi sellest, et peaks äkki sukeldujat sellise üsna haleda ürituse eest karistama. Ehk siis kui trikk läbi läheb ja VAR midagi ette ei võta, siis nagu kõik ok ja kohtunike poolt roheline tuli edasi katsetada? See asi ju ei muutu kui ei hakata selliste asjade eest reaalselt mängijaid karistama. Minu pärast kas või Chiesat kui tal õnnestub hakkama saada möödunud aastal kõva vastuseisu leidnud olukorraga.

keitsik
26.08.19, 21:09
Mina ennustan nii.

1. Inter
2. Juventus
3. Roma
4. Napoli
5. Milan
6. Fiorentina
7. Atalanta
8. Lazio
9.Torino
10. Sassuolo
11.Sampdoria
12.Genoa
13.Bologna
14.Cagliari
15. Brescia
16. Udinese
17. Verona
18. Spal
19. Parma
20.Lecce

GoldenEagle
27.08.19, 14:35
Aga, okei, kiidame tegelikult selles osas kohtunikekogu, et pead liiva alla ei peideta. Rizzoli: "There was something which didn’t work in the collaboration between the referee and VAR. It was an error that must be corrected and can’t happen again". Kummalisel kombel muidugi ei öeldud otse välja, et videkohtunik Valeri mõne aja puhata saab, vaid tuli selline keerutav vastus.

Aga üldisemalt, kas Sind Juve fännina ei pane muretsema, et kohtunikud on ula peale läinud ja ei anna enam soodsaid otsuseid alati? Massal juba teine kord lühikese aja jooksul ( esimene Milan vs Juve, kui Pjanici väravat ei loetud), Valeri videokohtunikuna, Ronaldo üliülinapp sulg vs Parma. Et kuidas ise näed, kas lihtsalt krobeline algus või tuleks turule minna? Või on palgafond nii piiri peal, et pole võimalik enam kulutada?

eika
27.08.19, 14:56
https://24.media.tumblr.com/debd10f9fa59fee5b4763a1a6eca6c1e/tumblr_n508djL6h51rr3975o1_500.gif

GoldenEagle
27.08.19, 15:33
Kui nüüd tõsisemalt, siis Mertens ilmselt bänni ei saa ning peaks nädalavahetusel platsile jooksma. Kuigi, kuidas Itaalias kombeks taolistes olukordades on, kui ka VAR daivitud pendla jõusse jätab? Kas tala saavad vaid kohtunikud või on mängija ka puhkust saanud?

eika
27.08.19, 16:25
Kui nüüd tõsisemalt, siis Mertens ilmselt bänni ei saa ning peaks nädalavahetusel platsile jooksma. Kuigi, kuidas Itaalias kombeks taolistes olukordades on, kui ka VAR daivitud pendla jõusse jätab? Kas tala saavad vaid kohtunikud või on mängija ka puhkust saanud?
Ilmselgelt pole sellist pretsedenti olnud. Ideeliselt peaks VARi tulekuga (selge) daivimisega tulevad penaltid välistatud olema. Tuleb välja, et ei ole. Vanasti oleks Mertens 3-5 mängu bänni saanud. Nüüd ei teagi, kuidas see uus reeglistik on ja kas selliste olukorraga üldse arvestatud on. Üsna loogiline on, et Mertens ei saa karistada ja VARi kohtunik saab natuke silmi puhata.

Saarlane
27.08.19, 17:56
VARist rääkides oli Milani mängus ka üks olukord (siin alates 2:52 (https://www.youtube.com/watch?v=GrfPqVBrVsI)), kus pall Udinese kaitsja käe vastas käis ja peale mängu kommentaarides inisesid Milani tüübid kõik kollektiivselt. Minu jaoks täitsa OK otsus mitte anda. Ei teinud keha ebaloomulikult suuremaks, käed ei olnud õlgade kõrgusel ega üle selle.

Mängus keris VAR seda päris palju eri nurkade alt edasi-tagasi. Ilmselt vaadati, kas pall kukkus vastu kätt või lõi ise peaga vastu kätt. Kui mängija lööb ise, siis reeglid muudavad sellise olukorra tema kasuks.

eika
27.08.19, 18:06
Mulle tundub, et vaadati, kas kaitsja jõudis käe endal kõrvale "siluetti" tagasi tõmmata. Pigem jõudis (või siis oli piisavalt 50/50 olukord, et algset otsust ehk mitte-penaltit muuta). Murdosasekund varem oli käe asend selline, et oleks penalti. (mõni paberitega kohtunik võib ümber lükata v kinnitada)

Maarek
27.08.19, 21:38
Täpselt see, mida arvata oligi ehk Mertens täitsa puhas poiss.

Fiorentina seevastu sai publiku poolt tehtud anti-Napoli hüüete eest trahvi 10000 Eurot :D




Dries Mertens has been cleared to play for Napoli against Juventus this weekend after avoiding punishment for his dive.

Mertens was accused of conning the referee as he won a penalty for Napoli during their 4-3 victory over Fiorentina, despite going down with little to no contact.

However, the FIGC ruled on Tuesday that the Federal Prosecutor would not review the Belgian’s act of simulation retrospectively.

Therefore, he is available to face Juve in Saturday’s Serie A showdown at the Allianz Stadium.

telekavaataja
30.08.19, 11:05
Mis mulle 1. voorust meelde jääb?

1. Juventus vanamoodi

2. Roma kaitses vanamoodi

3. Milan veel hullem kui vanamoodi :tearsofjoy:

4. Interi enesekindlus (samas Lecce on selline so-so mõõdupuu hetkel).

5. Fiorentina vs. Napoli aka "skoorime ja naudime". +Mertensi daivi penaltiks vorpimine.

6. Sampdoria tõeliselt feil (nii mänguliselt kui skooriliselt) hooaja algus.

7. Clavani kaotus.

Jasper
30.08.19, 22:26
https://www.youtube.com/watch?v=PZYkLb0OMpY

Jasper
02.09.19, 10:30
Lazio - Roma 4-2

https://www.youtube.com/watch?v=Y4w5eNbEb3Q

Sambaz
03.09.19, 10:05
Ma ei ole küll detailselt kursis Itaaliaga aga kas Seria A on top liigade peale kõige värdjalikum liiga, kes sisuliselt teab, et neil on rassismiga probleemid aga mitte sittagi ei tehta konkreetselt? Või on tehtud? Mitmes keiss see 5 aasta jooksul on? Saab A4 lehe täis?

vendetta
03.09.19, 10:32
Reali fänn tuleb rassismiloengut pidama. Väga mõistlik:tearsofjoy:

Rocheteau
03.09.19, 10:38
Ma ei ole küll detailselt kursis Itaaliaga aga kas Seria A on top liigade peale kõige värdjalikum liiga, kes sisuliselt teab, et neil on rassismiga probleemid aga mitte sittagi ei tehta konkreetselt? Või on tehtud? Mitmes keiss see 5 aasta jooksul on? Saab A4 lehe täis?

Ju siis ei viitsita tegeleda ehk vastutust võtta. Tahetakse, et klubid ise lahendaksid need asjad oma fännidega. Ma muud seletust ei oska öelda. Eelmine aasta oli ju keiss, kus Atalanta sai trahvi kuna tõrvik visati platsi äärde. Samas enamus Lazio fännidest tegi ahvi häälitsusi Kessie ja Bakayoko suunas ning Laziole öeldi, et vaadake et enam nii ei juhtuks vmt

eika
03.09.19, 10:47
Itaalias on ultratel natuke rohkem võimu kui mujal ja see muudab nendega tegelemise keeruliseks.

Sambaz
03.09.19, 11:21
Reali fänn tuleb rassismiloengut pidama. Väga mõistlik:tearsofjoy:

Pardon? Sellised värdjaid leidub igalpool, tõsi. Viimasel ajal hakkab just Seria A sellise värdjalikuliikumsega silma.

Halb ründaja
03.09.19, 11:52
Juured on liiga sügaval, et neid probleeme üleöö saaks lahendada.

Samas napolitaanosid maakateks kutsumise eest lendavad kohe karistused peale.

Tanel
03.09.19, 17:09
Siin kaasfoorumlastega sai tähele pandud, et vaatamata sellele, et Empoli langes välja, on veidi müstiliselt kogu nende sats suutnud liikuda parematesse klubidesse/jääda liigasse.

Vaatasingi seda algkoosseisu, kes eelmise hooaja viimases mängus platsile jooksus Interi vastu. Ainult kaks keskkaitsjat on veel klubis.

Dragowski (GK) - Fiorentina
Silvestre (Keskkaitse)
Maietta (Keskkaitse)
Di Lorenzo (Äärekaitse) - Napoli
Dell'Orco (Äärekaitse) - Lecce
Acquah (Keskväli) - Türgisse
Pajac (Keskväli) - Genoa
Bennacer (Keskväli) - Milan
Traore (Rünnak) - Sassuolo
Caputo (Rünnak) - Sassuolo
Farias (Rünnak) - Lecce


Muud märkimisväärsed lahkujad:
Krunic (Milan)
Zajc (Fenerbahce)

cannuman
04.09.19, 00:21
Rassismuse teemal lugemist neile kes Itaalia jalgpallist väga ei tea:

https://www.football-italia.net/143806/inter-ultras-defend-cagliari-fans

Sambaz
04.09.19, 07:50
Rassismuse teemal lugemist neile kes Itaalia jalgpallist väga ei tea:

https://www.football-italia.net/143806/inter-ultras-defend-cagliari-fans

Sellist sitta pole ammu lugenud.

hofnar
04.09.19, 10:41
Reali fänn tuleb rassismiloengut pidama. Väga mõistlik:tearsofjoy:

Minu teada Ultras Sur ehk Madridi natsibande bänniti ära.

atleticomadrid
04.09.19, 11:40
Rassismuse teemal lugemist neile kes Itaalia jalgpallist väga ei tea:

https://www.football-italia.net/143806/inter-ultras-defend-cagliari-fans

:tearsofjoy:
See tekst on juba sama hea, kui see:

"They say the most racist shit in front of you, as long as they say no offence, its okay!"
(1:15)
https://youtu.be/70Y8Wm8QpE0?t=75

telekavaataja
04.09.19, 23:36
Mis mul jääb 2. voorust meelde?

1. See, et Napoli jäi Juve vastu 3-0 taha, siis viigistas ja siis andis võidu omavärava tõttu ära. Andekamad naljameistrid ütleksid, et Juve on hakanud vastasmängijaid ära ostma.

2. See, kui nõrk ja sisutu Roma oli Lazio vastu. Ja samal ajal oli Laziol liialt kiirustamist rünnakute lõpetamisel.

3. Klavan kaotas Interile ja noh mingid ahvihäälitsused taas...

4. Torino võit Atalanta üle.

5. Milani hooaja esimesed 3 punkti Brescia vastu kodus.

eika
13.09.19, 11:08
Fikseerime klassikaliselt palgad ka ära:
(klikkides natuke suuremalt numbrid)
https://pbs.twimg.com/media/EEFYLU7X4AAOxBF?format=jpg&name=large (https://www.gazzetta.it/stipendi_giocatori_serie_a/index.html)

Silm hakkab:
* 13st enimmakstud mehest 10 mängib Juventuses.
* Juventuse palgafond on ikka rõlgelt suurem kui järgnevatel. Milanodel-Romadel-Napolitel on veel pikk tee minna (või Juventusel pikk tee langeda)
* Kahe klubi palgafond on väiksem kui Ronaldo palk
* Inter on (vist) päris arvestatava tõusu teinud ja Napoli ka lõppeks üle 100m ennast vedanud.
* Roma ja Milani palgafond arvestades koosseisu võrreldes Napoliga on päris naljakas.
* Atalanta on lihtsalt wow

Nasfal
13.09.19, 11:22
Ma imestan, et De Pauli palk sellise mänguvormiga ja nii madal on ning teda suvel mujale ära ei meelitatud. Raiola sai Balotelli suguse venna ainult 1,5 milli peale see tundub samuti selline veits wtf moment.

eika
13.09.19, 11:36
Treenerite saldo olevat selline:
https://www.juventuz.com/attachments/photo_2019-09-11_11-05-23-jpg.76872/

Stok
13.09.19, 11:36
Silm hakkab:
* Kahe klubi palgafond on väiksem kui Ronaldo palk
* Atalanta on lihtsalt wow

* Ronaldo > 4 klubi
* Atalanta riskib sedasi mängijatest ilmajäämisega
* Klavan on miljonär
* Udineses pole ühtegi miljokat

Tanel
13.09.19, 11:55
Ma imestan, et De Pauli palk sellise mänguvormiga ja nii madal on ning teda suvel mujale ära ei meelitatud. Raiola sai Balotelli suguse venna ainult 1,5 milli peale see tundub samuti selline veits wtf moment.
No lepingute puhul ikka väikeste klubide puhul mängib reeglina rolli see, mis tasemel oldi sõlmimise hetkel. Et reeglina neile väikestes klubides väga palgatõusu ei pakuta, kui leping just kohe-kohe lõppemas pole. Ning ega mängijal pole ka midagi muud teha kui aktsepteerida kuni suurele maha müüakse.

Neid mehi, kes mujal umbes topelt või rohkem saaksid, jagub veel - Milinkovic-Savic, suur tulevikulootus Tonali on Brescias ainult 0.25 mil peal, Chiesa löövad kohe silma.

Balo palga puhul on sealt tabelist näha, et päris suured boonused on tal tegelikult (3m) - ilmselt väravate, mängude hulga ja Brescia püsimajäämisega seotud, eeldatavasti on need mingil määral püütavad.

Suuremast pildist rääkides.

Interi palgafond peaks veelgi tõusma muidugi, sest Lautaro saab kohe uue lepingu, mis ilmselt viib palga 3-5 miljoni kanti. Ja Conte on ikka väga paksu palga peal võrreldes Spallettiga (kes ka ilmselt veel palgalehel on). Eikal õigus, et eelmise hooajaga võrreldes on korralik hüpe (116m), aga samas ei midagi müstilist ja tundub üsna jätkusuutlik tõus, arvestades, et Meistrite liigas ollakse teist hooaega järjest ja sponsorlepingud on ka tuntavalt kasvanud. Aga viimaste aastate taustal tuleb ka veidi ettevaatlik olema, sest Meistrite liiga pole ikka päris garanteeritud, kaks korda jutti küll jõutud, aga mõlemad viimasel päeval, ilmselt on palgafondi tõus tulnud pigem muude sissetulekute kasvu pealt, kui Meistrite liigas olemine.

Seetõttu on ilmselt ka Atalanta võtnud lähenemise Meistrite liigasse pääsemise puhul mitte rahakotiraudu avada, sest reaalsuses on see ühekordne tulu, mis on tegelikult umbes ühe staarmängija müügi suurune summa ehk reaalsuses ei saa lammutama hakata. Kuigi too koosseis tundub ikka päris õhkõrn - mitmel rindel ja kõige lühem pink liigas. Tuleb ilmselt mingil hetkel loota, et Primavera jälle pärleid toodab, kes on valmis põhitiimi aitama.

Juventus on samal ajal teinud näiteks palju suurema hüppe - 219 miljonilt eelmisel aastal 294 peale see aasta, osaliselt ilmselt seetõttu, et suvel ei suudetud seda paksu ja kõrgepalgalist ründeliini õhemaks muuta, aga samas sel suvel toodud mängijate palgad on kõigil ikka väga kõrged olnud.

eika
13.09.19, 11:58
Juventus on samal ajal teinud näiteks palju suurema hüppe - 219 miljonilt eelmisel aastal 294 peale see aasta, osaliselt ilmselt seetõttu, et suvel ei suudetud seda paksu ja kõrgepalgalist ründeliini õhemaks muuta, aga samas sel suvel toodud mängijate palgad on kõigil ikka väga kõrged olnud.
Egajah, Juvel seis natuke keeruline on. Sestap on juba ka jutud, et särgisponsor Jeep on tegemas uut märgatava tõusuga lepingut. Ühest küljest oleks selline lvl PSG/City lüke, teisalt muidugi kõlab megaloogiliselt, et see ära tehtaks.

Maarek
14.09.19, 18:02
Neid mehi, kes mujal umbes topelt või rohkem saaksid, jagub veel - Milinkovic-Savic, suur tulevikulootus Tonali on Brescias ainult 0.25 mil peal, Chiesa löövad kohe silma.



Chiesal pidi lähitulevikus siiski 3-4 milli palgaks saama. Alustati seda juttu juba suvel, vahepeal vaibus, aga nüüd jälle teemaks kerkinud.

telekavaataja
16.09.19, 16:20
Kas VAR läks jälle pekki?

1173215404489134081

eika
16.09.19, 16:21
Äkki anti selle käelükke ees?

telekavaataja
16.09.19, 16:28
SIIN (https://www.gazzetta.it/Calcio/Serie-A/15-09-2019/stepinski-rosso-ok-fallo-calabria-fuori-area-ma-se-var-fa-blackout-errori-pesano-3402524067806.shtml) väidetakse, et mingi Blackout oli ja vahepeal ei saadud signaali kõikidest kaameratest.

eika
16.09.19, 16:39
SIIN (https://www.gazzetta.it/Calcio/Serie-A/15-09-2019/stepinski-rosso-ok-fallo-calabria-fuori-area-ma-se-var-fa-blackout-errori-pesano-3402524067806.shtml) väidetakse, et mingi Blackout oli ja vahepeal ei saadud signaali kõikidest kaameratest.
lol

Võinuks mingis suures mängus juhtuda- saanuks nuttu ja vandenõuteooriad nädalateks.

telekavaataja
18.09.19, 14:15
Mida võiks 3. voorust meeles pidada?

1. Juventuse kohutava kvaliteediga mäng.

2. VARi Blackout Genoa - Atalanta mängus.

3. Roma korralik ülekäik esimesel poolajal ning Berardi karistuslöögist värav.

4. Lazio mahamängitud võit SPALi vastu.

5. Milani armastusvaene reis Veronasse.

6. Klavani esimene võit (VAR jee).

7. Brescia - Bologna mäng. Vahepeal juhtis Brescia 3-1, lõpuks jäi 3-4.

telekavaataja
25.09.19, 15:40
4. vooru resümee:

1. Inter on hetkel Milaano kunn. ACM on hädine.

2. Suhteliselt hädine on ka Juventus. Hetkel tundub, et tiitel võib see aasta ka mujale minna...

3. Mürgine lahendus toimus Bolognas, kus Roma pääses ehmatusega ja võttis vähemuses võidu.

4. Sassuolo keerutab head vurrjalgpalli ja SPAL oli sellise stiili jaoks sobiv vastane.

5. Olukord Udines on jubekehv. Ja siiamaani nende ainuke võit on Milani vastu.

6. Enam ebastabiilsemat satsi kui Atalanta ei ole. Mängukvaliteedi erinevus võib sinusoidiliselt kõikuda mingi 15-20 minuti jooksul.

karl91
31.10.19, 21:27
Serie A kohtunikud ja VAR kohtunikud = amatöörid.
Fazio punane Okaka vastu ei olnud isegi mitte viga.

Tofoa
03.11.19, 19:07
Novembri alguse viis kõige sobivamat küsimust on:

1. Kas hooaja lõpus on Juventuse ja Interi vahe tabelis rohkem kui 10 punkti?
2. Kas AS Roma jõuab CLi?
3. Kas Milan lõpetab hooaja Cagliarist tabelis kõrgemal?
4. Kas Sampdoria kukub liigast välja?
5. Kas 40 punktiga jääb tänavu püsima?

eika
04.11.19, 12:01
Kui varasematel aastatel on treenerivahetuse ette võtnud 5-9 klubi (eelmine aasta nt kaheksa), siis tänavu oleme juba 11 vooru järel viie vahetuse peal. Lõpuks sai punni pealt ka ajalooliselt lühikese süütenööriga Cellino, kes Bresciasse nüüd uut meest otsib. Hetkel lubab sellist korralikku möllu üle aastate ja võib ühe vana tabeli taas kasutusse võtta.

Giampaolo (Milan) 7 mängu ja nahhuj.
di Francesco (Sampdoria) 7 mängu ja nahhuj.
Andreazolli (Genoa) 8 mängu ja nahhuj.
Tudor (Udinese) 10 mängu ja nahhuj.
Corini (Brescia) 11 mängu ja nahhuj.

Järgmisena löögi all:
Mazzarri. Torino tuli hooaeg mängima kindlasti esikümne, kui mitte Euroopa kohtadele. Hetkel 7. koht 7 punkti kaugusel ja läbi hooaja on päris piinlikke kaotusi saadud.
Semplici. relegatsioonitsoonis oleva SPALi peatreenerit hoiab vist pukis ainult see, et ta on meeskonna juures 2014. aastast.
Mihaljovic. pigem muidugi võimalus, et tuleb "mutual" lahkuminek, sest serblane liiga palju klubi juures ei saa olla ja tulemused on ka nii ja naa.

Paari halva mängu kaugusel on vast ka:
Ancelotti. Juventus ja Inter 10p kaugusel Napolist ning tabelis alles seitsmes koht. Mingil hetkel võiks see juba #kriis olla.
De Zerbi. Sassuolol viimasest kuues mängus üks võit ja mängupilt ka selline kahtlane.

cannuman
04.11.19, 15:56
Aga Pioli?

Jasper
04.11.19, 18:34
No Zamparini, no party!

Maarek
04.11.19, 18:41
Ancelotti. Juventus ja Inter 10p kaugusel Napolist ning tabelis alles seitsmes koht. Mingil hetkel võiks see juba #kriis olla.


ADL juba tõmbleb ning kuna väidetavalt Carlo tema ritiro otsusega nõus pole, seega paistab, et esimesed märgid kriisist olemas.
Samas kui tiim selle peale mängima hakkab, siis ju kõik hästi :D