Kujutagem ennast hetkeks tagasi laupäeva 7. septembrisse, kui Eesti koondis pidas EM-valikmängu Horvaatiaga ning viigistas 0-0. Ameerikamaal oli seda mängu küll v6imalik otseülekandes jälgida, ent nagu pahatithti ette tuleb, veereb meie eluteele k6rvalelükkamatuid takistusi ning nii ma ei saanudki meeldivas seltskonnas meie poiste head mängu jälgida. Samas v6ite isegi ette kujutada minu üllatust ja r66mu, kui interneti rüppe naasnuna avastasin, et mäng l6ppes viigiga. Eelmise aasta Portugali ja Hollandi \"hiilgetulemuste\" k6rval oli see ju vägagi ootamatu. Loomulikult oli vaja tulemust ka kohe tähistama minna ja peale mitmendat-setmendat 6lut sai siis antud üks lubadus.
See on siis järgmine - kui Eesti meeste jalgpallikoondis (kirjutasin v6imalikult täpselt, et juristid norima ei hakkaks) j6uab EM- v6i MM-finaalturniirile, sooritan mina jalgsimatka Tartust Tallinnasse. Umbes pool tundi tagasi mainisin seda ka Aifile ning temast sai projekti teine osaline. Et asi kurvalt ei l6ppeks, siis peame kahetsusega teatama, et meie lubaduse l6pptähtaeg on aastal 2030. Ega te ju ei taha, et kaks vanakest kuskil Mäo metsas hinge heidaksid? Loodame siis, et varsti saab v6tta ette ühe pikema jalutuskäigu!
See on siis järgmine - kui Eesti meeste jalgpallikoondis (kirjutasin v6imalikult täpselt, et juristid norima ei hakkaks) j6uab EM- v6i MM-finaalturniirile, sooritan mina jalgsimatka Tartust Tallinnasse. Umbes pool tundi tagasi mainisin seda ka Aifile ning temast sai projekti teine osaline. Et asi kurvalt ei l6ppeks, siis peame kahetsusega teatama, et meie lubaduse l6pptähtaeg on aastal 2030. Ega te ju ei taha, et kaks vanakest kuskil Mäo metsas hinge heidaksid? Loodame siis, et varsti saab v6tta ette ühe pikema jalutuskäigu!
Kommentaar