PDA

View Full Version : Fääri saarte jalgpall



ericbana
03.09.19, 17:50
Pühapäeval (01.09) õnnestus meil ära näha kaks kohtumist sellise eksootilise riigi nagu Fääri saarte meistrivõistluste raames. 21. vooru kohtumised olid kõik paigutatud kahjuks ühele päevale, mis tegi valiku veidi keerulisemaks. 4 kohtumist algasid kell 15.00 ning üks 19.00. Lõpuks otsustasime minna vaatama kohtumisi Klaksvik vs HB Torshavn ning NSI Runavik vs EB/Streymur. Põhjus, miks kõik mängud ühel päeval toimusid, võis seisneda selles, et 31. augustil ehk laupäeval toimusid Fääri saartel valimised. Kusjuures valimisaktiivsus oli lausa ca 90%. Aga see on üksnes minu oletus. Tegelikku põhjust, miks kõik mängud ühel päeval olid, ei tea. Algselt oli plaan minna vaatama ka Tvoroyri saarel toimuvat mängu. Kuna praamisõit sinna võtab 2 tundi aega, siis pidanuksime leppima ainult ühe mänguga. Seega otsustasime sellest plaanist loobuda. Kahetunnine praamisõit Atlandil, et Fääri saarte liigat näha, oleks olnud ka omaette elamus.

Klaksvik vs HB Torshavn

Selle mängu kasuks otsustasime põhjusel, et kõigi eelduste kohaselt pidi see olema üks vooru tasavägisemaid. Vastastikku läksid liiga kolmas (Klaksvik) ja neljas (HB) meeskond. Kusjuures mõlemad esindasid suvel Fääri saari ka eurosarjades. Klaksvik mängis Euroopa liiga raames ning võitis eelringis San Marino meeskonda Tre Fiori kokkuvõttes 9-1. 1. ringis saadi tänu võõrsilväravale edasi Leedu klubi Riteriai vastu. 2. ringis kaotati kokkuvõttes ainult 0-2 Šveitsi klubile Luzern. Seega tehti igati soliidne eurohooaeg. HB kaotas Meistrite liiga esimese ringi raames kokkuvõttes 2-5 HJK-le ning jätkas teekonda Euroopa Liigas, kus kaotati kokkuvõttes 2-3 Põhja-Iirimaa meeskonnale Linfield.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/0112212695f9f23.jpg

Klaksvik on Torshavni järel Fääri saarte suuruselt teine linn (veidi üle 5000 elaniku). Seega on võrreldav näiteks Rapla või Türiga. Klaksvik paikneb Bordoy saarel, mis on aga Fääri saarte suuruselt teise saare Eysturoyga ühendatud veealuse tunneli kaudu. Kusjuures see tunnel on üks kahest Fääri saarte tasulisest tunnelist. Teine tasuline tunnel viib Vagari saarele, kus asub ka lennujaam. Edasi-tagasi reis maksab mõlema tunneli puhul 100DDK (ca 13€). Tasumine toimub nii, et kui saarelt tagasi tuled, siis pead tunnelile järgnevas tanklas teemaksu ära maksma. Rendiautode puhul on aga enamasti süsteem selline, et pead neile eelnevalt tasuma deposiidi. Deposiidi arvelt võtavad nad hiljem teemaksu ise maha ning mingeid eraldi peatusi tegema ei pea. Väga mugav süsteem. Kusjuures meie rendifirma puhul (unicar.fo) maksis tunnelikasutus ainult 80DDK-d ehk saime isegi kerge soodustuse.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/0112212697602eb.jpg

Sõit (ca 30km) Klaksviki meie peatumispaigast Hellurnarist on tõesti kaunis. Tõele au andes on aga praktiliselt iga sõit Fääridel omaette elamus. Mängule jõudsime ca 15min enne kalgust, kuid sellest hoolimata saime parkimiskoha veel otse tribüüni kõrval asuvasse parklasse. Seda hoolimata asjaolust, et tegelikult oli rahvast sellel mängul omajagu. Isegi rohkem kui Islandi kõrgliiga kohtumisel, mida Akraneses vaatamas käisime. Injector Arena 524 inimest mahutav tribüün oli praktiliselt pilgeni täis, Väga palju inimesi seisid ka mõlemal pool väravate taga ning tribüüni vastas olnud terrassil. Igatahes üllatavalt palju pealtvaatajaid. Oma osa publikunumbrisse andsid ka HB toetajad, keda oli kahale sõitnud kindlasti ca 100-150.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/011221270733f0f.jpg

Kohe staadioni kõrval oli ka mingi pubi/söögikoht, kus mehed enne mängu tiksusid. Nimeks Maverick. Arvestades, et staadionivärav oli pubist umbes 30 sekundi kaugusel ja väravas järjekordi ei olnud, siis võtsid tüübid seal asja üsna muretult ning läksid staadionile vahetult enne mängu algust. Põhjus võis seisneda selles, et staadionil ei müüdud vist jälle õlut. Seega ainuke võimalus midagi kangemat nahavahele lasta oligi seal pubis. Võrreldes näiteks Akranese staadioniga Islandil meenutas Klaksviki oma ikka rohkem staadionit kui lihtsalt väljakut. Terve staadioni ulatuses oli aed ümber, mõlemas tribüüni otsas värav, kus moodi pileteid. Eraldi sissekäigud olid ka neile, kes tahtsid mängu otsajoone tagant vaadata. Seega puudus võimalus staadionile lihtsalt maksmata sisse jalutada. Seda saanuks teha teisel poolajal, sest siis sarnaselt Premium liigaga enam pileteid ei müüda/kontrollita. Pilet maksis 80DDK (veidi alla 11€). Seega oli piletihind võrreldav Islandil kogetuga. Erinevalt kahest Islandil külastatud mängust poleks aga Klaksvikis kaardiga piletit osta saanud. Tribüüni vastas oli aga pooleli mingi ehitus , kuhu mängu jooksul korduvalt ka pall lendas. Pallipoisid käisid seda sealt kordamööda otsimas. Täpselt ei saanudki aru, mis seal täpselt pooleli oli.

Veidi enne mängu lasti staadioni kõlaritest ka mingit Klaksviki klubi hümni meenutavat muusikapala. Selles polekski muidu midagi imelikku, aga minu meelest laulsid seda hingestatult kaasa ka paljud HB fännid. Seega ei saanudki lõpuni päris sotti, mis lugu see oli. Igatahes mängiti seda enne mängu 2 korda järjest. Väljamarss mängu alguses oli ka üks kummalisemaid, mida ma näinud olen. Nimelt pole ma kordagi näinud, et mõlemad meeskonnad koos kohtunikega(!) riietusruumidest keskringi jookseksid. Kusjuures Fääride mõistes oli ilm tol päeval väga kaunis ja võiks isegi öelda, et tuulevaikne. Muidu võiks arvata, et tahetakse lihtsalt mänguga kiireini pihta hakata.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/011221269905d12.jpg

Esimese poolaja istusime peatribüünil pigem HB fännide poolel. Aga kuna tribüün oli väike, siis tajusime kogu vibe ka sealt päris hästi. Igatahes seal tribüünil olles oli hästi tunda, et tegemist on ikka väga väikse riigiga. Ilmselt teadsid nii HB kui Klaksviki poolehoidjaid üksteist väga hästi. Pidev tervitamine ja käpaviskamine käis. Tundus, et kogu publik teab üksteist moel või teisel. Kes on kelle juuksur ja kes käib kelle juures hommikul saiakesi ostmas jne.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/0112212701f501a.jpg

Toitlustusega olid ka kummalised lood sellel mängul. Mingi hetk hakkasime märkama, et paljudel on käes mulle Bundesligast tuttavad pappkarbikesed friikartulitega. Samas ei olnud me kumbki näinud, et neid oleks kuskil müüdud. Tüdruksõber läks siis asja uurima ja selgus, et neid sai sealt samas Mavericki pubist kaasa osta ja rahulikult nendega tribüünile tulla. Mingit puhvetit kui sellist ei paistnudki staadionil olevat. Küll aga käisid ringi kaks või kolm naisterahvast lapsevankritega, millesse oli sätitud termosed kohvi ja teega. Samuti oleks saanud neilt vist osta KitKati ja mingeid pähkleid. Toitvama asja järgi oleks pidanud aga minema Mavericki, kus leti taga teenindas taaskord huvitaval kombel lapstööjõud.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/0112212703a0791.jpg

Nii kui esimese poolaja vile kõlas, oli plats taaskord enda jalgpallidega mängule tulnud lapsi täis ning vahetusmängijad mahtusid vaevu nende vahele sooja tegema. Meie otsustasime aga vaheajal staadionile ringi peale teha. Juba esimesel poolajal köitis tähelepanu vastasküljel asuv terrass, mida ma ekslikult mingiks järjekordseks spordibaariks pidasin. Tegelikult oligi see lihtsalt terrass, kus sai kõrgemalt mängu vaadata. Samuti asusid seal kohad ratastoolis vaatajate jaoks. Mingit pubi seal igatahes ei olnud. Terrassi taga oli aga läbi klaasi näha mingeid klassiruumi sarnaseid tube. Pole aimugi kes neid kasutab. Kas on mingid klubiruumid vms.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/011221269361b41.jpg

Edasi läksime me mingist avatud uksest sisse ja keerdtrepist üles ning sattusime üldse mingisse Klaksviki klubi private lounge. Seal oli igatahes olemas kohvilaud koos suupistetega jne. Igatahes saime aru, et nüüd oleme vist sattunud kohta, kus tegelikult olema ei peaks. Kuigi rahvast oli seal omajagu, siis keegi meid ära ka ajama ei tulnud. Läksime keerdtrepist alla, kus oli veel üks pärani avatud uks, millest otsustasime sisse hiilida. See viis mingisse käsipallisaali, mis oli aga päev varem olnud ilmselgelt hoopis üks valimiskontoritest. Valimiskabiinid olid veel siiani keset halli olemas.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/0112212705e4b22.jpg

Teist poolaega otsustasime vaadata Klaksviki kaitstava värava tagant nö seisukalt. Ka seal oli sarnaselt peatribüünile olukord selline, kus kõrvuti võisid seista HB ja Klaksviki poolahoidjad. Kui HB viigivärava lõi, siis kisas üks, kui Klaksvik uuesti juhtima läks, siis kisas teine. Ülejäänud aja räägiti aga sõbralikult juttu ja visati nalja.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/011221270989bca.jpg

Mängust niipalju, et selle võitis Klaksvik 3-1. Esimene poolaeg võideti 1-0, kuid teisel poolajal lasti viigistada. Siis mindi penaltist uuesti juhtima, kuid veidi hiljem teenis ka HB penalti. Selle suutis aga Klaksviki väravavaht tõrjuda. Mängu lõppskoor vormistati 84. minutil. Taseme poolest oli kohtumine tõesti võrdne, kuid mänguliselt polnud HB tegelikult sugugi kehvem. Suurema osa mängust oldi isegi paremad. Samas Klaksviki väga hea realiseerimise vastu ei olnud neil tol päeval eriti midagi panna.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/425/01122127111b85a.jpg

Nii kui kohtuniku vile käis, siis oli plats rahvast täis. Mu tüdruksõber on alates meie Bilbao reisist lubanud, et ta hangib mulle mõnelt kohtumiselt mingi mängija mängusärgi. Niisiis läks ta seda ka seekord üritama. Üle piirde ja väljakule. Nööbist sai ta kinni HB-s mängivalt taanlaselt Sebastian Pingelilt. Tüüp oli väga chill hoolimata sellest, et just 1-3 tappa said. Aga vastus särgi küsimise peale oli pigem arvatav. Kuna nad mängivad pidevalt samade särkidega, juhul kui see just katki ei lähe, siis pole tal kahjuks võimalik seda meile anda. Mul on aga tunne, et selle reisi lõpuks võib ta isegi oma lubaduse täita.

ericbana
04.09.19, 12:45
NSI Runavik vs EB/Streymur

Vooru õhtuse mängu vaatamiseks tuli sõita niisiis Runaviki linna, mis asub Fääri saarte suuruselt teisel saarel Eysturoyl. Elanikke on linnakeses veidi alla 500. Koos lähiasustusega see number mõnevõrra tõuseb, kuid jääb siiski kindlalt isegi Klaksvikile alla.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/0112213073e3a19.jpg

Kui välja jätta mõned tunnelid, siis reeglina kulgeb tee Fääridel mööda rannikut. Sellest tulenevalt võivad olla vahemaad autoga üsna suured isegi juhul, kui linnad üksteisest tegelikult väga kaugel ei asugi. Ilmekas näide ongi Torshavn ja Runavik. Linnade vahemaa on tegelikult ca 12km, aga autoga ühest linnast teise jõudmiseks tuleb sõita kokku 64km. Sellest tulenevalt plaanitakse juba selle aasta lõpus või järgmise aasta alguses avada 11 km pikkune veealune tunnel Torshavni ja Runaviki vahel. Sellest tunnelist saaks kolmas tasuline tunnel Fääri saartel Vagari ja Klaksviki tunnelite kõrval. Kuigi täpset tasumäära pole veel paika pandud, siis tõenäoliselt jääb see teiste tunnelitega samasse klassi ehk ca 7-8€ edasi-tagasi pileti eest. Lõplik läbipuurimine tehti selle aasta juuni ning hetkel tunnelit asfalteeritakse ja rajatakse vajalikud turvameetmed.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/01122130816b7fe.jpg

Tunnelit rajab Skandinaavi suuruselt teine ehitusfirma NCC. Kusjurues nendega on leping sõplmitud veel ühe tunneli rajamiseks. Kui Torshavn-Runavik valmis saab, siis luuakse ühendus ka Fääri saarte suuruselt viienda saare Sandoyga. Kahe tunneli kogumaksumuseks hinnatakse ca 350 miljonit eurot! Tuletan meelde, et selliseid projekte viiakse ellu riigis, kus on alla 50 000 elaniku. Kusjuures praamiühendus, teedevõrk ja kopteriühendus on siin suurepärased. Kui Runaviki ja Torshavi vahelisest tunnelsit võib veel aru saada, sest see lühendab vahemaid praktiliselt kogu saarestiku ulatuses, siis see Sandoy vaheline tunnel on minu jaoks küll müstika. Sandoy saarel elab ca 1300 inimest. Ehk siis nad ehitavad veealuse tunneli väiksema saare kui Muhu tarbeks. Meie veeretame juba aastakümneid näppe Saarema tunneli osas.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/0112213077e2723.jpg

Kuni Runaviki tunnel veel avatud ei ole, tuleb aga leppida veidi pikema sõiduga. Kuna teed on fantastilised ja ilm oli pühapäeval Fääride mõistes suurepärane, siis polnud see aga mingi probleem. Õhtuks oli küll tuul veidi tõusnud, kuid võrreldes paari esimese päevaga Fääridel, oli see siiski jalgpallivaatamiseks veel talutav.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/01122130799593f.jpg

Tiitlite mõttes on Fääri saartel ka edukaimaid klubisid. Siiski on Runavik tulnud korra (2007) meistriks ning kolm korda (1986, 2002 ja 2017) karikavõitjaks. Eurosarjades on oldud aga sage külaline. Tõsi, ilma suurema eduta. Euroopas on mängitud 26 mängu, millega on teenitud 2 võitu, 2 viiki ja 22 kaotust. Kahe mängu kokkuvõttes pole kordagi edasi saadud, kuid näiteks 2011/2012 hooajal mängiti kodus Fulhamiga 0-0 viiki. NSI Runavik mängib enda kodumänge 2000 pealtvaatajat mahutaval Vid Lokin staadionil, kuid euromänge peavad nad võõrustama kas Torshavnis või Toftiris, sest staadion ei vasta euronõuetele. Fääri liiga mängimine pole seal aga probleemiks. Tribüün ise meenutas veidi Pärnu rannastaadioni oma.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/0112213083c721d.jpg

Runaviki, kuid üldse terve Fääri saarte puhul on selgelt näha, kuidas kogukond meeskonda toetab. Klubi suursponsoriks on näiteks Bakkafrost, mis on Fääri saarte üks suurimaid lõhekasvatusega tegelevaid firmasid ning ühtlasi ka suurim tööandja saarel. Ühtlasi on nad ka Fääri saarte rahvuskoondise üheks suurimaks sponsoriks.

Pealtvaatajaid oli staadionile kogunenud umbes 300, ehk võrreldes Klaksviki mänguga (1200) märkimisväärselt vähem. Kui Klaksviki väljak meenutas juba päris staadionit, siis Runaviki oma oli jällegi pigem spordiplats. Tribüünile saamiseks tuli esmalt parkla juurest treppidest alla kõndida. Mõlemal pool tribüüni trepi otstes seisis üks piletimüüja, kes oli äratuntav klubi sümboolika järgi. Pilet maksis taaskord 80DKK ehk umbes 11€ inimese kohta. Vaheajal staadionile ringi peale tehes avastasime aga jälle, et staadioni teises küljes veidi staadionist eemal lookles näiteks matkarada. Mingit aeda või piiret seal ei olnud ehk siis kui oleks staadionile lähenenud sellest küljest, siis oleksime me sarnaselt Islandi kogemusele lihtsalt mängule sisse marssinud.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/011221308732e71.jpg

Ühes platsi otsas paiknes spordihoone, kus olid ka meeskondade riietusruumid. Seal koguneti ka väljamarsiks. Ühtlasi paiknes selles hoones ka mingisugune batuudikeskus, kus osad lapsed terve mängu aega veetsid. Lastevanematele mugav võimalus laps mänguvaatamise ajaks hüppama saata. Tundus, et päris paljud ka seda võimalust kasutasid. Mängu lõpus oli päris palju näha vaatepilti, kui vanemad batuudikeskuse aknale koputasid ja lapsele märku andsid, et kohtumine on lõppemas ning too võiks ennast minekusk valmis panna. Batuudikeskuse ees oli aga üks ronimisplats, kus oli ka kaks väikest batuuti ehitatud (selline maa tasapinnas trampliin). Vaheajal käisid lapsed seal igatahes hoolega hüppamas. Kinnitust leidis taaskord ka, et „white men can't jump“. Sest mingi hetk tulid sinna üks asiaat ja üks mustanahaline poiss, kes hakkasid järjepanu nii edaspidi kui ka tagurdpidi saltosid laksima. Teiste laste hüppamised olid selle kõrval suht mannetud. Mingi hetk käis seal ka üks kahe karguga tüüp hüppamas.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/0112213093cee9a.jpg

Kuna me olime eelnevalt söönud ja otsest vajadust kehakinnituse järgi ei olnud, siis puhvetit ma seekord otsima ei hakanudki. Ma pole aga päris kindel, kas seal oli üldse selline asi, sest nüüd meenutades ei tule küll ette, et tribüünil kellelgi midagi söödavat või joodavat käes oleks olnud. Võis vabalt olla, et selle batuudikeskuse/spordihoone see oli mingi kohvik, kus käidi.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/0112213085fc145.jpg

Tribüün nagu juba mainisin oli ainult väljaku ühes küljes. Jalutades sai aga platsile terve tiiru peale teha. Seda võimalust me ka vaheajal kasutasime. Väljaku teises küljes olid meeskondade istumiskohad, mis kaugemalt vaadates paistsid oluliselt suursugusemad välja kui nad tegelikult olid. Reaalsuses olid need lihtsalt vineerist kokku klopsitud süvendiga tuulevarjud. Kuna eestpoolt olid need aga kenasti värvitud ja sponsorlogodega kaetud, siis jätsid päris kena mulje kaugelt vaadates. 20-30m meeskondade istumiskohtadest tagapool lookles väike ojake, mille kõrval omakorda matkrada. Hoolimata veidi tõusnud tuulest ja jahedast õhtupoolikust kasutasid inimesed seda päris hoolega.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/01122130899e94d.jpg

Mäng oli võrreldes Klaksviki omaga oluliselt ühepoolsem, kuid seda oli ka arvata. 6 vooru enne hooaja lõppu paikneb Runavik 48 punktiga teisel kohal. Samas on neil võrreldes praeguse liidri B36-ga üks mäng varuks. Ehk sisi omatakse vägagi reaalset võimalust üle 12 aasta meistritiitel Runaviki tuua. EB/Streymur paikneb samas ainult 9 punktiga eelviimasel tabelireal. Seega oli jõudude vahekord üsna selge. Lõppskooriks jäi 3-0 Runaviki kasuks. Omad võimalused olid siiski ka Strymuril, seega ei saa öelda, et päris ülesõit oleks toimunud. Runaviki suurim staar oli kahtlemata kapten Klæmint Andrasson Olsen, kes on löönud 20 mänguga 24 väravat ning sai ühe kirja ka pühapäeval. Tema on ka ainuke RUnaviki meeskonnast, kes kuulub Fääri saarte koondisesse. Selles valiktsüklis on ta löönud ka ühe värava. Seda kusjuures Hispaaniale endale.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/426/01122130910f2e9.jpg

Mängu 73. minutil juhtus ka seik, mida ülemäära tihti oma silmaga ei näegi. Ehk siis tuuline ilm oli mängu lõpuks oma jälje jätnud ühe äärekohtuniku lihastele. Kuna tema lihasevenituse või millegi sarnase tõttu enam kaasa jooksma polnud võimeline, siis tuli äärele neljas kohtunik. Teda tervitati pealtvaatajate poolt igatahes korraliku aplausiga.

Neljapäeval on plaan minna vaatama Fääri saarte – Rootsi mängu.

ericbana
08.09.19, 22:51
Fääri saared vs Rootsi

Neljapäeval saime ilmselt pikaks ajaks viimase Fääri saarte jalgpalli kogemuse. 2020 EM-i valikturniiri käigus kohtusid Fääri saared – Rootsi. Kohtumine toimus Fääri saarte rahvusstaadionil Torsvolluril, mis on parasjagu renoveerimisel. Hetkel on seis selline, et tribüün on olemas ainult ühes küljes ja otsas. Teine pool staadionit on aga ehitamisel. Praeguste plaanide kohaselt peaks ehitus valmima aastaks 2021. Kuigi pool staadionist on ehitamisel, siis ei mõjutanud see kuidagi saadud kogemust. Staadion tundus ikkagi rohkem valmis olevat kui Lilleküla mõni aasta tagasi. Rootsi mängu käis vaatamas 3100 inimest, mis on praegustes oludes ka üsna maksimumilähedane number.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/011221564791dd9.jpg

Fääri saared on seda valiktsüklit alustanud pigem kehvalt. Seda eelkõige MM valiktsükliga võrreldes. Siis võideti korra Lätit ja Andorrat ning viigistati Ungari, Läti ja Andorraga. Praegu ollakse aga pärast 5 mängu nulli peal. Kusjuures on kaotatud ka Maltale. Rootsil on seevastu kõik hetkel hästi. Hispaania järel ollakse teisel tabelireal 10 punktiga 5-st mängust. Praegu tundub, et edasipääsu nimel hakatakse võitlema Rumeeniaga.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/011221565116823.jpg

Üllataval kombel õnnestus meil parkida otse staadioni kõrval asunud ujula parklasse. Kuigi ca 40min enne kohtumise algust oli see umbes 100 kohta mahutav parkla juba võrdlemisi täis, siis paar kohta ikkagi leidus. Staadioni enda suurem parkla vist asus staadioni teisel pool küljes. Traditsiooniliselt tegime esimese asjana staadionile ringi ümber. Või antud juhul jalutasime edasi-tagasi osas, kus ehitustegevust ei toimunud. Torsvollur oli taaskord musternäidis sellest, milline üks kehvemas ilmastikus asuv staadion olema peaks. Tagant täielikult kinni ehitatud ning katus kattis kõiki ridu kuni esimeseni välja. Ehituse ajal tuleb aga leida loovaid lahendusi. Enamus ülekandeks vajalikest kaameratest paiknesid küljetribüünil. Üks aga vastasküljel. Sealne lahendus kaamerastandile oli küll leidlik ning seda võiks vabalt kasutada ka meil väga mitmel staadionil. Nimelt oli üksteise otsa laotud kolm merekonteinerit. Kõige ülemisel oli aga üks külg ära võetud. Väga ideaalne lahendus. Kaitseb vihma ja tuule käest paremini kui mistahes telk. Samas on ava nii suur, et nurgad ei jää kaamerale kuidagi ette.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/01122156533571b.jpg

Meie kohad paiknesid ühetasandilisel küljetribüünil ühe nurgalipu lähistel. Otsatribüün oli kahetasandiline, kuid ülemine neist tundus olevat pigem mingi sektor valitud inimestele. Kui keegi peaks mingil põhjusel Torsvollurile sattuma, siis võib kohad võtta julgelt ükskõik kuhu. Kusjuures isegi pööblil on pehmendusega nahast toolid olemas. Staadion on niivõrd väike, et hästi näeb igalt poolt. Erinevalt Lilleküla debiilsusest pole ka keset tribüüni mingeid poste ehitatud.

Kuna Rootslasi oli mängule tulnud omajagu, siis istus neid ka väljaspool ametlikku fännisektorit. Näiteks meie ees reas istusid neli vanemat Rootsi fänni, kellest üks oli näiteks sarvedega mütsiga mängule tulnud. Kohe nende kõrval istusid aga neli full kit-ides fääri poissi. Eriti naljakas oli see, kui esimese poolaja lõpus (seisul 0-4) Rootsi pensionärid poisse Fääri koondisele kaasa elama ärgitasid. Poisid vaatasid neid küll üsna kala näoga selle peale. Mingi hetk teisel poolajal kadus kaks poissi ära. Nagu hiljem selgus, siis läksid nad mööda staadionit taarat otsima. Nimelt oli seal Saksamaa staadionitele sarnane süsteem. Ehk siis iga tagasi viidud topsi eest sai mõned DDK-d. Täpse summa jään võlgu, kuid ilmselt oli see poistele taskurahaks piisav. Igatahes tegelesid nad sellega suurema osa teisest poolajast.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/01122156553a8bf.jpg

Üldine kaasaelamine oli Eesti koondise mängudele väga sarnane. Küljetribüün oli võrdlemisi rahulik ning suuremalt tuldi kaasa ainult lühikeste hüüete ja plaksutustega. Otsatribüüni esimesel tasandil paiknes 20-30 pealine seltskond, kes elasid omadele kaasa terve mängu. Ilmselt häälekamalt ja mitmekesisemalt kui praegune Jalgpallihaigla. Praktiliselt kõigil oli lipp õlgadel ning väga palju oli näha ka näomaalinguid. Kusjuures olemas oli ka pukk esilauljale. Jalgpallihaiglaga sarnane oli see, et mitmekesisust lisati pisikese puhkpillimänguga.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/0112215657abeea.jpg

Siseruume, kuhu tavainimene vaheajal sooja saaks minna, staadionil tegelikult ei olnudki. Küljetribüüni viimase rea taga oli ca 10m laiune ala, kus sai jalga sirutada ja ringi liikuda. Seda sai teha kogu küljetribüüni pikkuses ehk siis ei olnud mingeid sektorite vahelisi piirdeid vms. Kuna samas kohas paiknesid ka vetsud ja puhvetid, siis tekkisid sinna vaheajal aga üsna kiiresti risti looklevad järjekorrad, mis liikumist oluliselt segasid.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/01122156590505d.jpg

Mängust midagi erilist rääkida ei ole. Rootsi oli selgelt parem, kuid väravad lasti Fääri saarte poolt kokkuvõttes ikkagi liiga kergelt. Nõrgemale võistkonnale edu toovat kaitsemängu seekord näidata ei suudetud. Liinide vahel tekkis liiga palju ruumi ning ohtlikes kohtades tehti liiga palju söödupraaki. Esimese poolajaga oli seis 0-4 ning selle tulemusega mäng ka lõppes. Kusjuures 2 ja 3 värav olid ikka uskumatult lihtsalt lastud. Paremal päeval võinuks pinget kauem püsida ning fääride auvärav polnud liiga kaugel ka neljapäeval. Aga kui ikka lasta puujalg Lindelöfil ühe puutega volley alla nurka sättida, siis pole palju loota.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/01122156497d783.jpg

Vaieldamatu highlight toimus aga pärast mängu. Sellele on vaja aga väike eellugu rääkida. Nimelt mainisin mingis postituses, et mu tüdruksõbral on pikemat aega olnud kindel plaan mõnelt välismängult särk hankida. Esmalt uurisime seda võimalust Klaksvik vs HB mängult. HB mängija vastas aga oodatult, et liigas kasutatavaid särke pole neil lubatud ära anda. Runavik vs Streymur mängul olime juba targemad ning uurisime eelnevalt, kas mõni mängija kuulub ka Fääri saarte koondisesse. Selgus, et Runaviki esiründaja ja kapten Klæmint Andrasson Olsen oli valikmängudeks nimekirjas täiesti olemas. Tänavu on ta 20 mänguga liigas löönud 24 väravat, mis on liiga parim näitaja. Valiksarjas on ta löönud ühe värava Hispaaniale. Kui ta mängu lõpus platsilt ära tuli, siis saime tal nööbist kinni ja küsisime, kas oleks mingi võimalus, et ta eraldaks meile enda koondisemängus kasutatava särgi. Tüüp oli ülichill ja kohe lahkelt nõus. Arutasime, kuidas ta meid kõige paremini üles leiaks ning ta pakkus ise välja, et tuleksime pärast mängu busside juurde.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/011221566310562.jpg

Mina pessimistina olin arvamusel, et ta pigem tahtis meist kiiresti lahti saada ja seetõttu lubas nii kiiresti ka oma särki. Siiski läksime juba veidi suurema optimismiga Rootsiga mängu vaatama. Mäng läks nagu läks ning tema Rootsi vastu väljakule ei saanud. Kohe mängu lõpus nägime aga, et ta kõnnib otse selle väljaku nurga poole, kus me istusime ning otsib kedagi tribüünile. Otsustasime siis kohe võimalust kasutada ja liikusime kiirelt esimesse ritta. Tuli välja, et ta otsis enda tüdruksõpra, kuid silmsideme tekkimise järel tundis ka meid ära. Hoolimata kehvast tulemusest ja asjaolust, et ta ise seekord mängu ei pääsenud, oli ta siiski lahkelt nõus seal samas väljaku ääres oma särgi meile eraldma. Siin nende ridade kirjutamise ajal mängib ta aga juba põhikoosseisus võõrsil Hispaania vastu.

http://static2.fotoalbum.ee/fotoalbum/448/431/011221566155608.jpg

Mälestus kogu eluks. Kusjuures Fääri saarte särk on oluliselt stiilsem, kui see kaugelt paistab. Eriti ägedad on särgi rinnal reljeefses trükis lipu kujutis. Taga numbrist natuke all on reljeefselt trükitud Fääri saarte kaardi kujutis. Läheb seinale.

manalamees
13.09.19, 00:30
Superhea lugemine,ericbana.kiidan ja kummardan