Pühapäeval (01.09) õnnestus meil ära näha kaks kohtumist sellise eksootilise riigi nagu Fääri saarte meistrivõistluste raames. 21. vooru kohtumised olid kõik paigutatud kahjuks ühele päevale, mis tegi valiku veidi keerulisemaks. 4 kohtumist algasid kell 15.00 ning üks 19.00. Lõpuks otsustasime minna vaatama kohtumisi Klaksvik vs HB Torshavn ning NSI Runavik vs EB/Streymur. Põhjus, miks kõik mängud ühel päeval toimusid, võis seisneda selles, et 31. augustil ehk laupäeval toimusid Fääri saartel valimised. Kusjuures valimisaktiivsus oli lausa ca 90%. Aga see on üksnes minu oletus. Tegelikku põhjust, miks kõik mängud ühel päeval olid, ei tea. Algselt oli plaan minna vaatama ka Tvoroyri saarel toimuvat mängu. Kuna praamisõit sinna võtab 2 tundi aega, siis pidanuksime leppima ainult ühe mänguga. Seega otsustasime sellest plaanist loobuda. Kahetunnine praamisõit Atlandil, et Fääri saarte liigat näha, oleks olnud ka omaette elamus.
Klaksvik vs HB Torshavn
Selle mängu kasuks otsustasime põhjusel, et kõigi eelduste kohaselt pidi see olema üks vooru tasavägisemaid. Vastastikku läksid liiga kolmas (Klaksvik) ja neljas (HB) meeskond. Kusjuures mõlemad esindasid suvel Fääri saari ka eurosarjades. Klaksvik mängis Euroopa liiga raames ning võitis eelringis San Marino meeskonda Tre Fiori kokkuvõttes 9-1. 1. ringis saadi tänu võõrsilväravale edasi Leedu klubi Riteriai vastu. 2. ringis kaotati kokkuvõttes ainult 0-2 Šveitsi klubile Luzern. Seega tehti igati soliidne eurohooaeg. HB kaotas Meistrite liiga esimese ringi raames kokkuvõttes 2-5 HJK-le ning jätkas teekonda Euroopa Liigas, kus kaotati kokkuvõttes 2-3 Põhja-Iirimaa meeskonnale Linfield.
Klaksvik on Torshavni järel Fääri saarte suuruselt teine linn (veidi üle 5000 elaniku). Seega on võrreldav näiteks Rapla või Türiga. Klaksvik paikneb Bordoy saarel, mis on aga Fääri saarte suuruselt teise saare Eysturoyga ühendatud veealuse tunneli kaudu. Kusjuures see tunnel on üks kahest Fääri saarte tasulisest tunnelist. Teine tasuline tunnel viib Vagari saarele, kus asub ka lennujaam. Edasi-tagasi reis maksab mõlema tunneli puhul 100DDK (ca 13€). Tasumine toimub nii, et kui saarelt tagasi tuled, siis pead tunnelile järgnevas tanklas teemaksu ära maksma. Rendiautode puhul on aga enamasti süsteem selline, et pead neile eelnevalt tasuma deposiidi. Deposiidi arvelt võtavad nad hiljem teemaksu ise maha ning mingeid eraldi peatusi tegema ei pea. Väga mugav süsteem. Kusjuures meie rendifirma puhul (unicar.fo) maksis tunnelikasutus ainult 80DDK-d ehk saime isegi kerge soodustuse.
Sõit (ca 30km) Klaksviki meie peatumispaigast Hellurnarist on tõesti kaunis. Tõele au andes on aga praktiliselt iga sõit Fääridel omaette elamus. Mängule jõudsime ca 15min enne kalgust, kuid sellest hoolimata saime parkimiskoha veel otse tribüüni kõrval asuvasse parklasse. Seda hoolimata asjaolust, et tegelikult oli rahvast sellel mängul omajagu. Isegi rohkem kui Islandi kõrgliiga kohtumisel, mida Akraneses vaatamas käisime. Injector Arena 524 inimest mahutav tribüün oli praktiliselt pilgeni täis, Väga palju inimesi seisid ka mõlemal pool väravate taga ning tribüüni vastas olnud terrassil. Igatahes üllatavalt palju pealtvaatajaid. Oma osa publikunumbrisse andsid ka HB toetajad, keda oli kahale sõitnud kindlasti ca 100-150.
Kohe staadioni kõrval oli ka mingi pubi/söögikoht, kus mehed enne mängu tiksusid. Nimeks Maverick. Arvestades, et staadionivärav oli pubist umbes 30 sekundi kaugusel ja väravas järjekordi ei olnud, siis võtsid tüübid seal asja üsna muretult ning läksid staadionile vahetult enne mängu algust. Põhjus võis seisneda selles, et staadionil ei müüdud vist jälle õlut. Seega ainuke võimalus midagi kangemat nahavahele lasta oligi seal pubis. Võrreldes näiteks Akranese staadioniga Islandil meenutas Klaksviki oma ikka rohkem staadionit kui lihtsalt väljakut. Terve staadioni ulatuses oli aed ümber, mõlemas tribüüni otsas värav, kus moodi pileteid. Eraldi sissekäigud olid ka neile, kes tahtsid mängu otsajoone tagant vaadata. Seega puudus võimalus staadionile lihtsalt maksmata sisse jalutada. Seda saanuks teha teisel poolajal, sest siis sarnaselt Premium liigaga enam pileteid ei müüda/kontrollita. Pilet maksis 80DDK (veidi alla 11€). Seega oli piletihind võrreldav Islandil kogetuga. Erinevalt kahest Islandil külastatud mängust poleks aga Klaksvikis kaardiga piletit osta saanud. Tribüüni vastas oli aga pooleli mingi ehitus , kuhu mängu jooksul korduvalt ka pall lendas. Pallipoisid käisid seda sealt kordamööda otsimas. Täpselt ei saanudki aru, mis seal täpselt pooleli oli.
Veidi enne mängu lasti staadioni kõlaritest ka mingit Klaksviki klubi hümni meenutavat muusikapala. Selles polekski muidu midagi imelikku, aga minu meelest laulsid seda hingestatult kaasa ka paljud HB fännid. Seega ei saanudki lõpuni päris sotti, mis lugu see oli. Igatahes mängiti seda enne mängu 2 korda järjest. Väljamarss mängu alguses oli ka üks kummalisemaid, mida ma näinud olen. Nimelt pole ma kordagi näinud, et mõlemad meeskonnad koos kohtunikega(!) riietusruumidest keskringi jookseksid. Kusjuures Fääride mõistes oli ilm tol päeval väga kaunis ja võiks isegi öelda, et tuulevaikne. Muidu võiks arvata, et tahetakse lihtsalt mänguga kiireini pihta hakata.
Esimese poolaja istusime peatribüünil pigem HB fännide poolel. Aga kuna tribüün oli väike, siis tajusime kogu vibe ka sealt päris hästi. Igatahes seal tribüünil olles oli hästi tunda, et tegemist on ikka väga väikse riigiga. Ilmselt teadsid nii HB kui Klaksviki poolehoidjaid üksteist väga hästi. Pidev tervitamine ja käpaviskamine käis. Tundus, et kogu publik teab üksteist moel või teisel. Kes on kelle juuksur ja kes käib kelle juures hommikul saiakesi ostmas jne.
Toitlustusega olid ka kummalised lood sellel mängul. Mingi hetk hakkasime märkama, et paljudel on käes mulle Bundesligast tuttavad pappkarbikesed friikartulitega. Samas ei olnud me kumbki näinud, et neid oleks kuskil müüdud. Tüdruksõber läks siis asja uurima ja selgus, et neid sai sealt samas Mavericki pubist kaasa osta ja rahulikult nendega tribüünile tulla. Mingit puhvetit kui sellist ei paistnudki staadionil olevat. Küll aga käisid ringi kaks või kolm naisterahvast lapsevankritega, millesse oli sätitud termosed kohvi ja teega. Samuti oleks saanud neilt vist osta KitKati ja mingeid pähkleid. Toitvama asja järgi oleks pidanud aga minema Mavericki, kus leti taga teenindas taaskord huvitaval kombel lapstööjõud.
Nii kui esimese poolaja vile kõlas, oli plats taaskord enda jalgpallidega mängule tulnud lapsi täis ning vahetusmängijad mahtusid vaevu nende vahele sooja tegema. Meie otsustasime aga vaheajal staadionile ringi peale teha. Juba esimesel poolajal köitis tähelepanu vastasküljel asuv terrass, mida ma ekslikult mingiks järjekordseks spordibaariks pidasin. Tegelikult oligi see lihtsalt terrass, kus sai kõrgemalt mängu vaadata. Samuti asusid seal kohad ratastoolis vaatajate jaoks. Mingit pubi seal igatahes ei olnud. Terrassi taga oli aga läbi klaasi näha mingeid klassiruumi sarnaseid tube. Pole aimugi kes neid kasutab. Kas on mingid klubiruumid vms.
Edasi läksime me mingist avatud uksest sisse ja keerdtrepist üles ning sattusime üldse mingisse Klaksviki klubi private lounge. Seal oli igatahes olemas kohvilaud koos suupistetega jne. Igatahes saime aru, et nüüd oleme vist sattunud kohta, kus tegelikult olema ei peaks. Kuigi rahvast oli seal omajagu, siis keegi meid ära ka ajama ei tulnud. Läksime keerdtrepist alla, kus oli veel üks pärani avatud uks, millest otsustasime sisse hiilida. See viis mingisse käsipallisaali, mis oli aga päev varem olnud ilmselgelt hoopis üks valimiskontoritest. Valimiskabiinid olid veel siiani keset halli olemas.
Teist poolaega otsustasime vaadata Klaksviki kaitstava värava tagant nö seisukalt. Ka seal oli sarnaselt peatribüünile olukord selline, kus kõrvuti võisid seista HB ja Klaksviki poolahoidjad. Kui HB viigivärava lõi, siis kisas üks, kui Klaksvik uuesti juhtima läks, siis kisas teine. Ülejäänud aja räägiti aga sõbralikult juttu ja visati nalja.
Mängust niipalju, et selle võitis Klaksvik 3-1. Esimene poolaeg võideti 1-0, kuid teisel poolajal lasti viigistada. Siis mindi penaltist uuesti juhtima, kuid veidi hiljem teenis ka HB penalti. Selle suutis aga Klaksviki väravavaht tõrjuda. Mängu lõppskoor vormistati 84. minutil. Taseme poolest oli kohtumine tõesti võrdne, kuid mänguliselt polnud HB tegelikult sugugi kehvem. Suurema osa mängust oldi isegi paremad. Samas Klaksviki väga hea realiseerimise vastu ei olnud neil tol päeval eriti midagi panna.
Nii kui kohtuniku vile käis, siis oli plats rahvast täis. Mu tüdruksõber on alates meie Bilbao reisist lubanud, et ta hangib mulle mõnelt kohtumiselt mingi mängija mängusärgi. Niisiis läks ta seda ka seekord üritama. Üle piirde ja väljakule. Nööbist sai ta kinni HB-s mängivalt taanlaselt Sebastian Pingelilt. Tüüp oli väga chill hoolimata sellest, et just 1-3 tappa said. Aga vastus särgi küsimise peale oli pigem arvatav. Kuna nad mängivad pidevalt samade särkidega, juhul kui see just katki ei lähe, siis pole tal kahjuks võimalik seda meile anda. Mul on aga tunne, et selle reisi lõpuks võib ta isegi oma lubaduse täita.
Klaksvik vs HB Torshavn
Selle mängu kasuks otsustasime põhjusel, et kõigi eelduste kohaselt pidi see olema üks vooru tasavägisemaid. Vastastikku läksid liiga kolmas (Klaksvik) ja neljas (HB) meeskond. Kusjuures mõlemad esindasid suvel Fääri saari ka eurosarjades. Klaksvik mängis Euroopa liiga raames ning võitis eelringis San Marino meeskonda Tre Fiori kokkuvõttes 9-1. 1. ringis saadi tänu võõrsilväravale edasi Leedu klubi Riteriai vastu. 2. ringis kaotati kokkuvõttes ainult 0-2 Šveitsi klubile Luzern. Seega tehti igati soliidne eurohooaeg. HB kaotas Meistrite liiga esimese ringi raames kokkuvõttes 2-5 HJK-le ning jätkas teekonda Euroopa Liigas, kus kaotati kokkuvõttes 2-3 Põhja-Iirimaa meeskonnale Linfield.
Klaksvik on Torshavni järel Fääri saarte suuruselt teine linn (veidi üle 5000 elaniku). Seega on võrreldav näiteks Rapla või Türiga. Klaksvik paikneb Bordoy saarel, mis on aga Fääri saarte suuruselt teise saare Eysturoyga ühendatud veealuse tunneli kaudu. Kusjuures see tunnel on üks kahest Fääri saarte tasulisest tunnelist. Teine tasuline tunnel viib Vagari saarele, kus asub ka lennujaam. Edasi-tagasi reis maksab mõlema tunneli puhul 100DDK (ca 13€). Tasumine toimub nii, et kui saarelt tagasi tuled, siis pead tunnelile järgnevas tanklas teemaksu ära maksma. Rendiautode puhul on aga enamasti süsteem selline, et pead neile eelnevalt tasuma deposiidi. Deposiidi arvelt võtavad nad hiljem teemaksu ise maha ning mingeid eraldi peatusi tegema ei pea. Väga mugav süsteem. Kusjuures meie rendifirma puhul (unicar.fo) maksis tunnelikasutus ainult 80DDK-d ehk saime isegi kerge soodustuse.
Sõit (ca 30km) Klaksviki meie peatumispaigast Hellurnarist on tõesti kaunis. Tõele au andes on aga praktiliselt iga sõit Fääridel omaette elamus. Mängule jõudsime ca 15min enne kalgust, kuid sellest hoolimata saime parkimiskoha veel otse tribüüni kõrval asuvasse parklasse. Seda hoolimata asjaolust, et tegelikult oli rahvast sellel mängul omajagu. Isegi rohkem kui Islandi kõrgliiga kohtumisel, mida Akraneses vaatamas käisime. Injector Arena 524 inimest mahutav tribüün oli praktiliselt pilgeni täis, Väga palju inimesi seisid ka mõlemal pool väravate taga ning tribüüni vastas olnud terrassil. Igatahes üllatavalt palju pealtvaatajaid. Oma osa publikunumbrisse andsid ka HB toetajad, keda oli kahale sõitnud kindlasti ca 100-150.
Kohe staadioni kõrval oli ka mingi pubi/söögikoht, kus mehed enne mängu tiksusid. Nimeks Maverick. Arvestades, et staadionivärav oli pubist umbes 30 sekundi kaugusel ja väravas järjekordi ei olnud, siis võtsid tüübid seal asja üsna muretult ning läksid staadionile vahetult enne mängu algust. Põhjus võis seisneda selles, et staadionil ei müüdud vist jälle õlut. Seega ainuke võimalus midagi kangemat nahavahele lasta oligi seal pubis. Võrreldes näiteks Akranese staadioniga Islandil meenutas Klaksviki oma ikka rohkem staadionit kui lihtsalt väljakut. Terve staadioni ulatuses oli aed ümber, mõlemas tribüüni otsas värav, kus moodi pileteid. Eraldi sissekäigud olid ka neile, kes tahtsid mängu otsajoone tagant vaadata. Seega puudus võimalus staadionile lihtsalt maksmata sisse jalutada. Seda saanuks teha teisel poolajal, sest siis sarnaselt Premium liigaga enam pileteid ei müüda/kontrollita. Pilet maksis 80DDK (veidi alla 11€). Seega oli piletihind võrreldav Islandil kogetuga. Erinevalt kahest Islandil külastatud mängust poleks aga Klaksvikis kaardiga piletit osta saanud. Tribüüni vastas oli aga pooleli mingi ehitus , kuhu mängu jooksul korduvalt ka pall lendas. Pallipoisid käisid seda sealt kordamööda otsimas. Täpselt ei saanudki aru, mis seal täpselt pooleli oli.
Veidi enne mängu lasti staadioni kõlaritest ka mingit Klaksviki klubi hümni meenutavat muusikapala. Selles polekski muidu midagi imelikku, aga minu meelest laulsid seda hingestatult kaasa ka paljud HB fännid. Seega ei saanudki lõpuni päris sotti, mis lugu see oli. Igatahes mängiti seda enne mängu 2 korda järjest. Väljamarss mängu alguses oli ka üks kummalisemaid, mida ma näinud olen. Nimelt pole ma kordagi näinud, et mõlemad meeskonnad koos kohtunikega(!) riietusruumidest keskringi jookseksid. Kusjuures Fääride mõistes oli ilm tol päeval väga kaunis ja võiks isegi öelda, et tuulevaikne. Muidu võiks arvata, et tahetakse lihtsalt mänguga kiireini pihta hakata.
Esimese poolaja istusime peatribüünil pigem HB fännide poolel. Aga kuna tribüün oli väike, siis tajusime kogu vibe ka sealt päris hästi. Igatahes seal tribüünil olles oli hästi tunda, et tegemist on ikka väga väikse riigiga. Ilmselt teadsid nii HB kui Klaksviki poolehoidjaid üksteist väga hästi. Pidev tervitamine ja käpaviskamine käis. Tundus, et kogu publik teab üksteist moel või teisel. Kes on kelle juuksur ja kes käib kelle juures hommikul saiakesi ostmas jne.
Toitlustusega olid ka kummalised lood sellel mängul. Mingi hetk hakkasime märkama, et paljudel on käes mulle Bundesligast tuttavad pappkarbikesed friikartulitega. Samas ei olnud me kumbki näinud, et neid oleks kuskil müüdud. Tüdruksõber läks siis asja uurima ja selgus, et neid sai sealt samas Mavericki pubist kaasa osta ja rahulikult nendega tribüünile tulla. Mingit puhvetit kui sellist ei paistnudki staadionil olevat. Küll aga käisid ringi kaks või kolm naisterahvast lapsevankritega, millesse oli sätitud termosed kohvi ja teega. Samuti oleks saanud neilt vist osta KitKati ja mingeid pähkleid. Toitvama asja järgi oleks pidanud aga minema Mavericki, kus leti taga teenindas taaskord huvitaval kombel lapstööjõud.
Nii kui esimese poolaja vile kõlas, oli plats taaskord enda jalgpallidega mängule tulnud lapsi täis ning vahetusmängijad mahtusid vaevu nende vahele sooja tegema. Meie otsustasime aga vaheajal staadionile ringi peale teha. Juba esimesel poolajal köitis tähelepanu vastasküljel asuv terrass, mida ma ekslikult mingiks järjekordseks spordibaariks pidasin. Tegelikult oligi see lihtsalt terrass, kus sai kõrgemalt mängu vaadata. Samuti asusid seal kohad ratastoolis vaatajate jaoks. Mingit pubi seal igatahes ei olnud. Terrassi taga oli aga läbi klaasi näha mingeid klassiruumi sarnaseid tube. Pole aimugi kes neid kasutab. Kas on mingid klubiruumid vms.
Edasi läksime me mingist avatud uksest sisse ja keerdtrepist üles ning sattusime üldse mingisse Klaksviki klubi private lounge. Seal oli igatahes olemas kohvilaud koos suupistetega jne. Igatahes saime aru, et nüüd oleme vist sattunud kohta, kus tegelikult olema ei peaks. Kuigi rahvast oli seal omajagu, siis keegi meid ära ka ajama ei tulnud. Läksime keerdtrepist alla, kus oli veel üks pärani avatud uks, millest otsustasime sisse hiilida. See viis mingisse käsipallisaali, mis oli aga päev varem olnud ilmselgelt hoopis üks valimiskontoritest. Valimiskabiinid olid veel siiani keset halli olemas.
Teist poolaega otsustasime vaadata Klaksviki kaitstava värava tagant nö seisukalt. Ka seal oli sarnaselt peatribüünile olukord selline, kus kõrvuti võisid seista HB ja Klaksviki poolahoidjad. Kui HB viigivärava lõi, siis kisas üks, kui Klaksvik uuesti juhtima läks, siis kisas teine. Ülejäänud aja räägiti aga sõbralikult juttu ja visati nalja.
Mängust niipalju, et selle võitis Klaksvik 3-1. Esimene poolaeg võideti 1-0, kuid teisel poolajal lasti viigistada. Siis mindi penaltist uuesti juhtima, kuid veidi hiljem teenis ka HB penalti. Selle suutis aga Klaksviki väravavaht tõrjuda. Mängu lõppskoor vormistati 84. minutil. Taseme poolest oli kohtumine tõesti võrdne, kuid mänguliselt polnud HB tegelikult sugugi kehvem. Suurema osa mängust oldi isegi paremad. Samas Klaksviki väga hea realiseerimise vastu ei olnud neil tol päeval eriti midagi panna.
Nii kui kohtuniku vile käis, siis oli plats rahvast täis. Mu tüdruksõber on alates meie Bilbao reisist lubanud, et ta hangib mulle mõnelt kohtumiselt mingi mängija mängusärgi. Niisiis läks ta seda ka seekord üritama. Üle piirde ja väljakule. Nööbist sai ta kinni HB-s mängivalt taanlaselt Sebastian Pingelilt. Tüüp oli väga chill hoolimata sellest, et just 1-3 tappa said. Aga vastus särgi küsimise peale oli pigem arvatav. Kuna nad mängivad pidevalt samade särkidega, juhul kui see just katki ei lähe, siis pole tal kahjuks võimalik seda meile anda. Mul on aga tunne, et selle reisi lõpuks võib ta isegi oma lubaduse täita.
Kommentaar