Märkus: seda lugu hakkasin kirjutama, kui esimene hooaeg oli juba lõppenud, seega ei ole kõik enam meeles ning üldse teeb alguses suht lühidalt. Kirjavigu ei kontrolli, nimesid ka mitte, seega paluks mitte selles osas vinguda :P
Kurb lugulaul ise:
Niisiis, noored. See siin saab olema üks väga õpetlik lugu kolmest noormehest, kes mõnikord, noh, nii täiesti enda lõbuks natuke CM-i toksivad ning üldse selle sõltuvuses pole. Lihtsalt haigus nimega tseemliit on neist mööda lännu ning kella neljani öösel ei mängiks nad eales
Igatahes loo tegelasteks on:
Stennur ehk tuntud ka kui „Olen tigu, kuid teie olete kadedad ja mina aina võidan (toim: seda viimast see siga tõesti tegi)“
Kaarel ehk „Tra. ma ei saa ju kokkuvõttes Smutile hävida, Shearer on muide kunn“
Martin ehk „Tigu, CONTINUE! Järgmine hooaeg, järgmine hooaeg, küll siis võidame“
Igatahes alustasid kaks kunni ja üks tigu oma mängu sellisel toredad päeval, kui Kaareli MSN teade vilkus Martini ekraanil küsimusega, et ehk teeks väiksese võrgumängu, sellise lühikese ja kiire. Lugeja süda hakkas kohe puperdama ja ta nõustus pikemalt mõtlemata – ikkagi kutsujaks oli ju täielik CM-asjatundja.
Lõpuks selgus siis, et mänguga ühineb ka Sten, kes asus juhtima Arsenali. Kaarel võttis ohjad üle Newcastle’s ning Matrin Leedsis. Kujutan ette, et see lõik oli nüüd küll üllatusi täis
Igatahes algas siis mäng ning esimese asjana hakkasid kõik muidugi kohe shoppama. Ei ole vaja nimetada nimesid, teadagi, keda jahiti – kuigi kätte neid ei saadud. :P Samas sai kohe selgeks, et teatud Londoni rikkurklubi omab sellised rahasummasid, millest mitte keegi teine selles mängus vist isegi unistada ei tohi.
Leeds hakkas siis kohe kavaldama ja üldse igast veidrusi tegema ning nende juht ja liider müüs koheselt ära kohe ebameeldiva seltskonna. Seejärel saadeti minema kõik noored, kelle eest vähegi raha saab. Tulemused oli sellised: sisse To Madeira (pidi olema jube täkk, mängis aga kokku umbes ühe mängu), Teddy Lucic, Bernard Mendy (võimalik arengukunn), Raio Piiroja (heia Eesti!), Youssouf Hersi ja Dean Ashton. Välja liikusid Michael Duberry (wonder why), Nick Barmby (just crap), Marc Viduka (keep eating those pies, fat man ), Jamie McMasters ja Harpal Singh (nuuks ;( ) ning ka Paul Okon ja Danny Milosevic. Kusjuures Okoni puhul hakkas meeskond nutma. Uskumatu sigadus.
Arsenal ostis. Emil Debski (ma ka ei saa aru), Christian Abbiati, Mark Viduka (aka pie eater), Taribo Westi ja Marco Camoranesi. Ära müüdi sellised staarid nagu Craig Holloway, Graham Stack ja Oleg „No Legs“ Luzhny. Kusjuures pärast Olegi müüki algas Arsenalis mäss. Kaarel arvas selle kohta kõige tabavamalt, et ju tõi Olegi poiss Arsenali sellidele Ukrainast pidevalt jube odavat viina ja CD-piraatplaate. Ja müstiline mäss saigi oma lahenduse.
Newcastle laveeris nagu tavaliselt oma meisterliku juhi käskude järgi ning nemad üritasid vaid oma koosseisu tugevdada. Newcastle ei ostnud palju, kuid osteti targalt (at least Kaarel hopes so :P) – Alpay, Mark Kerr ja Massimo Ambrosini oli need mehed, kellele kuuke hiljem lisandus ka Tomas Rosenqvits. Lahkusid Bassedas ja Newcasltle main männ Marcelinho, samti ka Wayne Quinn ja veel natuke hiljem John Karelse.
Seejärel otsustas Berg teha mingi jube veidra Cupi nimega – St.James Cup ja kutsus meid seal osalema. Võidukalt – kahe võiduga väljus sellest võistlusest Arsenal, kes alistas Leedsi 0:2 ning Newcastle 3:4. Esimeses kohtumises pani Newcastle 3:2 aga kotid taha samuti Leedsile. Seega pingerida selge. Ja üldiselt saigi siin alguse see, et Sten hakkan peale oma pideva ininaga „te saate kõik pähe, ma olen nii hea“ ning Kaarel vastas pidevalt „Boring, boring Arsenal, isegi loll suudaks neid meistriks viia“.
Euroopas mängis CL-is Arsenal, Newcastle ja Leeds pidid leppima UEFA karikasarjaga. Loomulikult tegi kahele kasutajale veel ka rõõmu Arsenali vigastatute nimekiri ning teine pirin „mul ju maailma parim meeskond, kuid keda ma küll keskväljale nii panema pean?“ Kallis lugeja (kui keegi üldse lugeda viitsib), ei pea mitte arvama, et Sten piripill on, lihtsalt mulle meeldib tema üle nalja teha Peale selle on häbi siia kirjutadagi, mida ma ise oma koosseisu vaadates tundsin, oh seda roppust küll.
Ainuke rahulolev isik tundus olevat Kaarel. Kuid tema on alati vana rahu ise (v.a. hiljem, kuid sellest saate te veel lugeda).
Ja nii algas augustikuu.
Kurb lugulaul ise:
Niisiis, noored. See siin saab olema üks väga õpetlik lugu kolmest noormehest, kes mõnikord, noh, nii täiesti enda lõbuks natuke CM-i toksivad ning üldse selle sõltuvuses pole. Lihtsalt haigus nimega tseemliit on neist mööda lännu ning kella neljani öösel ei mängiks nad eales
Igatahes loo tegelasteks on:
Stennur ehk tuntud ka kui „Olen tigu, kuid teie olete kadedad ja mina aina võidan (toim: seda viimast see siga tõesti tegi)“
Kaarel ehk „Tra. ma ei saa ju kokkuvõttes Smutile hävida, Shearer on muide kunn“
Martin ehk „Tigu, CONTINUE! Järgmine hooaeg, järgmine hooaeg, küll siis võidame“
Igatahes alustasid kaks kunni ja üks tigu oma mängu sellisel toredad päeval, kui Kaareli MSN teade vilkus Martini ekraanil küsimusega, et ehk teeks väiksese võrgumängu, sellise lühikese ja kiire. Lugeja süda hakkas kohe puperdama ja ta nõustus pikemalt mõtlemata – ikkagi kutsujaks oli ju täielik CM-asjatundja.
Lõpuks selgus siis, et mänguga ühineb ka Sten, kes asus juhtima Arsenali. Kaarel võttis ohjad üle Newcastle’s ning Matrin Leedsis. Kujutan ette, et see lõik oli nüüd küll üllatusi täis
Igatahes algas siis mäng ning esimese asjana hakkasid kõik muidugi kohe shoppama. Ei ole vaja nimetada nimesid, teadagi, keda jahiti – kuigi kätte neid ei saadud. :P Samas sai kohe selgeks, et teatud Londoni rikkurklubi omab sellised rahasummasid, millest mitte keegi teine selles mängus vist isegi unistada ei tohi.
Leeds hakkas siis kohe kavaldama ja üldse igast veidrusi tegema ning nende juht ja liider müüs koheselt ära kohe ebameeldiva seltskonna. Seejärel saadeti minema kõik noored, kelle eest vähegi raha saab. Tulemused oli sellised: sisse To Madeira (pidi olema jube täkk, mängis aga kokku umbes ühe mängu), Teddy Lucic, Bernard Mendy (võimalik arengukunn), Raio Piiroja (heia Eesti!), Youssouf Hersi ja Dean Ashton. Välja liikusid Michael Duberry (wonder why), Nick Barmby (just crap), Marc Viduka (keep eating those pies, fat man ), Jamie McMasters ja Harpal Singh (nuuks ;( ) ning ka Paul Okon ja Danny Milosevic. Kusjuures Okoni puhul hakkas meeskond nutma. Uskumatu sigadus.
Arsenal ostis. Emil Debski (ma ka ei saa aru), Christian Abbiati, Mark Viduka (aka pie eater), Taribo Westi ja Marco Camoranesi. Ära müüdi sellised staarid nagu Craig Holloway, Graham Stack ja Oleg „No Legs“ Luzhny. Kusjuures pärast Olegi müüki algas Arsenalis mäss. Kaarel arvas selle kohta kõige tabavamalt, et ju tõi Olegi poiss Arsenali sellidele Ukrainast pidevalt jube odavat viina ja CD-piraatplaate. Ja müstiline mäss saigi oma lahenduse.
Newcastle laveeris nagu tavaliselt oma meisterliku juhi käskude järgi ning nemad üritasid vaid oma koosseisu tugevdada. Newcastle ei ostnud palju, kuid osteti targalt (at least Kaarel hopes so :P) – Alpay, Mark Kerr ja Massimo Ambrosini oli need mehed, kellele kuuke hiljem lisandus ka Tomas Rosenqvits. Lahkusid Bassedas ja Newcasltle main männ Marcelinho, samti ka Wayne Quinn ja veel natuke hiljem John Karelse.
Seejärel otsustas Berg teha mingi jube veidra Cupi nimega – St.James Cup ja kutsus meid seal osalema. Võidukalt – kahe võiduga väljus sellest võistlusest Arsenal, kes alistas Leedsi 0:2 ning Newcastle 3:4. Esimeses kohtumises pani Newcastle 3:2 aga kotid taha samuti Leedsile. Seega pingerida selge. Ja üldiselt saigi siin alguse see, et Sten hakkan peale oma pideva ininaga „te saate kõik pähe, ma olen nii hea“ ning Kaarel vastas pidevalt „Boring, boring Arsenal, isegi loll suudaks neid meistriks viia“.
Euroopas mängis CL-is Arsenal, Newcastle ja Leeds pidid leppima UEFA karikasarjaga. Loomulikult tegi kahele kasutajale veel ka rõõmu Arsenali vigastatute nimekiri ning teine pirin „mul ju maailma parim meeskond, kuid keda ma küll keskväljale nii panema pean?“ Kallis lugeja (kui keegi üldse lugeda viitsib), ei pea mitte arvama, et Sten piripill on, lihtsalt mulle meeldib tema üle nalja teha Peale selle on häbi siia kirjutadagi, mida ma ise oma koosseisu vaadates tundsin, oh seda roppust küll.
Ainuke rahulolev isik tundus olevat Kaarel. Kuid tema on alati vana rahu ise (v.a. hiljem, kuid sellest saate te veel lugeda).
Ja nii algas augustikuu.
Kommentaar