320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Bundesliga A & O

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Bundesliga A & O

    Teema idee tuli kunagi Inglise sektsiooni all Albioni derbide kohta lugedes (meenub Kaarli informatiivne postitus).

    Siia teema alla võiks hellalt asetada infokilde, mis seletavad lahti mõningaid Saksa klubijalgpalli tahkusid. See oleks säärane pisikene informatiivne vutileksikon, kuhu võib lisada huvitavaid märksõnu (hüüdnimed, derbid, ajalugu, põnev statistika (vastandlik väljend ), vms).

    ***

    Teen siis otsa lahti märksõnaga \"liiga struktuur\". Sellega mõnikord veidi eksitakse, kuid arvatavasti mõjutavad Inglise ja Eesti liiganimetused. Süsteem on siis umbes selline:

    1. Üleriigiline nö profiliiga Bundesliga (resp Bundesliiga) ehk liiduliiga. See jaguneb:
    a) 1. Bundesliga, 18 klubi, 1 koht on Saksa meister, langevad 3 viimast.
    b) 2. Bundesliga, 18 klubi, tõusevad 3 esimest, langevad 4 viimast.

    2. Nö amatöörliigad (3. ja osaliselt 4. taseme kohta kindlasti iganenud väljend), mida haldavad regionaalsed vutiorganisatsioonid. Need jagunevad:
    c) Regionalliga, 36 klubi Põhja- ja Lõunagrupis a\' 18 satsi, kummagi 2 esimest tõuseb ja 4 viimast langeb,
    d) Oberliga, u 180 klubi 10 regionaalses grupis, tõusmised-langemised juba keerulised,
    e) Verbandsliga/Landesliga vms (u 25),
    f) erinevad alamklassid, mille struktuur ja nimetused kõiguvad regiooniti. Viimane peaks olema Kreisklasse X.

    Juba aastaid on oodatud Regionalligade ühendamist üheks 3. Bundesligaks. Tähtaega on aga korduvalt edasilükatud.
    http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

    #2
    Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

    Uus märksõna BLi A & O-sse, seekord minu lemmikteemasid vutimaailmas - \"derbid\". See on ingliskeelse derby (kas sõna päritolu peitub traavivõistlustes?) meelevaldne eestindamine, mis reeglipäratult ei järgi päris täpselt häälduspilti. Ka saksa keeles kasutatakse läbivalt võõrsõna \"derby\". Spetsiifilise hõngu tõttu olgu see väljend siinkohal eelistatud eestipärasema vastuseisu ees.

    Minu arusaama järgi on vutis derbi kahe klubi vastasseis, mille aluseks on geograafiline lähedus. Säärane sõnastus on paraku väga hajus ega anna edasi rivaliteedi pingelisust, põhjusi ega \"geograafilise läheduse\" täpsust (päris täpselt võttes peaks klubid vist koguni ühest linnast pärinema).

    Siinkohal ei soovi ma ülistada, vaid toon esile tuntumaid geograafilisi vutikobaraid ning -mügarikke. Järgnevas georägastikus paremaks orienteerumiseks on abiks
    Saksamaa kaart. Rivaliteedi intensiivsust peegeldab 5-tärni skaalal. Sulgudes praegune liigatase.

    100% linnaderbid:

    Hamburg. HSV (I) - St. Pauli (III). Põhi. Bundesliga dinosaurus - ainsa klubina alati BLis - domineerib ülekaalukalt. Võimasam, edukam, populaarsem. St. Paulil on anarhistliku joone ning linnaosalise asukoha tõttu suur poolehoid mitte ainult Hamburgi kindlates ringkondades - tudengid, vasakpoolsed, kunstnikud (igas mõttes). Duell on toimunud harva - 7 hooajal. Sel aastal on St. Pauli liigakaaslaseks HSV duubelmeeskond.***

    Bochum. VfL (I) - Wattenscheid 09 (III). Lääs. Mõlemad Bochumi klubid on suurte naabrite (eelkõige Schalke) varjus. Edukam on VfL, kes 1970/1980ndatel oli pea 20 aastat järjest kõrgeimas klassis, suutmata kordagi Euroopasse kvalifitseeruda. Hall hiireke. Wattenscheid on vaid 4 hooajal 1. BLis mänginud, viimati 1990-ndate alguses. Pidepunktiks on just VfLile pigem suured naabrid kui väike kaaslinlane. Saksa klubijalgpalli pesa Ruhrpoti boonustärn. **

    München. Bayern (I) - 1860 München (I) - Unterhaching (II). Lõuna. Kodanlus vs töölised. Edukas majandusimpeerium FCB on 1960ndate lõpust täielikult varjutanud rivaalid. Linnas endas on - nagu paljudes vutilinnades kombeks - populaarsem \"väikse mehe\" klubi 1860. Kahe klubi tasemevahe on niivõrd suur, et derbid elatuvad pigem traditsioonist kui tegelikkusest. Fännide käitumine ei erine eriti tavamängudest. Punktid traditsiooni ja meediakõla eest. ***
    Miniklubi Unterhachingi viimaste aastate edu on kergitanud vaatevälja ka kolmanda Müncheni (eeslinna) meeskonna. Mingitest derbitraditsioonidest ei saa selle pigem bobisõidu ja kelgutamisega kuulsust kogunud klubi puhul rääkida.

    Stuttgart. VfB (I) - Kickers (III). Edel. VfB on konkurendist selgelt üle. Kickers on vaid kahel hooajal 1. BLis mänginud (1990-ndate alguses, millel on järgnenud pidev langus). Tasemevahe on liiga selge, Kickersitel pole lihtsalt võimalust suurele linlasele jalga taha panna. Viimase kahe hooajaga on vahe veelgi suuremaks kärisenud: üks särab CLis, teine võitleb kolmandast liigast väljalangemise vastu. *

    Leipzig. VfB (IV) - Sachsen (III). Kesk-ida. Saksamaa üks vihasemaid vastuseise, vajab politsei kõrgendatud tähelepanu. Kokku toimunud umbes 80 korda, mil linn on jaotunud pooleks. VfB on Saksa esimene jalgpallimeister (1903). Derbi juured ulatuvad maailmasõdadevahelisse aega, kuid õli valas tulla DDRi aeg. VfB sai nimeks Lok (raudteelaste klubi) ning Sachsen Chemie (keemiatööstuse spordiharu) - mõlemad nimed on mitteametlikult käibel, eriti fännide hulgas, tänaseni. Mõlemad olid Ida-Saksa klubijalgpalli eesotsas, Lok küll veidi edukam, kuivõrd neil oli veidi rohkem rezhiimipoolset toetust. Vastasseise käis kuni 1960ndatel 100000 inimest vaatamas, mis hiljem kahanes umbes 40000-le. Ühinenud Saksamaa lahutas klubid: Lok/VfB jõudis 2. BList korra ka 1. BLi (keevalised Saksi-derbid Dynamo vastu), kuid viimastel aastatel on jälle koos kolmandas ning koguni neljandas liigas madistatud. Sachsen tõusis kolmandasse ning on aastate järel taas rivaalist sportlikult üle. Miinustärn sportliku kesisuse tõttu. ***

    (jätkub...)
    http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

    Kommentaar


      #3
      Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

      Väga tore ja tervitatav lugemine - jätka samas vaimus .

      Kommentaar


        #4
        Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

        2. osa.

        100% linnaderbid

        Berliin. Hertha BSC (I) - Union (II) - TeBe (IV) - BFC Dynamo (V). Ida. Berliin kubiseb vutiklubidest, kuid erinevalt näiteks Londonist või Moskvast on suurem fännkond vaid kolmel ning hetkel sportlikku edu vaid kahel (BLis on olnud neli klubi, neist kolm pudenesid kohe). Linn pole kunagi olnud tippvutikants, 1990ndate alguses polnud neil ainsa Euroopa suurema pealinnana kõrgliigaklubi. Praegu on esimese kolmel liigatasemel vaid kaks pealinna või 100 kilomeetri raadiuses paiknevat meeskonda.
        Linna poolitatud ajal läänes asunud Hertha vari kõrgub üle teiste, fänne leidub ka suuremal määral kogu Kirde-Saksamaal, eriti loomulikult pealinna ümbritsevas Brandenburgis. Ajalooliselt on Hertha suurim konkurent Berliini TennisBorussia, kuid põnevamad derbid jäävad 1920/1930ndatesse. Kumbki Berliini klubi pole BLis suurt rolli mänginud: Hertha \"hiilgeajad\" (korra 2., UEFA Cupi poolfinaal) olid 1970ndatel, mil ka TeBe kahel korral 1. BLi suuti tõusta, et sealt kohe langeda. TeBe fännkond oli selleks ajaks juba tunduvalt kiduram. Veelkord kohtuti paaril aastal 1990ndatel 2. BLis, kui TeBe omanikering forsseeris kopsaka rahakoti toel pääsu 1. BLi (ning uusi fänne). Mõlemad eesmärgid ebaõnnestusid, TeBe kaotas litsentsi ja on nüüd 4. liigas (seal on ka Hertha duubel ja ridamisi Berliini linnaosade ning rahvusvähemuste klubisid). Hertha tähelend algas paar aastat hiljem ning on sini-valgete mäekõrgust domineerimist veelgi kinnistanud. Ülejäänud kaks tippklassis mänginud klubi mängisid seal vaid aasta: BLi ajaloo vähim punkte kogunud Tasmania (praegu 5. liiga) 1960ndatel ning Lõuna-Berliini rahvaspordiklubi Blau-Weiss 90 (pankrott 1990-ndate algul, järguklubi 6. liigas) 1980ndate keskel. Derbi õhkkonnast pole haisugi.
        Veidi põnevamad olid Ida-Berliini jääva BFC Dynamo ja Unioni derbid. BFC oli Mielke ning salapolitsei lemmikklubi, mida kõiki vahendeid (kohtunike äraostmine, konkurentide tippmängijate \"meelitamine\" pealinna) kasutades \"abistati\" järjestikku DDRi meistriks. Fännid olid (ja on) rezhiimi poolehoidjad. Seevastu Union oli ja on töölisklubi, olles tavaliselt kõrgliiga tabeli teises pooles. Ometi on just Unioni juhtkond pannud 1990ndatel karske majandamisega aluse praegusele edule, võrreldes DDRi abonomentmeistri BFC-ga, kes neist kolm liigat allpool tilgub. Unioni ja Hertha fännkondade vahel on haruldane sõprus. Vaatamata veidi kirkamale minevikule linna idaosas ei saa üle kahe tärni anda.**(*)

        Köln. 1. FC (I) - Fortuna (IV) - Viktoria (IV). Lääs. FC oli alates liiga loomisest 1963. aastal kuni 1990-ndate lõpuni alati 1. BLis, Fortuna 2. BLi loomisest 1973. kuni 2000 koorus allpool. Teed ristusid harva, korra 1970ndate keskel 1. BLis ning 1990ndate lõpul paaril hooajal 2. BLis. Derbit need madistamised välja ei anna, sest FC fännkond on Fortuna omast kordi suurem. Viimane on viimastel aastatel järsult kahanenud sportlikku allakäigu tõttu (paarsada pealtvaatahat). Seda otsib eduga harjunud FC-fänn pigem Gladbachis, Leverkusenis ning eriti Düsseldorfis.*

        Dresden. Dynamo (III) - Dresdner SC (IV). Kagu. Dynamo on nr. 1. Tükk tühja maad ja siis tuleb Dresdner SC, mis üritati mineviku traditsioonidele rõhudes tühjale kohale luua. DSC oli sajandi esimesel poolel Saksa klubijalgpalli tugevaid keskmikke. Teise maailmasõja ajal tuldi kahel korral meistriks, kuid 1950. aastal lahkuti peaaegu in corpore Berliini, pannes seal aluse lagunenud Hertha taassünnile (treeneriks hiljem 1970ndatel Lääne-Saksa koondise peatreener Helmut Schön). Derbi õhkkond sai tekkida alles 1990ndatel, sest DSC lakkas olemast, Dynamo rajati aga alles 1953. aastal.
        1990ndatel tühjale kohale loodud DSC pretendeeris kunagise suurklubi mantlipärijaks. Sümpaatiad olid aga selgelt jaotunud: Dynamo oli tollal 1. BLis ning DSC 6. liigas. Tasapisi üks kriminaalse majandamise tagajärel vajus ning teine hakkas kerkima, kuni kohtuti 3. liigas kahel hooajal.
        Derbid nõuavad suurendatud turvameetmeid: konflikt ei põhine ajaloolisel traditsioonil, vaid eelkõige selles, et DSC fännid on Dynamo endised poolehoidjad, kes kurbadel aastatel näiliselt uppuvalt laevalt lahkusid tookord rahakate sponsorite toel õitsenud (2. BL oli lähedal) DSC pardale. Paraku osutus aga hoopis viimane mädaks, sest ambitsioonid ületasid (nagu ka näiteks Berliini TeBe puhul) tegelikke võimalusi. Korraks kasvanud fännkond on kiiresti kokkukuivanud. Dynamo arvukate fännide magusamad võidud on taas naabrite Leipzigi (VfB/Lok) ning Chemnitzi (CFC) vastu. Veel kaks hooaega tagasi oleks kolm tärni andnud. **(*)
        http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

        Kommentaar


          #5
          Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

          See jutt ikka jätkub?
          Tuleb juttu ka Ruhri derbidest jne?
          Minu arusaama koheselt ei ole alati derbide georaafililine tähendus ainutähtis - Vaieldamatud derbid on ka Real-Barcelone või Real-Bilbao, (need on midagi sellist nagu AKSK-Zalgiris NSVL aegses korpallis) - Kus üks keskvõimu-frankistide, teised vabadusvõitejate/rahvuslaste klubid - ma muidugi ei tea kas saksamaal midagi sellist on.
          memer of Gaskoff fan club

          Kommentaar


            #6
            Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

            Originally posted by indrek


            See jutt ikka jätkub?
            Tuleb juttu ka Ruhri derbidest jne?
            Minu arusaama koheselt ei ole alati derbide georaafililine tähendus ainutähtis - Vaieldamatud derbid on ka Real-Barcelone või Real-Bilbao, (need on midagi sellist nagu AKSK-Zalgiris NSVL aegses korpallis) - Kus üks keskvõimu-frankistide, teised vabadusvõitejate/rahvuslaste klubid - ma muidugi ei tea kas saksamaal midagi sellist on.
            Loodan teemat ikka jätkata, nagu õigesti märgid, ilma Ruhrita poleks derbid täielikud.

            Nagu sissejuhatavalt sai derbi-teemas märgitud, ei tea mina derbi etümoloogiat. Algne tähendus võib olla traavivõistlustelt, aga miks ja kuidas, ei tea. Maailma-ülese-võrgu otsingud pole seni tulemust andnud. Olen lugenud üldse vaid ühte uurimistööd, mis käsitles derbisid. See defineeris neid geograafilisest vaatenurgast.

            Tõsi, kedagi Kataloonias ei pane erilisel kulmu kergitama linnasisene madin Barca-Espanyol. Loomulikult tahetakse suurele konkurendile (vuti)pealinnast jalg taha panna (arvan, et mäng Madridiga on veidi emotsionaalsem iga Hispaania või rajataguse klubi jaoks) - see ei kehti ainult Pürenee poolsaarel. Üle 28 aasta peale Franco surma on kindalsti poliitiliselt motiveeritud hõõrumised oma tähtsust kaotanud. \"Meie\" ja \"nemad\" piir kulgeb endiselt, kuid rõhuasetused on muutuvad.

            Geograafilisel lähedusel - mis on püsiv - põhinevad \"meie\" ja \"nemad\" derbid on põnevad just seetõttu, et vastasseis põhinebki abstraktsel nö naabrusel. Miks on võidud (mnjah, pole neid küll pikka aega olnud) Läti vastu paljude jaoks eriti magusad? Klubijalgpallis on aga olukord veelgi põnevam, kuivõrd naaberklubide potentsiaalne \"sihtgrupp\" on ühest paigast (ere näide kummalisest vastuseisust peaks olema Liverpool ja Everton). Jääb üle otsida kahe grupi erinevuse ühiskondlikud põhjused (st tähendab argipäev ning tõekspidamised on jalgpalliga põimunud) ning hinnata, mis alustel on nö vastasseis säilinud/tugevnenud/lahjenenud.

            Seletused on aga antud kirjatükkide ulatusest väljas, mingitele teoreetilistele üldistustele siin ei pretendeeri. Eesmärk on lihtsakoelisem: tutvustada BLi vutigeograafiat.
            http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

            Kommentaar


              #7
              Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

              Piirkondlikud derbid (piirdun üldjuhul kuni 3. liiga klubidega).

              Ruhr
              Saksa jalgpalli pesa on Rein-Ruhr, kus vuti läbiimbumine argipäevaga on kõige tuntavam. 10 miljoni elanikuga hiidlinnak Ruhri jõe ääres kuni selle suubumiskohani Reini pakub arvukaid derbisid. Tasapisi hääbuva söe- ja terasetööstuse keskusena on see piirkond, kus traditsiooniline töölishõnguline vutikultuur on üle Euroopa õitsenud. Meeskondi on rohujuuretasemel nagu muda, kõrgemates liigades samuti.
              Aasta mäng, sügavate traditsioonide ning ajalooga, keevaline, suured staadionid (Westfalnestaadion üle 80000): FC Schalke 04 (I) ja Dortmundi Borussia (I). Ka kõige suurema ebaõnnestumise heastab võit rivaali üle, miski ei valmistas suuremat rõõmu kui vastase äpardumised. Tohutult suured nö kohalikud fännklubid - olla sini-valge või must-kollane on elustiil, konkurendi üle ilkumine samuti. Tärnide osas pole kahtlustki.*****
              Nö väike Ruhr-derbi on Schalke vs VfL Bochum (I). Bochum asub kohe Gelsenkircheni külje all, olles aastaid viimase varjus. Hall hiireke on aga viimastel aastatel vähemalt sportlikult suurte kannule jõudnud, vaimustades särava ründava jalgpalliga. Hetkel on Bochum liigatabeli alusel nr. 1 Ruhris.***
              Suurem fännkond on - ja seetõttu pinnas häälekamateks derbideks - veel kõrgliigaambitsioonidega MSV Duisburgil (II) ning 2. BLi naasta ürtival Rot-Weiss Essenil (III). Veidi vähem on 2. BLi liidril Rot-Weiss Oberhausenil (II) ning Wattenscheid 09-l (III) Bochumist. Ruhrist kergelt lõunas asuv Wuppertaler SV (III) on taas oma mineviku jõudu leidmas, tuues lisajõudu ighanädalastesse derbidesse.***

              Rhein (Rein)
              Kõik keerles kolmnurga 1. FC Köln (I), Mönchengladbachi Borussia (I) ning Düsseldorfi Fortuna (IV). Düsseldorf-Köln on vastaseis, mis idaneb igal elualal. Jalgpallis on Fortuna allakäik (hetkel on heal tabelikohal 3. liigasse naasmiseks) ning Bayeri (I) sportlik ning mainekujunduse edu on Kölni fännide pilgud suunanud Reini vastaskaldele Leverkuseni. Kölni Fortuna (IV) pakub huvi vaid nende liigakaaslastele Düsseldorfist, kuid jõuvahekorrad on selles paaris ilmselgelt liidumaa pealinna Düsseldori poole. Köln-Gladbach on BLi üks traditsiooniderikkamaid klassikuid. Veidi lääne poolt on Kölnile ning Düsseldorfile rivaaliks väga truu ning fanaatilise fännkonnaga Aacheni Alemannia (II). Samuti on olulised Ruhr-Rhein omavahelised jõukatsumised, nö lääne-derbid.****

              Westfalen
              Siia on kogunenud päris mitu keskmise suurusega klubi. Regiooni tõmbenumber on otsapidi juba Ruhri jääv Dortmund, kuid veel Bielefeldi Arminia (II), fännidevaene LR Ahlen (II) ning 2. BLi ihaldav SC Paderborn (III). Kergelt regiooni servaalalale, nö Münsterlandi jäävad omaaegne tippmeeskond Münsteri Preussen (III) ning VfL Osnabrück (II), kelle derbid võivad olla päris teravad.***
              http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

              Kommentaar


                #8
                Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                Jätkan derbijutuga.

                Niedersachsen (Alam-Saksi)
                Põhja-Saksas Alam-Saksi liidumaal keerleb vutielu kolmnurga VfL Wolfsburg (I), Hannover 96 (I) ja Braunschweigi Eintracht ümber. Suurima fännkonnaga on pikkade traditsioonidega Hannover ja Braunschweig, kelle vahel toimusid tipptasemel derbid 1960ndatel ja 1970ndatel, hiljem on korduvalt 2. BLis ja Regionalligas madistatud. Alam-Saksi uus sportlik kese on aga hetkel võrdlemisi uus VfL Wolfsburg, kelle fännkond alles hakkab tekkima. Viimastel kahel hooajal on Hannoveri naasmisega tippu taas võimalus piirkondlike derbisid pidada. Äramärkimis väärib veel Hannoveri Arminia (IV), kes veel umbes viie aasta eest olid Hannover 96 ühes mänguklassis, kuid keda suur vend täielikult varjutab (sarnane Kölniga).*

                Põhja-Saksamaa
                Hõreda asustuse tõttu peetakse derbideks ka mänge klubide vahel, kes asuvad üksteisest veidi kaugemal. Klassikaline on Bremeni (I) ja Hamburger SV (I) jõukatsumine: fännkonnad respekteerivad üksteist, liiginnukat rivaliteeti pole. Tasapisi liidetakse siia riigi kirdenurka jääv Rostocki Hansa (I), keda vutigeograafiliselt on õigem erakuks pidada. Regioonist on veel VfB Lübeck (II) ja 20. sajandi esimese poole kõva tegija, Tallinna sõpruslinnas Kielis end koduselt tundev Holstein (III). Neil kahel on omavahel, Kielil ka HSV kohta midagi krõbedamat öelda. Värvi lisab St.Pauli (III). Regionalligasse on jõudnud VfR Neumünster (III) Kieli külje alt, kuid nemad lähevad taas 4. liigasse tagasi. Väga tundelised on Põhja-Saksamaal aga hoopis derbid käsipallis, mis on piirkonnas erakordselt populaarne.**

                Sachsen (Saksimaa)
                Tiheda asustusega tööstuslik piirkond Saksa kesk- ja idaosas, kus on aga mitu toredat klubi. Dresdeni ja Leipzigi linnaderbisid kirjeldasin eespool. Regioonis on neli suurt: Dresdeni Dynamo (III), VfB Leipzig (IV), Leipzigi Sachsen (III) ja Chemnitzer FC (III). Suured fännkonnad, aastakümnetepikkused derbitraditsioonid DDRi kõrgliigast. Sportlikult on hetkel piirkonna parim Aue Erzgebirge (II) Tshehhi piiriäärsetest mägedest. See on väikelinna klubi päris kopsaka fännkonnaga, kes näitab suurtele kuidas edukas olla. Politseinõudlikumad derbid on Dynamo ja Chemnitzi vahel, suhted Leipzigi Sachseniga on rahulikumad. Piirkonna suuruselt teise fännkonnaga VfB lonkab aga sportlikult hetkel ühte jalga, mistõttu kurjemad derbid Sachseni ning Dynamoga jäävad pidamata.***
                http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

                Kommentaar


                  #9
                  Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                  Rhein-Main, Hessen
                  Saksa jalgpalli pealinn Frankfurt ja selle lähiümbruse kuumim duell on kohaliku Eintrachti (I) ja Offenbachi Kickersi (III) vahel. 1970ndatel oli need Ruhri derbide kõrval enim tähelepanu pälvinud kohtumised, mille võit kaalus üles ebaõnnestunud hooaja. Duellides on seni parem olnud pisem Offenbach, kuid sportlikult suudab snooblikum Frankfurt end paremini kehtestada. Viimastel aastatel on teravnenud rivaliteet Mainziga (II), kuivõrd sportlik siht on mõlemil olnud sarnane. See kulmineerus viimasel hooajal, kui Mainz viimase vooru kohtumise viimase 10 minutiga mängis maha näiliselt 100% kindla edasipääsu just frankfurdlastele. Suure ja päris radikaalse fännkonnaga on 1980ndatel 1. BLis korralikult esinenud Mannheimi Waldhof (V), kuid nemad on pärast finantsskandaale täielikult tuhastunud. Piirkonnas on veel kõrgemates liigades miniklubid Wehen (III) ja Eschborn (III). Suurema fännkonnaga on veel Darmstadt (IV), Kasseli Hessen (IV) ning naiste jalgpallis tugev FSV Frankfurt (IV).****

                  Edela-Saksamaa, Pfalz, Saarimaa
                  Kitsamalt Pfalzi, laiemalt terve regiooni au ja uhkus on punased kuradid Kaiserslauternist (I). Suurim konkurent on hoopis tillukese Saarimaa lipulaev 1. FC Saarbrücken oma päris fanaatiliste fännidega. Kerget hõõret on FSV Maizi(II) ning sini-must-valge logo poolest tuntud Trieri Eintrachtiga (II). Saarimaa-Pfalzi telge ilmestab veel väikeklubi Elversberg (III) ning Saarimaa fännide poolest teised-kolmandad numbrid FC Homburg (IV) ning Neunkirchen (IV) .***

                  Baden, Shvaabimaa, Württemberg
                  Badeni kõvim tegija on Kahni ja Scholli idunemisklubi Karlsruher SC (II). Kõvim rivaliteet on Shvaabimaa ning kogu liidumaa esinumbri VfB Stuttgardiga (I). Ka Karlsruhel ning Lauternil on üksteisel midagi öelda. Saksamaa äärmises edela-nurgas, Breisgaus, pesitsev Freiburg võtab veidi mõõtu Stuttgardilt. Sõna proovib sekka öelda paari hooaja eest koguni 1. BLi jõudnud SV Ulm (IV) Baden-Württembergi ning Baieri piirilt.***

                  Franken (Frangimaa)
                  Saksamaa üks ajaloolisemaid derbisid on Greuther Fürth (II) ning 1. FC Nürnberg (II). Mõlemad klubid olid 20. sajandi esimesel poolel kõvad tegijad, konkureerides meistritiitlile. Rivaliteet on säilinud siiani, kuigi pealtvaatajate hulk on viimati kergelt tagasi läinud. Mõlema eesmärk on sel hooajal esimesse BLi pääseda. 1. FC Schweinfurt (III) ning Regensburgi Jahn jäävad varju, kuigi Jahnil on veidigi arvestatav fännkond tekkimas. OT: samas piirkonnas on ka Kullamäe koduklubi Bamberg.**

                  Bayern (Baier)
                  Kõik kiikavad Münchenisse. Väike rivaliteet on Nürnbergiga, kuid põhiline on ikkagi linnasisene duell Müncheni Bayerni (I) ja 1860 Müncheni vahel. Suurema fännkonnaga on veel FC Augsburg (III). Burghauseni (II) sportlik edu ja hea noortetöö pole veel suuri fännkondi meelitanud.***
                  http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

                  Kommentaar


                    #10
                    Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                    Originally posted by mel21

                    Sachsen (Saksimaa)
                    Regioonis on neli suurt: Dresdeni Dynamo (III), VfB Leipzig (IV), Leipzigi Sachsen (III) ja Chemnitzer FC (III). Suured fännkonnad, aastakümnetepikkused derbitraditsioonid DDRi kõrgliigast. Piirkonna suuruselt teise fännkonnaga VfB lonkab aga sportlikult hetkel ühte jalga, mistõttu kurjemad derbid Sachseni ning Dynamoga jäävad pidamata.***
                    Sellist saatust ei soovi isegi konkurendile: Saksa esimene jalgpallimeister 1903. aastast, hilisemaid Ida-Saksa vuti üks lipulaevu (tollal 1. FC Lokomotive Leipzigi nime all), on pankrotis. Veel novembris näis VfB olevat päästetud, kuid veebruaris algatatud menetlus jätab klubi automaatselt punktideta ning lükkab tulevaks aastaks 5. liigasse.

                    Leipzig on kolmekordne Saksa meister ning neljakordne DDRi karikavõitja. Klubi mängis 1987. aastal UEFA karikavõitjate finaalis Amsterdami Ajaxi vastu (0:1).
                    http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

                    Kommentaar


                      #11
                      Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                      Originally posted by mel21


                      ***

                      Teen siis otsa lahti märksõnaga \"liiga struktuur\". Sellega mõnikord veidi eksitakse, kuid arvatavasti mõjutavad Inglise ja Eesti liiganimetused. Süsteem on siis umbes selline:

                      1. Üleriigiline nö profiliiga Bundesliga (resp Bundesliiga) ehk liiduliiga. See jaguneb:
                      a) 1. Bundesliga, 18 klubi, 1 koht on Saksa meister, langevad 3 viimast.
                      b) 2. Bundesliga, 18 klubi, tõusevad 3 esimest, langevad 4 viimast.

                      2. Nö amatöörliigad (3. ja osaliselt 4. taseme kohta kindlasti iganenud väljend), mida haldavad regionaalsed vutiorganisatsioonid. Need jagunevad:
                      c) Regionalliga, 36 klubi Põhja- ja Lõunagrupis a\' 18 satsi, kummagi 2 esimest tõuseb ja 4 viimast langeb,
                      d) Oberliga, u 180 klubi 10 regionaalses grupis, tõusmised-langemised juba keerulised,
                      e) Landesliga vms (u 25),
                      f) erinevad alamklassid, mille struktuur ja nimetused kõiguvad regiooniti. Viimane peaks olema Kreisklasse X.

                      Juba aastaid on oodatud Regionalligade ühendamist üheks 3. Bundesligaks. Tähtaega on aga korduvalt edasilükatud.
                      See aasta on viimane, kui oberligade arv on 10. Nimelt lähevad selle hooaja lõppedes ajalukku Oberliga Niedersachsen/Brmen ja Hamburg/Schleswig-Holsteinja moodustatakse täiesti uus Oberliga Nord (tegelikult on seda nime versiooni juba kasutatud hooaegadel 1974-94). Nii kaovad play-off mängud kahe meistri vahel pääsuks Regionalliga põhjapiirkonda ja regiooni võitja saab otse Regionalliga Nordi (see aasta seal üleminekumängeei toimu, kuna on ülemineku aasta). Sama proovitakse tulevikus teha ka kirdepiirkonnas, kus kaks NOFV liigat Põhi ja Lõuna muuta ühiseks Oberliga Nordostiks. Enamikes Oberligades on jõutud selleni, et tabeli kolm viimast kukuvad madalamasse sarja ja mingeid relegatsioonimänge ei toimu. Vaid Bayernis ja Hessenis peavad tabeli 15. meeskond püsimajäämiseks heitlema 5. liigas teisele kohaletulnud meeskondadega. Reeglina pääsevad Oberligasse vaid alamliiga meistrid, kuid mõnes toimuvad play-off mängud viitsemeistrite vahel.
                      5.liiga koosneb 27 liigast (Landeslig, verbandsliga)
                      6.liiga kuskil vist 65 liigat (Landesliga, bezirksoberliga)
                      7.liiga kuskil 218 liigat (Bezirksliga, bezirksklasse, landesklasse)
                      8.-9. liigast tulevad nimetused nagu Kreisliga (A, B, C, D) ja Kreisklasse
                      Mudaliigas mängivad resermeeskonnad (alates kolmandast kuni ....)

                      Kommentaar


                        #12
                        Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                        Originally posted by mel21


                        2. osa.

                        100% linnaderbid

                        Berliin. Hertha BSC (I) - Union (II) - TeBe (IV) - BFC Dynamo (V). Ida. Berliin kubiseb vutiklubidest, kuid erinevalt näiteks Londonist või Moskvast on suurem fännkond vaid kolmel ning hetkel sportlikku edu vaid kahel (BLis on olnud neli klubi, neist kolm pudenesid kohe). Linn pole kunagi olnud tippvutikants, 1990ndate alguses polnud neil ainsa Euroopa suurema pealinnana kõrgliigaklubi. Praegu on esimese kolmel liigatasemel vaid kaks pealinna või 100 kilomeetri raadiuses paiknevat meeskonda.
                        Linna poolitatud ajal läänes asunud Hertha vari kõrgub üle teiste, fänne leidub ka suuremal määral kogu Kirde-Saksamaal, eriti loomulikult pealinna ümbritsevas Brandenburgis. Ajalooliselt on Hertha suurim konkurent Berliini TennisBorussia, kuid põnevamad derbid jäävad 1920/1930ndatesse. Kumbki Berliini klubi pole BLis suurt rolli mänginud: Hertha \"hiilgeajad\" (korra 2., UEFA Cupi poolfinaal) olid 1970ndatel, mil ka TeBe kahel korral 1. BLi suuti tõusta, et sealt kohe langeda. TeBe fännkond oli selleks ajaks juba tunduvalt kiduram. Veelkord kohtuti paaril aastal 1990ndatel 2. BLis, kui TeBe omanikering forsseeris kopsaka rahakoti toel pääsu 1. BLi (ning uusi fänne). Mõlemad eesmärgid ebaõnnestusid, TeBe kaotas litsentsi ja on nüüd 4. liigas (seal on ka Hertha duubel ja ridamisi Berliini linnaosade ning rahvusvähemuste klubisid). Hertha tähelend algas paar aastat hiljem ning on sini-valgete mäekõrgust domineerimist veelgi kinnistanud. Ülejäänud kaks tippklassis mänginud klubi mängisid seal vaid aasta: BLi ajaloo vähim punkte kogunud Tasmania (praegu 5. liiga) 1960ndatel ning Lõuna-Berliini rahvaspordiklubi Blau-Weiss 90 (pankrott 1990-ndate algul, järguklubi 6. liigas) 1980ndate keskel. Derbi õhkkonnast pole haisugi.
                        Veidi põnevamad olid Ida-Berliini jääva BFC Dynamo ja Unioni derbid. BFC oli Mielke ning salapolitsei lemmikklubi, mida kõiki vahendeid (kohtunike äraostmine, konkurentide tippmängijate \"meelitamine\" pealinna) kasutades \"abistati\" järjestikku DDRi meistriks. Fännid olid (ja on) rezhiimi poolehoidjad. Seevastu Union oli ja on töölisklubi, olles tavaliselt kõrgliiga tabeli teises pooles. Ometi on just Unioni juhtkond pannud 1990ndatel karske majandamisega aluse praegusele edule, võrreldes DDRi abonomentmeistri BFC-ga, kes neist kolm liigat allpool tilgub. Unioni ja Hertha fännkondade vahel on haruldane sõprus. Vaatamata veidi kirkamale minevikule linna idaosas ei saa üle kahe tärni anda.**(*)

                        Köln. 1. FC (I) - Fortuna (IV) - Viktoria (IV). Lääs. FC oli alates liiga loomisest 1963. aastal kuni 1990-ndate lõpuni alati 1. BLis, Fortuna 2. BLi loomisest 1973. kuni 2000 koorus allpool. Teed ristusid harva, korra 1970ndate keskel 1. BLis ning 1990ndate lõpul paaril hooajal 2. BLis. Derbit need madistamised välja ei anna, sest FC fännkond on Fortuna omast kordi suurem. Viimane on viimastel aastatel järsult kahanenud sportlikku allakäigu tõttu (paarsada pealtvaatahat). Seda otsib eduga harjunud FC-fänn pigem Gladbachis, Leverkusenis ning eriti Düsseldorfis.*

                        Dresden. Dynamo (III) - Dresdner SC (IV). Kagu. Dynamo on nr. 1. Tükk tühja maad ja siis tuleb Dresdner SC, mis üritati mineviku traditsioonidele rõhudes tühjale kohale luua. DSC oli sajandi esimesel poolel Saksa klubijalgpalli tugevaid keskmikke. Teise maailmasõja ajal tuldi kahel korral meistriks, kuid 1950. aastal lahkuti peaaegu in corpore Berliini, pannes seal aluse lagunenud Hertha taassünnile (treeneriks hiljem 1970ndatel Lääne-Saksa koondise peatreener Helmut Schön). Derbi õhkkond sai tekkida alles 1990ndatel, sest DSC lakkas olemast, Dynamo rajati aga alles 1953. aastal.
                        1990ndatel tühjale kohale loodud DSC pretendeeris kunagise suurklubi mantlipärijaks. Sümpaatiad olid aga selgelt jaotunud: Dynamo oli tollal 1. BLis ning DSC 6. liigas. Tasapisi üks kriminaalse majandamise tagajärel vajus ning teine hakkas kerkima, kuni kohtuti 3. liigas kahel hooajal.
                        Derbid nõuavad suurendatud turvameetmeid: konflikt ei põhine ajaloolisel traditsioonil, vaid eelkõige selles, et DSC fännid on Dynamo endised poolehoidjad, kes kurbadel aastatel näiliselt uppuvalt laevalt lahkusid tookord rahakate sponsorite toel õitsenud (2. BL oli lähedal) DSC pardale. Paraku osutus aga hoopis viimane mädaks, sest ambitsioonid ületasid (nagu ka näiteks Berliini TeBe puhul) tegelikke võimalusi. Korraks kasvanud fännkond on kiiresti kokkukuivanud. Dynamo arvukate fännide magusamad võidud on taas naabrite Leipzigi (VfB/Lok) ning Chemnitzi (CFC) vastu. Veel kaks hooaega tagasi oleks kolm tärni andnud. **(*)
                        See hooaeg on rõõmustav kunagisele Ida-Saksa hiiule BFC Dynamole. Taas tõusti neljandasse liigasse, kust kaks hooaega tagasi oldi sunnitud loobuma (nimelt kaotasid nad pääsuks Regionalligasse Magdeburgile ja meeskond läks sisuliselt laiali ning järgnevhooaeg jäeti vahele). Berlini derbide sekka lisaksin sellise klubi nagu SV Yesiyurt. See meeskond on teinud hämmastava tõusu. Umbes kümne aastaga on 0st jõutud neljandasse liigasse. Kuid siiski arvan, et rivaliteet kujuneb vaid teise \"Türgi\" klubi BFC Türkyemsporiga.

                        Kölnis on taas pead tõstmas üks \"Türgi meeskond\". Ja ka nende tõus \"tippu\" pole vähem võimsam. Juba esimesel hooajal edestavad nad varjusurma üleelavat Fortuna Kölni ja mõned aastad tagasi moodustatud Viktoria Kölni.

                        Kui Dynamo Dresdenil on praeguhead ajad, võideldakse koha eest teise liigasse, siis Dresdeni SCl on lood väga kurvad (meeskond langeb neljandast liigast välja). Võib juhtuda nii nagu juhtus VfB Leipzigiga , meeskond lihtsalt kustutakse. Kui mingist derbist saab rääkida, siis võiks see olla Dresden Nordiga. Piirkondlikult on Dynamo Dresdeni rivaal aastaid BFC Dynamo.:P

                        Kommentaar


                          #13
                          Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                          Originally posted by rolandbu
                          Kölnis on taas pead tõstmas üks \"Türgi meeskond\". Ja ka nende tõus \"tippu\" pole vähem võimsam. Juba esimesel hooajal edestavad nad varjusurma üleelavat Fortuna Kölni ja mõned aastad tagasi moodustatud Viktoria Kölni.
                          Hääd mõtted ellkirjutajal: viide türgi taustaga meeskondade edule on täiesti õigustatud. Lisaks veel. See oli vast 1995. aasta paikku tollal veel 4-rööpmelises Regionalligas, kui Berliini Türkiyemspor (kui nüüd tähed õigesti läksid) end paar aastat hoidis, hooajaks vilksatas ka horvaatide Croatia Berlin. Need on aga ainult Berliini klubid, kus etnos ka nimes kajastub. Ka näiteks head noortetööd tegev Tasmania Gropiusstadt (V liiga)on tugeva sisserändajate osakaaluga Berliini linnaosast Neukölln.

                          Viktoria Köln on siiski päris vana Kölni eeslinna klubi, paraku on nad end ajaloos kümmekond korda ümbernimetanud. Viimati siis tõesti ppari aasta eest Viktoriaks.

                          Originally posted by rolandbu
                          Kui Dynamo Dresdenil on praeguhead ajad, võideldakse koha eest teise liigasse, siis Dresdeni SCl on lood väga kurvad (meeskond langeb neljandast liigast välja). Võib juhtuda nii nagu juhtus VfB Leipzigiga , meeskond lihtsalt kustutakse. Kui mingist derbist saab rääkida, siis võiks see olla Dresden Nordiga. Piirkondlikult on Dynamo Dresdeni rivaal aastaid BFC Dynamo.:P
                          DSC võib potsatada koguni kaks liigat. Kui linnaderbidest rääkida, siis tugevamatest on veel Dresden-Nordi kõrval ka veel aedliinaklubi Laubegast 06, mis pallib samuti 4. ehk Oberligas. Mingist hõõrumisest ei saa siin aga juttu olla, nende meeskondade publikuarv on paarsada pühapäevalist.

                          Dynamo ja BFC DDRi aegset hõõrumist võib liigitada kategooriasse \"peaasi et Bayern meistriks ei tule\". Piirkondlikuks derbiks ei tohi seda nimetada: ühelt poolt preislased ja teisalt saksid on väga vastuolulised rahvakillud. Piirkondlikuks madinaks on Dresdeni poolelt ikka oma kandi linnad Leipzig ja Chemnitz.

                          Selline seisukoht siis.
                          http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

                          Kommentaar


                            #14
                            Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                            Originally posted by mel21


                            Rhein-Main, Hessen
                            Saksa jalgpalli pealinn Frankfurt ja selle lähiümbruse kuumim duell on kohaliku Eintrachti (I) ja Offenbachi Kickersi (III) vahel. 1970ndatel oli need Ruhri derbide kõrval enim tähelepanu pälvinud kohtumised, mille võit kaalus üles ebaõnnestunud hooaja. Duellides on seni parem olnud pisem Offenbach, kuid sportlikult suudab snooblikum Frankfurt end paremini kehtestada. Viimastel aastatel on teravnenud rivaliteet Mainziga (II), kuivõrd sportlik siht on mõlemil olnud sarnane. See kulmineerus viimasel hooajal, kui Mainz viimase vooru kohtumise viimase 10 minutiga mängis maha näiliselt 100% kindla edasipääsu just frankfurdlastele. Suure ja päris radikaalse fännkonnaga on 1980ndatel 1. BLis korralikult esinenud Mannheimi Waldhof (V), kuid nemad on pärast finantsskandaale täielikult tuhastunud. Piirkonnas on veel kõrgemates liigades miniklubid Wehen (III) ja Eschborn (III). Suurema fännkonnaga on veel Darmstadt (IV), Kasseli Hessen (IV) ning naiste jalgpallis tugev FSV Frankfurt (IV).****
                            Lisaksin siia ka teise Reini-äärse Mannheimi klubi - VfR Mannheimi (V). Tegemist on ju Waldhofi igipõlise rivaaliga. Kuigi tõsi, sajandivahetus on sellele meeskonnale halvasti mõjunud. Kolme hooajaga kolm astet alla...masendav. Eelmise sajandi kahekümnendatest kuni viiekümnendate keskpaigani konkureeriti Waldhofiga ühes liigas, alati esimeses. VfR jaoks muutus kõik, kui moodustati 16 meeskonnaline Bundesliga. VfR pidi mängima nüüd teises. Seitsmekümnendate algul nuusutati ära ka kolmas liiga, kuid tõusti mõne aastase vaheaja järel tagasi, täpselt siis, kui teine üleriigiline liiga - 2.Bundesliga. Juba esimesel hooajal kukuti välja ja siiani pole nad veel teise liigasse tagasi jõudnud. Järgnevad 25 aastat veedeti kolmandas liigas, kuni 2002 aastal ei saanud nad Regionalliga litsentsi ja olid sunnitud lahkuma Oberligasse. Oberligas mängimast loobuti ja nii langeti vabatahtlikult viiendasse. Sel aastal tõusevad nad tagasi Oberligasse. Väike meenutus Mannheimi suurhetkest:
                            VfR Mannheimi suurim saavutus on Saksa meistriks tulek 1949. aastal. Kuigi tol hooajal (1948/49) Oberliga Südis (tol ajal oli see esimene liiga ja kokku oli neid viis, millest 16 edukamat selgitasid play-off stiilis Saksa mesitri, seda kuni ühtse liiga - Bundesliga - loomiseni 1963) lõpetati Kickers Offenbachi (praegu Regionalliga Süd) järel teisena , kvalifitseeruti Saksa meistrit otsustavale lõppturniirile (selline struktuur on väiksemas formaadis säilinud järelkasvu erinevate vanuseklasside meistrite selgitamisel).
                            Finaalturniiri avamängul (esimene voor) alistati veenva ülekaaluga 45 000 pealise Frankfurti Waldstadioni publiku ees (siis) kahekordne Saksa meister (1923 ja 1928) Hamburger SV 5:0. Poolfinaalis (teine voor) kohtuti Kickers Offenbachiga, kellega liigas mängiti nii võõrsil, kui kodus 1:1 viiki. Offenbach suudeti üle mängida Gelsenkirchenisse kogunenud 55 000 pealtvaataja ees 2:1. Finaalivastane Borussia Dortmund, siis veel meistritiitlita (tänaseks kogunenud tervelt 6), võitis esmalt Union 92 Berliini (1905 aasta Saksa meister, teatavasti esimene oli in memorian VfB Leipzig hooajal 1903/04). Finaaliks Stuttgarti Neckarstadion\'ile kogunes täismaja 90 000 poolehoidjat. Avapoolajal suutis Dortmund, kasutades ära VfR Mannheimi mängijate nõrkushetke, minna juba kuuendal minutil Werner Erdmanni löögist juhtima. Peale pausi olid Mannheimi mehed kui uuesti sündinud, mindi tormakalt ründesse (tol ajal polnud üldsegi imekspandav, kui kaitsesse jäi vaid kaks meest). 73. minutil jõudis tabamuseni Ernst Löttke. Kuid 82. minutil tabas neid shokk. Erdemanni teine tabamus viis kaheksa minutit enne lõppu Borussia 2:1 juhtima. VfR ei andnud alla ja 85. tasakaalustas mänguseisu päeva ilusaima tabamusega Ernst Langlolz. Lisajal oli VfR ülekaalus ja 108. minutil jõudis Löttke oma teise väravani ning VfR Mannheimist oli saanud Saksa meister.

                            Kommentaar


                              #15
                              Replying to Topic \'Bundesliga A & O\'

                              Originally posted by rolandbu
                              Finaaliks Stuttgarti Neckarstadion\'ile kogunes täismaja 90 000 poolehoidjat. Avapoolajal suutis Dortmund, kasutades ära VfR Mannheimi mängijate nõrkushetke, minna juba kuuendal minutil Werner Erdmanni löögist juhtima. Peale pausi olid Mannheimi mehed kui uuesti sündinud, mindi tormakalt ründesse (tol ajal polnud üldsegi imekspandav, kui kaitsesse jäi vaid kaks meest). 73. minutil jõudis tabamuseni Ernst Löttke. Kuid 82. minutil tabas neid shokk. Erdemanni teine tabamus viis kaheksa minutit enne lõppu Borussia 2:1 juhtima. VfR ei andnud alla ja 85. tasakaalustas mänguseisu päeva ilusaima tabamusega Ernst Langlolz. Lisajal oli VfR ülekaalus ja 108. minutil jõudis Löttke oma teise väravani ning VfR Mannheimist oli saanud Saksa meister.
                              Kas olid üks neist 90000? Mina küll ei suudaks sellise entusiasmiga 1949. aasta meistrifinaali kirjeldada.
                              http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_jalgpallikoondis

                              Kommentaar

                              Working...
                              X