Pohlaku diktatuur pidurdab Eesti jalgpalli arengut
Urmas Seaver, reporter
Veiko Visnapuu, reporter
Kuigi keegi ei vaidle vastu, et Eesti jalgpalli peamine käimavedaja on Aivar Pohlak, näevad jalgpallitegelased tema diktaatorlikus juhtimisviisis ja isikukultuses spordiala edasisele arengule suurt ohtu.
Peamine etteheide, mida teisitimõtlejad Flora juhile ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asepresidendile Pohlakule teevad, seisneb huvide konfliktis – ta seab võrdusmärgi oma klubi ja Eesti jalgpalli vahele, ilma temata ei otsustata ei Floras ega EJLis ühtegi tähtsat küsimust.
Miks tegutseb vutiliit justkui Flora sõsarettevõttena? Miks koosneb jalgpalliliidu juhatus ainult Pohlaku-meelsetest usinatest käetõstjatest? Miks eelistatakse Eesti koondises Flora taustaga mängijaid?
Miks annab riik raha vaid Florale kuuluva Lilleküla kompleksi väljaehitamiseks, mitte aga teiste klubide treeningubaaside rajamiseks? Miks loobitakse Flora süsteemiga konkureerivatele noorteklubidele kaikaid kodaratesse? Miks on Eesti meistriliiga tase viimastel aastatel langenud?
Need on vaid mõned küsimused, mis on jalgpalliga tihedalt seotud inimeste huulil juba aastaid püsinud.
Ühe mehe süsteem
«Eesti jalgpalli juhtimine ei ole demokraatlik, vaid ühe mehe keskne. See mees ei ole võimeline dialoogiks ega kannata vähimatki kriitikat,» ütleb Pohlakuga avalikku konflikti peljates anonüümsust palunud, kuid Eesti jalgpalliga pikalt seotud olnud inimene.
Pohlaku isikukultus pidurdab kogu Eesti jalgpalli arendamist, leiab Venemaa tippmeeskonnas Moskva Spartakis noortetreenerina töötav Aivar Tiidus, kelle juhendamisel on jõudnud suurde jalgpalli terve plejaad praegusi Eesti koondislasi alates Andres Operist ja lõpetades Tiiduse enda kasupoja Tarmo Kinkiga.
«Viimasel ajal on jää siiski natukene liikuma hakanud,» ütleb Tiidus. «Isegi Levadiast ja TVMKst kutsutakse juba mehi koondise varumeeste pingile. Aga see võib olla lihtsalt üks võte, et Pohlak saaks edasi võimul püsida. Eks tal ole tarvis Levadiast ja teistest klubidestki toetajaid leida.»
Hävitav kaotus Venemaal
Tiiduse sõnul osutas ka Eesti koondise läinudnädalane hävitav 0:4 lüüasaamine Venemaal ilmekalt, et jalgpalli ülesehitustöös on üht-teist mööda pandud.
«Eesti meistriliiga tase vajub pidevalt allamäge,» leiab Tiidus, kes hoiab põhitöö kõrvalt hinge sees ka oma noorteklubil Tallinna SC Real. «Pohlak pidanuks juba varem demokraatlikumalt asju ajama ning vene päritolu pallureisse soosivamalt suhtuma.»
Üks etteheide, mida Pohlakule pidevalt tehakse, seisneb koondise peatreeneri mängumaale sekkumises. Rahvusmeeskonna ja Flora eksjuhendaja Arno Pijpers olevat küsinud suvel Flora treeningut läbi viima hakates suure imestusega: «Kas keegi teab, kus on Ragnar Klavan?»
Mõned pallurid selgitasid seepeale, et Klavan olla kuhugi välismaale ära müüdud. Tõesti: Pohlak saatis 19-aastase Klavani hooaja keskel laenulepinguga päevapealt Norra klubi Oslo Vålerenga ridadesse, millest Pijpers saanud teada alles päev hiljem.
Mitmeid jalgpalliga seotud inimesi häirib, et Flora ja koondise peatreener on juba aastaid olnud üks inimene. Sõltumata klubide jõuvahekordadest Eesti meistrivõistlustel kuulub rahvusmeeskonda alati kõige enam Flora pallureid.
«Flora sissetulek sõltub mängijate müügist ning mängija hind on automaatselt kõrgem, kui tema CVs on näiteks 15 etteastet rahvuskoondises,» lausub tänavu Eesti meistriks kroonitud Tallinna Levadia president Viktor Levada. «Tal on kasulik, kui koondises pallivad oma mehed – siis saab neid kallimalt müüa.»
Metalliäri ajav Levada kuulub vutiringkondades nende väheste sekka, kes julgevad Pohlakut ka avalikult kritiseerida. «Jalgpallis on nagu äriski: monopoli haarates ei saavuta parimat tulemust, sest puudub konkurents,» selgitab Levada.
Levada sõnul on Eesti koondise senised peatreenerid Pohlaku palgatud. Ta leidis, et vaja oleks Pohlakust sõltumatut treenerit.
Levadia meistriks tüürinud Tarmo Rüütli hinnangul tuleks kogu EJLi reformida. «Levadial pole jalgpalliliidus sõnaõigust, meie klubi kuulub justkui «valede meeste» sekka,» tähendab ta. «Ma ei taha Eesti jalgpalli juhtimist üle võtta, soovin ainult, et Levadia saaks Flora-süsteemi meeskondadega võrdsetel alustel konkureerida.»
Uuest hooajast Eesti meistriliigas mängima hakkava Tartu Tammeka klubi president Priit Tiru leiab, et paljud Pohlaku avalikud väljaütlemised pole kaalutletud. «Milleks Pohlaku kombel spordialasid vastandada, näiteks jalg- ja korvpalli,» imestab ta. «Pohlak paraku enne ütleb, kui mõtleb. See on meilegi kahjuks tulnud.»
Kolm aastat Tammekaga seotud Tiru sõnul on Pohlaku emotsionaalsus külvanud jalgpallile halba mainet. «Üks potentsiaalne toetajafirma ütles meile hiljuti ära, sest tal puuduvat vuti suhtes usaldus,» selgitab Tiru. «Ta soovitas meil jalgpalli sees asjad korda teha, enne kui raha küsima tulla.»
Tiru meenutatud juhtum leidis aset mõni päev pärast seda, kui Pohlak oli pööranud avalikult tülli Eesti koondise ja Flora eelmise peatreeneri Pijpersiga. «Mind ei saa kuidagi uskuma panna, et kõik 13 vutiliidu juhatuse liiget ka tegelikult Pijpersi vallandamise poolt olid,» tõdeb Tiru ja lisab, et talle tundub, nagu ümbritseks Pohlakut praegu inimesed, kes ei soovigi millelegi vastu vaielda.
«Mis jalgpalliliidust me siin räägime?» pärib ka Rüütli. «Pohlak omab kontrolli 30 klubi üle, ta on üksi nagu kogu liit. See asi on mäda!»
Tiru tunnustab Pohlaku suurt rolli Eesti jalgpalli edendajana. «Aga ta peaks tõmbama selge piiri, millal juhib Florat ja millal seisab hea vutiliidu asjade eest,» lisab ta.
Telefoninumbrit ei antud
Tallinnas tegutseva, EJLi mittekuuluva noorte jalgpalliklubi Kotkas Juunior eestvedaja Andres Leht leiab, et Pohlak näeb isegi temas Flora impeeriumile ohtlikku rivaali.
«Kui mõnede meil harjutavate laste vanemad helistasid jalgpalliliitu ja küsisid Kotkase telefoninumbrit, keelduti seda väljastamast,» selgitab Leht. «Öeldi, et helistage Florasse ja viige lapsed hoopis sinna!»
Leht kinnitab, et 1993. aastal Eesti jalgpalli üle võimu haaranud Pohlaku töö ei ole sugugi nii õnnestunud, nagu tema toetajad korrutavad.
«Jutt, et Pohlak on meie jalgpalli isa, on minu silmis võlts,» räägib Leht. «Ta on üles ehitanud konfliktse ja haige süsteemi. Kotkas ei ootagi EJLilt mingeid ande – teame, et peame ise hakkama saama. Kui hakkad Pohlakust sõltuma, kiputakse sind venitama nagu kummi, siia- ja sinnapoole, kuhu parasjagu vaja.»
Urmas Seaver, reporter
Veiko Visnapuu, reporter
Kuigi keegi ei vaidle vastu, et Eesti jalgpalli peamine käimavedaja on Aivar Pohlak, näevad jalgpallitegelased tema diktaatorlikus juhtimisviisis ja isikukultuses spordiala edasisele arengule suurt ohtu.
Peamine etteheide, mida teisitimõtlejad Flora juhile ja Eesti Jalgpalli Liidu (EJL) asepresidendile Pohlakule teevad, seisneb huvide konfliktis – ta seab võrdusmärgi oma klubi ja Eesti jalgpalli vahele, ilma temata ei otsustata ei Floras ega EJLis ühtegi tähtsat küsimust.
Miks tegutseb vutiliit justkui Flora sõsarettevõttena? Miks koosneb jalgpalliliidu juhatus ainult Pohlaku-meelsetest usinatest käetõstjatest? Miks eelistatakse Eesti koondises Flora taustaga mängijaid?
Miks annab riik raha vaid Florale kuuluva Lilleküla kompleksi väljaehitamiseks, mitte aga teiste klubide treeningubaaside rajamiseks? Miks loobitakse Flora süsteemiga konkureerivatele noorteklubidele kaikaid kodaratesse? Miks on Eesti meistriliiga tase viimastel aastatel langenud?
Need on vaid mõned küsimused, mis on jalgpalliga tihedalt seotud inimeste huulil juba aastaid püsinud.
Ühe mehe süsteem
«Eesti jalgpalli juhtimine ei ole demokraatlik, vaid ühe mehe keskne. See mees ei ole võimeline dialoogiks ega kannata vähimatki kriitikat,» ütleb Pohlakuga avalikku konflikti peljates anonüümsust palunud, kuid Eesti jalgpalliga pikalt seotud olnud inimene.
Pohlaku isikukultus pidurdab kogu Eesti jalgpalli arendamist, leiab Venemaa tippmeeskonnas Moskva Spartakis noortetreenerina töötav Aivar Tiidus, kelle juhendamisel on jõudnud suurde jalgpalli terve plejaad praegusi Eesti koondislasi alates Andres Operist ja lõpetades Tiiduse enda kasupoja Tarmo Kinkiga.
«Viimasel ajal on jää siiski natukene liikuma hakanud,» ütleb Tiidus. «Isegi Levadiast ja TVMKst kutsutakse juba mehi koondise varumeeste pingile. Aga see võib olla lihtsalt üks võte, et Pohlak saaks edasi võimul püsida. Eks tal ole tarvis Levadiast ja teistest klubidestki toetajaid leida.»
Hävitav kaotus Venemaal
Tiiduse sõnul osutas ka Eesti koondise läinudnädalane hävitav 0:4 lüüasaamine Venemaal ilmekalt, et jalgpalli ülesehitustöös on üht-teist mööda pandud.
«Eesti meistriliiga tase vajub pidevalt allamäge,» leiab Tiidus, kes hoiab põhitöö kõrvalt hinge sees ka oma noorteklubil Tallinna SC Real. «Pohlak pidanuks juba varem demokraatlikumalt asju ajama ning vene päritolu pallureisse soosivamalt suhtuma.»
Üks etteheide, mida Pohlakule pidevalt tehakse, seisneb koondise peatreeneri mängumaale sekkumises. Rahvusmeeskonna ja Flora eksjuhendaja Arno Pijpers olevat küsinud suvel Flora treeningut läbi viima hakates suure imestusega: «Kas keegi teab, kus on Ragnar Klavan?»
Mõned pallurid selgitasid seepeale, et Klavan olla kuhugi välismaale ära müüdud. Tõesti: Pohlak saatis 19-aastase Klavani hooaja keskel laenulepinguga päevapealt Norra klubi Oslo Vålerenga ridadesse, millest Pijpers saanud teada alles päev hiljem.
Mitmeid jalgpalliga seotud inimesi häirib, et Flora ja koondise peatreener on juba aastaid olnud üks inimene. Sõltumata klubide jõuvahekordadest Eesti meistrivõistlustel kuulub rahvusmeeskonda alati kõige enam Flora pallureid.
«Flora sissetulek sõltub mängijate müügist ning mängija hind on automaatselt kõrgem, kui tema CVs on näiteks 15 etteastet rahvuskoondises,» lausub tänavu Eesti meistriks kroonitud Tallinna Levadia president Viktor Levada. «Tal on kasulik, kui koondises pallivad oma mehed – siis saab neid kallimalt müüa.»
Metalliäri ajav Levada kuulub vutiringkondades nende väheste sekka, kes julgevad Pohlakut ka avalikult kritiseerida. «Jalgpallis on nagu äriski: monopoli haarates ei saavuta parimat tulemust, sest puudub konkurents,» selgitab Levada.
Levada sõnul on Eesti koondise senised peatreenerid Pohlaku palgatud. Ta leidis, et vaja oleks Pohlakust sõltumatut treenerit.
Levadia meistriks tüürinud Tarmo Rüütli hinnangul tuleks kogu EJLi reformida. «Levadial pole jalgpalliliidus sõnaõigust, meie klubi kuulub justkui «valede meeste» sekka,» tähendab ta. «Ma ei taha Eesti jalgpalli juhtimist üle võtta, soovin ainult, et Levadia saaks Flora-süsteemi meeskondadega võrdsetel alustel konkureerida.»
Uuest hooajast Eesti meistriliigas mängima hakkava Tartu Tammeka klubi president Priit Tiru leiab, et paljud Pohlaku avalikud väljaütlemised pole kaalutletud. «Milleks Pohlaku kombel spordialasid vastandada, näiteks jalg- ja korvpalli,» imestab ta. «Pohlak paraku enne ütleb, kui mõtleb. See on meilegi kahjuks tulnud.»
Kolm aastat Tammekaga seotud Tiru sõnul on Pohlaku emotsionaalsus külvanud jalgpallile halba mainet. «Üks potentsiaalne toetajafirma ütles meile hiljuti ära, sest tal puuduvat vuti suhtes usaldus,» selgitab Tiru. «Ta soovitas meil jalgpalli sees asjad korda teha, enne kui raha küsima tulla.»
Tiru meenutatud juhtum leidis aset mõni päev pärast seda, kui Pohlak oli pööranud avalikult tülli Eesti koondise ja Flora eelmise peatreeneri Pijpersiga. «Mind ei saa kuidagi uskuma panna, et kõik 13 vutiliidu juhatuse liiget ka tegelikult Pijpersi vallandamise poolt olid,» tõdeb Tiru ja lisab, et talle tundub, nagu ümbritseks Pohlakut praegu inimesed, kes ei soovigi millelegi vastu vaielda.
«Mis jalgpalliliidust me siin räägime?» pärib ka Rüütli. «Pohlak omab kontrolli 30 klubi üle, ta on üksi nagu kogu liit. See asi on mäda!»
Tiru tunnustab Pohlaku suurt rolli Eesti jalgpalli edendajana. «Aga ta peaks tõmbama selge piiri, millal juhib Florat ja millal seisab hea vutiliidu asjade eest,» lisab ta.
Telefoninumbrit ei antud
Tallinnas tegutseva, EJLi mittekuuluva noorte jalgpalliklubi Kotkas Juunior eestvedaja Andres Leht leiab, et Pohlak näeb isegi temas Flora impeeriumile ohtlikku rivaali.
«Kui mõnede meil harjutavate laste vanemad helistasid jalgpalliliitu ja küsisid Kotkase telefoninumbrit, keelduti seda väljastamast,» selgitab Leht. «Öeldi, et helistage Florasse ja viige lapsed hoopis sinna!»
Leht kinnitab, et 1993. aastal Eesti jalgpalli üle võimu haaranud Pohlaku töö ei ole sugugi nii õnnestunud, nagu tema toetajad korrutavad.
«Jutt, et Pohlak on meie jalgpalli isa, on minu silmis võlts,» räägib Leht. «Ta on üles ehitanud konfliktse ja haige süsteemi. Kotkas ei ootagi EJLilt mingeid ande – teame, et peame ise hakkama saama. Kui hakkad Pohlakust sõltuma, kiputakse sind venitama nagu kummi, siia- ja sinnapoole, kuhu parasjagu vaja.»
. Ju siis olen valesti aru saanud sest väga tihti ei satu Eesti meistriliiga mänge vaatama.
Kommentaar