1982. aasta 17. veebruaril sündis Rio de Janiero tänavatel tulevane Interi \'Il Imperatore\' ehk keiser. Kas tegu on hetke parima ründajaga maailmas?
Vila Cruzeiro tänava poisi ema Rosilda kasutas oma vähest teenitud raha selleks, et poeg Flamengo jalgpalliklubi vutikooli saata. Lebloni rannas harjutas ta oma meeskonnaga 2 korda nädalas. 1999. aastal saadeti Adriano koos Brasiilia alla 17-aastaste koondisega MM-ile. Adriano ja tema kaasmaalased suutsid turniiri võita ning edukas start karjäärile oli tehtud.
2000. aasta nägi Adriano\'t murdmas läbi Flamengo põhikoosseisu. Tollane Flamengo treener Paulo Cesar Carpegiani usaldas noore 18-aastase poisi esimest korda mängu Sao Paolo vastu. Morumbi staadionil (Sao Paolo kodustaadion) võitis Carpegiani tiim 5:2, Adriano debüüt lõpes värava ja hiilgava võiduga. Järgenevatel aastatel hoidis ta oma esimese valiku tiimi kohta ka kahe uue treeneri, Carlinhose ja Zagalo, käe all ning võitis U21 koondisega Lõuna-Ameerika MM-tiitli.
Ei kulunud just eriti palju, kui Emerson Leao kutsus noore ründaja koondisesse. Esimese mängu pidas ta Kolumbia vastu, toimus see 2000-nda aasta novembrikuus. Siiski lükati ta varsti tagasi nooremate sekka, kus ta aitas brassidel esineda 2001. aasta U21 vanuseklassi MMil. Kuigi langeti välja juba veerandfinaalis, lõpetas Adriano kuue väravaga turniiri paremuselt teise väravaküttina, ettepoole mahtus ainult Javier Saviola. Sellega teenis ta ära 5-miljoni euro suuruse ülemineku Euroopasse, Serie A-sse, Interisse.
\"Ma tahaks olla Interile sama, mis Zico, minu iidol, oli Udinesele,\" sõnas tulevikutäht tollal. Järgmisel päeval astus ta üles Interi hooajaeelses kohtumises Real Madridiga. Nagu ka debüüt Flamengos, möödus debüüt uue tööandja all võrratult: juba viie minutiga oleks suurepärane pealöök peaaegu väravasse lennanud, lisaks teenis ta Fernando Hierrole punase kaardi ning lõpuks saatis väravasse imelise karistuslöögi, mida nerazzurri fännid mäletavad siiamaani. Huvitav on ka see, et Flamengos ta karistuslöökidega ei tegelenud üldsegi. Kõik olid imestunud, ainult Interi treener Hector Cuper jäi rahulikuks: \"Ta ei ole veel fenomen, aga temast võib see saada. Ma loodan, et ta tõestab ennast vajalikuks mängijaks tulevikus.\"
Ta teadis, et talle ei jää palju võimalusi, kuna ees olid kaks suurt, Christian Vieri ja Ronaldo. Pooleks hooajaks oli ta mänginud vaid kaheksal korral. 2002. aasta alguses saadeti poiss kogemustejahile Fiorentinasse, kus tema 6-st väravast siiski ei piisanud, et Roberto Mancini poolt tüüritav klubi väljalangemisest päästa. Sama aasta suvel müüs Interi president Massimo Moratti poole mängija osalusest Parma juustutegijatele. Gialloblu maksis 2-aasta pikkuse tehingu eest 17,3 miljonit eurot.
Parmas nähti Rio de Janeiro poisi tõelist talenti. Ta tabas 28-s mängus märki 15 korda, mis oli pool nende ideaalsest partnerlusest Adrian Mutuga, samuti eks-Interi mängija. Järgmisel suvel lahkus rumeenlane suure rahakottiga Chelseasse ning nende venelasest omanik Roman Abramovich tahtis osta ka brasiillast, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Tekkisid ka jutud noormehe AC Milanisse minemisele, kuid Interi fännide õnneks \"Serie B-sse langemisele võrdne üleminek\" ei õnnestunud. Cuper tahtis Adrianot tagasi, kuid hind oli kerkinud liiga kõrgele ning Milaano hiiglased oleks pidanud maksma poole rohkem raha, kui summa, mille eest \"pool Adrianot\" müüdi.
Lõpuks, eelmise aasta 21. jaanuaril, Brasiilia väravalöömismasin oma tagasimineku Interisse teenis. Rahalistes raskustes olnud klubi pidi ta 20 miljoni euro eest maha müüma. Oma teisel debüüdil raskustes vaevleva Interiga tabas 21-aastane ründaja märki lausa kahel korral. Edasistes mängudes tabas ta märki veel 7-l korral ja võib öelda, et päästis Interi üksi häbist ja viis klubi Meistrite Liigasse. Selle käigus suutis ta isegi Vieri pingile lükkata ja üles kerkisid jutud, et need kaks meest ei suuda koos mängida, kuna ollakse liiga sarnased. Natukene pärast hooaja viimast mängu lahkus Alberto Zaccheroni Interi treeneripostilt ja tema asemele tuli Adriano endine treener Mancini.
Vahepeal suutis jõuline ründaja, aga koguda tähelepanu võimsa esitusega Copa Americal. 7-väravaga oli ta turniiri parim väravakütt ja ilma temata poleks kaasmaalased kindlasti tiitlit saanud. Turniiriga näitas ta ka seda, et ta väärib kohta Ronaldo kõrval Brasiilia põhitiimis. Kuid sel on \'Il Imperatore\' teeninud vutimaailma hiiglaslikku huvi. Mäng mängu järel näitab see noor mees oma oskusi. Ka Vieriga ollakse moodustatud suurepärane paar. Adriano on alati esimene, kes kuulsat Bobo\'t värava järel õnnitleb. Sel hooajal on ta löönud 18 väravat 20-s mängus ning on tekitanud nii mõnelgi hetkel pähe küsimuse: Kas hetkel on paremat ründajat kui tema? Seni on leidunud ainult üks kaitseliin, kes on tema totaalselt neutraliseerinud - AC Milani Stam ja Nesta suutsid selle vägitükkiga hakkama saada.
Tal puudub ainult üks asi, et olla praktiliselt ideaalne ründaja - hea parem jalg. Kuid ta töötab selle kallal ning, kui ta ka parema jalaga mängimise selgeks saab, siis on teda võimatu peatada. Kui kuuled sõna väravalöömismasin, siis esimene asi, mis pähe peaks tulema on Adriano.
Anti-Juventus
Vila Cruzeiro tänava poisi ema Rosilda kasutas oma vähest teenitud raha selleks, et poeg Flamengo jalgpalliklubi vutikooli saata. Lebloni rannas harjutas ta oma meeskonnaga 2 korda nädalas. 1999. aastal saadeti Adriano koos Brasiilia alla 17-aastaste koondisega MM-ile. Adriano ja tema kaasmaalased suutsid turniiri võita ning edukas start karjäärile oli tehtud.
2000. aasta nägi Adriano\'t murdmas läbi Flamengo põhikoosseisu. Tollane Flamengo treener Paulo Cesar Carpegiani usaldas noore 18-aastase poisi esimest korda mängu Sao Paolo vastu. Morumbi staadionil (Sao Paolo kodustaadion) võitis Carpegiani tiim 5:2, Adriano debüüt lõpes värava ja hiilgava võiduga. Järgenevatel aastatel hoidis ta oma esimese valiku tiimi kohta ka kahe uue treeneri, Carlinhose ja Zagalo, käe all ning võitis U21 koondisega Lõuna-Ameerika MM-tiitli.
Ei kulunud just eriti palju, kui Emerson Leao kutsus noore ründaja koondisesse. Esimese mängu pidas ta Kolumbia vastu, toimus see 2000-nda aasta novembrikuus. Siiski lükati ta varsti tagasi nooremate sekka, kus ta aitas brassidel esineda 2001. aasta U21 vanuseklassi MMil. Kuigi langeti välja juba veerandfinaalis, lõpetas Adriano kuue väravaga turniiri paremuselt teise väravaküttina, ettepoole mahtus ainult Javier Saviola. Sellega teenis ta ära 5-miljoni euro suuruse ülemineku Euroopasse, Serie A-sse, Interisse.
\"Ma tahaks olla Interile sama, mis Zico, minu iidol, oli Udinesele,\" sõnas tulevikutäht tollal. Järgmisel päeval astus ta üles Interi hooajaeelses kohtumises Real Madridiga. Nagu ka debüüt Flamengos, möödus debüüt uue tööandja all võrratult: juba viie minutiga oleks suurepärane pealöök peaaegu väravasse lennanud, lisaks teenis ta Fernando Hierrole punase kaardi ning lõpuks saatis väravasse imelise karistuslöögi, mida nerazzurri fännid mäletavad siiamaani. Huvitav on ka see, et Flamengos ta karistuslöökidega ei tegelenud üldsegi. Kõik olid imestunud, ainult Interi treener Hector Cuper jäi rahulikuks: \"Ta ei ole veel fenomen, aga temast võib see saada. Ma loodan, et ta tõestab ennast vajalikuks mängijaks tulevikus.\"
Ta teadis, et talle ei jää palju võimalusi, kuna ees olid kaks suurt, Christian Vieri ja Ronaldo. Pooleks hooajaks oli ta mänginud vaid kaheksal korral. 2002. aasta alguses saadeti poiss kogemustejahile Fiorentinasse, kus tema 6-st väravast siiski ei piisanud, et Roberto Mancini poolt tüüritav klubi väljalangemisest päästa. Sama aasta suvel müüs Interi president Massimo Moratti poole mängija osalusest Parma juustutegijatele. Gialloblu maksis 2-aasta pikkuse tehingu eest 17,3 miljonit eurot.
Parmas nähti Rio de Janeiro poisi tõelist talenti. Ta tabas 28-s mängus märki 15 korda, mis oli pool nende ideaalsest partnerlusest Adrian Mutuga, samuti eks-Interi mängija. Järgmisel suvel lahkus rumeenlane suure rahakottiga Chelseasse ning nende venelasest omanik Roman Abramovich tahtis osta ka brasiillast, kuid sellest ei tulnud midagi välja. Tekkisid ka jutud noormehe AC Milanisse minemisele, kuid Interi fännide õnneks \"Serie B-sse langemisele võrdne üleminek\" ei õnnestunud. Cuper tahtis Adrianot tagasi, kuid hind oli kerkinud liiga kõrgele ning Milaano hiiglased oleks pidanud maksma poole rohkem raha, kui summa, mille eest \"pool Adrianot\" müüdi.
Lõpuks, eelmise aasta 21. jaanuaril, Brasiilia väravalöömismasin oma tagasimineku Interisse teenis. Rahalistes raskustes olnud klubi pidi ta 20 miljoni euro eest maha müüma. Oma teisel debüüdil raskustes vaevleva Interiga tabas 21-aastane ründaja märki lausa kahel korral. Edasistes mängudes tabas ta märki veel 7-l korral ja võib öelda, et päästis Interi üksi häbist ja viis klubi Meistrite Liigasse. Selle käigus suutis ta isegi Vieri pingile lükkata ja üles kerkisid jutud, et need kaks meest ei suuda koos mängida, kuna ollakse liiga sarnased. Natukene pärast hooaja viimast mängu lahkus Alberto Zaccheroni Interi treeneripostilt ja tema asemele tuli Adriano endine treener Mancini.
Vahepeal suutis jõuline ründaja, aga koguda tähelepanu võimsa esitusega Copa Americal. 7-väravaga oli ta turniiri parim väravakütt ja ilma temata poleks kaasmaalased kindlasti tiitlit saanud. Turniiriga näitas ta ka seda, et ta väärib kohta Ronaldo kõrval Brasiilia põhitiimis. Kuid sel on \'Il Imperatore\' teeninud vutimaailma hiiglaslikku huvi. Mäng mängu järel näitab see noor mees oma oskusi. Ka Vieriga ollakse moodustatud suurepärane paar. Adriano on alati esimene, kes kuulsat Bobo\'t värava järel õnnitleb. Sel hooajal on ta löönud 18 väravat 20-s mängus ning on tekitanud nii mõnelgi hetkel pähe küsimuse: Kas hetkel on paremat ründajat kui tema? Seni on leidunud ainult üks kaitseliin, kes on tema totaalselt neutraliseerinud - AC Milani Stam ja Nesta suutsid selle vägitükkiga hakkama saada.
Tal puudub ainult üks asi, et olla praktiliselt ideaalne ründaja - hea parem jalg. Kuid ta töötab selle kallal ning, kui ta ka parema jalaga mängimise selgeks saab, siis on teda võimatu peatada. Kui kuuled sõna väravalöömismasin, siis esimene asi, mis pähe peaks tulema on Adriano.
Anti-Juventus
Kommentaar