Tere, olen siin esmakordselt ja ausalt öeldes ainult ühel põhjusel - viimased paar nädalat on näidanud, et laps võiks tegeleda millegi kasulikuga. Pere ühine otsus oli katsetada mõne trenniga. Paljude spordi- ja ilualade seast sai valitud jalgpall. Kindlasti on alasid (hobisid) mis võiksid last aegade jooksul rohkem huvitada, kuid hetkel tundus jalgpall ainuvõimalikuna.
Ja olemegi probleemi ees - vanemad on valikuga rahul, laps rahul... takistuseks saab lapse vanus, nimelt on tal kohe-varsti 5.aastaseks saamas. Tuleb välja, et ON siiski spordialasid, millega ei ole iial hilja alustada...
Kahju on, tõepoolest. Selleks, et laps õpiks kambaga koos mõtlema, saaks rabeleda ja tunneks rõõmu oma isiklikest saavutustest peab ta olema vähemalt kooli-ealine. Aga laps (ja ka meie, vanemad) tahaks seda kõike PRAEGU.
Siit nüüd küsimus - kas nii pisikestega lihtsalt ei osata/taheta tegeleda? Või võib jalgpall niisuguses vanuses lõppeks halvasti mõjuda? Või miljon muud põhjust?
Ausalt, mina isiklikult pole jalgpalli mänginud, ei lapsena ega ka täiskasvanuna - võimalik, et minu arusaam väikeste poiste jalgpallist on vildakas või üheülbaline. Aga palun, kui keegi oskaks mulle põhjendada, miks 4-5-aastased saavad (ja tohivad?) tegeleda vaid judoga? (Viimane oli näide, sest ükskõik kust uurid väikelaste trennide kohta pakutakse just judot. See paraku ei sobi meie pere arusaamaga \"millegi kasulikuga tegelemisest\".)
Ja vabandan kui see teema sattus valesse kohta, olen siin foorumis tõesti esimest korda ning hetkel väga enesekeskne oma probleemile lahendust otsiv emme.
Ja olemegi probleemi ees - vanemad on valikuga rahul, laps rahul... takistuseks saab lapse vanus, nimelt on tal kohe-varsti 5.aastaseks saamas. Tuleb välja, et ON siiski spordialasid, millega ei ole iial hilja alustada...
Kahju on, tõepoolest. Selleks, et laps õpiks kambaga koos mõtlema, saaks rabeleda ja tunneks rõõmu oma isiklikest saavutustest peab ta olema vähemalt kooli-ealine. Aga laps (ja ka meie, vanemad) tahaks seda kõike PRAEGU.
Siit nüüd küsimus - kas nii pisikestega lihtsalt ei osata/taheta tegeleda? Või võib jalgpall niisuguses vanuses lõppeks halvasti mõjuda? Või miljon muud põhjust?
Ausalt, mina isiklikult pole jalgpalli mänginud, ei lapsena ega ka täiskasvanuna - võimalik, et minu arusaam väikeste poiste jalgpallist on vildakas või üheülbaline. Aga palun, kui keegi oskaks mulle põhjendada, miks 4-5-aastased saavad (ja tohivad?) tegeleda vaid judoga? (Viimane oli näide, sest ükskõik kust uurid väikelaste trennide kohta pakutakse just judot. See paraku ei sobi meie pere arusaamaga \"millegi kasulikuga tegelemisest\".)
Ja vabandan kui see teema sattus valesse kohta, olen siin foorumis tõesti esimest korda ning hetkel väga enesekeskne oma probleemile lahendust otsiv emme.
Kommentaar