320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Lilleküla staadioni sisekord ?

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

    Lilleküla staadioni sisekord ?

    Et siis suitsu staadionil teha ei tohi ?

    #2
    Ma teadsin, et minu tähetund saabub

    NÕUKOGU RESOLUTSIOON,
    mis käsitleb rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö käsiraamatut
    21. juuni 1999
    (1999/C 196/01)

    EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
    arvestades, et:
    1) Euroopa Liidu eesmärk on muu hulgas tagada kodanikele vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal kõrgetasemeline kaitse, arendades liikmesriikide ühismeetmeid politseikoostöö valdkonnas;
    2) 9. juunil 1997 võttis nõukogu vastu resolutsiooni jalgpallihuligaansuse ärahoidmise ja ohjeldamise kohta kogemuste vahetamise, staadionidelt eemaldamise ja meediapoliitika abil;1
    3) 19. augustil 1985 sõlmiti Euroopa Nõukogu raames konventsioon pealtvaatajate vägivalla ja korrarikkumiste kohta spordiüritustel ja eelkõige jalgpallivõistlustel;
    4) on vaja teha edasisi jõupingutusi ohjeldamaks jalgpallihuligaansust, toetudes viimastel aastatel, eelkõige 1996. aasta jalgpalli Euroopa meistrivõistlustel ja 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlustel saadud kogemustele ning varasemate meetmete hinnangule, mille on andnud politseieksperdid Madalamaade algatusel;
    5) äärmiselt tähtis on luua liikmesriikide politseiteenistustele politseikoostöö sisu ja reguleerimisala, politsei ja meedia vahelisi suhteid, poolehoidjate saateisikutega tehtavat koostööd ja staadionilepääsu korda käsitlev Euroopa raamistik;
    6) märkimisväärselt vajalik on sätestada eespool nimetatud Euroopa raamistik politseiteenistuste käsiraamatus;
    7) ilma et see piiraks kehtivate siseriiklike sätete kohaldamist ja Euroopa Ühenduse asutamislepinguga Euroopa Komisjonile antud volituste kasutamist,
    ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA RESOLUTSIOONI.

    1. Nõukogu kutsub liikmesriike üles tugevdama koostööd, eelkõige politseiteenistuste praktilist koostööd, et ära hoida ja ohjeldada rahvusvaheliste jalgpallivõistlustega seotud vägivalda ja korrarikkumisi.
    2. Sel eesmärgil antakse tööviiside näidisena politseiteenistuste käsutusse allpool lisatud käsiraamat. Asjaomast nõukogu töörühma kutsutakse üles tegema vajaduse korral ettepanekuid selle käsiraamatu edaspidiseks muutmiseks, võttes arvesse uuemaid kogemusi.

    1 EÜT C 193, 24.06.1997, lk 1.



    LISA

    Rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel, millesse osaleja või korraldajana on kaasatud vähemalt üks liikmesriik, vägivalla ja korrarikkumiste ärahoidmise ja ohjeldamise meetmete ning sellega seotud rahvusvahelise politseikoostöö käsiraamat
    Käsiraamatu sisu:
    1. Politseiteenistuste ettevalmistustööd
    Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid juba varajases etapis ettevalmistustöödesse kaasama osalevate maade politseiteenistused.
    2. Politseiteenistuste omavahelise koostöö korraldamine
    Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid arvestama rahvusvahelise politseikoostöö korraldamise nõudeid.
    3. Politsei teabekorraldus
    Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid arvestama politsei teabekorralduse nõudeid.
    4. Politseiteenistuste ja korrapidajate vaheline koostöö
    Korraldavad ametiasutused ja politseiteenistused peaksid tegevusse kaasama osalevate jalgpalliliitude määratud poolehoidjate saateisikuid ning tegema nendega võimalikult tihedat koostööd.
    5. Suurte (rahvusvaheliste) meistrivõistluste ja mängudega seotud (politsei/ametiasutuste) meediapoliitikat ja kommunikatsioonistrateegiat käsitlev kontrollnimekiri.
    Politseiteenistused peaksid kasutama meediapoliitikat käsitlevat kontrollnimekirja.
    6. Sissepääsukorraldust ja piletimüügi korda käsitlevad nõuded
    Korraldavad ametiasutused peaksid arvestama korraldajatele sissepääsukorralduse, eelkõige piletimüügikorra, piletikontrolli ja vastasvõistkondade poolehoidjate rühmade lahushoidmise suhtes esitatavaid nõudeid.
    7. Euroopa Liidu Nõukogu varasemate dokumentide loetelu.
    Nõukogu varasemate otsuste loetelu annab ülevaate seni võetud meetmetest.

    1. PEATÜKK
    Politseiteenistuste ettevalmistustööd
    – Ametliku toetusetaotluse peaks esitama korraldava maa vastutav minister, keda nõustavad asjaomased politseiteenistused. Koostöö konkreetseid eesmärke arvesse võttes tuleks taotluses märkida toetuse ulatus ja sisu.
    – Toetusetaotlus tuleks välismaa politseiteenistusele esitada aegsasti enne meistrivõistlusi ja/või mängu. Toetav välismaa politseiüksus vajab vähemalt kaheksanädalast ettevalmistusaega.
    – Korraldavate maade politseiteenistused peaksid taotlema välismaa politsei toetust üksnes maadelt, kelle panusest võib olla täiendav kasu.
    – Rahvusvahelise politseikoostöö on orienteeritud spordiürituse turvalisuse tagamisele ja hõlmab eriti:
    1) operatiivteabe kogumist;
    2) eelteabe kogumist;
    3) jälgimist;
    4) rahvahulga hoidmine politsei kontrolli all.
    – Toetavate maade politseiteenistused tagavad eelneva riskianalüüsi, sealhulgas külastavate poolehoidjate iseloomustuse ja nendest maadest pärit riskigruppi kuuluva poolehoidja prototüübi kirjelduse. Aruandeid ajakohastatakse pidevalt. Eri maade jalgpallihuligaansuse alased riiklikud sidepunktid koordineerivad teabe andmist korraldava maa politseiteenistusele.
    – Asjaomase maa poolehoidjate rühma riskianalüüsi põhjal määratakse kõigepealt kindlaks, millises neljandas taandes nimetatud neljast politseikoostöö valdkonnas tuleb korraldava maa politseil koostööd taotleda.
    – Välismaa politseiteenistus teatab, missugusel määral ta on võimeline korraldava maa politseiteenistsue toetusetaotlust rahuldama. Seejärel määratakse üheskoos kindlaks välismaa politseiüksuse suurus.
    – Seega ei ole välismaa politseiüksuse suurus kõikide maade puhul ühesugune, vaid oleneb teataval määral ohust ja riskist, mida tekitavad asjaomaselt maalt pärit poolehoidjad, ning tegelikest asjaoludest.
    – Sõltuvalt osutatava toetuse laadist ja üksuse suurusest võivad välismaa politseiüksusse kuuluda:
    1) kohapeal tegutsevad politseinikud, kes täidavad eelteabe kogumise, jälgimise ja saatmiskohustusega seotud ülesandeid;
    2) tegevuse koordinaator, kelle ülesanne on koordineerida kohapeal tegutsevate politseinike tööd ja suunata teabe edastamist;
    3) esindaja;
    4) kontaktametnik, kelle ülesanne on eelkõige tema enda kodumaa ja vastuvõtjamaa teabevahetuse korraldamine. Silmas pidades, et avalik kord, vägivaldne jalgpallihuligaansus ja terrorism nõuavad erinevaid teadmisi, võib riiklik kontaktametnik teha ettepaneku, et vastuvõtjamaa nõustuks oma koordineerimiskeskusesse võtma veel ühe kontaktametniku.
    5) juhataja, kes töö asjus ja ametiastme kohaselt vastutab üksuse eest; kui aga on olemas riiklik politsei koordineerimiskeskus, vastutab juhataja kontaktametniku eest üksnes ametiastme kohaselt; töö asjus lasub vastutus kontaktametniku eest sel juhul koordineerimiskeskuse juhatajal.
    – Korraldava maa politseiteenistus peaks andma välismaa politseiteenistusele võimaluse tutvuda politseioperatsioonide korraldusega vastuvõtjamaal ja/või võistluslinnas (-linnades) ning staadioni asukohaga, samuti mängu päeval võistluslinnas (-linnades) operatiivjuhtimise eest vastutavate isikutega.

    2. PEATÜKK
    Politseiteenistuste vahelise koostöö korraldamine
    – Vastuvõtjamaa politseitöö kvaliteet paraneb, kui abi saadakse nende maade politseilt, kust tulevad vägivallatsevad poolehoidjad.
    – Toetust, mida välismaa politseiteenistused on suutelised pakkuma, tuleks maksimaalselt kasutada, mistõttu see moodustab osa vastuvõtjamaa politseiorganisatsiooni taktikalisest plaanist.
    – Toetava maa politseiüksuse juhatajal on soovi korral omaenda esindaja. Politseiüksuse juhataja määrab kõnealuse esindaja ülesanded.
    – Toetava üksuse juurde nimetatud esindaja peaks vajaduse korral esindama toetava üksuse liikmeid meedia ees.
    – Vastuvõtjamaa politseiorganisatsioon peaks tagama toetavate välismaa politseinike turvalisuse.
    – Korraldava maa politseiteenistus peaks jalgpallikorraldajatega konsulteerides tagama, et toetaval välismaa politseiüksusel oleks piisavad volitused (istekohad ei ole nõutavad), mis võimaldaksid üksusel oma ülesandeid nõuetekohaselt täita staadionidel ja nende ümbruses mängude ajal, kuhu kõnealuse politseiüksuse liikmed on kaasatud.
    – Saabuvate poolehoidjate lähtemaa politseiteenistused peaksid ohtlikke poolehoidjaid oma kontrolli all hoidma nende reisi algusest kuni jõudmiseni sellele maale, kus toimub mäng. Riigipiiridel toimub politseiteenistuste (kaasa arvatud transpordi- ja raudteepolitsei) vaheline nõuetekohane volituste üleandmine.
    – Vastuvõtjamaa politseiorganisatsioon peaks määrama toetava maa politseiüksuse juurde vähemalt ühe saatjapolitseiniku, kellel on piisav keeleoskus ja kes oskab pidada üksusega operatiivsidet ning koostada ettekandeid.
    – Korraldava maa politseiteenistuste käsutuses peaks olema piisav hulk tõlke, kes valdavad külastajamaade poolehoidjate keelt. See vabastaks eri maade toetavad politseiüksused ülemäärastest tõlkimiskohustustest, mis takistaksid neil oma tegelike operatiivülesannete täitmist.
    – Vastuvõtjamaa politseiorganisatsioon peaks kindlustama toetava maa politseiüksuse varustamise vajalike sidevahenditega.
    – Toetava maa politseiüksus peaks konsulteerima korraldava maa politseiteenistusega kaasavõetava varustuse ja selle kasutamise asjus.

    3. PEATÜKK
    Politsei teabekorraldus
    – Korraldava maa politseiteenistused peaksid tagama, et toetavad välismaa politseiteenistused teaksid, kuidas kasutada sideliine ja teavitamisvahendeid, arvestades teabe laadi vastavalt sellele, kas tegemist on terrorismi, karistusregistri andmete (seaduserikkujate osas), avaliku korra või vägivaldse jalgpallihuligaansusega seotud teabega.
    – Korraldava maa politseiteenistus peaks meistrivõistluste või mängu vältel suhtlema osaleva maa või osalevate maade politseiteenistuse või politseiteenistustega kõnealuse maa nimetatud ja kohapeale saadetud kontaktametniku kaudu. Kontaktametniku poole võib pöörduda avaliku korra, vägivaldse jalgpallihuligaansuse ja terrorismiga seotud küsimustes.
    – Korraldava maa politseiteenistus peaks toetava politseiteenistuse kontaktametniku vabastama kontaktidest meediaga, kui kontaktametnik seda soovib.
    – Mitmepäevaste meistrivõistluste puhul peaks kontaktametnik viibima asjaomase vastuvõtjamaa riiklikus koordinatsioonikeskuses ja ühepäevaste mängude puhul kohalikus koordinatsioonikeskuses.
    – Toetava maa kontaktametnik kannab hoolt riskianalüüsi pideva ajakohastamise eest.
    – Toetava maa kontaktametnik peaks olema ühenduses oma maa politseiteenistusega, et saada teavet poolehoidjate sealse käitumise kohta meistrivõistluste või mängude ajal.
    – Korraldava maa politseiteenistus peaks kehtestama korra, kuidas välismaa politseiüksuselt saadud teave viivitamata suunata oma politseiorganisatsiooni asjaomastele ametiisikutele. Korraldava maa politseiteenistus peaks määrama eelteabe kogumise ja jälgimise eest vastutava toetusüksuse juurde teabeametniku. See ametnik peaks pidama ühendust üksuse juhatajaga ning vastutama teabe nõuetekohase suunamise eest.
    – Korraldava maa politseiteenistused peaksid tagama, et kohalikul ja üleriigilisel tasandil jagatav teave ei erineks oma kvaliteedilt.
    – Kui on olemas nii üleriigilised kui kohalikud politsei koordineerimiskeskused, peaksid need üksteist asjade käigust teavitama. Selle teabevoo puhul tuleks arvesse võtta toetava maa kontaktametniku esitatud teavet.
    – Kui poolehoidjad koju tagasi pöörduvad, teatab korraldava maa riiklik koordineerimiskeskus sellest poolehoidjate kodumaa politseiteenistusele, samuti nende maade politseiteenistustele, kust läbi sõidetakse, kui on põhjust karta korrarikkumisi. Üleriigilise koordineerimiskeskuse puudumisel kannab selle ülesande täitmise eest hoolt kohalik koordineerimiskeskus.

    4. PEATÜKK
    Politseiteenistuste ja korrapidajate vaheline koostöö
    – Politseiteenistused ja korrapidajate organisatsioonid peaksid tegema koostööd vastastikuse täiendavuse põhimõttel, ilma et see piiraks kummagi poole vastutust ja ülesandeid.
    – Politseiteenistused peaksid tegema koostööd korrapidajate organisatsioonide kõrgemate ametnikega.
    – Politseiteenistused peaksid kaaluma korrapidajate organisatsiooni kõrgema ametniku võtmist oma juhtimiskeskuss.
    – Politseiteenistused peaksid tagama, et korrapidajate organisatsioonilt saadud mis tahes teave suunataks korraldava maa asjaomastele politseiametnikele.
    – Politseiteenistused peaksid tagama, et korrapidajate organisatsiooni kõrgemad ametnikud saaksid teavet, mis on vajalik nende ülesannete täitmiseks.
    – Toetava maa politseiteenistused peaksid hoidma ühendust nende oma maa korrapidajate eest vastutavate kõrgemate ametnikega, kes toetavad korraldavat maad.

    5. PEATÜKK
    Suuremate (rahvusvaheliste) meistrivõistluste ja kohtumistega seotud (politsei/ametiasutuste) meediapoliitikat ja kommunikatsioonistrateegiat käsitlev kontrollnimekiri
    I. MEEDIAPOLIITIKA
    1. Meediapoliitika strateegilise eesmärgi kindlaksmääramine
    Keskseks eesmärgiks peetakse politsei/ametiasutuste koostöö tagamist meediaga, et teavitada avalikkust nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil eelseisvatest meistrivõistlustest ja nendeks valmistumisest, samuti pakkudes mängude külastajatele nende turvalisuse suhtes asjakohaseid politsei soovitusi.
    Meediapoliitika on üks kommunikatsioonstrateegia vahendeid. See peaks näitama toetavat osa, mida politsei ja ametiasutused etendavad meistrivõistluste peomeeleolu eest hoolitsemisel.
    Seletus:
    Tasakaalustatud meediapoliitika tagamiseks tuleb kõigepealt kindlaks määrata strateegiline eesmärk. Kõik edasiarendused orienteeritakse selle eesmärgi saavutamisele. Tuleb arvesse võtta, et meedia on huvitatud kindlapiirilisest teabest, näiteks sellest, kuidas politsei/ametiasutused reageerivad jalgpallihuligaansuse ja vägivallaga seotud probleemidele. Sellega antakse selgesti teada, mis on vastuvõetav ja mis mitte.
    2. Meediapoliitika soovitud tulemuste kindlaksmääramine
    Aktiivse meediapoliitika eesmärk peaks olema:
    – luua politsei ja ametiasutuste poliitikale avalikkuse silmis positiivne maine,
    – aidata kaasa mängude külastajate mugavusele ja sportlikule meelestatusele,
    – ohjeldada külastajate ebasobivat käitumist, tehes selgeks, et sel pole mõtet,
    – edastada turvalisust käsitlevat teavet,
    – teavitada avalikkust politseimeetmetest ja sammudest, mida astutakse korrarikkumiste puhul.
    Seletus:
    Meediapoliitika ei tohiks kunagi jätta muljet, et midagi ei või juhtuda, vaid peaks pigem näitama, et vajalikud ettevalmistused on tehtud ja paanikaks pole põhjust.
    3. Meediapoliitika olemus
    – see peaks looma pildi olukorra hoidmisest kontrolli all,
    – see peaks tugevdama turva- ja usaldustunnet,
    – see peaks selgeks tegema, et jalgpallihuligaansusse suhtutakse karmilt,
    – see peaks olema suunatud avatusele ja läbipaistvusele.
    II. KOMMUNIKATSIOONISTRATEEGIA
    1. Eesmärgi saavutamise viis:
    – aegsasti tuleks luua suhted meistrivõistlusi või mänge kajastava meediaga,
    – politsei pressiteenistuste, kohalike ja üleriigiliste ametiasutuste, jalgpalliorganisatsioonide, UEFA, FIFA jne koostöö, millega antakse teada ühemõttelisest poliitikast ja seisukohtadest üksikute vastutusalade suhtes,
    – tagada politseiteabe edastamine kõigile asjaosalistele, kaasa arvatud jalgpalliliidud, toetajate klubid, turismibürood, transpordiasutused ja muud ettevõtted,
    – välismaalt tulijatele mõeldud teatmik, võimaluse korral koos muu turismiteabega,
    – meistrivõistluste ajaks luuakse hõlpsasti äratuntav pressibüroo, millel on oma pressiametnikud ja meediaesindajad,
    – igapäevased pressikonverentsid ja intervjuude andmine ning muud asjakohased teavitamisvahendid meistrivõistluste ajal,
    – pressikonverentside korraldamine enne võistlusi ajakirjandusega tehtava koostöö selgitamiseks.
    2. Eesmärgi saavutamise vahendid / edu tagajad:
    – kutseliste pressikorrespondentide ametissemääramine kohalikul, piirkondlikul ja kesktasandil,
    – mitut keelt kõnelevate politsei pressiametnike andmine meedia käsutusse pressikeskuses,
    – riikliku või kahe riigi ühise teatmiku koostamine,
    – kohalikule elanikkonnale määratud teabe edastamine,
    – turvalisuse ja ajaviitevõimalustega seotud teabe lisamine kohalike turismibüroode trükistesse ja muudesse kohalikesse ajalehtedesse ja väljaannetesse,
    –avaliku korra rikkumiste, näiteks relvade omamise, võltspääsmete kasutamise, piletite mustal turul müümise ja alkoholijoove tõttu aset leidnud arreteerimiste hulga avaldamine,
    – rahvusvahelises, üleriigilises ja kohalikus ajakirjanduses avaldatud meistrivõistluste ettevalmistamist ja kulgu kajastava teabe hindamine,
    – meediapoliitika alase koostöö riikliku töörühma loomine.
    3. Tähtsaid arutlusteemasid
    1. Tuleb kindlaks määrata teate tuum.
    Seletus:
    Kõigepealt otsustage, mis peab olema teate tuum. Too see intervjuudes ajakirjanikule/ajakirjanikele selgesti välja.
    2. Teate tuum peab olema saavutatav.
    Seletus:
    Ärge väljendage seisukohti, mis ei ole saavutatavad. Vastasel juhul nõrgeneb meediavahendite võime inimeste käitumist mõjutada. Seepärast tuleb järgida politsei poolt teatavaks tehtud poliitikat.
    3. Õigeaegne ettevalmistamine.
    Seletus:
    Kasutage aega, mis jääb võistluste korraldamise taotluse esitamise ja võistluste vahele, et hoolikalt ette valmistada meediapoliitika, kus on täpsustatud politsei/ametiasutuste osa ja vastutusalad.
    4. Kavandamine
    Seletus:
    Arvestage meediapoliitikat kavandamise kõikides etappides ja otsustage ise, millal meediat tegelikult teavitada.
    5. Meediakontaktide järjepidevus ja tihedus
    Seletus:
    On ülimalt tähtis, et teabevahetus ja meedia teabetunnid oleksid tagatud pidevalt ja korrapäraselt. Tuleks arvesse võtta, et meedia vajab kiirteavet.
    6. Meediaprojektid
    Politsei ja ametiasutused peaksid konkreetsete meediaprojektide puhul hoolitsema, et politseiteabe valdkonnas pöörataks politseile piisavalt tähelepanu.
    7. Valmisolek vahejuhtumitega tegelemiseks
    Seletus:
    Kui leiab aset kas või üksik vahejuhtum, pöördub meedia tähelepanu kohe spordisündmuselt korrarikkumisele. Tuleks arvestada asjaolu, et spordireporteril on asjast ettekandva politseiniku omast erinev vaatenurk.
    8. Meedia ilmutab omaalgatust
    Seletus:
    Tuleks arvestada asjaolu, et meedia püüab teavet hankida muudestki allikatest peale politsei. Erilist tähelepanu tuleks pöörata politsei strateegiale ja sekkumistegevusele.
    9. Avatus, mitmekülgsus ja aktuaalsus
    Seletus:
    Selgitage meediale, kuidas politsei/ ametiasutused vajaduse korral toimivad. Meediat pole põhjust karta, kui politsei kavad ja ettevalmistused vastavad nõuetele. Politsei peaks pakkuma mitmekülgset teavet. See teave peaks olema kontrollitav ja ajakohane.
    10. Kindlustunde demonstreerimine
    Seletus:
    On tähtis olla kindel politsei ettevalmistustööde tõhususes ning demonstreerida ja edastada seda kindlustunnet meediale. Politsei ja ametiasutused peaksid täiel määral vastutama enda kehtestatud turvakorralduse eest.
    11. Intervjuud
    Seletus:
    Tuleks võtta meetmeid, et valmistada politseiasutusi ette suhtlemiseks meediaga. Kandke hoolt, et politseiametnikud saaksid suhelda oma nõuetekohasel töökohal. Meediaga tuleks eelistatavalt suhelda suuliselt ja isiklikult.
    12. Piirangud / piirangute kindlaksmääramine
    Esitage teavet oma vastutus- ja tegevusvaldkondade kohta.
    Seletus:
    Eri ametiasutustel tuleks omavahel kindlalt kokku leppida, kes vastutab meedia teavitamise eest ja mis laadi teavet antakse. Meedias esinedes peaksid politsei ja ametiasutused pöörama põhitähelepanu omaenda kohustustele ja sekkumistegevusele.
    13. Vead/etteheited.
    Seletus:
    Koostööpartnerid peaksid vältima etteheidete või vigade vastastikust arutamist meedias.
    14. Koostöö.
    Seletus:
    Meediapoliitikat ei tohiks kunagi arendada teiste koostööpartneritega arutamata. Meediapoliitika on iseenesest koostööprotsess.
    15. Välismaiste politseiüksustega sõlmitud kokkulepped nende esindajate suhtes
    Seletus:
    Kui vastuvõtjamaa politseid toetavad teiste maade politseiüksused, on soovitatav, et nad lepiksid kokku selles, et juhul kui meedia pöördub otseselt välismaa politsei poole, edastab see küsimuse vastuvõtjamaa politsei teabeteenistusele. Sellest reeglist võib erandeid teha juhul, kui toetava politseiüksuse koosseisu on vastuvõtjamaa nõusolekul arvatud asjatundlik pressiametnik (esindaja).
    16. Poolehoidjate päritolumaalt pärit politseikolleegide kaasamine
    Seletus:
    Poolehoidjate päritolumaal toimuvates intervjuudes/pressikonverentsidel tuleks kasutada sellelt maalt pärit kolleegide abi. Neil on vajalikud vahendid ja ajakirjanduslikud kontaktid ning nad tunnevad kohaliku ja üleriigilise tasandi meediakanalite reportereid, samuti ajakirjandusorganisatsioonide suunitlust, kus need reporterid töötavad.
    17. Üleriigiliste pressitalituste nimekirja koostamine korraldava maa politseile
    Seletus:
    Eri maade politseiteenistused peaksid koostama korraldava maa politseile nimekirja tähtsaimatest pressitalitustest ja nende sihtrühmadest. Selle nimekirja abil saab korraldava maa politsei edastada teavet otse kõnealustele pressitalitustele.
    18. Pressitalituse liigi arvestamine
    Seletus:
    Turvalisust käsitleva teabe esitamisel tuleb arvesse võtta pressitalituse liiki ja sihtrühma. Spordireporteritel on vähem kogemusi turvalisust käsitleva teabe edastamisel. Seda tuleks arvestada pressiaruannete koostamisel ja pressiteadete andmisel.
    19. Riikliku ühistöörühma moodustamine
    Seletus:
    Tuleks moodustada ühistöörühm, kus osaleksid kõik partnerid: mängupaikades tegutsev politsei, jalgpallihuligaansusega seotud teabe eest vastutav keskbüroo, jalgpalliorganisatsioon ja riiklikud asutused.
    20. Faktiline teave.
    Seletus:
    Kõik politsei ja ametiasutuste esindajad peaksid meediaga suhtlema ühesuguse taustteabe alusel ja väga hoolikalt. Faktilise teabe kooskõlastamiseks võib osutuda vajalikuks koostada ühiseid pressiteateid ja standardvastuseid korduvatele küsimustele. Meedia esitatud küsimuste kohta tuleks iga päev teavet vahetada.
    21. Kirjalik teadaanne
    Seletus:
    Pressikonverentside toetuseks tuleks koostada kirjalik teadaanne. Selle eelisteks on, et:
    – teksti saab koostada hoolikalt kaalutledes,
    – tekste saab ajakirjanduse käsutusse anda,
    – edastatakse ühemõtteline sõnum (välditakse hilisemaid vaidlusi “vääritimõistmise” kohta).
    22. Teatmik
    Poolehoidjatele tuleb koostada teatmik, kus näidatakse, missugune käitumine on kultuuriliselt vastuvõetav ja milline mitte ning missugused seaduserikkumised viivad meetmete võtmiseni. Teatmikus tuleks esitada ka nõuandeid muudes küsimustes, et poolehoidjad tunneksid end teretulnud külalistena. Teatmikku tuleks levitada piletimüügi ajal.
    23. Pealtvaatajate kaasamine
    Seletus:
    Pealtvaatajatelt võib paluda aktiivset osalemist sel moel, et nad teavitaksid politseid kahtlasest käitumisest.
    24. Lõpetamisstrateegia
    Võistluste lõpuosas tuleks pressibüroo sulgeda, kuid politsei juhtimiskeskus peaks jätkama teabe edastamist. Tuleks teatada, millal politsei pressiametnik on valmis viimase lühiülevaate ja pressikonverentsi andmiseks.
    25. Meediapoliitikale hinnangu andmine
    Seletus:
    Kui meistrivõistlused on lõppenud, tuleks järgitud meediapoliitika ja meediaga suhtlemisel saadud kogemuste kohta koostada hindamisaruanne. Tähelepanu tuleks pöörata asjaoludele, millest on võimalik tuleviku jaoks õppida. Siia tuleks kaasata ka toetust pakkunud teiste maade politseiteenistused.
    26. Euroopa Liidu / politseikoostöö meediapoliitikat käsitlevale kontrollnimekirjale hinnangu andmine
    Korraldava maa politsei peaks meediapoliitika riikliku hinnangu põhjal otsustama, kas Euroopa Liidu kontrollnimekirja punkte on vaja täiendada või kohandada.

    6. PEATÜKK
    Sissepääsukorralduse ja piletimüügipoliitika nõuded
    Kui suuremate jalgpallivõistluste korraldajad ei võta kõiki vajalikke meetmeid, võivad sellel asjaomaste kogukondade häireteta toimimise seisukohast olla arvestatavad tagajärjed.
    Eelkõige on meetmed osutunud vajalikuks järgmistes valdkondades: korda rikkuvate või minevikus tõsiselt korda rikkunud poolehoidjate sissepääsu keelamine, sissepääsukorraldus ja piletimüügipoliitika ning vastasvõistkondade poolehoidjate rühmade lahushoidmine.Avaliku korra ja turvalisuse huvides peaksid ametiasutused, politsei ja kohtusüsteemi esindajad eelnevalt kehtestama nõuded, mida rahvusvaheliste võistluste korraldajad peavad täitma.1. Piletimüügipoliitika
    Piletimüügipoliitika on staadionidel turvalisuse ja korra parandamise oluline tegur. Eelkõige keskendub see vastasvõistkondade poolehoidjate rühmade lahushoidmisele, tunglemise vältimisele ja pealtvaatajate liikumise hoidmisele kontrolli all, samuti jalgpalliorganisatsioonide eelnevalt kehtestatud staadionikeeldude jõustamisele.
    Põhinõuded vastutustundliku piletimüügipoliitika osas, mida ametiasutused ja politsei korraldajatelt nõuavad, on järgmised:
    – piletite jaotamisel tuleks hoolt kanda, et osalevate võistkondade poolehoidjad oleks eraldatud staadioni eri osadesse,
    – piletite jaotamisel osalevatele maadele eraldatav teatav piletitehulk peaks arvesse võtma piletinõudlust nendest maadest pärit poolehoidjate hulgas,
    – müügipoliitika peaks olema kavandatud nii, et see välistaks müügi mustal turul,
    – tuleks takistada poolehoidjaid ostmast pileteid staadionisektorisse, mis pole määratud neile,
    – piletitele tuleks märkida andmed selle omaniku ja pileti päritolu kohta, teisisõnu pileti müügiandmed.
    2. Piletikontroll
    Piletimüügipoliitikat kohaldatakse praktikas piletikontrolli kaudu, mille puhul:
    – poolehoidjad eraldatakse üksteisest sel viisil, et pealtvaatajate (iste)kohad määratakse rangelt piletite alusel, nii et koht staadionil antakse vastavalt sellele, millist võistkonda pealtvaataja toetab, ja/või vastavalt poolehoidja kodakondsusele,
    – piletimüügipoliitika tuleks kavandada nii, et vastandlike poolehoidjate paigutust ja seega eraldatust ei saaks muuta piletite mis tahes viisil üleandmise teel,
    – tunglemist on võimalik vältida sel viisil, et turule lastakse niisugune hulk pileteid, mis vastab staadioni infrastruktuurile. Tunglemist aitab vältida ka võltsitud piletite avastamine,
    – põhieeldus on see, et iga staadioni mahutavus määratakse riskianalüüsi alusel ja kõiki kohti ei müüda välja. Vajalik on turvavaru, et poolehoidjaid, kellel on piletid valesse staadionisektorisse, oleks võimalik ümber paigutada vastavalt osaleva meeskonna toetajaskonnale ja/või poolehoidjate kodakondsusele,
    – pealtvaatajate liikumist staadionil ja selle ümbruses juhitakse nii, et staadion jaotatakse piisava suurusega äratuntavateks sektoriteks ja varustatakse vastavate viitadega,
    – staadionikeeldude jälgimist kontrollitakse piletite taotlemise ja jaotamise kaudu ning meetmete abil, mis välistavad igasuguse müüdud piletite üleandmise teistele isikutele,
    – korraldajate piletikontrollitoimingute käigus tehtud registreerimine moodustab korraldajate, juhtkonna ja politsei jaoks tähtsa teabeallika.
    Piletikontroll keskendub staadionile laskmise protsessile, mis hõlmab:
    – pääsmete trükkimist,
    – pääsmete jaotamist,
    – sissepääsu kontrolli.
    3. Pääsmed peavad vastama rangetele kvaliteedinõuetele:
    – pääsmele tuleb märkida: andmed mängu ja staadioni kohta,
    – käitumisjuhend poolehoidjatele,
    – sissepääsu ja staadionil viibimist käsitlevad tingimused pealtvaatajate emakeeles,
    – piletivaldaja kodakondsus,
    – piletivaldaja nimi ja piletimüüja/müügipunkti nimi,
    – põhimõtteliselt on pileti ostja ka selle lõppkasutaja,
    – piletid peaksid olema võltsimiskindlad,
    – igale piletile tuleks lisada teade, kus korraldajad igal juhul märgivad, et:
    – staadionile ei tohi tuua teatavaid esemeid,
    – alkohoolsed joogid ja/või uimastid on staadionile sisenemisel või staadionil viibimise ajal keelatud,
    – ilutulestikumaterjalide või muude esemete staadionile loopimise korral võetakse meetmeid,
    – mis tahes vormis solvamiste või rassistliku käitumise korral võetakse meetmeid,
    – kui hõivatakse istekoht, mis ei vasta pääsmel märgitud numbrile, võib see viia staadionilt eemaldamiseni,
    – pealtvaatajad peavad nõustuma läbiotsimisega staadionile sisenemisel ja esitama piletikontrollis koos pääsmega isikut tõendava dokumendi, kui seda nõutakse.
    4. Piletimüügi suhtes tuleks kehtestada nõuded:
    – korraldajad peaksid teabekampaaniate käigus tegema teatavaks ametlikud müügikohad ja müügiviisi ning veenma inimesi mitte ostma pääsmeid mujalt, hoiatades neid, et kõnealune piletimüügi süsteem ei võimalda müüki mustal turul,
    – korraldaja peaks pidevalt jälgima piletimüügi olukorda maade ja müügipunktide lõikes,
    – saadaval olevad piletid tuleks sihtrühmade vahel jagada võrdselt ja Euroopa Ühenduse konkurentsieeskirju arvestades niiviisi, et nii üldine vaatajaskond kui ka osalevate võistkondade poolehoidjad saaksid piisavalt pileteid,
    – korraldaja peab kohustama riikide jalgpalliliite pileteid tagasi ostma maades, kus müük on olnud ebapiisav,
    – korraldaja peab kohustama ametlikku müügipunkti müümata piletid tagastama,
    – korraldaja peaks silmas pidama, et pääsmete müük ja jaotamine tükiviisi võimaldab müügiprotsessi paremini kontrollida. Korraldaja peaks nõudma müügipunktidelt usaldusväärsust,
    – häirete korral peaksid korraldajal olema volitused igal ajal müügiprotsessi sekkuda,
    – korraldaja peaks kohustama müügipunkte teavet jagama. Müügipunktid peaksid korraldajat teavitama piletimüügi edenemisest ja võimaluse korral ka sõiduplaanidest ja majutuskohtadest,
    – kui pileteid on võimalik omandada ka väljaspool riigi jalgpalliliitu või pealtvaatajate või poolehoidjate oma jalgpalliklubi, peaksid ostjad nimetama võistkonna, mida nad toetavad. Viimaste piletite müümisel võib seda avaliku korra ja turvalisuse huvides arvesse võtta,
    – pääsmeid ei või teistele isikutele üle anda,
    – isikutele, kelle suhtes on kehtestatud staadionikeeld, ei anta pääsmeid,
    – mängu toimumise päeval pileteid ei müüda,
    – ostjale ei müüda rohkem kui kaks piletit. Piletid väljastatakse ostja nimele,
    – piletid tuleks väljastada võimalikult hilja (maksedokumendi vastu),
    – korraldaja peaks tagama, et isik, kelle nimi on märgitud piletile (pileti valdaja), selle pileti ka saab.
    5. Sissepääsukorralduse ja kontrolli nõuded:
    – korraldaja teatab eelnevalt, millised pealtvaatajad lubatakse staadionile ja millised mitte,
    – igal juhul ei lubata staadionile isikuid, kelle suhtes kehtib staadionikeeld,
    – staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kes on ilmses alkoholijoobes,
    – staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kellel on kaasas esemeid, mis võiksid ohustada korda ja turvalisust staadionil,
    – staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kellel on kaasas esemeid, mis väljendavad poliitilisi eesmärke, diskrimineerimist, rassismi või solvavat hoiakut,
    – sissepääsu kontroll, sealhulgas isikute läbiotsimine ja staadionikeeldude täideviimine, peab olema kõrgetasemeline,
    – kiire sissepääsu kontroll peaks takistama pikkade järjekordade tekkimist,
    – sissepääsu kontrollijad peaksid jälgima, et mõni staadionisektor ei täituks ülemäära,
    – kui kasutatakse automaatseid sissepääsusüsteeme, peavad need olema eriti usaldusväärsed ja vastupidavad.

    7. PEATÜKK
    Nõukogu ja Euroopa Liidu varasemate dokumentide loetelu
    1. Nõukogu 30. novembri 1993. aasta soovitus, mis käsitleb spordiürituste korraldajate vastutust.
    2. Nõukogu 1. detsembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb otsest mitteametlikku teabevahetust CCEEga rahvusvaheliste spordiürituste valdkonnas (kontaktisikute võrk).
    3. Nõukogu 1. detsembri 1994. aasta soovitus, mis käsitleb teabevahetust suurürituste ja -kohtumiste korral (kontaktisikute võrk).
    4. Nõukogu 22. aprilli 1996. aasta soovitus, mis käsitleb suuniseid jalgpallivõistlustega seotud korrarikkumiste ärahoidmiseks ja ohjeldamiseks, millele on lisatud jalgpallihuligaanide kohta käiva politsei operatiivteabe vahetamise standardvorm (EÜT C 131, 3.05.1996, lk 1).
    5. 26. mai 1997. aasta ühismeede, mis käsitleb seaduslikkuse, korra ja turvalisuse alast koostööd (EÜT L 147, 5.06.1997, lk 1).
    6. Nõukogu 9. juuni 1997. aasta resolutsioon, mis käsitleb jalgpallihuligaansuse ärahoidmist ja ohjeldamist kogemustevahetuse, staadionilepääsu keelamise ja meediapoliitika abil (EÜT C 193, 24.06.1997, lk 1).
    7. Jalgpallihuligaansuse ärahoidmise eest vastutavad riikide kontaktisikud.
    When I get sad, I stop being sad and be awesome instead. True story!

    Kommentaar


      #3
      Kui nüüd võtta 6. peatükki 5. puntki 3. jagu (– staadionile ei lubata pealtvaatajaid, kes on ilmses alkoholijoobes), siis peaks ju paljud fännid staadionilt välja jääma :-)

      Kommentaar


        #4
        No ütleme et sellise ilmaga nagu eile on ilma soojendava
        napsuta suht raske 2 tundi vastu pidada Aga kui
        nad sissepääsu juures puhuda laseksid , siis oleks
        stata küll täiesti tühi.... Aga mis vägitegudega Eesti
        vaprad korrakaitsjad siis hakkama said ? Lihtsalt suitsetamise
        eest viidi menti ?

        Kommentaar


          #5
          Lihtsalt ei või ja ei saanud siis öelda?

          Kommentaar


            #6
            Kahtlen selles, et kedagi ainult suitsetamise pärast ära viidi. Ilmselt eelnes sellele ka mingisugune dialoog koos vastava miimikaga

            Kommentaar


              #7
              Hmm, ei süüdistaks kõiki politseinikke, enamik täitis ainult käsku, "põhitegijad" olid kaks vanaldast ülemust, kellel võim üle pea tõusis.
              Esimesed kaks fänni viidi ära poolajal, tuli jube punt politseinikke võeti kaks meest kaasa ja mindi minema.

              Fännid muutusid veidi trotslikuks. Teravaid siiski eriti ei võetud, teine poolaaeg alagas peale ja siis läks komejandiks lahti. Vanur hakkas fännitribüüni ees järsku visklema ja kõigi peale näpuga näitama. PAPA minu meelest oli suhteliselt vaikselt ja enam-vähem kainelt kõige eesrinnas kiskus suitsu vaatas mängu. Korraga hakkas mundrimees nõudma, kustuta suits jne. Arvestades poolajal toimunud intsidenti oleks enamik fänne politseiniku pikalt saatnud - eriti veel mingi mõttetu asja peale.

              Ütlen ausalt selline asi nagu suitsetamis keeld - kuulen esimest korda. Üks politseinik kelle käest küsisin ütles ebaleval ilmel, et avalikus kohas ei tohi vist suitsetada.

              ESITEKS, pileti peal pole kirjas, et staadionil on suitsetamine keelatud.
              TEISEKS, tsiteerin Tallinna linna avaliku korra eeskirja:
              on keelatud suitsetada ühissõidukis ja üldkasutatavas hoones, välja arvatud selleks ettenähtud kohad.

              Kui vabas õhus olev staadion kuulub üldkasutatava hoone alla, siis oleks Flora, EJL poolt äärmiselt tore, kui nad kusagil märgiksid ära ka selle reegli, et suitsetamine on keelatud.

              Ja tooli viskas staadionil alla konkreetselt hoopis teine mees.

              Põhimõtteliselt tegemist oli sellega, et politseinikute ülemusel jooksis juhe kokku ja ta mõtles, et on kunn.

              EESTI FÄNNE represeeritakse.

              Lahendused.
              1. Avalik kiri EJL, koondise peatreenerile, ajakirjandusele. Kus
              palutakse koondise fännidesse tolerantsemat suhtumist võimuesindajate poolt. Et fänn võiks tunda ennast fännina kartmata mängule kaasa elamise eest vangi sattuda ja fabritseeritud süüdistuse alusel trahvi maksta.
              2. Järgmise koondise mängu boikoteerimine. Fänn tuleb jääkülmale staadionile, elab koondisele kaasa ja politsei võtab ta sellepärast kaasa (sõimas ebatsentsuursete väljenditega vastaseid) krt tegemist on jalgpallifännidga, kes elab oma meeskonnale kaasa, vastased ei saa nagunii halligi aru.

              (Kirjas tuleb mainida, et fännidel pole midagi EJL / Flora poolt kehtestatud reeglite vastu ja aktsepteerib neid igati, kuid kui politseinikud hakkavad välja mõtlema põhjuseid, et toimeta väljakult vangi neile ebasümpaatseid isikuid - see ei ole vastuvõetav)
              Jalgpallihaigla Liige

              Kommentaar


                #8
                See,kes kes tooliga küttis võix karistuse enda peale võtta...saada oma trahvike ning siis juba koos esitada süüdistus teiste meeste põhjendamata kinnivõtmises!

                Kommentaar


                  #9
                  Smutovi seadusest
                  22. Teatmik
                  Poolehoidjatele tuleb koostada teatmik, kus näidatakse, missugune käitumine on kultuuriliselt vastuvõetav ja milline mitte ning missugused seaduserikkumised viivad meetmete võtmiseni. Teatmikus tuleks esitada ka nõuandeid muudes küsimustes, et poolehoidjad tunneksid end teretulnud külalistena. Teatmikku tuleks levitada piletimüügi ajal.

                  Mina sellist teatmikku küll kusagil näinud ei ole.

                  Lahenduse variant on veel selline, et enne järgmist mängu EJL esindaja, turvameeste esindaja ja fännide esindaja jõuaksid kokkuleppele kindlate reeglite osas, mida tohib teha ja mida ei tohi teha. Piirid rangelt paigas, ei saa politseinikud neid ületada ei saa ka fännid neid ületada.

                  Jalgpallihaigla Liige

                  Kommentaar


                    #10
                    hmmm....njah, need krdi mendiraiped ei te jalgpallist ja sellega kaasnevast fännindusest s*****i.........võtaks kasvõi hispaania liiga......parim näide oleks La Coruna - Manu mäng(mis tegelikult oli küll meistrite liiga aga ikkagi toimus mäng Riazoril Hispaanias).Niisiis, Deportivo värava korral sadas tribüünidelt alla mingi paarsada fänni, otse turvatöötajatele kaela, kas nad kõik viidi siis menti??vaevalt
                    Ja üleüldse, prantsusmaa sõpruskohtumisel siin nii kuu tagasi jooksis mitusada fänni üle platsi, hiljem terve tribüünitäis fänne loopis mente igasugu prahiga, sõimati nii mis kole ja ment vaid vahtis lolli näoga.
                    Aga jah meil siin eestis on vist kombeks et mängime vutti sitasti ja paneme fännidele kes seda jubeduston suvatsenud vaatama tulla, eriti sellise sita ilmaga, näkku kah veel täiega.Ja see et suitsetada ei tohi Lilleküla staadionil??? Mhmmm, vabandage väga, hollandi mänguajal oli terve ülemine ''veranda'' suitsusõpru täis, minema ei viidud kedagi.
                    Nii et oleks tore küll kui sellist näkkupanemist fännide suhtes ei oleks....aga jah...tuleb tunnistada et mõni mees läks vähe liiale küll ja üleüldse milleks on vaja end ennem mängu nii täis juua et igasuguse reaalsustaju enne kick-offi juba kaob ja siis laamendama ja sõimlema hakatakse???

                    Kommentaar


                      #11
                      Orginally posted by jots

                      Hmm, ei süüdistaks kõiki politseinikke, enamik täitis ainult käsku, "põhitegijad" olid kaks vanaldast ülemust, kellel võim üle pea tõusis.
                      Esimesed kaks fänni viidi ära poolajal, tuli jube punt politseinikke võeti kaks meest kaasa ja mindi minema.

                      Fännid muutusid veidi trotslikuks. Teravaid siiski eriti ei võetud, teine poolaaeg alagas peale ja siis läks komejandiks lahti. Vanur hakkas fännitribüüni ees järsku visklema ja kõigi peale näpuga näitama. PAPA minu meelest oli suhteliselt vaikselt ja enam-vähem kainelt kõige eesrinnas kiskus suitsu vaatas mängu. Korraga hakkas mundrimees nõudma, kustuta suits jne. Arvestades poolajal toimunud intsidenti oleks enamik fänne politseiniku pikalt saatnud - eriti veel mingi mõttetu asja peale.

                      Ütlen ausalt selline asi nagu suitsetamis keeld - kuulen esimest korda. Üks politseinik kelle käest küsisin ütles ebaleval ilmel, et avalikus kohas ei tohi vist suitsetada.

                      ESITEKS, pileti peal pole kirjas, et staadionil on suitsetamine keelatud.
                      TEISEKS, tsiteerin Tallinna linna avaliku korra eeskirja:
                      on keelatud suitsetada ühissõidukis ja üldkasutatavas hoones, välja arvatud selleks ettenähtud kohad.

                      Kui vabas õhus olev staadion kuulub üldkasutatava hoone alla, siis oleks Flora, EJL poolt äärmiselt tore, kui nad kusagil märgiksid ära ka selle reegli, et suitsetamine on keelatud.

                      Ja tooli viskas staadionil alla konkreetselt hoopis teine mees.

                      Põhimõtteliselt tegemist oli sellega, et politseinikute ülemusel jooksis juhe kokku ja ta mõtles, et on kunn.

                      EESTI FÄNNE represeeritakse.

                      Lahendused.
                      1. Avalik kiri EJL, koondise peatreenerile, ajakirjandusele. Kus
                      palutakse koondise fännidesse tolerantsemat suhtumist võimuesindajate poolt. Et fänn võiks tunda ennast fännina kartmata mängule kaasa elamise eest vangi sattuda ja fabritseeritud süüdistuse alusel trahvi maksta.
                      2. Järgmise koondise mängu boikoteerimine. Fänn tuleb jääkülmale staadionile, elab koondisele kaasa ja politsei võtab ta sellepärast kaasa (sõimas ebatsentsuursete väljenditega vastaseid) krt tegemist on jalgpallifännidga, kes elab oma meeskonnale kaasa, vastased ei saa nagunii halligi aru.

                      (Kirjas tuleb mainida, et fännidel pole midagi EJL / Flora poolt kehtestatud reeglite vastu ja aktsepteerib neid igati, kuid kui politseinikud hakkavad välja mõtlema põhjuseid, et toimeta väljakult vangi neile ebasümpaatseid isikuid - see ei ole vastuvõetav)
                      Kui mingi asi on üldkasutatav hoone, siis on see staadion.

                      Ma ei boikoteeriks elusees Eesti koondise mängu ega kirjutaks mingile säärasele kirjale alla.
                      \\"Empty your mind. Be formless, shapeless, like water. You put water into a cup, it becomes the cup. You put water into a bottle, it becomes the bottle. You put it in a teapot, it becomes the teapot. Water can flow or it can crash. Be water, my friend.\\" - Bruce Lee

                      Kommentaar


                        #12
                        Küsimus seisneb hoopis selles,et inimesi süüdistatakse suitsetamises(Tubakaseadus paragraf 18 lõige 1),mis keelab suitsetamise spordihoonetes ja spordirajatistes.KUID nagu selgub mis lubatud Jupiterile pole lubatud Pööblile(loe.Fännidele).Srordirajatises suitsetasid peale Fännide ka politseinikud,Turvatöötajad,teenendav personaal,spordiajakirjanikud ja V.I.P.d.Süüdistus esitati sama politsei poolt aktiivsematele Fännidele.
                        Jalgpallihaigla liige.

                        Kommentaar


                          #13
                          Ma ei boikoteeriks elusees Eesti koondise mängu ega kirjutaks mingile säärasele kirjale alla.


                          Ma ka ei taha seda teha, aga oluline on asja juures solidaarsus, sa tainapea. Et nagu üks kõigi, kõik ühe eest või nii. Oletame, et satud kunagi kakelungi näiteks mõne vastasmeeskonna pooleoidjaga, paljugi mis võib juhtuda, su nägu ei meeldi neile või nii. Kas sa eeldad et siis eesti koondise poolehoidjad jätaksid sind hätta? Ma ei tea, aga igastahes nii see olla ei tohiks. Vähemalt sa loodaksid, et keegis sulle ikka appi tuleks.

                          Nõus, et Venemaa mängu boikott oleks mõttetu, staadion läheks niikuinii täis ja ei saadaks arugi. Parem oleks mäng, kus fännide puudumine ennast ikka tunda annab.
                          memer of Gaskoff fan club

                          Kommentaar


                            #14
                            Nüüd kus asi suure kella küljes pannaks välja suitsetamist keelavad sildid,kuid tagasiulatuvalt ei tühistata esitatud süüdistusi sest nende poolne tegemajätmist on neil raske tunnistada.Selle lahendab ainult KOHUS.Kes maksab kinni jaoskonnas veedetud tunnid,ööd.Sest staadionilt jaoskanda toimetamise protogollil(saatelehel) oli kirjas suitsetamine avalikus kohas.
                            Jalgpallihaigla liige.

                            Kommentaar


                              #15
                              - - -
                              Ma ka ei taha seda teha, aga oluline on asja juures solidaarsus, sa tainapea. Et nagu üks kõigi, kõik ühe eest või nii. Oletame, et satud kunagi kakelungi näiteks mõne vastasmeeskonna pooleoidjaga, paljugi mis võib juhtuda, su nägu ei meeldi neile või nii. Kas sa eeldad et siis eesti koondise poolehoidjad jätaksid sind hätta? Ma ei tea, aga igastahes nii see olla ei tohiks. Vähemalt sa loodaksid, et keegis sulle ikka appi tuleks.
                              - - -

                              Mille peale sa loodad?
                              Kui seis teravaks läheb, jätavad eestlased alati oma kaaslased üksi. Mitte keegi ei tõtta sulle appi. See on eestlaste sünnipärane omadus. Peaasi, et endal kõik korras on.
                              Vihkan seda!!!

                              Kommentaar

                              Working...
                              X