14. november 2001, kolmapäev.
On pärastlõuna, olen suundumas Svjeki juurde suurele kokkusaamisele vutifännide eliidiga, kui helisb telefon ning 13 juba viriseb, et kus ma olen ja kaua mul läheb, rahvas juba pidavat küsima . Luban 5 minuti pärast kohal olla ning täidangi oma lubaduse.
Sisse astudes hakkab kõigepealt silma püsti seisev PaPa, kes parasjagu noortele midagi seletab. Tervitan ja suundun esimese kannu järele . Vahetusrahast teen panuse koondise 2:0 võidu peale ning istun maha oma õlut lahendama. Esimesed paar õlle sai ikka eriti kiirelt ära joodud, sest oli ju vaja kaotatud aeg tasa teha.
Asun elavasse diskussiooni jalgpallist ja muusikast ning kõigest muust, millest parasjagu vaja oli rääkida. Tooks eraldi välja veel sellise seiga, et pakkusin välja Gaskoffile, et ta hüüdnimi võiks Gaza olla . Samal tegelasel juhtus enda kõrvetatud plaat kaasas olema, kus igasugust lahedat muusikat peal oli. Rahva suust kõlas muidugi kõige valjemalt "Eesti- Maailmmeister". Mingi aja pärast saabusid ka Rootsi Kunn ja 8:0. Esimene neist pidi säilitama kaine oleku, kuna hiljem oli vaja veel lipu järgi minna. Asusingi Rootsi Kunniga juttu puhuma lipu juurde, mis oli ilusti vahekäiku üles riputatud. Äkitselt tuli lipu alt läbi mingi vanamees ja suunas tähelepanu sellele, et lipp on vales kohas. Puht refleksist saatsin ta perse. Selle peale teatas vana, et on koha omanik ja kutsub mendi. Lubasin tal seda teha. Asi nii kaugele siiski ei läinud, sest mõne aja möödudes lahkusime iseseisvalt ja omal jalal.
Võtsime suunaks Pärnu maantee ja etterutates olgu öeldud, et lõpppeatuseks pidi oleme Lilleküla staadion, kus samal õhtul pidi aset leidma sõprusmäng Eesti-Kasahstan. Nagu korralikule rongkäigule kohane, tõmbasime kiirelt laulu üles ning taastasime oma õllevarusid igas võimalikus boxipeatuses (tollel päeval kulus seda kraami ikka lausa kohutavalt, aga mitte rohklem kui tavaliselt ).
Peatus sai tehtud ka legendaarses TimeOut´nimelises kohas, kuhu suure lauluga sisse lennati ja õlle nõuti. Baarman aga sattus paanikasse ja palus vaiksemaks võtta. Õlled käes, põrutasime mööda esimest sõidurida edasi staadioni poole. Kohe peale TimeOuti vestlesin Smutoviga teemal Sunderland-Leeds, aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkida. Suureneval kiirusel lähenesime viimasele tee peal olevale poele, kust mina, Lincoln, Gaskoff ja tõenäoliselt lugematul hulgal teisi vutisõpru õlltsi said .
Sisenemine staadionile. Mina, nagu mul ikka tavaks on, vehkisin oma pensioniraamatuga ning ostsin 40.- pileti.
Algamas on esimene poolaeg, süütame kõik oma sigaretid, ning hakkame ropendama ja mente solvama. Vaheajal suundusin peldikusse, kust naastes kuulutas Senaator, et Tom viidi ära!!! Mõtlesin, et võll ajab endale omast olen-täis-peksan-segast juttu. Võta aga näpust- tõsi, mis tõsi . Jookseme koos Senaatoriga staadionilt välja siis autot otsima kuhu Rootsi Kunn topiti. Ei leia. Tuleme tagasi sisse ja otsustan helistada politsei lühinumbril 110. Sõimasin neiul näo täis ja küsisin kus mees on ja miks ära viidi ning midagi veel, täpselt ei mäleta. Selle peale vabandati ning anti Lõuna politsei info number Seoses asjaoluga, et mul telefoniarve maksmata on (te ei kujuta ette, kui palju alkoholi peale raha kulub), pean tänama lahket inimest, kes mulle oma mobiiltelefoni loovutas, et tähtis kõne sooritada. Nuber valitud ja mu jutt ära kuulatud, antakse mulle Lõuna politsei korrapidaja number, viimane aga ei vasta ning ma loobusin oma üritusest. Läksin tagasi fännisektorisse ning süütasin sigareti. Mõne aja pärast nägin kuidas tribüünilt lendas alla tool, mis enne oli vist piletimüüa perse all olnud (kes viskas, seda ma ei ütle). Selle peale läks all madinaks. Madonna näitas näpuga, ning seepeale tuli üles operatiivtööks kõlbmatu paks ment, kes vedas kaasa PaPa . Küsisin mendi käest, et mis värk on, ning minust ei tehtud väljagi. Veetlev vanapaar lahkus fännisektorist, süütasin taas kord sigareti ning vaatasin mängu edasi. Peale mängu korjasime lipud maha ja läksime minema. Staadioni jjures teisi järgi oodates tuli völja veel, et peale Rootsi Kunni ja PaPa oli veel ära viidud hulk tegelasi, eesotsas üleeestilise kriminaali Senaatoriga ning "purupurjus" Kojamehega.
Jalutasime tagasi pärnu maantee poole, et trammiga kesklinna loksuda. Tee peal arutasime, et kuhu oleks kõige mõistlikum edasi minna ning leidsime selleks õigeks kohaks Coffic´nimelise kohakese olevat, kus Koja lubas 15% alet teha ning teisi mänge telekast näidata. Kuna mul tänu koondise kahvatule mängule jäi habe ajamata, siis otsustasin trammis vahu siiski ära kasutada ning kirjutasin tagaakna peale "POLITSEI". Pärast oli väljast päris ilusti aru saada.
Enne kõrtsu minekut tegime muidugi kiirelt "mõned" õlled. Oleks popsugi teinud, aga ei juhtunud käepärast olema. Mõnedest siiski ei piisanud mulle ning kui teised olid sisse läinud, tegin veel paar ringi, et sees nii palju ostma ei peaks. Sees aga ei suutnud vastu panna ja kann läks ikka kannu järel. Tundsin vaikselt, et hakkan meeldivalt vindiseks jääma.
Mingi aja möödudes otsustasime minna ühe võlli kesklinna korterisse viina jooma. Kogusingi raha jõmmide käest kokku ja seda veel nii osavalt, et ise panin mingi 6.- Viin ostetud, otsustasin, et ma ei viitsi veel tuppa minna ning põrutasin Jaani kiriku juures asuva õlleputka poole, sest mõni aeg tagasi oli kõige ilusam tüdruk mulle helistanud ja mind tagasi kutsunud. Tee peal korkisin viina lahti ja avasin tomatimahla. Hakkasin tarbima vaikselt. Jõmmid, kes viina fondi raha panid ei olnud nõus, et ma viina üksi tahan ära lahendada, ning arvasid paremaks mult see ära võtta. Mina, kiire ja osav nagu ma olen, jooksin lihtsalt eest ära. Kõige ilusamleidis aga, et nii ei ole viisakas. Kuuletusin. Loovutasin viina, ning suundusin Avenüüsse (vist). Siinkohal mainin ära, et edaspidiseid asjade kulgu ei pruugi ma 100%-iliselt mäletada, ning seoses sellega palun kaasabi kõikidelt tunnistajatelt . Istusime soojas mitu head tundi. Sai juttu räägitud ja ka õlle joodud. Kuskil hommikupoole ööd tundsin väsimust, otsustasin, et oleks aeg mingi peavari otsida. Siinkohal suured tänud erxxile, kes mind koju sõidutas. Tänud ka Okule, kes teatas mulle, et mu sall on kõige ilusama tüdruku käes* .
*- nime ma igaks juhuks ei maini, sest iga tüdruk arvab, et just TEMA on see kõige...ning see, kes ON teab seda isegi, nüüd .
Igatahes on kõiksugu parandused ja lisad seoses selle õhtuga teretulnud.
On pärastlõuna, olen suundumas Svjeki juurde suurele kokkusaamisele vutifännide eliidiga, kui helisb telefon ning 13 juba viriseb, et kus ma olen ja kaua mul läheb, rahvas juba pidavat küsima . Luban 5 minuti pärast kohal olla ning täidangi oma lubaduse.
Sisse astudes hakkab kõigepealt silma püsti seisev PaPa, kes parasjagu noortele midagi seletab. Tervitan ja suundun esimese kannu järele . Vahetusrahast teen panuse koondise 2:0 võidu peale ning istun maha oma õlut lahendama. Esimesed paar õlle sai ikka eriti kiirelt ära joodud, sest oli ju vaja kaotatud aeg tasa teha.
Asun elavasse diskussiooni jalgpallist ja muusikast ning kõigest muust, millest parasjagu vaja oli rääkida. Tooks eraldi välja veel sellise seiga, et pakkusin välja Gaskoffile, et ta hüüdnimi võiks Gaza olla . Samal tegelasel juhtus enda kõrvetatud plaat kaasas olema, kus igasugust lahedat muusikat peal oli. Rahva suust kõlas muidugi kõige valjemalt "Eesti- Maailmmeister". Mingi aja pärast saabusid ka Rootsi Kunn ja 8:0. Esimene neist pidi säilitama kaine oleku, kuna hiljem oli vaja veel lipu järgi minna. Asusingi Rootsi Kunniga juttu puhuma lipu juurde, mis oli ilusti vahekäiku üles riputatud. Äkitselt tuli lipu alt läbi mingi vanamees ja suunas tähelepanu sellele, et lipp on vales kohas. Puht refleksist saatsin ta perse. Selle peale teatas vana, et on koha omanik ja kutsub mendi. Lubasin tal seda teha. Asi nii kaugele siiski ei läinud, sest mõne aja möödudes lahkusime iseseisvalt ja omal jalal.
Võtsime suunaks Pärnu maantee ja etterutates olgu öeldud, et lõpppeatuseks pidi oleme Lilleküla staadion, kus samal õhtul pidi aset leidma sõprusmäng Eesti-Kasahstan. Nagu korralikule rongkäigule kohane, tõmbasime kiirelt laulu üles ning taastasime oma õllevarusid igas võimalikus boxipeatuses (tollel päeval kulus seda kraami ikka lausa kohutavalt, aga mitte rohklem kui tavaliselt ).
Peatus sai tehtud ka legendaarses TimeOut´nimelises kohas, kuhu suure lauluga sisse lennati ja õlle nõuti. Baarman aga sattus paanikasse ja palus vaiksemaks võtta. Õlled käes, põrutasime mööda esimest sõidurida edasi staadioni poole. Kohe peale TimeOuti vestlesin Smutoviga teemal Sunderland-Leeds, aga mitte sellest ei tahtnud ma teile täna rääkida. Suureneval kiirusel lähenesime viimasele tee peal olevale poele, kust mina, Lincoln, Gaskoff ja tõenäoliselt lugematul hulgal teisi vutisõpru õlltsi said .
Sisenemine staadionile. Mina, nagu mul ikka tavaks on, vehkisin oma pensioniraamatuga ning ostsin 40.- pileti.
Algamas on esimene poolaeg, süütame kõik oma sigaretid, ning hakkame ropendama ja mente solvama. Vaheajal suundusin peldikusse, kust naastes kuulutas Senaator, et Tom viidi ära!!! Mõtlesin, et võll ajab endale omast olen-täis-peksan-segast juttu. Võta aga näpust- tõsi, mis tõsi . Jookseme koos Senaatoriga staadionilt välja siis autot otsima kuhu Rootsi Kunn topiti. Ei leia. Tuleme tagasi sisse ja otsustan helistada politsei lühinumbril 110. Sõimasin neiul näo täis ja küsisin kus mees on ja miks ära viidi ning midagi veel, täpselt ei mäleta. Selle peale vabandati ning anti Lõuna politsei info number Seoses asjaoluga, et mul telefoniarve maksmata on (te ei kujuta ette, kui palju alkoholi peale raha kulub), pean tänama lahket inimest, kes mulle oma mobiiltelefoni loovutas, et tähtis kõne sooritada. Nuber valitud ja mu jutt ära kuulatud, antakse mulle Lõuna politsei korrapidaja number, viimane aga ei vasta ning ma loobusin oma üritusest. Läksin tagasi fännisektorisse ning süütasin sigareti. Mõne aja pärast nägin kuidas tribüünilt lendas alla tool, mis enne oli vist piletimüüa perse all olnud (kes viskas, seda ma ei ütle). Selle peale läks all madinaks. Madonna näitas näpuga, ning seepeale tuli üles operatiivtööks kõlbmatu paks ment, kes vedas kaasa PaPa . Küsisin mendi käest, et mis värk on, ning minust ei tehtud väljagi. Veetlev vanapaar lahkus fännisektorist, süütasin taas kord sigareti ning vaatasin mängu edasi. Peale mängu korjasime lipud maha ja läksime minema. Staadioni jjures teisi järgi oodates tuli völja veel, et peale Rootsi Kunni ja PaPa oli veel ära viidud hulk tegelasi, eesotsas üleeestilise kriminaali Senaatoriga ning "purupurjus" Kojamehega.
Jalutasime tagasi pärnu maantee poole, et trammiga kesklinna loksuda. Tee peal arutasime, et kuhu oleks kõige mõistlikum edasi minna ning leidsime selleks õigeks kohaks Coffic´nimelise kohakese olevat, kus Koja lubas 15% alet teha ning teisi mänge telekast näidata. Kuna mul tänu koondise kahvatule mängule jäi habe ajamata, siis otsustasin trammis vahu siiski ära kasutada ning kirjutasin tagaakna peale "POLITSEI". Pärast oli väljast päris ilusti aru saada.
Enne kõrtsu minekut tegime muidugi kiirelt "mõned" õlled. Oleks popsugi teinud, aga ei juhtunud käepärast olema. Mõnedest siiski ei piisanud mulle ning kui teised olid sisse läinud, tegin veel paar ringi, et sees nii palju ostma ei peaks. Sees aga ei suutnud vastu panna ja kann läks ikka kannu järel. Tundsin vaikselt, et hakkan meeldivalt vindiseks jääma.
Mingi aja möödudes otsustasime minna ühe võlli kesklinna korterisse viina jooma. Kogusingi raha jõmmide käest kokku ja seda veel nii osavalt, et ise panin mingi 6.- Viin ostetud, otsustasin, et ma ei viitsi veel tuppa minna ning põrutasin Jaani kiriku juures asuva õlleputka poole, sest mõni aeg tagasi oli kõige ilusam tüdruk mulle helistanud ja mind tagasi kutsunud. Tee peal korkisin viina lahti ja avasin tomatimahla. Hakkasin tarbima vaikselt. Jõmmid, kes viina fondi raha panid ei olnud nõus, et ma viina üksi tahan ära lahendada, ning arvasid paremaks mult see ära võtta. Mina, kiire ja osav nagu ma olen, jooksin lihtsalt eest ära. Kõige ilusamleidis aga, et nii ei ole viisakas. Kuuletusin. Loovutasin viina, ning suundusin Avenüüsse (vist). Siinkohal mainin ära, et edaspidiseid asjade kulgu ei pruugi ma 100%-iliselt mäletada, ning seoses sellega palun kaasabi kõikidelt tunnistajatelt . Istusime soojas mitu head tundi. Sai juttu räägitud ja ka õlle joodud. Kuskil hommikupoole ööd tundsin väsimust, otsustasin, et oleks aeg mingi peavari otsida. Siinkohal suured tänud erxxile, kes mind koju sõidutas. Tänud ka Okule, kes teatas mulle, et mu sall on kõige ilusama tüdruku käes* .
*- nime ma igaks juhuks ei maini, sest iga tüdruk arvab, et just TEMA on see kõige...ning see, kes ON teab seda isegi, nüüd .
Igatahes on kõiksugu parandused ja lisad seoses selle õhtuga teretulnud.
Kommentaar