PDA

View Full Version : Mängijate profiilid



Saarlane
27.05.06, 21:46
Võtsin endale õiguse teha siia uus teema, kuhu tahan kirjutada MM-il mängivate meeskondade mängijatest. Ajavahemikus MM-i lõpuni (nii umbes) sooviks kirjutada iga meeskonna ühest mängijast. Tegelased ei ole kõik võtmemängijad, valin oma suva järgi. Alustaksin Austraalia imepoisist Tim Cahillist. Kellel mugavam, võib lugeda ka soccernet.ee-st.

P.S. Kui modesid häirib, võib teema tõsta ka näteks üldise jalgpalli alla.

Tim Cahill - Austraalia imepoiss

Tim Cahill sündis 6. detsembril aastal 1979 Austraalia suurimas linnas, Sydneys. Praegu peetakse teda üheks säravaimaks isiksuseks tänapäeva Austraalia jalgpallis.

Aastal 1998 ühines Cahill Inglismaa Millwalli meeskonnaga. Kuigi ta mängis esimesel hooajal vaid ühes kohtumises, sai temast klubi poolkaitse tähtsaim lüli. Aastal 2004 aitas ta klubil jõuda FA karikasarja finaali, kus siiski kaotati Manchester Unitedile seisuga 3:0. Finaali jõudmisega mängiti ennast ka UEFA karikasarja.

FA karikasarjas teel finaali jäi Cahill silma Liverpooli Evertoni skautidele ning sama aasta suvel mängis ta juba Liverpooli Goodison Parkil. Algselt pidi ta ühinema Millwallist hoopis teise Londoni klubi Crystal Palace´iga aga kuna Crystal Palace´i esimees Simon Jordan ei tahtnud maksta Cahilli agendile, liitus Cahill Evertoniga. Millwalli eest tegi Cahill 250 mängu, mille jooksul lõi 57 väravat.

Ta sobis Evertoni nagu rusikas silmaauku, sest kohe esimesel hooajal viis ta klubi parima skoorijana Evertoni Meistrite Liiga lävele, kuhu paraku ei jõutud, kuna viimases eelringis kaotati vapralt esinenud hispaanlaste Villarrealile. Samas valiti mees ka klubi fännide hooaja parimaks mängijaks. Huvitav on fakt, et enne hooaja algust oli meeskond suurfavoriit väljalangemisele ning klubi eesmärgiks oli jõuda tabelis 17. positsioonile, kuid jõuti lausa neljandale. Praeguseks on kahe seal mängitud aasta jooksul Cahill pidevalt olnud algkoosseisus. 64 mängu jooksul on ta löönud 17 väravat.

18. jaanuaril 2006 lõi Cahill FA karikasarja 3. ringi kordusmängus endise klubi Millwalli vastu võiduvärava, kuid ei suutnud seda tähistada. Peale mängu sõnas Cahill, et Millwall viis ta läbimurdeni täiskasvanute jalgpallis ning värava tähistamine oleks olnud nagu neile vastu hambaid löömine.

Koondise eest tegi mees samuti debüüdi aastal 2004, olles aga varem, 14-aastaselt mänginud Samoa alla 20-aastaste koondise eest. Cahill osales ka sama aasta olümpiamängudel ning valiti hiljem Okeaania parimaks jalgpalluriks. Nii tõusis ta Okeaania suurimate staaride- Harry Kewelli, Mark Viduka, Brett Emertoni, Christian Karembeu ja Mark Bosnichi kõrvale. Okeaania parima mängija auhinda antakse välja alates aastast 1988.

Tim Cahill on ka Austraalias väga populaarse hommikuhelveste firma Sanitariumi uus reklaaminägu. Sanitariumi toote Weetbexi reklaamis lööb ta värava ning teised meeskonnakaaslased koondisest küsivad: \"Palju sa sööd neid hommikuti?\"

MM-i play-off mängus Uruguay vastu mängis Cahill kaasa terve mängu ning tegi seega ka ajalugu, sest Austraalia võitis penaltiseeria peale mängu. Suvisel MM-il mängib Austraalia ühes alagrupis Brasiilia, Horvaati ja Jaapaniga.

http://news.bbc.co.uk/media/images/41121000/jpg/_41121339_cahill_ap.jpghttp://www.geocities.com/antonio_ms2000/Tim_Cahill_Portsmouth_v_Everton.jpg

EgoTrip
27.05.06, 22:33
kuigi Karembeu on sündinud uus-kaledoonias, on ta siiski elanud oma elu Prantsusmaal, ja samuti mänginud Prantsusmaa koondises.
niiet öelda, et ta on Okeaania suurimaid staare on vast liialdus
aga :silm4: sitaks hea lugu

Saarlane
28.05.06, 10:59
No Okeaanias sündinud staariks võiks siis ikka pidada:)

Saarlane
28.05.06, 11:59
Gael Givet - Monaco kaitseliini suurim töörabaja

Gael Givet sündis 9. oktoobril aastal 1981 Prantsusmaa linnas nimega Arles. Aastate jooksul on andekast Gael Givet´st saanud koos Sebastien Squillaciga AS Monaco kaitseliini tähtsaim osa.

Parim hooaeg on meeskonnal siiamaani olnud 2003/04, mil jõuti Meistrite Liiga finaali. Seal aga vannuti seisuga 3:0 alla FC Portole.

Kuni 14-aastaseks saamiseni mängis Gael AC Arlesi meeskonnas koos teise tänapäeva noore Prantsuse staari Djibril Cissega.

Givet´i ande avastajaks võib pidada Prantsusmaa kaptenit 1998 aasta võidukal MM-il, Didier Deschampsi, kes otsis omale Monaco treenerina andekat vasakkaitsjat. Äraütleva hinnangu said Jurietti, Leonard ning ka praeguse Prantsuse koondise kindel vasakkaitsja Eric Abidal, kes lahkus Monacost Lyoni.

Algkoosseisus hakkas Givet regulaarselt kaasa tegema aastast 2000, mil ta oli vaid 18-aastane. Paljude jalgpalliarvustajate arvates ei olnud Givet oma vanuse kohta veel piisavalt andekas, et nii palju mänguaega saada. Küll aga arvas teisiti Deschamps.

Eduka Meistrite Liiga hooaja jooksul oli ta ka edukas Prantsuse liigas. Temast sai üks liiga parimaid kaitsjaid ning ta hakkas lööma ka palju väravaid vasakkaitsja kohta. Ning enamused neist tulid pealöökidest.

Peale Euroopa Meistrivõistlusi aastal 2004 lõpetasid oma koondisekarjääri teenekad Marcel Desailly ning Lilian Thuram. Givet´ist ning tema sõbrast Squillacist nähti neile kahele suurepärast asendust. Küll aga tuli Thuram koondisesse tagasi ning see võiski maksta Squillacile koha MM-koondises. Samas on aga võimalik sellel suvel Saksamaal näha mängimas Givet´i.

Seda, et Gael Givet meeldib koondise peatreenerile Raymond Domenechile, näitab see, et mees tegi kaasa peaaegu kõigis kvalifikatsiooni- ning sõprusmängudes enne MM-i.

Kahe maailmaklassi treeneri käe all on Givet´ist saanud üks Euroopa parimaid kaitsjaid. Tema viimased hooajad pole küll olnud nii edukad, kui varem, kuid Givet´l on ees veel väga edukas tulevik. Prantsusmaa mängib MM-il G-alagrupis koos Lõuna-Korea, Togo ja Šveitsiga.

mcnamara
29.05.06, 11:17
Algselt postitas Saarlane
P.S. Kui modesid häirib, võib teema tõsta ka näteks üldise jalgpalli alla.


Ei häiri. Mida rohkem asjalikku juttu siin on, seda parem. Lase aga tulla! :)

Saarlane
29.05.06, 12:10
Shot-stopper Tim Howard

Tim Howard sündis 6. märtsil 1979 USA-s, North Brunswicki linnakeses New Jerseys. Isaks on Howardil ameerika-aafriklane ning emaks ungarlane. Perekond, kus Howard elas, oli küllaltki vaene.

24-aastaselt ostis Manchester United andeka mängija 2,3 miljoni naela eest New York/New Jersey Metrostarsist. Enne üle Atlandi ookeani minemist oli Howard mänginud Metrostarsi eest lausa viis hooaega.

Unitedi väravavahtide treener, Tony Coton sai kõne USA-st, kus talle teatati, et Ameerika Major League Soccer liigast on sirgumas uus staar. Aastal 2001 valiti Howard MLS´i parimaks väravavahiks, samuti pääses ta 2001 ja 2002 parimate mängijate meeskonda. Jalgpalliga oli Howard tegelema hakanud kohe peale keskkooli lõppu. Siis mängis ta North Jersey Imperialis.

2003. aasta varasuvel lahkus klubist tollane esiväravavaht, kuid samas puterdis - Fabien Barthez. Seejärel ostis peatreener Sir Alex Ferguson põhja-iirlase Roy Carrolli ja hispaanlase Ricardo kõrvale Howardi.

Kiirelt sai hea refleksiga mees ManU esiväravavahiks. Hooaja esimesest kahekümnest mängust jäi Howardil vahele vaid üks. Hooaja lõpuks oli Howard seisnud postide vahel 44-l korral ning sai ka FA karikasarja võitjate medali omanikuks, kui ManU alistas finaalis Millwalli seisuga 3:0.

Teiseks hooajaks sai Howard särginumbriks 1, kuid kaotas esiväravavahi staatuse Roy Carrollile. Kallilt maksis kätte viga, mille Howard tegi Meistrite Liiga alagrupimängus Lyoniga, lastes prantslastel viigistada 2:2.

Nüüd kaitseb ManU väravat väga kogenud hollandlane Edwin van der Sar, kellelt Howard saab väga häid kogemusi. Arvatavasti saab peale van der Sari karjääri lõpetamist esiväravavahiks taas Tim Howard. Aprillis 2005 pikendas Howard oma lepingut klubiga aastani 2009. Uuel hooajal saab ta aga esiväravavahi kohuseid täita, olles laenul Liverpooli Evertoni meeskonnas.

Howardil on Tourette´i sündroom ning ta nimetati MLS´i aasta humanitaarabistajaks, kuna ta abistas samasuguse vaevusega lapsi.

2000. aasta olümpial oli Howard USA koondise varuväravavahi rollis, assisteerides Brad Friedelit. Aasta varem oli ta kaasa teinud Noorte MM-il Nigeerias. 2002. aasta märtsis sai ta kirja esimese mängu rahvuskoondise eest, saades platsile mängus Ekuadoriga.

Tim Howard jätkab kuulsat USA väravavahtide koolkonda peale seda, kui vananevad kollkiprid järjest lõpetavad karjääre. Sellel MM-il ei kohta enam Blackburni Brad Friedelit, peale MM-i lõpetab ka arvatavasti Mönchengladbachis mängiv Kasey Keller. Seejärel peaks Markus Hahnemanni ning Tim Howardi duellist võitjana väljuma viimane ning on oodata et ManU endine esiväravavaht saab ka USA esiväravavahiks.

Saarlane
30.05.06, 15:17
Vahid Hashemian sündis 21. juulil aastal 1976 Iraani pealinnas, Teheranis. Esimene klubi, kus Hashemian mängis oli Pas Teheran.

Hooajaks 1999/00 saabus ründaja klubisse SV Hamgurger, kus mängis ka tema kaasmaalane ja suur sõber Mehdi Mahdavikia. Siiski sai aga Hashemian platsile vaid 12 korda. Järgmised kolm hooaega mängis ta VfL Bochumi klubis, kus lõi 87 mängu jooksul 34 väravat. Oma viimasel hooajal Bochumis juhtis Hashemian klubi 16 väravaga järgmiseks hooajaks UEFA karikasarja. Kuid siiski langeti ka UEFA karikasarja hooajal 2. Bundesligasse, ent tulevaks hooajaks (2006/07) naasetakse 1. Bundesligasse.

Hooajal 2004/05 mängis ta Müncheni Bayerni ridades, kes maksis Hashemiani eest 2,4 miljonit USA dollarit. Kahjuks sai ta Bayerni eest platsile vaid 11 korda ning sellel hooajal mängis Hashemian juba Hannover 96 meeskonnas.

Vahid Hashemian on hea soolorünnaku tegija ning veel parem peamängija. Hea peamängu oskuse pärast ongi ta saanud hüüdnime \"Helikopter\". Seda üllatavam on asjaolu, et Hashemian polegi hiiglane. Hiilgava peamängu kohta on Hashemianil pikkust vaid 1.82.

Hashemiani motoks on: \"Kes teeb tööd soovitud asja nimel, saab ka selle.\" Ta arvab, et kõva pühendumus tööle tõigi talle hea lepingu Bayerniga. Samas ei kahetse aga ta üldse, et sai meeskonnas vähe mängida. Hashemian lisas intervjuus oma kodulehele, et tema teades on Iraanis lausa kolm Bayern Müncheni fännklubi. Hüüdnime kohta ütles Hashemian, et selle pani talle treener Franck Pagelsdorf, kui ta veel Hamburgis mängis.

Iraani koondise raudvara, 37-aastane Ali Daei usub, et Bundesligas mängivad mehed, eelkõige Mahdavikia ning Hashemian võivad viia Iraani MM-i teise ringi. Sama kindel on ka Hashemian ise, kes ütles, et sellel MM-il on Iraanil välja pandud parim meeskond läbi aegade.

Iraan kuulub MM-il D-alagruppi koos Mehhiko, Portugali ning Angoolaga.

Saarlane
02.06.06, 12:12
Vasakujalgne mängujuht Rootsimaalt - Kim Kallström

Kim Kallström sündis 24. augustil 1982 Sandvikeni linnas Rootsis. Andekas mängujuht mängib praegu Lyoni Olympique klubis, mis on viimased viis aastat järjest tulnud Prantsusmaa meistriks. Tõsi küll, Lyoni osteti Kallström alles sellel suvel Stade Rennais´ist.

Kallströmi esimeseks professionaalseks klubiks oli Göteborgi BK Häcken, kus ta alustas mängimist 15-aastaselt. Alguses arvati, et tegu on lihtsalt onupojapoliitikaga, kuna Kallströmi isa Mikael Kallström on siiamaani BK Häckeni abitreener, kuid siis näitas Kallström oma tõelist mängutaset.

Riigi jalgpallis sai Kallström kuumaks nimeks pärast siirdumist Djugardens IF-i. Siiski oli oodatud, et Kallström liitub Göteborgi IFK-ga, sest see oli tema endise klubiga samas linnas. Djugardensiga võitis Kallström Rootsi meistritiitlid aastatel 2002 ning 2003.

2003. aasta talvel liitus Kallström Rennais´i klubiga, kus väravapostide vahel seisis samuti endine Djugardensi ning praegune koondise väravavavaht Andreas Isaksson. Otsus ühineda selle klubiga oli tollal jalgpallimaailmale mõistetamatu, sest Kallströmist olid ka huvitatud suurklubid Tottenham Hotspur ning Paris-Saint Germain. Küll aga oli liitumine Rennais´iga kasulik Kallströmile endale, kuna ta sai kiiresti meeskonna üheks parimaks mängijaks ning ka suureks staariks tervel Prantsusmaal ja Rootsis.

Hüüdnimeks on Kallströmil Kongo-Kim. Teda on nimetatud veel Põhjamaade- või Rootsi-Gerrardiks. Siiski on Kallströmil võrreldes FC Liverpooli kapteni Steven Gerrardiga briljantne vasaku jalaga mängimise ning löömise oskus. Samas oskab ta anda täpselt, millimeetri pealt mõõdetud sööte ees olevatele ründajatele.

Koondise eest tegi Kallström debüüdi aastal 2001 naaberriigi Soome vastu. Samuti mängis Kallström Euroopa Meistrivõistlustel Portugalis aastal 2004. 2005. aasta detsembri seisuga on Kallström 31 koondise mängu jooksul löönud 4 väravat.

On olnud hetki, mil koondise peatreener Lars Lagerbäck eelistas mängujuhi positsioonile Tobias Linderothi, Christian Wilhelmssoni või Fredrik Ljungbergi, kuid sellest hoolimata võib Kallströmilt oodata tõusmist maailma jalgpalli täielikku tippu.

Saarlane
03.06.06, 21:30
Pablo Ibanez

Pablo Ibànez Tébar on mõne aasta jooksul tõusnud paljude suurklubide vaatevälja. Atletico de Madridi keskkaitsjat on viimasel ajal himustanud eelkõige Inglise gigandid FC Liverpool ning Manchester United.

Mees, kelle särgil ilutseb vähese ruumi tõttu nimena vaid Pablo, sündis 3. augustil aastal 1981 Madriguerases Albacete linnas, mis asub Hispaanias.

Ibànezi esimeseks koduklubiks oligi Albacete, mille B-meeskonnas alustas ta mängimist aastal 1997. Esindusmeeskonda pääses Ibanez aastal 2002. Südikad esitused viisid mehe kaks aastat hiljem juba tase kõrgemal asetsevasse klubisse. Mehe uueks koduklubiks sai teine kuulus Madriidi klubi - Atletico.

Ibànezil ei läinud kaua aega, et saada klubi suurimaks staariks Fernando Torrese kõrval. Esimesel hooajal tegi ta kaasa 35-s mängus ning lõi 3 väravat.

Koos vasakkaitsja Antonio Lopezega on Ibànez nüüd lappinud aukliku Atletico kaitseliini. Sellel hooajal lasti omale lüüa vaid 37 väravat, mis viis nad selles arvestuses neljandaks. Eespool olid vaid Celta Vigo, Valencia ning Barcelona.

Koondisedebüüdi tegi Ibànez 2004. aasta novembris Hispaania mängus Inglismaa vastu ning on pärast seda rahvusmeeskonnas viibinud regulaarselt.

192 sentimeetrit pika Ibànezega õhuvõitluses olles jääb enamikel kordadel võitjaks tema. Pikkuse ja kohmakuse tõttu korjab aga mees niimoodi palju kollaseid kaarte. Külma närviga Ibàneze jaoks on parim väravalöömishetk nurgalöögi järgne olukord, kus ta tabab peaga üsna tihti.

Hispaania mängib MM-il H-alagrupis koos Ukraina, Tuneesia ning Saudi Araabiaga.

Saarlane
03.06.06, 21:30
Jacek Krzynowek

Poolakas Jacek Krzynowek on praeguse eduka Poola generatsiooni üks parimaid mängijaid, kaks korda on järjest jõutud MM-finaalturniirile. Praegu on ta Jerzy Dudeki kõrval tõusnud kodumaal suureks rahvusiidoliks.

Krzynowek sündis 15. mail aastal 1976 Poolas. Debüüt rahvuskoondises toimus aastal 1998, kuid peale seda ei kutsutud vasakäärt enam koondisesse kaks aastat. Pärast seda on ta koondisenimekirjas olnud regulaarselt.

Klubide tasandil alustas Krzynowek vaikselt. Tema esimene klubi oli Raków Czèstochowa, sealt liikus edasi GKS Belchatówisse. Järgnenud hooajal oli Krzynowek laenul Saksamaa teise liiga meeskonnas FC Nürnberg, kuid peale suve kirjutas Nürnbergiga alla juba pikemale lepingule.

Krzynowek jättis vahele pea terve 2002/03 hooaja, mil langeti liigast välja, kuid oli oma meeskonna parimaid mängijaid, kui järgmisel hooajal tuldi juba tagasi Bundesligasse. 2004. aasta mais nõustus Krzynowek tasuta liituma Bayeri Leverkuseniga, kellega löödi kohe Meistrite Liiga alagrupiturniiril laineid. Suur oli üllatus, kui alistati Euroopa kuulsaimaid meeskondi - Madridi Real - koguni 3:0. Ühe värava autoriks oli ka Krzynowek.

Nüüd on Krzynowek teatanud, et mängib uuel hooajal VfL Wolfsburgi eest, kus on treeneriks Klaus Augenthaler. Huvitav on fakt, et sama treeneri käe all on Krzynowek mänginud ka Leverkusenis ning Nürnbergis.

Praeguseks on Krzynowek Poola koondise eest väljakul käinud 56 korral, mille jooksul on resutatiivne olnud 9 korda. Krzynowek valiti meeskonda ka MM-iks 2006, kus ta peaks kõigi eelduste järgi mänge alustama algkoosseisus keskvälja vasakul äärel.

Krzynowekile on meeleomadustest iseloomulik hea huumorimeel. Kui intervjuus Leverkuseni Bayeri kodulehele küsiti temalt MM-i esikolmikut, asetas ta esimeseks Brasiilia, teiseks Poola ning kolmandaks Saksamaa. Vaba aega sisaldab mees, nagu teisedki tavalised jalgpallurid - kuulab muusikat ning vaatab DVD-sid. Playstationid teda ei huvita. Depeche Mode´i fänn Krzynowek ütles ka, et elab oma pere jaoks, mis on palju olulisem kui jalgpall.

Poola on MM-il A-alagrupis koos Saksamaa, Ecuadori ning Costa Ricaga.

Saarlane
03.06.06, 21:31
Ulises de la Cruz

Ulises de la Cruz on mitmeotstarbeline Ecuadori koondise mängumees, kes pallib Inglismaal Aston Villas. Mängijat on kasutatud nii äärekaitsja kui ka poolkaitsjana.

Ulises de la Cruz sündis 8. veebruaril 1974 Piquiuchos, Ecuadoris.

Esimene meeskond, kus de la Cruz mängis, oli Deportivo Quito Sociedad, mille esindamist alustas ta viieteistaastaselt. Tõsi küll, siis vaid noortemeeskonnas. Praegu annab Deportivo Quito meeskond Ecuadori koondisele kolm mängijat.

18. juunil aastal 2001 ühines de la Cruz 700 000 naela eest Šotimaa klubi Hibernian F.C.-ga. Seal tegi ta kaasa 25-s kohtumises, mille jooksul lõi kaks väravat. Pärast 2002. aasta suvist MM-i liitus de la Cruz 1,5 miljoni naela eest Birminghami Aston Villaga.

Esimesel hooajal ei pääsenud ta eriti mängu, kuid teisel hooajal sai Villa peatreeneriks David O´Leary, kes kasutas de la Cruzi vigastatud Mark Delaney´i asemel. 2004/05 oli Ulises de la Cruzi kõige edukam Villa hooaeg, mille jooksul ta mängis 35 korda.

Viimasel hooajal tegi ta Aston Villa eest kaasa ainult kaheksas mängus ning suvel on tema leping lõppemas, mida väga suure tõenäosusega ei pikendata. Arvatakse, et seejärel siirdub de la Cruz tagasi kodumaale.

Üldiselt on de la Cruz siiamaani Aston Villa eest platsile saanud väga harva. Kui ta aga siiski platsil on, paistab välja tema halb pallikäsitlemine ning peataolek. Selle pärast on ka Villa fännid pannud talle hüüdnimeks \"Useless\" de la Cruz (useless=kasutu). Sellise kirjaga plakateid lehvitavad nad ka mängude ajal.

Tihti räägitakse sellest, et de la Cruz toetab rahaliselt küla, kus ta üles kasvas ning hiljuti nimetati ta UNICEF-i saadikuks.

De la Cruz esindas Ecuadori koondist ka 2002. aasta MM-il. Kuigi Villa eest pole de la Cruz väga häid esitusi teinud, on ta Ecuadori koondisele üks tähtsamaid mängijaid. 83 kohtumise jooksul on ta värava löönud viiel korral.

Selle MM-i kohta arvab de la Cruz, et kõik peavad Ecuadori nõrgaks ning see ongi nende eeliseks. \"Me võitsime kvalifikatsiooniringis Argentiinat ja Brasiiliat ning ma arvan, et me suudame ka MM-finaalturniiril üllatusi meisterdada. See on minu teine MM ning eelmine kord me langesime juba alagrupivoorus. Siiski suutsime me alistada tugeva Horvaatia. Ka seekord oli meil alagrupikaaslaste suhtes raske loos.\"

Ecuador mängib MM-il A-grupis koos Saksamaa, Costa Rica ning Poolaga.

Pilt
03.06.06, 23:41
Hollandi vanameister Philip Cocu

29. oktoobril 1970 nägi Eindhovens ilmavalgust tulevane kuulus Hollandi poolkaitsja Philip Cocu. Praeguse aja üks parimaid Hollandi poolkaitsjaid alustas mängimist amatöörklubides AFC `34 ja DCS Zevenaar.

Esimesse professionaalsesse klubisse asus Cocu mängima alles 17-aastasena, kui ta hakkas esindama AZ Alkmaari. Pärast mitte just väga head esinemist Alkmaaris liikus ta 1990. aastal pallima kõrgliiga klubisse Vitesse Arnhem.

Tema esimene mäng Vitesse eest tõi kohe kaasa tõsise jalaluumurru, mis jättis ta pikaks ajaks platsilt eemale. Pärast täielikku paranemist hakkas tema talent aga esile tõusma ja koos Vitessega saatis neid suur edu.

Klubi suutis võidelda kohtadele esiviisikus ja ka Euroopas suudeti ühtteist korda saata. Pärast seda hakkasid Cocu\'st huvituma suured meeskonnad eesotsas Amsterdami Ajaxiga, kuid ta otsustas liikuda sünnikohta Eindhovenisse. Tolle aja PSV treener oli Dick Advocaat, kes juhendas ka Hollandi koondist.

Aasta aega PSV-s mängimist tõi tulu ja Cocu hakkas ka koondise tasemel esinema. Debüüdi Hollandi eest tegi ta 24. apriliil 1996 Saksamaa vastu ja ta nimetati ka riigi EM-koondisesse. Esimese värava lõi Cocu koondise kasuks 4. juunil 1996, kui võideti 3:1 Iirimaad. Koos PSV-ga võitis ta Eredivise tiitli ja lõi läbi kodumaal, kuid Euroopas ei tulnud neil midagi välja.

Järgmine Hollandi koondise treener Guus Hiddink kutsus Cocu mängima 1998. aastal toimunud maailmameistrivõistlustele Prantusmaal, kus Cocu kaks lõi väravat. Poolfinaalis kaotati valusalt penaltitega Brasiilile ja Cocu oli üks nendest, kes oma löögil eksis. Sel turniiril kasutas treener Cocu`d erinevatel positsoonidel ja ka kodukamaral näis, et ta võis mängida igal kohal.

Pärast edukat perioodi PSV-s siirdus ta mängima Hispaanasse, FC Barcelona ridadesse. Barcat juhendas hollandlane Louis Van Gaal, kes tõi klubisse mitmeid Hollandi koondislasi. Nimekamateks neist olid Frank ja Ronald De Boer, Patrick Kluivert, Boudewijn Zenden, Michael Reiziger ja Marc Overmars. Pärast seda hakati Barcelonat kutsuma ka “Oranziks Barcelonaks” ja “Ajaxi Barcelonaks”, sest mitmed nende mängijatest olid varem pallinud Ajaxi ridades.

Cocu säilitas oma positsooni hästi ja suutis kuus hooaega püsida ühe parima kaitsva poolkaitsja kohal. Hooaja 2003-2004 alguseks olid paljud Hollandi superstaarid Barcasse jäänud, kaasa arvatud Cocu. Vahetus ka treener ja klubi eesotsa astus teine hollandlane Frank Rijkaard.

Samal ajal esindas ta oma rahvuskoondist 2000. ja 2004. aastal toimunud EM-idel. Barca pakkus Cocu\'le uut lepingut, kuid ta keeldus, sest tahtis oma mängijakarjääri lõpetada sünnilinnas Eindhovenis. Barca eest oli ta mänginud 267 mängu ja löönud 31 väravat.

2004. aasta EM-il oli Cocu rahvuskoondise kapten, kuid uue treeneri Marco Van Basteni tulekuga pandi kapteniks Edgar Davids ja hiljem esiväravavaht Edwin Van Der Sar, Cocu jäi varukapteniks.

36-aastane Cocu mängib siiamaani suurt rolli rahvuskoondise poolkaitses ja tänu tema abile võitis Holland teel MM-ile kümme mängu kaheteistkümnest. Pärast liikumist Barcast PSV-sse on ta tüürinud meeskonna kaptenina kahe Eredivise tiitlini.

Käimasoleva aasta aprillis teatas Philip Cocu, et lõpetab koondisekärjääri pärast Sakasamaal toimuvat MM-i.

Philip Cocu
Sünniaeg ja -koht: 29. oktoober 1970, Eindhoven
Praegune klubi, positsoon: PSV Eindhoven, poolkaitsja
Hollandi koondises: 95 mängu ja 10 väravat

Endised klubid:
1988-1990 AZ Alkmaar
1990-1995 Vitesse Arnhem
1995-1998 PSV Eindhoven
1998-2004 Barcelona
2004- PSV Eindhoven

Saavutused:
Hollandi meister 1997, 2004, 2006
Hispaania meister 1999
Hollandi Karikas 1996
Hollandi Superkarikas 1996, 1997
http://www.oranje2006.nl/nederlandselftalwkvoetbalduitsland/Philip.jpghttp://www.v-bal.nl/uploaden/cocu_philip_oranje.jpeg

Saarlane
04.06.06, 10:24
Bastian Schweinsteiger

Bastian Schweinsteiger on noormängija, kellelt Saksamaa rahvas ootab tulevikus mägede liigutamist. 21-aastane noormees on võitnud endale FC Bayern Müncheni fännide südame.

Noortemeeskonda registreeris Bayern Schweinsteigeri juba 1998. aastal, enne seda oli ta mänginud jalgpalli FV Oberaudorfis ja TSV 1860 Rosenheimis. Veel mõned aastad tagasi olid lõvi tähemärgis sündinud mängija nime kuulnud vaid mõned Bayerni treenerid, nüüd räägib noormehest kogu Euroopa.

2002. aasta juulis võitis noormees Saksa noorte meistrivõistlused. Seejärel pääses ta Bayerni reservmeeskonda. Sama aasta novembris lasi toonane Bayerni peatreener Ottmar Hitzfeld Schweinsteigeri vahetusest väljakule UEFA karikasarja kohtumises RC Lensi vastu, kus ta andis kohe ka Markus Feulnerile väravasöödu. Juba järgmisel kuul ühendas teda Bayerniga professionaalne leping.

Samal hooajal mängis Schweinsteiger Bundesligas 14 mängu ning sai hooaja lõpus tasustatud ka meistritiitli ja karikaga. Järgmisel hooajal mängis noormees juba 26 Bundesliga mängu. Esimene värav sündis liigas 2003. aastal VfL Wolfsburgi vastu.

Üllatuslikult saatis Felix Magath Schweinsteigeri 2004/05 hooaja alguses tagasi amatööride meeskonda, kuid hiljem tuli ta tagasi esindusmeeskonda ning lõi ka värava Meistrite Liiga veerandfinaalis Londoni Chelsea vastu.

Hooaja 2003/04 lõpus valiti aga noormees fännide küsitluses hooaja parima mängija valimises teisele kohale. Kui küsitluse võidu pani kindlalt enam kui 80%-ga tasku fännide lemmik Roy Makaay, siis teisel kohal platseerunud Schweinsteiger edastas Michael Ballackit pea 7%-ga.

Noormehe parimateks mängulisteks omadusteks on hinnatud entusiasmi, loovust ja otsustusvõimet - täpselt sobiv mantlipärija suvel arvatavasti klubist lahkuvale Ballackile.

Rahvusvahelisel tasandil sai Schweinsteiger jalgpalliarvustajate hulgas tuntuks 2004. aasta Euroopa Meistrivõistlustel Portugalis. Schweinsteigeri söödust lõi Ballack avavärava alagrupimängus Tšehhi vastu, mis siiski lõpuks 1:2 kaotati. Esimene värav sündis Saksamaa meeskonna eest 8. juunil 2005 mängus Venemaaga.

Bayernis särginumbri all 31 mängivast Bastianist on saanud ka üks koondise peatreeneri Jürgen Klinsmanni lemmikuid. Viimane on mängijale usaldanud koondises väga tähtsa särginumbri - seitsme.

Nüüdseks on Schweinsteiger koondist esindanud 25-l korral, mille jooksul on löönud 5 väravat.

Bastian Schweinsteigerit on võrreldud endise Saksamaa koondise ja Müncheni Bayerni playboy Stefan Effenbergiga, sarnanedes temaga nii välimuselt kui ka mängustiililt. Ehk ongi Schweinsteigeri käes Saksamaa jalgpalli tulevik, suvisel MM-il loodetakse temalt igatahes väga palju.

eston maravilha
06.06.06, 15:32
Algselt postitas Saarlane

Ulises de la Cruz


milleks näha vaeva, et tõlkida valmis selline negatiivne möga?

Saarlane
06.06.06, 15:33
:D

Saarlane
06.06.06, 15:35
Paulo Wanchope

Paulo Wanchope on Costa Rica MM-koondise arvatavasti kuulsaim mängija. Ründaja sündis 31. juulil aastal 1976. Tema praeguseks klubiks on kodumaine Club Sport Herediano.

Karjääri esimeseks klubiks oli tal samuti Herediano. Aastal 1997 siirdus Wanchope mängima Inglismaale Derby Countisse. Seal lõi ta kohe esimeses mängus meeldejääva värava, kui ta purjetas üksinda mööda neljast Manchester Unitedi kaitsjast ning virutas palli Peter Schmeicheli seljataha.

Derby karjääri jooksul lõi ta 79-s mängus 28 väravat. Edasi müüdi mees Londoni klubile West Ham Unitedile. Ka seal ei saanud ta oma püssi lahti ning seekord sai tema uueks tööandjaks Manchester City.

Seal tõusis ta meeskonna liidriks ning City pääses tagasi Premier League´i. Sellest hoolimata sai 4 aastat hiljem, aastal 2004, Wanchope uueks koduklubiks 500 000 naela eest hispaanlaste Màlaga. Seal mängides andis ESPN talle auhinna parima 2004/05 hooaja värava eest, mis sündis Numancia vastu.

Pärast seda liitus ta aastaks ajaks Katari klubi Al-Gharaffaga, kuna Màlaga fännid olid teda rassistlikult mõnitanud.

Costa Rica koondisele on Wanchope äärmiselt tähtis mängija. 2005. aasta 8. oktoobril sai temast koondise eest kõige rohkem väravaid löönud mängija Costa Ricas. Kokku on ta koondise eest võrku sahistanud 43 korda.

Wanchope ise ütleb, et MM jääb tema luigelauluks ning peale turniiri lõpetab ta oma teeneka karjääri.

Costa Rica mängib MM-il A-alagrupis koos Saksamaa, Ecuadori ning Poolaga.

Saarlane
06.06.06, 15:35
Daniele De Rossi

Poolkaitsja Daniele De Rossi sündis 24. juulil aastal 1983 Itaalia pealinnas Roomas. Praegune AS Roma staar on sama tiimi noortemeeskonnas saanud oma treenerist isa Alberto De Rossi käe all hea lihvi. Lausa nii hea, et on tõusnud Francesco Totti kõrval Stadio Olimpico uueks kangelaseks.

Debüüdi tegi De Rossi Roma esindusmeeskonna eest 2001. aasta oktoobris Meistrite Liiga mängus Belgia klubi RSC Anderlechti vastu. Serie A debüüt toimus aga poolteist aastat hiljem, 3. mail aastal 2003. Esimene värav sündis nädal hiljem Torino vastu. Peale tema kauglööki rääkis kogu riik nädal aega Itaalia uuest supertähest.

2004. aastal sõnas tollal Roma, nüüd Juventuse treener Fabio Capello, et De Rossi on Roma ning Itaalia koondise tulevane hing. Ta kinnitas, et sama aasta suvel pakkus Chievo neile tehingut, mis oleks Romasse toonud Itaalia internatsionaali Nicola Legrottaglie, kuid Roma teadis De Rossi väärtust.

Juba siis, kui De Rossi mängis Itaalia U21 meeskonnas, oli ta regulaarne algkoosseisu mees. Treener Claudio Gentile sõnul oli De Rossi tervest meeskonnast peajagu üle. Psüühikalt oli ta kogenud nagu 30-aastane ning liidrioskused olid selgelt nähtavad.

Roma fännidele on De Rossi lugu juba tuttav, sest samamoodi töötas ennast noortemeeskonnast üles praegune AS Roma kapten ning fännide suur iidol Francesco Totti. Siiski arvatakse, et De Rossi saab Itaalia kapteniks vanuseliselt varem kui Totti.

De Rossi osales Itaalia U21 koondise eest aastal 2004 Euroopa meistrivõistlustel ning suvel võitis olümpiamängudelt pronksmedali. Rahvuskoondise debüüdis Norra vastu lõi De Rossi värava, mis viigistas seisu. Mängu võitis Itaalia 2:1.

Mängus Messina vastu lõi De Rossi käega värava. Kohtunik Mauro Bergonzi luges selle õigeks, kuid De Rossi tunnistas käega mängu. Peale mängu tunnustas Bergonzi De Rossit ausa mängu põhimõtte järgimise eest.

Kolm aastat tagasi teatas De Rossi, et tahab jääda karjääri lõpuni Romasse, kus ta on õnnelik. Teadaolevalt ei ole ta oma otsust muutnud siiamaani. \"See on minu koduklubi, mida ma armastan. Ma tahan siia jääda karjääri lõpuni ning muu mind ei huvita,\" on ta öelnud.

Itaalia mängib MM-il E-alagrupis koos Ghana, USA ning Tšehhiga.

Saarlane
06.06.06, 15:35
Ricardo Luiz Pozzi Rodrigues - Ricardinho

Ricardinho sündis 23. mail, aastal 1976 Brasiilias, Sao Paolo linnas. Praeguseks mehe kodumeeskonnaks on eelmise hooaja Brasiilia meister Corinthians.

Praeguse Brasiilia meeskonna jaoks on vasakujalgne Ricardinho üks kogenumaid. On ta ju varem mänginud Valencias, Bordeaux´s, Middlesbrough´s, Ajaccio´s ning jaapanlaste Gamba Osakas ja saudiaraablaste Al Nasr´is. Pika karjääri jooksul on ta mänginud ka teistes Brasiilia klubides - Flamengos, Santoses ja Vasco da Gamas.

Debüüdi tegi ta koondise eest aastal 2000. MM-ile 2002 pääses Ricardinho kapten Emersoni vigastuse järel. Uueks kapteniks sai Cafu ning tundus, et ka Ricardinho on koondisele vajalik mängija. Lõpuks tegi ta kaasa neljas mängus ning turniiri lõpus tuli ta ka maailmameistriks. Brasiilia koondise eest on Ricarco Luiz Pozzi Rodrigues platsile saanud siiamaani 19 korda, mille jooksul on löönud ühe värava.

Aastal 2005 korraldati Brasiilia meistriliiga mängijate seas küsitlus, kus selgus, et Ricardihno on riigi vihatuim jalgpallur. Klubikarjääri jooksul on Ricardinhol olnud mitmeid intsidente ning teda on hakatud kutsuma äraandjaks.

Üks skandaalidest on näiteks see, et aastal 2001 lahkus Ricardinho ning Marcelinho tüli järel klubist üks parimaid mängijaid, Marcelinho. Fännidele see ei meeldinud, et nende iidol lahkus, ning Ricardinho sai pahameele osaliseks. Viis hooaega hiljem mängib Marcelinho aga taas Corinthiansi meeskonnas.

Sõprusmängus Uus-Meremaa vastu andis Ricardinho viimasele väravale väravasöödu Juninhole. See kinnitab mehe viimase aja head vormi. Kui keegi Brasiilia tähtedest peaks saama viga, on suurepärane asendus Ricardinho näol olemas.

Brasiilia mängib MM-il F-alagrupis koos Jaapani, Horvaatia ning Austraaliaga.

Saarlane
07.06.06, 10:27
Šveitsi uus põlvkond ning selle esindaja Daniel Cygax

Daniel Gygax on mitmekülgne Šveitsi koondise ründaja ja poolkaitsja, kes klubijalgpalli mängib Prantsusmaa klubis OSC Lille. Legendaarse Stephane Chapuisat´i järel on Gygaxist saamas uus Šveitsi staar.

Gygax sündis 28. augustil aastal 1981 Šveitsis, kuulsas Zürichi linnas. 17-aastaselt liitus ta kodulinna klubi FC Zürichiga, kus mängis 4 hooaega. Ühe hooaja veetis ta laenul FC Aaraus ning naases seejärel Zürichisse. 3 päeva enne mängijate ostu-müügi perioodi lõppu, 28. augustil aastal 2005 liitus Gygax Lillega.

Kohe esimesel hooajal tegi Gygax kaasa 26 kohtumises, mille jooksul mängis kokku 974 minutit. Mitte paha tulemus esimese hooaja kohta. Väravaid lõi ta 5 ning teenis vaid ühe kollase kaardi. Olgu lisatud, et Lille mängis ka Meistrite Liigas, kus oli D-alagrupis koos Villarreali, Manchester Unitedi ning SL Benficaga. Alagrupis sai meeskond ManU nina ees kolmanda koha ning edasi ei pääsenud, kuid nii jõuti UEFA karikasarja play-off ringi. Seal aga langeti samuti välja.

Gygax osales Šveitsi eest ka Euroopa Meistrivõistlustel aastal 2004 Portugalis, kus mängis kaasa kõigis kolmes alagrupimängus. Edasi ei õnnestunud aga Šveitsil pääseda. Gygaxi vajalikkust koondisele näitab ka see, et ta mängis kõigis kümnes MM-valikmängus, mille jooksul lõi ühe värava. Praeguseks on ta koondist esindanud 22 korda ning löönud 5 väravat.

Gygaxi parimate oskustena on tunnustatud kiirust ning head triblingut. Nende abil suudab ta mööda mängida korraga mitmest kaitsjast ning anda söödu meeskonnakaaslasele või lüüa peale.

Šveits mängib MM-il F-alagrupis koos Prantsusmaa, Togo ning Lõuna-Koreaga.

Saarlane
08.06.06, 09:59
Shaka Hislop

Suur oli jalgpalliringkondade üllatus, kui Trinidad & Tobago nimeline väikeriik alistas play-offis Bahreini ning jõudis esimest korda MM-ile. Viimaste aastate jooksul on kahest suurest saarest koosneva riigi tooniandvamateks mängijateks olnud väravavaht Shaka Hislop ning endine Manchester Unitedi ründaja Dwight Yorke.

Neil Shaka Hislop sündis 22. veebruaril aastal 1969 Hackney linnaosas, Londoni idaosas. Praeguseks mehe koduklubiks on sünnilinna meeskond West Ham United. USA Howardi kolledžis mängis ta samuti jalgpalli ning samal ajal õppis mehhaanikainseneriks.

Hooajal 1992/93 ühines Hislop Readingu meeskonnaga, kus mängis kolm hooaega ning sai fännide suureks lemmikuks. 1994/95 hooajal kaotas meeskond Championshipi play-off finaalis Boltonile ning jäi eemale Premier League´ist. Sama aasta suvel müüs meeskond maha paljud mängijad, sealhulgas Hislopi, kes ühines 1,575 miljoni naela eest Newcastle Unitediga. Nüüd, hooajaks 2006/07, on Reading pääsenud lõpuks ka Premier League´i.

Newcastle Unitedis pidi ta aga konkureerima Pavel Srniceki, Shay Giveni ning Steve Harperiga. Kuna ta tahtis mängida, ühines ta hooajal 1998/99 West Ham Unitediga. Veebruaris 2000 murdis ta mängus Bradfordiga jala. Ajal, mil Hislop paranes, lahkus klubist peatreener Harry Redknapp, kes huvitava faktina on ka Chelsea staari Frank Lampardi onu.

Redknapp ühines Portsmouthiga ning samasse meeskonda läks ka Hislop. Kohe esimesel hooajal võitis Portsmouth Championshipi ning pääses Premier League´i. Meeskonnas pidas Hislop konkurentsi Jamie Ashdowni ning Harald Wapenaariga, kuid siiski kasutas Redknapp Hislopit oma esiväravavahina ning põhjusega.

198 cm pikkuse väravaluku eelisks ongi pikkus, millega ta suudab palle noppida ka värava nurkadest. Lisaks sellele on Hislop väle ning väga hea reaktsioonikiirusega, mis muudab ründajail raskeks 1-1 olukordade realiseerimise.

Hooaja keskel lasti Redknapp aga lahti ning uueks Portsmouthi lootsiks palgati Velimir Zajec. Zajec ostis 2005. aasta jaanuaris meeskonna kollkipriks kreeklase Konstantinos Chalkiase ning Hislop langes valikus teiseks. Aprillis 2005 sai Hislop Professionaalsete Jalgpallurite Assotsatsioonilt auhinna jalgpalli väärtustamise eest. Samal kuul sai Portsmouthi järjekordseks lootsiks Alain Perrin, kes hindas veel vähem Hislopi oskusi.

Loogilise jätkuna lahkus Hislop taas klubist ning ühines uuesti West Hamiga. Seal pidi ta võistlema endise Manchester Unitedi väravavahi Roy Carrolliga. Hooaja lõpuks sai Hislop platsile 24 korda ning Carroll 19 korda, mis tähistabki Hislopi võitu.

Enne \"Soca Warriors\"-i eest mängimist kuulus Hislop Inglismaa alla 21-aastaste koondisesse. Esimese mängu Trinidad ja Tobago eest tegi Hislop alles aastal 1999, olles juba 30-aastane. Nüüdseks on ta Clayton Ince´ilt võtnud esiväravavahi kohustused ning täidab oma ülesandeid hästi.

Trinidad ja Tobago mängib MM-il B-alagrupis koos Inglismaa, Paraguay ning Rootsiga.

Saarlane
08.06.06, 09:59
Hatem Trabelsi

Hatem Trabelsi on Tuneesia koondise ning Amsterdami Ajaxi kaitsemängija. Gary Neville´i ning Michel Salgado kõrval on Trabelsit peetud üheks maailma parimaks paremkaitsjaks.

Harva on juhuseid, mil äärekaitsjat peetakse meeskonna staariks. Trabelsiga nii aga on. Mehe edu ei tohiks siiski üllatada inimest, kes on teda varem mängimas näinud.

Trabelsi sündis 25. jaanuaril aastal 1977. Karjääri alustas mustanahaline mängumees kodumaal, Sportif Sfaxieni klubis. Alguses mängis ta poolkaitsjana, kuid seejärel nihutati ta kaitsesse, mis nüüd tundub olevat tema jaoks just sobiv positsioon.

Üheks maailma parimaks paremkaitsjaks peetakse Trabelsit tema ründava orientatsiooni ning osava mängujuhtimise poolest. Väledus ning elavus soodustavad tal hästi rünnakuid ehitada.

Kiired sööstud mööda äärt üles, teravad tsenderdused karistusalasse - äärekaitsja panus rünnakul on tuntav. Hea mängunägemise tõttu olid Trabelsist huvitatud mitmed Euroopa tippklubid. Võidujooksu võitis lõpuks Amsterdami Ajax, kellega Trabelsi ühines 2001. aasta juulis. Esimesel hooajal langes Ajax küll välja Euroopa Meistrite Liigast, kuid kodumaal võideti nii liiga kui ka karikas.

Järgmine hooaeg näitas Trabelsi vajalikkust klubile. Põlvevigastuse tõttu oli ta mängudest eemal peaaegu terve hooaja ning Ajaxil ei õnnestunud tollel hooajal võita ühtegi tiitlit.

Tuneesia rahvuskoondises on Trabelsi samuti väga vajalik mängija. Ta oli koondises ka varasematel MM-idel, aastatel 1998 ning 2002, kuid mõlemal korral lahkuti kohe peale alagrupimänge. 2004. aasta Aafrika Rahvuste Karikal sai aga Trabelsi juubeldada kogu riigi rahvaga, sest Aafrika kõrgeim autasu tõsteti oma pea kohale.

Nüüd on Trabelsil võimalus kinnitada end Aafrika mandri parima kaitsjana. Kuid esmalt peab ta Tuneesia juhtima MM-il vähemalt teise ringi.

Tuneesia mängib MM-il H-alagrupis koos Hispaania, Ukraina ning Saudi Araabiaga.

Saarlane
14.06.06, 16:14
Rafael Marquez

Kui 5. veebruaril aastal 1997 tegi oma esimese mängu koondise eest noor 18-aastane Rafaeli nimeline poisike, ei osanud veel keegi arvata, et 9 aasta pärast viib ta oma riigi koondise MM-ile maailmakuulsa kaptenina.

Rafael Màrquez Àlvarez sündis 13. veebruaril 1979 Zamoras, Mehhikos. Praegu on ta esimene mehhiklane, kes Kataloonia gigandi FC Barcelona eest platsile saanud.

Karjääri alustas Rafael koos venna Carlos Mauricioga Atlas de Guadalajera klubis. Ta debüteeris aastal 1996, mil oli 17-aastane. Kokku käis ta klubi eest väljakul 77 korral. Atlases mängides kutsuti ta ka Mehhiko koondisesse, kus ta jäi mängides silma Monaco skautidele.

1999. aastal alustaski Marquez mängimist AS Monacos, kuhu ta osteti kuue miljoni euro eest. Kohe esimesel hooajal võitis ta Prantsuse meistritiitli. Loomulikult olid kohe temast huvitatud mitmed suurklubid, kuid Monaco suutis oma talenti hoida. FC Barcelonaga liitus Marquez aastal 2003. Üleminekusummaks kujunes miljon vähem, kui eelmine kord - 5 miljonit eurot. Seega ei olnud Marquezi enam väikese vürstiriigi meeskonnas aastal 2004, mil Monaco jõudis Meistrite Liiga finaali.

Esimesel Barca hooajal tegi Marquez kaasa 21 mängus ning aitas kaasa Barcelona jõudmisele teisele kohale. Teisel hooajal ei kasutatud Marquezi mitte ainult keskkaitsjana, vaid ka kaitsva poolkaitsjana Motta, Gerardi ning Edmilsoni vigastuste tõttu. Tema ning teiste meeskonnakaaslaste pingutuste tulemusena võitis Barcelona oma 17-nda Hispaania meistritiitli.

Pärast debüüti aastal 1997 on Marquezist saanud Mehhiko koondise tähtsaim mängumees. Kui ta on vigastatud, on selgelt näha meeskonna kreatiivsuse puudumist. Järelikult ei ole Marquez mitte ainult hea kaitsja, vaid ka osav rünnakute alustaja.

Rafael Marquez on abielus näitleja Adriana Lavatiga ning neil on poeg.

MM-il aastal 2002 tegi Marquez kaasa kõigis neljas mängus. Just lõppenud hooajal võitis Marquez FC Barcelona ridades taas La Liga ning ka klubivuti kõrgeima autasu Euroopa Meistrite Liiga. Ta on esimene Mehhiko kodakondne, kes sellega hakkama saanud. Isegi Mehhiko siiamaani kuulsaim mängumees Hugo Sanchez ei saanud sellega oma Real Madridi karjääri jooksul hakkama.

Mehhikol on sellel MM-il väga tugeva meeskonnaga ning kui kapten Marquezi juhtimisel suudetakse turniir võita, tõuseb Marquez Mehhiko läbi aegade kuulsaimaks vutimeheks.

Mehhiko mängib MM-il D-alagrupis koos Iraani, Angola ning Portugaliga.

Saarlane
14.06.06, 16:15
Pablo AImar

Diego Maradona on Pablo Aimari kohta öelnud, et too on tema seaduslik järglane maailma parima mängijana. Praegu ei ole ta enam nii head minekut näidanud, kuid MM-il võib mehe püss taas paugutama hakata.

Pablo Cesar Aimar sündis 3. novembril 1979 Rio Cuartos, Argentiinas. Superstaari seisusesse tõusis ta juba oma esimeses koduklubis, Club Atlético River Plate´is. Edu FIFA noorte MM-il aastal 1997 pani noormehe lõpetama meditsiinikooli. Sellele järgnes uskumatu tõus Argentiina uue põlvkonna jalgpalliimede esiritta. Aasta varem oli mängujuht ühinenud River Plate´iga.

Viis hooaega hiljem siirdus Aimar 24 miljoni euro eest Hispaaniasse Valenciasse. Juba esimesel hooajal tõusis Aimar silmapaistva mängijana teiste La Liga staaride kõrvale. Tema suure abiga võideti meistritiitel ning jõuti Meistrite Liiga finaali. Seal vannuti aga siiski penaltiseeria järel alla sakslaste Bayernile. Õnnetul kombel oli see Valenciale kahe hooaja jooksul juba teine kord Meistrite Liiga finaalis kaotada. Eelmisel hooajal alistas Valencia seisuga 0:3 Rauli juhitud Real Madrid.

\"El Payaso\" (kloun) on võitnud 2004. aastal ka UEFA karikasarja. Finaalis alistati Marseille Olympique. Samal aastal lisandus järjekordne Hispaania meistritiitel.

Viimasel ajal on Aimari vaevanud mitmed vigastused. Halvim neist oli meningiit, millest ta suutis õnneks taastuda väga kiirelt.

Pablo Aimar mängis Argentiina koondises ka MM-il Jaapanis ja Koreas aastal 2002.

Sellel MM-il laseb treener Jose Pekerman Aimari väljakule eeldatavalt vahetusest. Pingilt tulles leiab Aimari anne väsinud mängijate vastu paremini kasutust.

Argentiina mängib MM-il C-alagrupis koos Hollandi, Serbia ja Montenegro ning Cote d´Ivoirega.

Saarlane
14.06.06, 16:16
Sebastian Kehl

Sebastian Kehl on Saksa koondise ning Dortmundi Borussia poolkaitsja, kes mängis koondises ka Euroopa Meistrivõistlustel Portugalis aastal 2004. Kehl sündis 13. veebruaril 1980 Fulda linnas, Hesses.

Karjääri alustas Kehl toksides palli Borussia Fuldas ning SV Lahrbachis. Mehe esimeseks professionaalseks koduklubiks oli 2. Bundesliga meeskond Hannover 96, kus mängimist alustas ta 1998. aastal.

Edukas esinemine alla 17-aastaste MM-il 1998. aastal tõi Kehlile edaspidiseks koha Saksamaa U21 meeskonnas ning liitumise 1. Bundesliga tiimi Freiburgiga. Tänapäeval on aga jõudude vahekord taas muutunud ning Hannover mängib Bundesligas, samal ajal kui Freiburg on 2. Bundesligas.

Aasta 2001 jaanuaris pidasid mehe allkirja nimel lahingu maha Dortmundi Borussia ning Bayern München. Mees lükkas tagasi FC Hollywoodi lepingupakkumise ning ühines Dortmundiga. Aastal 2002 tuli ta Dortmundiga ka Saksamaa meistriks ning sai seejärel kutse MM-ile Koreas ja Jaapanis, kust sakslased naasesid lõpuks hõbemedalitega. Samal aastal jõudis Dortmund ka UEFA karikasarja finaali, seal aga vannuti alla Rotterdami Feyenoordile.

Koondisedebüüdi tegi Kehl 2001. aasta mais mängus slovakkide vastu, mis võideti 2:0 ning seejärel on ta kuulunud koondisesse juba regulaarselt. MM-il 2002 pääses ta esmalt väljakule teise ringi mängus Paraguay vastu, kuna Carsten Ramelow oli vigastatud ning Marko Rehmer kehvas vormis. Mäng võideti 1:0. Samuti pääses Kehl väljakule veerandfinaalmängus USA vastu. Hiljem võttis oma koha tagasi aga Ramelow.

Mehe kaitsvate omaduste tõttu on teda võrreldud legendaarse Lothar Matthäusiga. Kehl on ka universaalne, lisaks poolkaitsele suudab ta ka mängida äärekaitses. Valju hääle tõttu suudab ta ka kanda meeskonna liidri rolli ning seetõttu on ta Dortmundis fännide poolt saanud suure tähelepanu osaliseks. Nüüd, mil tšehh Tomas Rosicky on lahkunud Londonisse, võib Kehlist saada Dortmundi uus liider.

Kehli parimateks omadusteks peetakse kiirust ning osavat taklamisoskust. Halvaks omaduseks peetakse tema temperamenti, millega ta ei jää kõvasti alla Wayne Rooney´le. Aastal 2003 langes Dortmund välja nii Meistrite Liigast kui ka UEFA karikasarjast, kuna Kehli punased kaardid nõrgendasid meeskonda. Kehl on aga mängija, kelle liidriomadused tulevad välja just siis, kui meeskonnal neid enim vaja on.

Praeguseks on mees kaasa teinud 28-s koondisemängus ning löönud nende jooksul 3 väravat. Tänavusel MM-il võib mees vahetusest sisse tulles Saksamaale anda vajaminevat teravust, et võita koduseinte toel oma neljas maailmameistritiitel.

Saksamaa mängib MM-il A-alagrupis koos Poola, Ecuadori ning Costa Ricaga.

ttBoll
14.06.06, 20:44
Zinedine Zidane
Zinedine Yazid Zidane on viimase kümnendi suurimaid tähti, kes jalgpallimaailmas säranud. Maailmameister, Euroopa meister ning kolmekordne Maailma Parim Mängija teatas eile antud intervjuus Canal+\'le, et tema särav profikarjäär saab tänavuse MM-i järel lõpu.

Aløeeria juurtega Zidane sündis 23. juunil 1972. aastal Prantsusmaa linna Marseille vaeses äärelinnas viielapselises perekonnas. Kool polnud Zizou tugevam külg ning seetõttu hakkas ta tegelema jalgpalliga. Oma kodulinnas mängis Zidane vaid noorteklubides, kuid esimese profilepingu sõlmis 16-aastane Zizou 1988. aastal AS Cannes\' klubiga. Cannes\'s veetis Zidane neli hooaega ning selle aja jooksul sai ta väljakule vaid 61 kohtumises. Ometi oli teda märgatud Bordeaux Girondinsi juurest, kes võitis 1992. aastal Ligue 2-e ning järgmisel aastal ootas neid ees Prantsusmaa kõrgeim seltskond.

Bordeaux\'s sai Zidane\'st meeskonna tugitala ning temast hakati rääkima kui järgmisest Platinist. Zidane kutsuti esmakordselt koondisesse 1994. aasta 17. augustil, kui MM-ilt eemale jäänud Prantsusmaa kohtus Tšehhimaaga. Zidane sekkus mängu vahetusest ning lõi oma esimesel etteastel koondisesärgis kaks väravat.

Zidane\'i juhitud Bordeaux\'st sai Prantsusmaa kõrgliigas arvestatav jõud ning hooajal 1995/96 lunastati endale pääse UEFA karikasarja. Üllatuslikult jõudsid prantslased finaali, kus oldi sunnitud kahe mängu kokkuvõttes alla vanduma Bayernile, kuid Zidane\'i kuulsus oli kodumaal kasvanud juba megastaari tasemele. Seetõttu ei tulnud üllatusena, kui teatati tema siirdumisest Torino Juventuse ridadesse kolme miljoni naela eest.

1996. aasta suvel läks Zidane oma esimesele suurturniirile, milleks oli Euro96, kuid liigahooajast väsinud Zidane ei olnud oodatud tasemel. Siiski suutsid prantslased jõuda koguni poolfinaalini, kus oldi sunnitud alla vanduma penaltiseeria järel Tšehhile.


Zidane Juve särgis
Juventuses sai Zidane\'st võitja. Juba esimesel kuul Juventuse ridades saavutati Euroopa Superkarika võit, kui alistati kahe mängu kokkuvõttes 9:2 PSG. Sama aastanumbri lõpetuseks käidi Jaapanis Interkontinentaalkarika finaalis üle River Plate\'st. Ka hooaja lõpp möödus rõõmsas meeleolus ning Juve võttis taaskord Serie A-s esikoha nagu ka aasta hiljem. Tõrvatilgaks meepotis oli ainult kahel järjestikusel hooajal Uefa Meistrite Liiga finaalkaotus. 1997. aastal kaotati 1:3 Borussia Dortmundile ning 1998. aastal 0:1 Real Madridile, kusjuures mõlema finaali eel peeti Juvet kindlaks favoriidiks.

1998. aastal Prantsusmaal peetud MM-il sai Zidane\'st ülemaailmne megastaar. Kuumavereline Zidane teenis mängus Saudi Araabiaga punase kaardi, kuid veerandfinaalkohtumises Itaaliaga oli Zidane juba tagasi ning realiseeris ka mängule järgnenud penaltiseerias penalti. Kangelaseks tõusis ta MM-finaalis Brasiilia vastu, kus Zidane lõi esimesel poolajal kaks väravat, mis sisuliselt lõpetasid brasside vastupanu.

1998. aasta detsembris nimetati Zidane teenitult FIFA Maailma Aasta Mängijaks. Järgmised paar hooaega läksid Zizou\'l pidevate vigastuste nahka ning uus sära saabus 2000. aasta Euroopa meistrivõistlustel Hollandis ja Belgias. Alagrupiturniiril oldi D-grupis sunnitud alla vanduma küll Hollandile, ent play-off kohtumistes prantslased enam ei vääratanud.

Veerandfinaalis Hispaania vastu tabas Zidane karistuslöögi ning poolfinaalis kohtus ta teise Euro2000 tähe Luis Figoga. Oodatud kahevõitlus lõppes Zidane\'i võiduga, kes oli kogu mängu nähtavaim kuju ning realiseeris ka lisaajal määratud kuldse penalti. Finaalkohtumises olid prantslased hädas Itaaliaga, kuid lõpuks suudeti lisaajal võtta ka teine suurem karikas Prantsusmaa valdustesse. Aasta lõpus nimetati Zidane taaskord maailma parimaks mängijaks.


Zidane koos naisega
2001. aasta suvel sai Zidane\'st maailma kalleim mängija, kui Real Madrid maksis Juventusele 66 miljonit eurot ning Zidane kolis oma hispaania juurtega naisega Madridi. Juventuses lõi Zidane 151 mängu jooksul 24 väravat. Tal oli esimestel kuudel tõsiseid kohanemisraskusi Madridi mängujoonisega, kuid hooaja lõpuks oli Zidane oma tavapärase vormi leidnud.

UEFA Meistrite Liiga poolfinaalis FC Barcelona vastu lõi Zidane vastaste koduväljakul meeldejääva värava, kui spurtis palliga üle poole väljaku ning lõpetas rünnaku väravaga. Ka finaalis näitas Zizou oskust mäng oma meeskonna kasuks otsustada. Finaali esimese poolaja lõpus Bayer Leverkuseni vastu lõi ta karistusalajoonelt oma karjääri ühe ilusaima värava ning tänu sellele võitis Real Madrid oma üheksanda Euroopa Meistrite Liiga tiitli.


Zidane Reali särgis
2002. aasta suvel läks Zidane Prantsusmaaga MM-ile Jaapanis ja Koreas tiitlit kaitsma, kuid põlvevigastus lasi Zidane\'l kaasa lüüa vaid ühes kohtumises ning tagajärjeks oli Prantsusmaa jäämine alagrupis viimaseks löömata ainsatki väravat ning kogudes vaid ühe punkti.

Hooajal 2002/03 võitis Zidane koos Real Madridiga La Liga ning sama hooaja lõpus valiti Zidane kolmandat korda maailma parimaks.

Järgnevad hooajad ei toonud klubitasandil enam oodatud karikavõite ning ka prantslase enda vorm polnud sageli kiita. Vahetult enne EURO2004 teatas Zidane, et ta on oma elu halvimas vormis, kuid Portugalis peetud EM-il suutis Zidane tõusta taas meeskonna liidriks ning juhtida prantslased veerandfinaali, kus oldi sunnitud alla vanduma hilisemale võitjale Kreekale. Meeldejäävamaiks hetkeks oli Zidane\'i löödud kaks väravat lisaminuteil kohtumises Inglismaa vastu, mis tõid prantslastele 2:1 võidu.

Pärast EM-i teatas Zidane, et tema jaoks on koondisemängud lõppenud, kuid ta tuli veel tagasi. MM2006 kvalifikatsiooniturniiril olid prantslased tõeliselt hädas ning appi paluti Zidane\'i, kes pärast mõningast mõtlemist naases 2005. aasta augustis koondisesse ning debüütmängus Cote d\'Ivoire vastu lõi ka värava. Zidane\'i juhitud Prantsusmaa koondis suutis läbida ka kvalifikatsioonikadalipu ning jõuda tänavusele MM-ile.

Viimane hooaeg klubitasandil on Zidane\'il käinud üle kivide-kändude. Pidevad vigastused pole lasknud tal parimat mängu näidata, kuid hooaja teisel poolel on Zidane end juba tuntud headuses näidanud. Mängus Sevilla vastu lõi ta kübaratriki, kuid taas tuleb leppida klubitasandil karikateta hooajaga. Zidane\'il on jäänud Real Madridi ridades pidada neli kohtumist, mis peaks tema üldsaldo viima 142 mängu peale ning selle ajaga on ta löönud 34 väravat.

Zidane\'i on nimetatud kõikvõimalike aunimetustega. Näiteks Pele nimetas ta üheks 125-st elavast jalgpallilegendist, UEFA küsitluses nimetati ta viimase 50 aasta 50 parima mängija sekka ning 2004. aastal nimetati ta Prantsuse Auleegioni rüütliks.

Tema karjääri luigelauluks jääb suvine MM Saksamaal, kus Prantsusmaa kuulub ühte alagruppi Šveitsi, Togo ning Lõuna-Koreaga. 98 koondisemängu mänginud ning 28 koondiseväravat löönud Zidane\'l on võimalus Saksamaal kirjutada oma pikka säravasse karjääri särav lõppakord.

Saarlane
14.06.06, 21:25
Võiksid siis vähemalt Dannari jutu ära vormistada:oih: Pildiallkirjad vaja maha võtta ja...

ttBoll
14.06.06, 21:41
Algselt postitas Saarlane


Võiksid siis vähemalt Dannari jutu ära vormistada:oih: Pildiallkirjad vaja maha võtta ja...
Nu issand jumal kyll, sorry kui ma sinua arvates midagi valesti tegin noh.:deemon:

Saarlane
14.06.06, 21:48
No kui Pillu oma jutu siia viskas, siis oskas ta selle ikka ära ka vormistada, kuid see siin pole sinu juttgi:oih:

ttBoll
14.06.06, 21:53
Algselt postitas Saarlane


No kui Pillu oma jutu siia viskas, siis oskas ta selle ikka ära ka vormistada, kuid see siin pole sinu juttgi:oih:
Nu kahju kyll siis, tra sa ei pea ju iga inimese vea tõttu kohe hakkama õiendama.

Even
15.06.06, 01:10
Algselt postitas eriklt



Algselt postitas Saarlane


No kui Pillu oma jutu siia viskas, siis oskas ta selle ikka ära ka vormistada, kuid see siin pole sinu juttgi:oih:
Nu kahju kyll siis, tra sa ei pea ju iga inimese vea tõttu kohe hakkama õiendama.Kuule poiss, talitse oma närve. Mida sa iga asja peale paukuma hakkad kohe. Saarlane rahulikult ütles mis valesti, ära hulluks mine.

eston maravilha
15.06.06, 11:46
kas seda portaalipaska on üldse siia vaja postitada?

PraS
15.06.06, 11:54
Algselt postitas eston maravilha


kas seda portaalipaska on üldse siia vaja postitada?

et sinusugused saaksid vinguda.

eston maravilha
15.06.06, 12:29
msn

yheksa
15.06.06, 15:03
No one kicks the football like the one: Zlatan (http://youtube.com/watch?v=JjISSPVKYAM&search=Who%27s%20da%20man%20-%20Zlatan)

Saarlane
30.06.06, 19:53
Samuel Kuffour

Raske on unustada Ghana kodaniku Samuel Osei Kuffouri pisaraid 1999. aasta Meistrite Liiga finaali järel, mille Müncheni Bayern kaotas napilt Manchester Unitedile. Nüüd on mees ka koondise kaitseliinile toonud kindluse ning Ghana mängib MM-il.

Samuel Osei Kuffour sündis 3. septembril 1976 Ghana ühes suurimas ja tuntuimas linnas, Kumasis. Esimesteks klubideks, kus Kuffour mängis, olid kodumaised Kumasi Envoys, Fantomas ja King Faisal Babes. Huvitav on fakt, et vaese poisina teenis ta samal ajal raha ka kingaviksijana. Juba väikesest lapsest peale oli näha Sammy kiindumus jalgpalli vastu ning saabaste ostmiseks müüs ema maha perekonna televiisori.

Noormehe andekus viis ta juba viieteistaastaselt Itaaliasse, kus ta hakkas mängima AC Torino ridades. Samal ajal oli ta alla 17-aastaste koondises juba põhitegija ning võitis 1991. aastal Itaalias Noorte MM-i. Treeneriks oli tollases noortemeeskonnas praegune Togo treener Otto Pfister.

Kuffouri tõus jätkus. Ta mängis paremini kui kunagi varem ning jõudiski AC Torino esindusmeeskonda. Ometi sattus noormees seal tülidesse ja Kuffour müüdi edasi Saksamaale, Müncheni Bayernisse. Aastanumbriks oli siis 1993. Noore mehena ei saanud Kuffour kohe staaride seas väljakule ning ta laenati teise Saksamaa klubisse, FC Nürnbergi.

1996 naases Kuffour Münchenisse. Juba esimesel hooajal võitis Bayern Bundesliga. Ghanalase jaoks oli see esimene kuuest medalist, mille ta üheksa hooaja jooksul sealt sai. Kuffour tegi superesituse 2001. aasta Meistrite Liiga finaalis Valencia vastu. Bayern võitis karika penaltiseeria järel. Kaks aastat varem olid nad kaotanud Manchester Unitedile kahe lisaminuteil löödud värava tõttu.

Ka rahvuskoondises oli Kuffour sama edukas. Kaptenipaela teenis mees juba 23-aastaselt. Ghana parimaks valiti ta 1998. ja 1999. aastal. Aafrika parimate mängijate valimisel jäi ta aastatel 1999 ning 2001 teiseks.

Kuffori karjääris sai suvel 2005 läbi pikk periood, sest siis siirdus ta tagasi Itaaliasse, seekord Igavesse Linna Roomasse. AS Roma ridades on ta taas saanud fännide lemmikuks oma entusiasmi ning suure töö eest, mida ta igas mängus teeb.

Kuffour jättis vahele enamiku MM-kvalifikatsioonimängudest, kuna oli raksus peatreeneri Ratomir Dujkoviciga. Nüüd on mehed oma erimeelsused lahendanud ning Kuffour on üks kogenumaid mängijaid noores Ghana meeskonnas. Tema arvukad osalemised Aafrika Rahvuste Karika turniiridel ning suurepärane Euroopa karjäär võivad viia Ghana läbi raske alagrupi. Peab ju teise ringi jõudmiseks heitlema Itaalia, USA ning Tšehhiga.

Saarlane
30.06.06, 20:00
Shinji Ono

Jaapani viimase aja üks kuulsamaid mängijaid Shinji Ono sündis 27. septembril 1979. aastal Numazu linnas Shizuoka prefektuuris. Hüüdnimega \"Tensai\" ehk \"Geenius\", on Ono üks suurimaid staare praeguses Aasia jalgpallis.

Ono erilisus seisneb tema mitmekülgsuses, platsinägemises ning rõõmsas mängus. Kuigi mehe peamiseks positsiooniks on ründav poolkaitsja, suudab ta mängida ka kaitsva poolkaitsja ning äärepoolikuna.

Ono sirgus Jaapani jalgpalli taimelavas Shizuokas, kus ta ka sündis. Profikarjääri debüüdi tegi ta J. League´is aastal 1998 Urawa Red Diamondsi ridades, hooaja lõpus valiti ta aasta uustulnukaks ning ka parimate koosseisu. Samal aastal sai temast noorim Jaapani koondise liige MM-il. 18-aastasena pääses ta ka väljakule, tulles ühes mängus sisse vahetusest. 1998. aasta Aasia Noorte meistrivõistlustel valiti ta väärtuslikeimaks mängijaks.

Järgmisel aastal tegi Ono kaasa FIFA Noorte MM-il Nigeerias. Kapten Ono juhtimisel jõudis Jaapan finaali, kus kaotas Hispaaniale seisuga 0:4. Järgmisel hooajal kannatas Ono aga põlvevigastuse käes ning see ei lubanud tal osaleda alla 23-aastaste koondises Olümpiamängude kvalifikatsioonis. Hooaja otsustavaks ajaks ei suutnud ta end vormi ajada ning Urawa kukkus teise divisjoni. Euroopa klubidega liitumise asemel otsustas Ono aga veel hooaja seal mängida ning tõi niiviisi Urawa tagasi kõrgliigasse.

Pärast häid esitusi Konföderatsioonide karikaturniiril aastal 2001 liitus Ono Hollandi Eredivisie klubi Rotterdami Feyenoordiga. Kohe esimesel hooajal võitis ta meeskonnaga UEFA karika ning sai fännide suureks sõbraks. Siiski rikkusid hilisemad vigastused mehe Euroopa-karjääri ning Ono siirdus 13. jaanuaril 2006 tagasi Urawa Red Diamondsi ridadesse.

Pärast MM-i 1998 sai Onost Jaapani jaoks äärmiselt tähtis mängija ning 2002. aasta finaalturniiril oli ta japside võtmemängija. Pärast MM-i valiti Ono Aasia parimaks mängijaks.

Vigastused on jätnud oma märgi ka Ono koondisekarjääri, mistõttu ta jättis vahele Konföderatsioonide karikaturniirid aastatel 2003 ning 2005. Tänavu esineb Ono aga kolmandat korda järjest Jaapani eest MM-il.

Saarlane
30.06.06, 20:00
Andriy Voronin

Andriy Voronin on sündinud 21. juulil 1979 Odessas, Ukrainas. Alates 2004. aastast mängib mees klubijalgpalli ründajana Leverkuseni Bayeris.

MM-valiktsükli alguses istus mees sageli pingil. Nüüd on kõva tööga Voroninist saanud Oleg Blokhini Ukraina koondise üks tähtsamaid lülisid, kes on muuseas ka Andriy Shevchenko ründepartner. Pärast debüüti aastal 2002 on Voroninit tihti kasutatud nn. supersub\'i ehk vahetusmängijana, kes pinglit tulles toob mängu palju värskust ning hakkab ise väravaid taguma.

Ukraina ründajate rohkuse tõttu pidi Voronin debüüdi tegema vasaku poolkaitsjana. Sellest hoolimata oli ta varem näidanud head väravalöömisvaistu. Aastatel 1995-2000 mängis Voronin Borussia Mönchengladbachis. Õigemini ei mänginudki, kuna seitse korda väljakule pääsemist ei saa kuigi edukaks pidada.

Sealt edasi liitus Voronin FSV Mainziga. Mainzi eest mängides sai Voroninist hooajal 2002/03 2. Bundesliga suurim skooritegija. See aga tõi kaasa liitumise FC Kölniga. 19 mängu ning 5 väravat ja mehe uueks koduklubiks viimase kolme aasta jooksul sai Leverkuseni Bayer. Seal on ta teise idaeurooplase, bulgaarlase Dimitar Berbatovi kõrval hõivanud algkoosseisus teise ründaja koha. Nüüd aga lahkus Berbatov Tottenhami ning saab näha, kas treener eelistab mängida ühe ründajaga või ostab kedagi samast klassist Voronini kõrvale.

Oma koondisedebüüdi kohta ütles Voronin aastal 2003 ise nõnda: \"Mainziz mängin ma ründes, kuid koondises pole mul alati valikut. Seega mängisin ma debüüdil vasakul ääres. 2:2 viigimängus Hispaaniaga pidin ma tegutsema Michel Salgado vastu ning ma arvan, et tal ei olnud väga kerge.\"

Leverkuseni Bayer jõudis aastal 2002 Meistrite Liiga finaali, kuid seal pidid nad alla vanduma Zinedine Zidane´i juhitud Real Madridile. Pärast hooaja lõppu lahkusid tiimist mitmed staarid, näiteks Michael Ballack ja Ze Roberto. Osteti sisse aga uusi mängijaid, nagu Voronin. Praegune aeg näitab, et valesti nad ei ole sellega teinud.

Pärast Ukraina kvalifikatsioonimängu Hispaaniaga sõnas peatreener Blokhin, et peale Shevchenko oskab ka kogu ülejäänud meeskond head mängu näidata. \"Nagu kõik staarid, mängib ka Shevchenko olulist rolli meie meeskonnas, kuid täna me näitasime, et saame hakkama ka ilma temata.\" Olgu mainitud, et 1:0 võidus lõigi ainsa värava Andriy Voronin, kelle nüüdseks saldoks on 33-s mängus 4 väravat.

Saarlane
30.06.06, 20:01
Emmanuel Adebayor

Peale tüli Monaco klubi juhtidega ning ühinemist Arsenaliga võib Togo koondise ründajat Emmanuel Adebayori pidada Aafrika jalgpalli omamoodi pahaks poisiks.

Adebayor sündis 26. veebruaril aastal 1984 Togo pealinnas Lomés. Adebayori vanemad sündisid Edela-Nigeerias, kuid kolisid Togosse pärast seda, kui sõjaväelised riigipöörded pihta hakkasid. Ka Adebayori nime järgi saab aru tema Nigeeria päritolust.

Lomés hakkas noormeest huvitama vutt ning ta tõusis Togo alla 15-aastaste koondisesse. Seal mängides liitus Adebayor Prantsusmaa klubi FC Metziga. Kohe esimesel hooajal pääses ta väljakule üheksal korral ning lõi kaks väravat. Paraku jäi sellest väheseks ning ka teiste mängijate pingutused ei kandnud vilja ja Metz langes teise divisioni.

Hooajal 2002/03 lõi ta Metzi eest 35-s mängus 17 väravat ning kohe olid noormehest huvitatud Euroopa tippklubid Arsenal ning Juventus. Adebayor otsustas aga liituda teise Prantsuse klubi, AS Monacoga. Kohe esimesel hooajal lõi ta Meistrite Liigas kümnes mängus kaks väravat ning Monaco jõudis sama turniiri finaali. Seal aga jäädi üllatuslikult suureskooriliselt alla Jose Mourinho tüüritud FC Portole, kellele alistuti 3:0.

2005. aasta lõpus algasid Adebayori tülid Monaco ninameestega ning 2006. aasta jaanuari keskel liitus mees 7 miljoni naela eest Londoni Arsenaliga, klubiga, kes oli soovinud teda osta juba kaks hooaega varem. Adebayori särginumbriks sai 25, mis oli varem nigeerlase Nwanko Kanu särginumber. Intervjuus arsenal.com-ile ütles Adebayor, et Kanu oligi tema lapsepõlveiidol. Ka mängustiililt on mehed sarnased ning sellepärast kutsutaksegi Adebayori vahest \"Baby Kanu\"-ks.

Esimese hooaja lõpuks Arsenalis oli ta löönud kümnes mängus neli väravat. Mehest saab kindlasti suurepärane asendus karjääri lõpetanud Dennis Bergkampile. Koondises aitas ta Togo esimest kord finaalturniirile ning lõi selleks Aafrika kvalifikatsiooniturniiril 11 väravat. Selle tulemusega oli ta ka Aafrika suurim skooritegija.

Pärast liitumist Arsenaliga sai Adebayor Aafrika Rahvuste Karikal Togo eest esimeses mängus sisse vaid vahetusest. See talle aga ei meeldinud ning ta lahkus turniirilt. Hiljem ta aga mõtles ringi ning naases treeningutele. \"Sheyi\" mängis lõpuks kahes viimases Togo mängus, kus ta paistis silma osavusega, kuid sellest hoolimata ei suutnud ta väravaid lüüa. Togo langes välja pärast kolme mängu kaotamist.

Adebayor ei saanud kaasa teha eelmise hooaja Meistrite Liiga finaalis Barcelona vastu, kuna oli ju alles meeskonnaga liitunud. Selle asemel püüab koondise number 4 juhtida Togo MM-il teise ringi. Potentsiaali ju on, sest Togo lõi avamängus Lõuna-Korea vastu avavärava, kuigi seejärel kaotas seisuga 2:1. Lisaks sellele on Togo alagrupis veel Prantsusmaa ning Šveits. Kuid kõik on ju võimalik, sest pall on ümmargune.

Saarlane
30.06.06, 20:01
Pedro Mantorras

Praegustest Angola koondise mängijatest on tuntuim Mantorras, kes SL Benficas ründajana mänginud juba viimased viis hooaega.

Pedro Manuel Torres sündis 18. märtsil 1982 Huambos. Viimasel ajal on meest tihti kirjeldatud, kui \"parimat mängijat peale Eusebiot, kes on üles kasvanud Portugali-Aafrikas.\" Olid ju Eusebio sünniriik Mosambiik ning Angola mõlemad Portugali asumaad. Eusebio ise ennustas noormehele suurt tulevikku Euroopa jalgpallis.

Lapsena oli Torrese esimeseks treeneriks praegune koondise loots Luis Oliveira Goncalves, kes nägi noormehes suurt talenti. Torres töötas ennast üles mitte millesti, tõustes pealinna Luanda vaiksetest kõrvaltänavatest üleriigiliseks kangelaseks.

Manuel Torrese mängijanimi Mantorras sai esmalt laias avalikuses tuntuks aastal 2001, mil ta mängis Etioopias toimunud alla 20-aastaste Aafrika Meistrivõistlustel. Seal lõi Mantorras 5 väravat ning hiljem valiti noormees Aafrika aasta noormängijaks. Samal aastal ühines ta Alvercast Lissaboni Benfica klubiga.

Kahjuks tabas Mantorrast hulgaliselt ebaõnne, kuna ta ei saanud põlvevigastuse tõttu mängida kuni 2005. aasta jaanuarini. Seejärel tuli ta tagasi pauguga ning hooaja lõpus krooniti ta ka Portugali meistriks. Uuel hooajal jõudis Benfica Meistrite Liigas lausa veerandfinaalini.

Küll aga polnud mees rahul sellega, et jaanuarikuisel Aafrika Rahvuste Karikal kasutati teda vahetusmehena ning nüüd on ta teatanud, et MM jääb tema viimaseks etteasteks Palancas Negras\'e eest.

Kodumaal naudib Mantorras oma ikoonistaatust. Sõjajalal olevas riigis on mees fännide ning meedia suur lemmik. Kuna lapsena vaevasid tema peret mitmed raskused, aitab mees oma riigi probleemsemaid inimesi rahaga. Luanda linna jaoks on mees andnud suure osa oma palgast, et ehitada maju tänavalastele. Mantorrase isa suri siis, kui poeg oli kolmekuuune ning ema siis, kui poeg oli kuueteistaastane.

\"Ma sain täitsa järsku perekonnapeaks ning pidin hakkama hoolitsema oma noorema venna eest. Mul oli palju raskusi noorena,\" teatas Mantorras intervjuus kohe peale Benficaga ühinemist.

Saarlane
30.06.06, 20:02
Daniel Ljuboja

Danijel Ljuboja on MM-i üks huvitavamaid mängumehi, kuna enne välismaale siirdumist pole mees mänginud üheski koduliiga meeskonnas.

Ljuboja sündis 4. septembril aastal 1978 Vinkovcis, endises Jugoslaavias. Tänapäeval asub see linnake hoopis Horvaatias. Üllatuslikult ei alustanud Ljuboja oma karjääri mitte riigis, kus ta oli elanud enamuse oma elust - Serbias ja Montenegros - vaid Prantsusmaal.

Mehe esimeseks klubiks oli Sochaux, millega ta ühines hooajal 1998/99. Kokku mängis ta meeskonna kollases särgis 62 korda ning lõi 21 väravat. Sealt edasi liitus ta Strasbourgi klubiga, kus veetis järgmised neli aastat. Platsile sai ta 121 mängus, kuid lõi ründemängija kohta suhteliselt vähe väravaid, vaid 34. Viimane hooaeg läks tal Strasbourgis kõige paremini ning järgnes liitumine ühe Prantsusmaa tippklubi, Paris-Saint Germain´iga.

Esimesel hooajal sai ta platsile 42 mängus, ent väravaid taas ei sündinud. Vaid 7 tabamust viisid mehe uueks hooajaks laenule VfB Stuttgartisse, samal ajal, kui Pauleta jäi endiselt PSG esiründajaks. Mohikaani soenguga Ljuboja saldoks esimesel Saksamaa hooajal jäi 18 mängus 5 väravat, kuid siis oli ka mehe ülesandeks mängida ründajate taga ning toita neid söötudega.

Serbia ja Montenegro koondisega pääses mees esimest ja viimast korda MM-ile raskelt. Kuid siiski suutis Ljuboja koosseisust välja tõrjuda Hertha Berlini mängija Marko Pantelici. Võib-olla oli põhjuseks Ljuboja oskus lüüa hästi karistuslööke. Sel MM-il on ettearvatult mees platsile saanud vaid vahetusest. Siiski näitab tänane päev, kas peatreener Ilija Petkovic eelistab teda ründes mängus Elevandiluuranniku vastu.

17
30.06.06, 22:12
Algselt postitas dribbler69


Ma ei saa aru, mis mõttega sa neid teed. Igav on vä!
Ma ei saa aru, mis mõttega sa siin foorumis oled. Igav on vä!