PDA

View Full Version : Äripäev 03.12.2001



kraff
03.12.01, 09:33
Pohlaku rahakeerutus

FC Flora juht Aivar Pohlak on saanud Lilleküla staadioni ehituseks miljoneid kroone Tallinna linnalt ning ka jalgpalliliidult, saades oma mitterahalise panuse eest enamusosaluse staadionit haldavas firmas,

HEAD LUGEMIST!

Jaak
03.12.01, 10:25
Orginally posted by kraff

Pohlaku rahakeerutus

FC Flora juht Aivar Pohlak on saanud Lilleküla staadioni ehituseks miljoneid kroone Tallinna linnalt ning ka jalgpalliliidult, saades oma mitterahalise panuse eest enamusosaluse staadionit haldavas firmas,

HEAD LUGEMIST!



Kogu selle aegade jooksul toimunud lahmimise peale esimene arvudega argumenteeritud artikkel. Üldiselt üsnagi karm kirjutis. Asja nõrk külg on see, et seda kirjutab "Äripäev", kes kuuleb SLÕhtulehega samasse kaalukategooriasse.
Kui see üles keeratud segadus nüüd Lilleküla staadioni valmimist segama hakkab on küll nutune :( Saame uue Osten Tori veel niimoodi.:viha: :viha: :viha:

ROOTSI KUNN
03.12.01, 14:45
Hakkab tulema ,karta on et kui vastasleer tõsiselt lõpuni võitleb siis on Pohlaku võim EJL-is lõppenud.
Aga kas nad ikka lähevad lõpuni, kas jätkub üksmeelt see on juba omaette teema.
Meile lihtsatele jalkasõpradele on ülekõige see ,et ehitataks valmis staadion. Sest kui stata vinduma jääb on kaotus mitte ainultmeile vaid ka kogu üldisele jalgpallile.
Pohlaku kohta esitatud süüdistustel on kindlasti mingi tõetera sees ka enne artikli ilmumist võis seda arvata.
Kujutan ette kus nüüd läheb madinaks. Aga tõde on vaja teada ja ka Lilleküla staadion on vaja valmis ehitada.
Olen igatahes ausa mängu poolt. ei taha ,et mingi venelaste võim jälle tekiks aga loodan ,et need ajad on jäädavalt möödas.
Ootame ja vaatame põnevusega ,mis saab edasi.

Miq
04.12.01, 00:12
Orginally posted by Jaak

Asja nõrk külg on see, et seda kirjutab "Äripäev", kes kuuleb SLÕhtulehega samasse kaalukategooriasse.

Kuule koomik, loe Äripäeva vehal ikka enne ka, kui teda SLÕhtulehega ühte kategooriasse tuled lahterdama. Need artiklid seal on ikka tugevalt argumenteeritud (antud artiklit pole endal veel lugeda õnnestunud, aga homme on ka päev).

Jaak
04.12.01, 09:41
Orginally posted by Miq


Orginally posted by Jaak

Asja nõrk külg on see, et seda kirjutab "Äripäev", kes kuuleb SLÕhtulehega samasse kaalukategooriasse.

Kuule koomik, loe Äripäeva vehal ikka enne ka, kui teda SLÕhtulehega ühte kategooriasse tuled lahterdama. Need artiklid seal on ikka tugevalt argumenteeritud (antud artiklit pole endal veel lugeda õnnestunud, aga homme on ka päev).

Huvitav mille põhjal sul seda alust väita on ? Enne argumenteeri ise, kui sõna võtma hakkad !:viha: :viha:
Äripäev oli jah kunagi normaalne väljaanne, aga pole seda enam ammugi mitte. Miks sinu arvates taoline "tellimusartikkel" ilmus just selles lehes, mitte näiteks Postimehes ?

ROOTSI KUNN
04.12.01, 11:01
ärge sõbrad riielge omavahel.
äripäev on tõesti viimasel ajal oma mainet kaotanud ning ka Peeter Raidla pole mingi aususe kehastus.
Siiski ,äripäev on majandus ja rahateemasid käsitlev väljaanne ning on üpris loogiline ,et neid see teema huvitas.
Kui vesi keema läheb, küll siis ka teised lehed kirjutama hakkavad.

greenday
04.12.01, 11:11
Kas kellelgi on ligipääsu Äripäeva kodulehe artiklitele? Äkki saaks keegi selle jutu siia kopeerida.

13
04.12.01, 11:31
Orginally posted by ROOTSI KUNN

ärge sõbrad riielge omavahel.
äripäev on tõesti viimasel ajal oma mainet kaotanud ning ka Peeter Raidla pole mingi aususe kehastus.
Siiski ,äripäev on majandus ja rahateemasid käsitlev väljaanne ning on üpris loogiline ,et neid see teema huvitas.
Kui vesi keema läheb, küll siis ka teised lehed kirjutama hakkavad.

Oih Kunn!!Sina kui paadunud Flora fänn ei tohiks kõiki kohe mustama hakata,kui Florast midagi halvasti kirjutatakse.Kui EEs kirjutati ka midagi Florast (oli vist mingi trenni rahadega jama),siis kukkusid ka kohe EEd sõimama.Ärge unustage kus suitsu seal tuld!!

Olgem ikka sõbrad edasi!!

tanielo
04.12.01, 11:37
Pohlaku müüt püsib vassimistel

P E E T E R R A I D L A
peeter.raidla@aripaev.ee

Eesti Jalgpalliliidu asjaajamist ning ka uhke Lilleküla staadioni ehitamist varjutavad vassimised, mille eesmärk on oponentide arvates vaid üks – Eesti jalgpalli arendamiseks saadavad miljonid Aivar Pohlaku kaukasse ajada.

Selguse saamiseks segases olukorras on 14 jalgpalliklubi tulnud välja algatusega kutsuda 20. detsembril kokku Eesti Jalgpalliliidu erakorraline kongress. Põhjuse selleks andis kolm aastat tagasi vastuvõetud põhikiri, mille kohaselt pidi kongress toimuma hiljemalt 14. novembril.

Ootamatult selgus, et tänavu suvel oli Aivar Pohlak üritanud jalgpalliliidu põhikirja muuta ning esitanud Tallinna linnakohtu registriosakonnale ka vastavasisulise taotluse. Pohlak soovis pikendada kongressi kokkukutsumise aega seniselt kolmelt aastalt viiele aastale.

Registriosakond jättis siiski avalduse rahuldamata, leides, et registripidaja ei saa taotletud kannet teha, kuna samal alusel ja sama põhikirja kinnitamise kuupäevaga on juba aprillis 1999 kandeotsus tehtud.

Pohlaku oponendid leiavad, et tegu on võltsimisega. Ning selle eesmärk on üks – hoida kuni Lilleküla staadioni valmimiseni jalgpalliliitu oma võimu all, et selle kaudu saada staadioni valmisehitamiseks miljoneid kroone, mida rahvusvahelised jalgpalliorganisatsioonid eraldavad kogu Eesti jalgpalli arenguks.

“On alust arvata, et koos juunis 2001 esitatud kandeavaldusega esitati registrile võltsitud dokumente, milles sisaldusid ebaõiged andmed ning siin võib olla tegemist kriminaalkoodeksis sätestatud kuriteoga,” kinnitavad erakorralise kongressi kokkukutsujad.

Dokumentidega tutvunud vandeadvokaat Mikk Lõhmus kinnitab samuti, et Pohlaku poolt tänavu suvel registriosakonnale esitatud dokumendid on vastuolus jalgpalliliidu kongressi otsustega. “Kõigepealt tuleb ära kuulata juhatuse seisukoht ning selgusele jõuda, kuidas sellised dokumendid sündisid. Siis saab vaadata, kas on põhjust kriminaalasja algatamiseks,” arvab Lõhmus. “Minu jaoks on siin igal juhul tegu pretsedenditu juhtumiga, kus taheti volitusi omamata muuta ühingu alusdokumente.”

Kultuuriministeeriumi spordiosakond on võtnud konflikti suhtes eemalseisja hoiaku. “Me võtsime meilegi saadetud kirja teadmiseks,” sõnab ministeeriumi spordiosakonna nõunik Edgar Palta. “Me saame üksnes kontrollida riigieelarvest liidule eraldatud raha kasutamist ja seni pole sellega mingeid probleeme olnud. Riigieelarvest on tänavu jalgpalliliitu toetatud 2,3 miljoni krooniga.”


Pohlak lubab raha
“Pohlak teeb üha rohkem vigu, ta on aru saanud, et kogu see asi võib tema jaoks täbaralt lõppeda,” leiab FC Levadia president Viktor Levada. “Seepärast ta sõidabki praegu mööda Eestimaad ning teeb jalgpalliklubides selgitustööd, jagades vasakule ja paremale lubadusi tulevikus klubide rahaprobleeme leevendada.”

Jalgpalliklubi Narva Trans president Nikolai Burdakov, kes samuti erakorralise kongressi kokkukutsumise avaldusele alla kirjutas, ongi nüüd toone alla võtnud: “Tegutsen kaugel Narvas ja ma ei soovi Tallinna kemplustesse sekkuda.” Siiski kinnitab ka tema, et kui jalgpalliliit andis meistriliigas mängivale Narva Transile 1999. aastal 67 000 krooni ja sel aastal üldse mitte midagi, kui kultuuriministeeriumi poolt tulnud 30 000 krooni mitte arvestada, siis järgmiseks aastaks on Pohlak lubanud 320 000 krooni.

Ka Tartu Tammeka jalgpalliklubi peatreener Hillar Otto kinnitab, et kogu probleem on rahas: “75 protsenti jalgpalliliidu rahast läheb FC Florale ja mõistagi see meile ei meeldi. Nüüd käis Pohlak meie juures ja pakkus välja uue rahastamisskeemi, millega me oleme põhimõtteliselt nõus.”


Vassimised said alguse kongressil
Pohlaku oponendid on veendunud, et vassimised said alguse 1998. aastal toimunud viimasel jalgpalliliidu kongressil. Sel ajal kuulus liitu 66 klubi. Osavõtjate registreerimislehelt ilmneb, et Aivar Pohlak ise esindas siis kuut klubi, sealhulgas klubisid Maardu Levadia, Dünamo ja Marlekor, mille esindajad eitavad praegu volituste andmist Pohlakule.

Pohlaku üks assistentidest Anne Samarüütel esindas kolme klubi ja teine assistent Tiina Samarüütel viit klubi, FC Flora mänedžer Tarmo Lehiste esindas kolme klubi, FC Flora sekretär Diana Braun ühte klubi ja toonane pressisekretär Andrus Allika samuti ühte klubi. Kusjuures nende klubi hulgas ei olnud FC Flora omanikku FCFi, keda esindas Kati Kiil, kes lisaks esindas ka Valga klubi.

Kui veel arvestada, et 17 klubi oli üldse esindamata ning mitut klubi esindasid Pohlaku kolleegid jalgpalliliidust Indrek Kannik ja Mart Tarmak ning paar kohtunikku, siis võib öelda, et Pohlakul oli kongressil absoluutne võim.

Ja veel. Jalgpalliliidu 1999. aasta aruande põhjal on ootamatult saanud liidu revisjonikomisjoni esimeheks Pohlaku assistent Anne Samarüütel, keda pole sellesse ametisse keegi kunagi valinud. Samarüütli allkiri ilutseb ka 2000. aasta aruande all koos kinnitusega: “Revisjonikomisjon ei avastanud finantsdistsipliini rikkumisi.”

Tallinna linnavalitsuse spordi- ja noorsooameti infospetsialist Siiri Kuus kinnitas, et sel aastal on FC Flora saanud 1,01 miljonit krooni nn pearaha noortespordi arenguks. Kui veel 2000. aastal oli ameti andmeil FC Flora treeninggruppides 230 õpilast, siis sel aastal kasutusele võetud pearaha arvestades (2000 krooni ühe õpilase kohta), peaks Flora treeningutel käima üle 500 Tallinna noore.

Siiri Kuusi sõnul on nende amet FC Flora õppegruppe ülitihedalt kontrollinud ja tulemustega rahule jäänud. Samas seni vaid lastegruppe moodustanud klubi FC Kotkas, kelle treeningutel käib veidi üle 200 õpilase, juhatuse liige Andres Leht kinnitab, et FC Florat pole noorteturniiridel pea üldse näha. Ka talvisel koolivaheajal korraldataval rahvusvahelisel Tali Cup’i turniiril, kus osaleb üle 100 võistkonna, on FC Flora suutnud välja panna vaid 1-2 võistkonda.

Ka Levadia president Viktor Levada kahtleb FC Flora 500 noorsportlase olemasolus: “Usun, et Pohlak katab laste rahaga oma uue staadioni jooksvaid kulutusi.”

“Probleem on tegelikult palju suurem,” jätkab Levada. “Näiteks tänavu suvel, kui Eesti koondis Küprosel treenis, võeti kaasa kogu FC Flora meeskond, kes jalgpalliliidu kulu ja kirjadega seal treeninguid läbi viis. Ja sinna ei saa midagi parata. Jalgpalliliidu juhatuse kümnest liikmest on üheksa Pohlaku mõju all. ”

“Pohlak on Eesti jalgpalli jaoks palju teinud, aga ta on koos sellega ka Eesti jalgpalli oma taskusse pistnud,” võtab Levada kokku oma arvamuse kolleegist.


Pohlaku osalus tuleb raha maksmata
Tallinna linnapea Tõnis Palts sai eelmisel nädalal linnavalitsuselt volitused vormistada 28. detsembriks linna osalus Lilleküla staadioni omamiseks asutatavas aktsiaseltsis. Staadioni rahastamise ümber valitseb suur segadus – linna soovitava vähemusosaluse aluseks on staadioni ehitusmaksumus koos võetud laenudega, linna rahakotist tulnud kümnete miljonite kroonide kõrval saab Aivar Pohlaku firma aga enamusosaluse ettevõttes kinnistu hoonestusõiguse ja rahvusvahelistelt jalgpalliliitudelt saadud rahaga.

Juba selle aasta 6. septembril, kui volikogu võttis vastu otsuse omandada osalus asutatavas aktsiaseltsis FCF Lilleküla Jalgpallistaadion, ei suutnud linnapea Tõnis Palts anda volikogu liikmetele selget vastust, kui palju linn sinna raha on kulutanud. Palts ütles, et linn on otseselt investeerinud staadioni rajamisse 24,9 miljonit krooni. Kaudseid kulutusi ehk investeeringuid staadioni infrastruktuuridesse – kommunikatsioonid, asfaltkate jms – ei osanud Palts nimetada.

Volikogu istungi helisalvestuselt ilmneb, et volikogu otsus tähendas täiendava 15 miljoni krooni eraldamist FCF Lilleküla Jalgpallistaadioni aktsiate ostmiseks, lisaks juba kulutatud 24,9 miljonile kroonile. Nüüd, 28. novembril vastu võetud linnavalitsuse otsuse seletuskirjast aga ilmneb, et see 15 miljonit sisaldub mainitud 24,9 miljonis kroonis.

Volikogu 6. septembri otsus oli eilseks linna koduleheküljelt kadunud. Vähemasti algselt oli volikogu otsuses kirjas, et linn omandab 16 protsenti aktsiatest ja tasub selle eest 15 miljonit krooni. Linnavalitsuse otsuse seletuskirjas viidatakse aga veel 9,9 miljonile kroonile, millega linn on täiendavalt finantseerinud staadioni rajamist vastavalt infrastruktuuri ehituse korraldamise lepingule 9. aprillist 2001. Ning seletuskirja kohaselt on linnal lähtudes sellest 9,9 miljonist kroonist õigus veel 11 protsendile aktsiatest.

Kokkuvõttes jõudis linnavalitsus seega järeldusele, et Tallinn on staadioni rajamisse üldse investeerinud 24,9 miljonit krooni. Samas kinnitavad mitmed linna rahaasjadega kursis olevad inimesed, näiteks endine abilinnapea ja praegune volikogu liige Priit Vilba, et tegelikult on Tallinna linn kulutanud Lilleküla staadioni ja selle infrastruktuuride rajamisse ligi 60 miljonit krooni.

Vilba sõnul sai asi alguse ekslinnapea Jüri Mõisa ajast pärit pretsedendist, kui vormistati Tallinna linna osalus Saku Suurhallis. “Kui Saku Suurhallis vormistati linna osalus korrektselt, siis Lilleküla staadioni puhul toimiti vastupidiselt. Kogu asja hakati ajama valest otsast ja selle taga oli Jüri Mõis. Mind kui abilinnapead hakati süüdistama selles, et ma ei anna raha staadioni ehitamiseks, aga mulle ei esitatud ühtegi arvet ega akti, mille alusel ma oleksin saanud linna raha üle kanda. Isegi ehitusluba ei olnud.”

Sellepärast uus linnapea Tõnis Palts nüüd rabelebki, et tagantjärele linna osalust vormistada, ütleb Vilba. “Kokku on ju linn Lilleküla staadioni heaks kulutanud 60 miljonit krooni. Staadioni ehitusmaksumuseks hinnatud 87,7 miljonit krooni sisaldab nii laenuraha kui ka linna varasemaid investeeringuid.”

Aivar Pohlaku juhitava jalgpalliklubi FCF osamakse asutatavasse aktsiaseltsi koosneb täienisti mitterahalisest sissemaksest – hoonestusõigusest kinnistule. Staadionialuse 9,4 hektari suuruse krundi sai jalgpalliklubi FCF 99 aastaks tasuta enda kasutusse valitsuse läinud aasta juunis vastu võetud korralduse alusel. Lisaks krundile võetakse aga osaluse määramisel arvesse ka juba tehtud kulutused.

Tänavu septembris antud audiitorifirma KPMG hinnangul on jalgpallistaadioni puhasväärtus 38,8 miljonit krooni. See summa saadi nii, et senisest staadioni ehitusmaksumusest (87,7 miljonit krooni) lahutati kohustused võlausaldajate ees (ehk siis 48,9 miljonit krooni). Lisaks linna rahale on Pohlak saanud ka riigieelarvest kultuuriministeeriumi kaudu 4 miljonit krooni staadioni ehitamiseks.

Ehkki Palts kinnitas volikogule, et linn ei vastuta Pohlaku võetud laenude eest, võeti linna aktsiaosaluse arvutuse aluseks siiski tegelikud kulutused ehk siis 87,7 miljonit krooni, mis teeb linna osaluseks asutatavas aktsiaseltsis 28,3 protsenti. Nagu öeldud, soovib linn endale 27protsendilist osalust.

Aivar Pohlak kinnitas aga veel reedel, et linna osalus peaks jääma 23 protsendi kanti. Pohlak väitis sedagi, et tänase seisuga on staadioni rajamisse kulutatud juba 130 miljonit krooni ning selle lõplikuks valmimiseks kulub veel 70 miljonit. Kui see tõele vastab, siis seda kummalisem on linnavalitsuse eelmisel nädalal tehtud otsus, kus opereeriti järelikult pool aastat vanade andmetega.


Aivar Pohlak: see on võimuhaaramise katse



Teie oponendid väidavad, et rahvusvaheliste jalgpalliorganisatsioonide UEFA ja FIFA poolt saadetud raha on mõeldud Eesti rahvusstaadioni, mitte FC Flora staadioni rajamiseks?
See on vale. Raha on tulnud sihtotstarbeliselt FC Flora staadioni ehitamiseks. Lilleküla staadioni on algusest peale organiseeritud kui klubistaadioni. Praeguse seisuga on see küll vormistatud laenuna, kuid UEFAst on jalgpalliliidule mõista antud, et see laen aasta-paari pärast kustutatakse.

Jalgpalliliidu bilansi järgi on jalgpalliliit võtnud eelmisel aastal 16 miljonit krooni pangalaenu. Kas teie staadioni ehitamiseks?
Ega mina seda bilanssi pole näinud ega uurinud. Jalgpalliliit on oma tegevuse arendamiseks pidevalt laenu võtnud.

Mida te ise oma oponentide süüdistustest arvate?
Nende taga on FC Levadia president Viktor Levada ning kadedus, ei midagi muud. See on puhas võimu ülevõtmise katse. Tahetakse pääseda jalgpalliliidu rahakoti juurde, kujutamata ette, mida see rahakott endas sisaldab.

Jalgpalliliit on sellest võimuhaaramiskatsest ka FIFAt informeerinud ning me saime sealt kindlad instruktsioonid juhuks, kui vaenulik ülevõtmine peaks võtma uusi mõõtmeid.

Miks te ikkagi püüdsite jalgpalliliidu põhikirja võltsida ja uue kongressi kokkukutsumist edasi lükata?
Ma ei ole midagi võltsinud. Ka registreeritud põhikirjas on fikseeritud, et enamiku jalgpalliliidu juhtorganite – volikogu, presidendi ja asepresidentide – volitused on viieks aastaks. See, et põhikirja järgi tuleb jalgpalliliidu kongress kokku kutsuda vähemalt üks kord kolme aasta jooksul, oli lihtsalt näpuviga, mille ma tahtsingi ära parandada. Kui on võimalik eksida, siis peab ju olema ka võimalus viga parandada. Põhikirja muudatusi taotleval dokumendil olid kõigi jalgpalliliidu juhatuse liikmete allkirjad.

Volikogu tuleb nüüd 11. detsembril kokku ja valib uue juhatuse, kes siis hiljemalt 15. veebruariks kongressi kokku kutsub. Võimuhaarajate poolt 20. detsembril kokkukutsutav erakorraline kongress on igal juhul ebaseaduslik.

Eelmisel kongressil 1998. aastal Hiiumaal hääletasite te mitmete opositsiooniliste jalgpalliklubide esindajana, kaasa arvatud FC Levadia?
Jah, mul olid nende volitused. Iseasi, kes neil käskis neid volitusi anda.

Kuidas on võimalik, et jalgpalliliidust saadetud andmetel on jalgpalliklubide arv paari nädalaga 15 klubi võrra kasvanud? Ja just nüüd, vahetult enne konflikti?
Juhatus ei käinud lihtsalt paar kuud koos ja need avaldused olid kuhjunud.

Kuidas on võimalik, et FC Levadia polegi jalgpalliliidu liige, ehkki te ise olete seda klubi eelmisel kongressil esindanud?
Mina ei saa midagi teha, kui nad pole avaldust esitanud. Ja liikmemaksu pole nad ka maksnud. Nad esitasid avalduse alles nüüd ja uus juhatus vaatab selle läbi.

Eelmise kongressi ajal oli FC Levadia klubi juriidiliseks kehaks FC Maardu Levadia ning selle jagunemise järel ei ole FC Levadia kui uus klubi avaldust tõepoolest esitanud.

Kõik räägivad ja kirjutavad FC Florast, tegelikult on aga registreeritud jalgpalliklubi FCF. Kas FC Flora on üldse olemas?
Flora nimi kuulus omaaegsele keemiakombinaadile Flora ning seepärast ei saanud me klubi selle nime all registreerida. Küll on aga registreeritud kaubamärk FC Flora, mis kuulub jalgpalliklubile FCF. Meil on ka sellekohane tõend seina peal.

(Patendiameti andmebaas miskipärast ei näidanud registreeritud kaubamärki FC Flora ega ka vastava taotlust esitamist – toim.)


Jalgpalliliidu 2000. aasta raha liikumine (mln krooni)

tulud 21,77 (sh laekumised rahvusvahelistelt organisatsioonidelt 19,52)
eraldised FC Flora staadioni ehitamiseks 4,02
staadioni ehitamiseks antud laen 9,19
staadioni jooksvateks kuludeks 1,83
FC Flora võistluskuludeks 0,82
Pangalaen (ilmselt FC Flora staadioni ehitamiseks) 16,32
Allikas: jalgpalliliidu tulude-kulude aruanne

Miq
04.12.01, 12:16
Orginally posted by Jaak


Orginally posted by Miq


Orginally posted by Jaak

Asja nõrk külg on see, et seda kirjutab "Äripäev", kes kuuleb SLÕhtulehega samasse kaalukategooriasse.

Kuule koomik, loe Äripäeva vehal ikka enne ka, kui teda SLÕhtulehega ühte kategooriasse tuled lahterdama. Need artiklid seal on ikka tugevalt argumenteeritud (antud artiklit pole endal veel lugeda õnnestunud, aga homme on ka päev).

Huvitav mille põhjal sul seda alust väita on ? Enne argumenteeri ise, kui sõna võtma hakkad !:viha: :viha:
Äripäev oli jah kunagi normaalne väljaanne, aga pole seda enam ammugi mitte. Miks sinu arvates taoline "tellimusartikkel" ilmus just selles lehes, mitte näiteks Postimehes ?

Mille põhjal on mul alust väita, et Äripäev on usaldusväärne väljaane ja ei kuulu SLÕhtulehega ühte kategooriasse? No ma loen ÄP-d ikka suht regulaarselt ja ausaltöeldes sellist artiklit, mis oleks üles ehitatud ainult emotsioonide ja ühe poole argumentide peale, ei ole sealt ikka tükk aega lugenud. Eilsest artiklist siis - mille põhjal sa väidad, et tegu oli tellimuslooga? Peaartikkel oli kirjutatud kriitilises toonis. Kõrval oli jutt linnavalitsuse tegemiste kohta, mis tundusid ikka veidi imelikud küll. Ja olemas oli ka Pohlaku intervjuu, kust kõik paistis jälle nagu tavaliselt ülihelge. Tellimuslool intervjuud juures kindlasti olnud poleks. Ja olgugi, et minuarust on pohlak ikka kunn ja Eesti vutile meeletult kaasa aidanud (loe mitte millestki midagi üles ehitanud), tunduvad ikkagi (ja tundusid ka enne ÄP artikli lugemist ) asjad EJL-s veidi segased küll. Pealegi on vahel vaja sellist artiklit ka, kus vahelduseks Pohlaku suurtele sõnadele veidi kriitilisemalt oponeeritakse ka. Ja miks ei ilmunud see artikkel Postimehes? Postimeest ei koti üldjuhul ei sellised majandusasjad (spetialiseerub ÄP), ega ka jalgpall (SLÕhutlehest on ikka palju rohkem midagi lugeda). Ja nagu Rootsi Kunn juba ütles, läheb ka teistes lehtedes kõvaks kribamiseks lahti, kui skandaal lõplikult üles puhutakse.

jots
04.12.01, 13:25
Ostsin ka kohe suure rutuga äripäeva.
Põhimõtteliselt koosneb jutt kolmest osast.
* Linna osalus staadionis
* EJL rahade kantimine
* Pohlaku intervjuu

* Linna osalus staadionis
Piisab esimesest lugemisest, et aru saada kelle huvides artikkel töötab - linnavalitsuse opositsiooni.
Mõis ja Palts saavad kahekesi pähe - "jalgpallifanaatik" Vilba räägib kuidas tema katsus asju korralikult ajada, aga paha Mõis rikkus kõik ära. Tsiteerin Vilbat:


“Kui Saku Suurhallis vormistati linna osalus korrektselt, siis Lilleküla staadioni puhul toimiti vastupidiselt. Kogu asja hakati ajama valest otsast ja selle taga oli Jüri Mõis. Mind kui abilinnapead hakati süüdistama selles, et ma ei anna raha staadioni ehitamiseks, aga mulle ei esitatud ühtegi arvet ega akti, mille alusel ma oleksin saanud linna raha üle kanda. Isegi ehitusluba ei olnud.”

* EJL rahade kantimine
Vat nüüd läheb asi väga huvitavaks. Siiamaani ei saanud ma aru, miks Pohlak ei võinud lihtsalt kongressi kokku kutsuda põhikirja muuta - ühesõnaga seaduslikult asja ajada. Põhjus selles artiklis olemas. Üldse pakub mulle huvi, miks EJL ehitab eraklubile mingit staadionit?
TVMK tahab ka staadionit ehitada - miks EJL talle midagi ei ehita?
Fakt on see, et EJL raha läheb suuremas osas FC Florale.

Artikli lõpuosas võtab sõna FC Kotka esindaja Andres Leht - tema muidugi ajab järjekordselt idiootset juttu. "Floral pole nii palju õpilasi - Tali Cupil osaleb neilt ainult 1-2 võistkonda"

http://www.hot.ee/talicup/registreerunud.htm

FC Kotkas - 8 võistkonda
FC Flora - 6 võistkonda
ja arvestame seda, et Kotkas turniiri korraldajana ei pea ühegi võistkonna osavõtumaksu tasuma, Flora plekib iga meeskonna pealt vähematl 1000 krooni - loomulikult ei saadeta kõiki tolvaneid mängima - ainult esindusvõistkonnad.

willane
04.12.01, 13:44
Orginally posted by jots
FC Kotkas - 8 võistkonda
FC Flora - 6 võistkonda
ja arvestame seda, et Kotkas turniiri korraldajana ei pea ühegi võistkonna osavõtumaksu tasuma, Flora plekib iga meeskonna pealt vähematl 1000 krooni - loomulikult ei saadeta kõiki tolvaneid mängima - ainult esindusvõistkonnad.

hea nali. ole mees ja korralda selline turniir! ca 1500-2000 poisi majutamine, toitmine, vedamine ... ja siis räägi edasi. mis mõtet on Kotkasel raha ühest taskust teise tõsta- maksab osavõtumaksu ja siis maksab karikad , saalide rendi, elektri jne . eest

greenday
05.12.01, 13:44
Suur suur tänu teksti eest, tanielo!

Rainman
05.12.01, 18:25
Päris krõbe artikkel ja asi vajab tõepoolest uurimist. Kui seadusi on rikutud, siis tuleb ka karistada. Ma ei saa aru, kuidas ei ole linnal võimalik kindlaks teha, kui palju raha on staadionisse investeeritud? Täielik bardakk on ikka see, mis siin riigis toimub. :viha:

kojamees
05.12.01, 19:15
Jalgpalliga on alati kaasnenud suured rahad .Seda nii teleülekannete kui ka reklaami näol.See kuida seda raha seal linnavalitsuses jaotatakse on juba teada.Võtame või jalgratta liit ja Siim Kallas,Priit Vilba ja korvpall.See nimekiri oleks väga pikk.Mõis tegi asja lihtsalt ära .pole ta mingi futifänn vaid Isamaaliit otsustas nii ,et vaja on toetada jalgpalli.Oleks valimised võitnud Reform poleks meil statat.Nüüd kus EJL kruvitakse võimuvõtmist leitakse et Mõis tegi valesti ja palju seda plekki läks.Kui oleks Savisaar võitnud oleks need rahad läinud poksiliidule.Kui Eesti Vabariik taasiseseisvus oli heaks kombeks Jalka liidu presidendiks või kes kurat ta oli ,valida võimulolev peaminister.Nii on seda austavat nimetust kandnud nii Mart Laar kui ka Edgar Savisaar.Kumb neis futijaoks rohkem teinud on seda me teame.Teine näide :Vaene Baskin lootis Keskerakonnale ja kandideeris ka nende nimekirjas ,kuid omale Teatrit ei saand.Selle kingituse tegi Isamaaliit.
Ka Pohlak mehkeldas Keskerakonnaga aga ei ühtigi.Poliitika on prostitutsioon,meid ei huvita kes kellega magab,sest magatakse ju niikuinii vaid meile on tähtis et Staadion saaks valmis.:õlu:

Jaan
05.12.01, 21:35
Minu m2letamist m88da kandideeris Pohlak 1999.a. riigikogu valimistel Raplamaal M66dukate nimekirjas. Mingi m6nisada h22lt sai.