Ühelt poolt inspireerituna Levadia välja langemisest Meistrite Liiga eelringis, teisalt vaadates Euroopa tippjalgpalli laiemalt, tekib küsimus, et kas on õigustatud viiki jäänud raundi puhul väärtustada võõrsil löödud väravaid rohkem, kui koduplatsil võrku saadetuid.
Kuigi see teema puudutab tervet knock-out süsteemis mängitavat jalgpalli, siis on hea näitena aluseks võtta Levadia ja Crvena Zvezda vastasseis käesoleva aasta Meistrite Liiga teises eelringis.
Et võõrsil löödud värava reegel toimiks, on esmaseks eelduseks, et mõlema võistkonna jaoks oleks võõral väljakul võrdselt keerukas väravat lüüa. Samas ei arvesta määrused erinevate välistingimustega, mis mängu tulemust mõjutavad. Näiteks ilmastik või murukatte olukord. Ja see on väga tähtis. Näiteks Belgradis peetud esimesel kohtumisel oli väljaku olukord masendav. See väljendus nii mängijate kommentaarides, kui ka videopildis, kes seda nägid. Seega oli Levadia jaoks võõral väljakul värava löömine tunduvalt raskem, kui Zvezdal, kellel avanes see võimalus ilusa rohelise muruga Kadrioru staadionil. Tähendab, idee seisneb selles, et võõrsil löödud väravate löömiseks võivad meeskondadel olla erinevad tingimused, mille tulemusel avaldub see reegel tiimidele ebavõrdselt.
Teiseks. Kui kaks võistkonda on 180-ne mänguminuti jooksul löönud võrdselt väravaid ja tõestanud, et tegemist on platsil võrdsete võistkondadega, siis ei tohiks võitjat selgitada, mitte paberil seisvad määrused, vaid lisaaeg. Ja kui tarvis, siis ka penaltid. Sedasi selgub klubi, kes platsil väärib edasipääsu ning tugevamat vastast. Samuti oleks selline olukord hulka põnevam ka fännidele, kes pikemalt ja pingelisemalt kaasa saaks elada. Näiteks Levadia poolehoidjad oleks ilmselgelt toetanud lisaaja varianti, et veel säilitada võimalust oma lemmikute edasipääsuks. Ja Zvezda fännid... Oleks lihtsalt rohkem mängu näinud. Kah positiivne.
Kolmandaks. On teada, et igasugused jalgpalliinstitutsioonid nagu UEFA ja FIFA propageerivad ründavat jalgpalli, kuid kõnealune reegel pakub võõrsil värava ära löönud meeskondadele just põhjuse kaitsesse tõmbuda ja vastase mängu lõhkuda, et ka nemad ei saaks oma rünnakuid ehitada. Samas, pakkudes kahe mängu peale viigilise tulemuse jätkuna lisaaega on meeskondadel motivatsioon, et lüüa nii eduväravaid, kui ka kaotajatel otsida viigivõimalust, et oleks võimalus edasi mängida.
Mis teie arvate? Kas on õigustatud võõrsil löödud värava kõrgemalt hindamine või peaks iga kolli väärtus võrdne olema?
Kuigi see teema puudutab tervet knock-out süsteemis mängitavat jalgpalli, siis on hea näitena aluseks võtta Levadia ja Crvena Zvezda vastasseis käesoleva aasta Meistrite Liiga teises eelringis.
Et võõrsil löödud värava reegel toimiks, on esmaseks eelduseks, et mõlema võistkonna jaoks oleks võõral väljakul võrdselt keerukas väravat lüüa. Samas ei arvesta määrused erinevate välistingimustega, mis mängu tulemust mõjutavad. Näiteks ilmastik või murukatte olukord. Ja see on väga tähtis. Näiteks Belgradis peetud esimesel kohtumisel oli väljaku olukord masendav. See väljendus nii mängijate kommentaarides, kui ka videopildis, kes seda nägid. Seega oli Levadia jaoks võõral väljakul värava löömine tunduvalt raskem, kui Zvezdal, kellel avanes see võimalus ilusa rohelise muruga Kadrioru staadionil. Tähendab, idee seisneb selles, et võõrsil löödud väravate löömiseks võivad meeskondadel olla erinevad tingimused, mille tulemusel avaldub see reegel tiimidele ebavõrdselt.
Teiseks. Kui kaks võistkonda on 180-ne mänguminuti jooksul löönud võrdselt väravaid ja tõestanud, et tegemist on platsil võrdsete võistkondadega, siis ei tohiks võitjat selgitada, mitte paberil seisvad määrused, vaid lisaaeg. Ja kui tarvis, siis ka penaltid. Sedasi selgub klubi, kes platsil väärib edasipääsu ning tugevamat vastast. Samuti oleks selline olukord hulka põnevam ka fännidele, kes pikemalt ja pingelisemalt kaasa saaks elada. Näiteks Levadia poolehoidjad oleks ilmselgelt toetanud lisaaja varianti, et veel säilitada võimalust oma lemmikute edasipääsuks. Ja Zvezda fännid... Oleks lihtsalt rohkem mängu näinud. Kah positiivne.
Kolmandaks. On teada, et igasugused jalgpalliinstitutsioonid nagu UEFA ja FIFA propageerivad ründavat jalgpalli, kuid kõnealune reegel pakub võõrsil värava ära löönud meeskondadele just põhjuse kaitsesse tõmbuda ja vastase mängu lõhkuda, et ka nemad ei saaks oma rünnakuid ehitada. Samas, pakkudes kahe mängu peale viigilise tulemuse jätkuna lisaaega on meeskondadel motivatsioon, et lüüa nii eduväravaid, kui ka kaotajatel otsida viigivõimalust, et oleks võimalus edasi mängida.
Mis teie arvate? Kas on õigustatud võõrsil löödud värava kõrgemalt hindamine või peaks iga kolli väärtus võrdne olema?
Kommentaar