Davai, mul on lõpuks mõõt täis saanud teist puberteeditest, kes aina sõimavad ManU mõtetute lööklausetega a`la - Manu on pask ja saast, Beckham on pede, mankus on staarid koos jne ( oleme ausad see loetelu on lõputu ). Minu palve oleks - " võtke ennast kokku ja proovige oma mõtteid ka põhjendada, mitte niisama huupi lahmida, pole mõtet olla lapsik ". Ehk suudame ka tekitada aruka diskusiooni. Samas kardan ma, et enamusi väiteid on suht raske põhjendada või seletada, ma mõtlen põhjendada tervest mõistusest lähtudes ja loogiliselt, mitte emotsioonidele ja tunnetel voli andes.
Ma saan aru, kindlasti on raske ja valus kõrvalt vaadata kuidas rivaalid piimalt koore koguvad ja sinu lemmikud peavad leppima helesinise lahja piimaga, sipeldes kuskil PL keskpaigas. Kuid olgem ausad ega mõtetu sõim parima vastu aita oma lemmikul positsioone parandada, pigem tekitab vastakaid tundeid viimase vastu. Näitena tooksin Newcastle Unitedi, kes tundus varemalt täitsa norm sats olevat, kuid fännid, täpsemalt siis fänn on antud võistkonna mulle vägagi ebameeldivaks muutnud. See selleks.
Teine asi mis mind häirib on seesamune väljend - "gloryhunter". Olen täiesti nõus, et peale ManU triumfi ´99 aasta kevadel ja ehk ka mõned kuud enne seda tekkis Unitedi fänne, nigu puravikke pärast vihma. Paljud neist võisid olla tõesti feigid, ja olidki. Tüübid võivad praegusel hetkel täiesti vabalt toetada näiteks kasvõi Real-i, no ja mis siis? Alati leidub sellisi inimesi. Vale on aga liigitada kõiki Punaste Kuradite fänne samasse kategooriasse. Väga vale, sest igaüks leiab oma lemmiku omamoodi - meeldib siis võistkonna või indiviidi tehnika, agressiivsus, taktika, efektsus jne. Neid kategooriad on palju. Mis kellelegi rohkem meeldib sinna ka kaalukeel kaldub. Minu arvates on aga üldine tendents - et oma lemmik leitakse suht kiiresti, kui juba hakatakse jälgima vutti, päris tihti on see ka edukas võistkond hetkel. Niipalju siis fänlusese sõltuvusest " glory " jahtimisega.
ManU puhul on " gloryhunting " läbi saamas või jahh, juba läbi saanud. Jahitakse juba hoopis tükkis teisi kalasid, esimesed nimed mis PL keelele tulevad on Liverpool ja Leeds. Noored ja perspektiivikad satsid. Samas on minu arvates tekkimas, tegelikult on juba tekkinud uus trend - ManU vihkamine. On ju nii seff või popp ehk isegi noortepärane öelda - " Hehheee mänjuu on pasa ". Ja kohe kiidavad 112,68 sabarakku kaasa " Minu meelest on ka Manu sitt, sest seal on niipalju staare ".
Tuleb meelde samalaadne teema, mis põhikoolis või ka mõned aastad varem suitsetamisega. Kui tahan olla kuul ja seltskonda sulada siis otseloomulikult tõmban mõned kõssid Barclay Lighti ja vihkan Manu. Vot nüüd olen tegija.
Naeruväären kas pole?
Ehk siis kokkuvõtvalt, minu laialivalguva jutu point on - mõelge enne läbi kui midagi suure suuga kuulutate ja mõelge kas tegemist on ikka enda mõtte või seisukohaga, mida olete ka valmis kaitsma.
Ma saan aru, kindlasti on raske ja valus kõrvalt vaadata kuidas rivaalid piimalt koore koguvad ja sinu lemmikud peavad leppima helesinise lahja piimaga, sipeldes kuskil PL keskpaigas. Kuid olgem ausad ega mõtetu sõim parima vastu aita oma lemmikul positsioone parandada, pigem tekitab vastakaid tundeid viimase vastu. Näitena tooksin Newcastle Unitedi, kes tundus varemalt täitsa norm sats olevat, kuid fännid, täpsemalt siis fänn on antud võistkonna mulle vägagi ebameeldivaks muutnud. See selleks.
Teine asi mis mind häirib on seesamune väljend - "gloryhunter". Olen täiesti nõus, et peale ManU triumfi ´99 aasta kevadel ja ehk ka mõned kuud enne seda tekkis Unitedi fänne, nigu puravikke pärast vihma. Paljud neist võisid olla tõesti feigid, ja olidki. Tüübid võivad praegusel hetkel täiesti vabalt toetada näiteks kasvõi Real-i, no ja mis siis? Alati leidub sellisi inimesi. Vale on aga liigitada kõiki Punaste Kuradite fänne samasse kategooriasse. Väga vale, sest igaüks leiab oma lemmiku omamoodi - meeldib siis võistkonna või indiviidi tehnika, agressiivsus, taktika, efektsus jne. Neid kategooriad on palju. Mis kellelegi rohkem meeldib sinna ka kaalukeel kaldub. Minu arvates on aga üldine tendents - et oma lemmik leitakse suht kiiresti, kui juba hakatakse jälgima vutti, päris tihti on see ka edukas võistkond hetkel. Niipalju siis fänlusese sõltuvusest " glory " jahtimisega.
ManU puhul on " gloryhunting " läbi saamas või jahh, juba läbi saanud. Jahitakse juba hoopis tükkis teisi kalasid, esimesed nimed mis PL keelele tulevad on Liverpool ja Leeds. Noored ja perspektiivikad satsid. Samas on minu arvates tekkimas, tegelikult on juba tekkinud uus trend - ManU vihkamine. On ju nii seff või popp ehk isegi noortepärane öelda - " Hehheee mänjuu on pasa ". Ja kohe kiidavad 112,68 sabarakku kaasa " Minu meelest on ka Manu sitt, sest seal on niipalju staare ".
Tuleb meelde samalaadne teema, mis põhikoolis või ka mõned aastad varem suitsetamisega. Kui tahan olla kuul ja seltskonda sulada siis otseloomulikult tõmban mõned kõssid Barclay Lighti ja vihkan Manu. Vot nüüd olen tegija.
Naeruväären kas pole?
Ehk siis kokkuvõtvalt, minu laialivalguva jutu point on - mõelge enne läbi kui midagi suure suuga kuulutate ja mõelge kas tegemist on ikka enda mõtte või seisukohaga, mida olete ka valmis kaitsma.
Kommentaar