On tekkinud traditsioon pidada – MM neile riikidele, keda pole olemas.
Põhja-Küpros – riik, mida ainsana on tunnustanud Türgi – pidi kahe aasta eest saama esimeseks, kellel on õigus korraldada Viva World Cup, MM neile, keda Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA oma ridadesse ei taha. Kuid 2005. aasta kevadel valiti Põhja-Küprosel uus valitsus, kes oli varasemast enam huvitatud teiste riikidega heade suhete hoidmisest ning seetõttu ei soovinud oma pinnal peetaval turniiril kõiksugu kahtlasi isehakanud riigikesi näha. Vähemalt nii väidab NF Board (New Football Federations-Board, mitteametlikult Non-FIFA-Board), mis on katusorganisatsiooniks riikidele, keda ei tunnustata suveräänsetena. Küprose pool leiab aga, et turniiri neilt ära võtmise taga olid rahaga seonduvad küsimused.
Igal juhul oli tulemuseks see, et NF Board otsustas korraldusõiguse anda Occitaniale – piirkonnale, mis hõlmab osa Prantsusmaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Esialgu pidi Hyères les Palmiers’s võistlema kuus meeskonda – Monaco, mustlased, saamid, Lõuna-Kamerun, Lääne-Paapua ja Occitania. Kui aga Lääne-Paapua ja Lõuna-Kamerun ei olnud kohal turniiri eel NF Boardi üldkogul ja mustlastel oli logistilisi probleeme võistkonna kokkusaamisega, siis tekkis oht, et turniir tuleb maha pidada vaid kolme meeskonnaga.
Lõpuks nii läkski, sest kuigi Lõuna-Kamerun sai meeskonna kokku, ei jõutud Prantsusmaale mängima viisaprobleemide tõttu. Lõpuks kujunes esimene Viva World Cup saamide triumfiks – kolmes mängus löödi 42 väravat ning finaalis oldi Monacost üle tulemusega 21 : 1.
Valitsevad maailmameistrid saamid
Nüüd on saamide kord korraldada mitte-riikide MM. 7.-13. juulini kogunetakse Põhja-Rootsis Gällivares. Seekord osaleb viis võistkonda meeste arvestuses (saamid, Padania, Provence, assüürlased ja Iraagi-Kurdistan) ja kaks naiskonda (saamid ja Iraagi-Kurdistan).
Saami jalgpalliliidule on kodune turniir oluline, et näidata oma suutlikkust üheltpoolt mängida arvestataval tasemel jalgpalli, kuid samas ka tõestada end organisatsioonina. Kuigi oma esimese võistlusmängu pidas saamide koondis alles 1985. aastal Ahvenamaa meeskonna vastu, on rahvakillu jalgpall olnud organiseeritud märkimisväärselt kauem. Rootsi saamide spordiliit, mille üheks haruks oli jalgpall, rajati juba 1948. aastal. Oma esimese vastase Ahvenamaaga on mängitud ka hiljem mitu korda, kuid suurim sündmus saamide jalgpalliajaloos on 1987. aastal peetud kohtumine Ida-Saksamaaga.
1990. aastate alguses said saamidest aga tuntud vastased ka Eestile. Kokku kohtuti omavahel siis kolmel korral – 1990. aastal võitis Eesti saame 2 : 0, aasta hiljem kaotasime neile 2 : 1 ja veel aasta hiljem võitsime 2 : 1. Veel neljandat korda kohtuti 1998. aastal saami spordiliidu 50 aastapäeva tähistamiseks mõeldud mängus. Et Eesti oli juba sel ajal FIFA liige, poleks kohtumist õigupoolest tohtinudki pidada, kuid et Rootsi jalgpalliliit ulatas saamidele abikäe, said meeskonnad siiski Stockholmi olümpiastaadionil mängides lõpuks välja väravateta viigi. Tõdemus, et edaspidi ei saa FIFA liikmetega mänge korraldada, andis saamidele tõuke asuda otsima võimalusi ise suurte mängu pääseda.
Ooteruum FIFAsse pürgijatele
Ja seal tuleb mängu Belgia advokaat Luc Misson – mees, kes on rohkem saanud tuntuks juristina, kes esindas kohtus Belgia jalgpallurit Jean-Marc Bosmani ja muutis kogu jalgpallimaailma nn Bosmani reegli läbi surumisega. Kaheksa aastat pärast tööjõu vaba liikumise sisseviimist jalgpalli, loodi Missoni eestvedamisel just NF Board. “Jalgpall peab olema avatud kõigile,” võttis mees 2003. aasta peetud avakohtumisel oma idee kokku. NF Boardi loomise ideeks oli luua omamoodi ooteruum neile, kes soovivad saada FIFA liikmeteks ja hoolitseda selle eest, et oodates oleks võimalik ka vutikohtumisi pidada.
Praeguseks on NF Boardil liikmeid 27 ja sellesse seltskonda kuulub nii karvaseid kui ka sulelisi. Üheltpoolt näiteks suuri plaane pidav Tiibet, kelle meeskond sõidab igal suvel Euroopa-turneele ning teises äärmuses näiteks Yap, 6300 elanikuga saar Vaikses ookeanis, Mikroneesias. Paljud ühenduse liikmesriigid on viimastel aastatel esitanud FIFA-le liikmeks astumise taotluse. Üheks viimastest oli Gibraltar, kelle avaldus lükati aga tagasi Hispaania jalgpalliliidu vastuseisu tõttu.
Et FIFA on sõltumatu organisatsioon, siis nemad ei lähtu oma liikmeks võtmisel sellest, kas riik on iseseisev või mitte. Nii on ÜRO-l 198 liikmesmaad, FIFA-l aga 208. Rahvusvahelise jalgpalliliidu liikmeks saamise tingimuseks on nelja nõude täitmine: asjassepuutuva(te) jalgpalliliidu nõusolek, nõuetele vastav staadion, et meeskond mängiks reaalselt kohtumisi ning et koondis oleks piisavalt heal tasemel.
Nii muudab näiteks saamide jaoks asja keerulisemaks see, et vaja oleks koguni nelja jalgpalliliidu nõusolekut – oma sõna on öelda nii Venemaal, Soomel, Rootsil kui ka Norral. Vähemalt saamide jalgpalliliidu asejuht Håkan Kuorak on küsimuse suhtes positiivselt meelestatud. “Meie olukord meenutab Palestiina oma ja nemad said täieõiguslikuks FIFA liikmeks 1998. aastal. Me rõhume sellele, kui saadame oma avalduse teele. Saamidel on ju ikkagi olemas oma parlament, lipp ja rahvushümn,” tõstab ta esile.
Eurooplaste tee keerulisem
Gibraltari avaldus võis aga teha karuteene nii saamidele kui ka teistele Euroopa piirkondadele, kes tahavad saada FIFA liikmeks. Hispaania reageeris Gibraltari algatusele sellega, et Euroopa jalgpalliliidu UEFA liikmeks saavad vaid need, kellel on ÜRO tunnustus, aga FIFAsse pääseb Euroopa riik vaid siis, kui on olemas UEFA liikmelisus.
Selle masinavärgi hammasrataste vahele jääjaks on ka hiljuti iseseisvunud Kosovo. Avaldus FIFA-le on esitatud, aga tulemust esialgu pole. UEFA liikmeks on Kosovol aga keeruline saada, sest riigi iseseisvust peab tunnustama ÜRO Julgeolekunõukogu, kus istub Venemaa, kes on Kosovo küsimuses Serbia parim sõber ja võib seega panna tunnustuse andmisele veto. Kokkuvõttes üks korralik poliitiline sasipundar ning nii istub Kosovo igas mõttes ootelehel.
Polaarpäevas peetavale jalgpalli MMile võib oodata aga nii mõndagi korraliku tasemega jalgpallurit ning saami jalgpalli eestvedaja Kuorak usub, et enam ei pääse Lapimaa pojad nii kergelt kui kahe aasta eest. Saamide koondise tuumiku moodustavad Norra teise liiga klubide mängijad, kuid esindatud on ka Norra kõrgliiga – kui muidugi sealsed mängijad saavad ikka klubihooaja keskel turniirile tulla. Kahe aasta eest andsid oma panuse igatahes Trond Olesen ja Olav Råstad, kes mängivad näiteks koos Pavel Londaku ja Alo Bärengrubiga Norra kõrgliiga klubis Bodø/Glimt ning Joel Lindpere meeskonnakaaslane Tromsøst, Tom Høgli. Kui aga kõige kuulsamad saami juurtega mehed otsustaks kaasa lüüa, võiks Lapimaa oma ridadesse lugeda ka Norra koondislase Morten Gamst Pederseni ja Rootsi kaitsja Fredrik Stoori. Mõlemad on siiski neile tehtud pakkumise tagasi lükanud juba mitu aastat tagasi, enne “päris” koondisesse jõudmist.
Konkurentsi pakuvad saamidele mitmed Itaalia Serie B mängijad, kes astuvad üles Padania koosseisus ning tugevad meeskonnad on ka kurdidel ja assüürlastel.
NF-Board loodab aga, et Viva World Cupi võitja saab võimaluse mängida järgmist MM-valikturniiri ja et nende liikmed saavad õiguse pidada sõprusmänge FIFA liikmetega.
Koduleht ka ikka olemas.http://www.nf-board.com/en1.htm
Põhja-Küpros – riik, mida ainsana on tunnustanud Türgi – pidi kahe aasta eest saama esimeseks, kellel on õigus korraldada Viva World Cup, MM neile, keda Rahvusvaheline Jalgpalliliit FIFA oma ridadesse ei taha. Kuid 2005. aasta kevadel valiti Põhja-Küprosel uus valitsus, kes oli varasemast enam huvitatud teiste riikidega heade suhete hoidmisest ning seetõttu ei soovinud oma pinnal peetaval turniiril kõiksugu kahtlasi isehakanud riigikesi näha. Vähemalt nii väidab NF Board (New Football Federations-Board, mitteametlikult Non-FIFA-Board), mis on katusorganisatsiooniks riikidele, keda ei tunnustata suveräänsetena. Küprose pool leiab aga, et turniiri neilt ära võtmise taga olid rahaga seonduvad küsimused.
Igal juhul oli tulemuseks see, et NF Board otsustas korraldusõiguse anda Occitaniale – piirkonnale, mis hõlmab osa Prantsusmaast, Itaaliast ja Hispaaniast. Esialgu pidi Hyères les Palmiers’s võistlema kuus meeskonda – Monaco, mustlased, saamid, Lõuna-Kamerun, Lääne-Paapua ja Occitania. Kui aga Lääne-Paapua ja Lõuna-Kamerun ei olnud kohal turniiri eel NF Boardi üldkogul ja mustlastel oli logistilisi probleeme võistkonna kokkusaamisega, siis tekkis oht, et turniir tuleb maha pidada vaid kolme meeskonnaga.
Lõpuks nii läkski, sest kuigi Lõuna-Kamerun sai meeskonna kokku, ei jõutud Prantsusmaale mängima viisaprobleemide tõttu. Lõpuks kujunes esimene Viva World Cup saamide triumfiks – kolmes mängus löödi 42 väravat ning finaalis oldi Monacost üle tulemusega 21 : 1.
Valitsevad maailmameistrid saamid
Nüüd on saamide kord korraldada mitte-riikide MM. 7.-13. juulini kogunetakse Põhja-Rootsis Gällivares. Seekord osaleb viis võistkonda meeste arvestuses (saamid, Padania, Provence, assüürlased ja Iraagi-Kurdistan) ja kaks naiskonda (saamid ja Iraagi-Kurdistan).
Saami jalgpalliliidule on kodune turniir oluline, et näidata oma suutlikkust üheltpoolt mängida arvestataval tasemel jalgpalli, kuid samas ka tõestada end organisatsioonina. Kuigi oma esimese võistlusmängu pidas saamide koondis alles 1985. aastal Ahvenamaa meeskonna vastu, on rahvakillu jalgpall olnud organiseeritud märkimisväärselt kauem. Rootsi saamide spordiliit, mille üheks haruks oli jalgpall, rajati juba 1948. aastal. Oma esimese vastase Ahvenamaaga on mängitud ka hiljem mitu korda, kuid suurim sündmus saamide jalgpalliajaloos on 1987. aastal peetud kohtumine Ida-Saksamaaga.
1990. aastate alguses said saamidest aga tuntud vastased ka Eestile. Kokku kohtuti omavahel siis kolmel korral – 1990. aastal võitis Eesti saame 2 : 0, aasta hiljem kaotasime neile 2 : 1 ja veel aasta hiljem võitsime 2 : 1. Veel neljandat korda kohtuti 1998. aastal saami spordiliidu 50 aastapäeva tähistamiseks mõeldud mängus. Et Eesti oli juba sel ajal FIFA liige, poleks kohtumist õigupoolest tohtinudki pidada, kuid et Rootsi jalgpalliliit ulatas saamidele abikäe, said meeskonnad siiski Stockholmi olümpiastaadionil mängides lõpuks välja väravateta viigi. Tõdemus, et edaspidi ei saa FIFA liikmetega mänge korraldada, andis saamidele tõuke asuda otsima võimalusi ise suurte mängu pääseda.
Ooteruum FIFAsse pürgijatele
Ja seal tuleb mängu Belgia advokaat Luc Misson – mees, kes on rohkem saanud tuntuks juristina, kes esindas kohtus Belgia jalgpallurit Jean-Marc Bosmani ja muutis kogu jalgpallimaailma nn Bosmani reegli läbi surumisega. Kaheksa aastat pärast tööjõu vaba liikumise sisseviimist jalgpalli, loodi Missoni eestvedamisel just NF Board. “Jalgpall peab olema avatud kõigile,” võttis mees 2003. aasta peetud avakohtumisel oma idee kokku. NF Boardi loomise ideeks oli luua omamoodi ooteruum neile, kes soovivad saada FIFA liikmeteks ja hoolitseda selle eest, et oodates oleks võimalik ka vutikohtumisi pidada.
Praeguseks on NF Boardil liikmeid 27 ja sellesse seltskonda kuulub nii karvaseid kui ka sulelisi. Üheltpoolt näiteks suuri plaane pidav Tiibet, kelle meeskond sõidab igal suvel Euroopa-turneele ning teises äärmuses näiteks Yap, 6300 elanikuga saar Vaikses ookeanis, Mikroneesias. Paljud ühenduse liikmesriigid on viimastel aastatel esitanud FIFA-le liikmeks astumise taotluse. Üheks viimastest oli Gibraltar, kelle avaldus lükati aga tagasi Hispaania jalgpalliliidu vastuseisu tõttu.
Et FIFA on sõltumatu organisatsioon, siis nemad ei lähtu oma liikmeks võtmisel sellest, kas riik on iseseisev või mitte. Nii on ÜRO-l 198 liikmesmaad, FIFA-l aga 208. Rahvusvahelise jalgpalliliidu liikmeks saamise tingimuseks on nelja nõude täitmine: asjassepuutuva(te) jalgpalliliidu nõusolek, nõuetele vastav staadion, et meeskond mängiks reaalselt kohtumisi ning et koondis oleks piisavalt heal tasemel.
Nii muudab näiteks saamide jaoks asja keerulisemaks see, et vaja oleks koguni nelja jalgpalliliidu nõusolekut – oma sõna on öelda nii Venemaal, Soomel, Rootsil kui ka Norral. Vähemalt saamide jalgpalliliidu asejuht Håkan Kuorak on küsimuse suhtes positiivselt meelestatud. “Meie olukord meenutab Palestiina oma ja nemad said täieõiguslikuks FIFA liikmeks 1998. aastal. Me rõhume sellele, kui saadame oma avalduse teele. Saamidel on ju ikkagi olemas oma parlament, lipp ja rahvushümn,” tõstab ta esile.
Eurooplaste tee keerulisem
Gibraltari avaldus võis aga teha karuteene nii saamidele kui ka teistele Euroopa piirkondadele, kes tahavad saada FIFA liikmeks. Hispaania reageeris Gibraltari algatusele sellega, et Euroopa jalgpalliliidu UEFA liikmeks saavad vaid need, kellel on ÜRO tunnustus, aga FIFAsse pääseb Euroopa riik vaid siis, kui on olemas UEFA liikmelisus.
Selle masinavärgi hammasrataste vahele jääjaks on ka hiljuti iseseisvunud Kosovo. Avaldus FIFA-le on esitatud, aga tulemust esialgu pole. UEFA liikmeks on Kosovol aga keeruline saada, sest riigi iseseisvust peab tunnustama ÜRO Julgeolekunõukogu, kus istub Venemaa, kes on Kosovo küsimuses Serbia parim sõber ja võib seega panna tunnustuse andmisele veto. Kokkuvõttes üks korralik poliitiline sasipundar ning nii istub Kosovo igas mõttes ootelehel.
Polaarpäevas peetavale jalgpalli MMile võib oodata aga nii mõndagi korraliku tasemega jalgpallurit ning saami jalgpalli eestvedaja Kuorak usub, et enam ei pääse Lapimaa pojad nii kergelt kui kahe aasta eest. Saamide koondise tuumiku moodustavad Norra teise liiga klubide mängijad, kuid esindatud on ka Norra kõrgliiga – kui muidugi sealsed mängijad saavad ikka klubihooaja keskel turniirile tulla. Kahe aasta eest andsid oma panuse igatahes Trond Olesen ja Olav Råstad, kes mängivad näiteks koos Pavel Londaku ja Alo Bärengrubiga Norra kõrgliiga klubis Bodø/Glimt ning Joel Lindpere meeskonnakaaslane Tromsøst, Tom Høgli. Kui aga kõige kuulsamad saami juurtega mehed otsustaks kaasa lüüa, võiks Lapimaa oma ridadesse lugeda ka Norra koondislase Morten Gamst Pederseni ja Rootsi kaitsja Fredrik Stoori. Mõlemad on siiski neile tehtud pakkumise tagasi lükanud juba mitu aastat tagasi, enne “päris” koondisesse jõudmist.
Konkurentsi pakuvad saamidele mitmed Itaalia Serie B mängijad, kes astuvad üles Padania koosseisus ning tugevad meeskonnad on ka kurdidel ja assüürlastel.
NF-Board loodab aga, et Viva World Cupi võitja saab võimaluse mängida järgmist MM-valikturniiri ja et nende liikmed saavad õiguse pidada sõprusmänge FIFA liikmetega.
Koduleht ka ikka olemas.http://www.nf-board.com/en1.htm
Kommentaar