Lugedes foorumis artikleid kohtasin üsna huvitava tsitaadi ühelt healt vanalt tuttavalt Big Fat Boss - " Aasta depressant: kohtunike tase madalamates liigades.
Kui veel eelmine aasta sai räägitud mängijaile, et ei mölise kohtunikega, nemad on sama kehad oma töös kohtunikena kui teie mängijaina, siis enam seda öelda ei saa. Ja mitte, et meeskond nii palju arenenud oleks".
Tahaks täiesti nõustuda et see aasta kohtunike tase on ikka masendav. Ja samas kurvemaks teeb see et ei ole näha mingit arengut kohtunike tase tõstmisel. Selle sama suhtumisega et "ka kohtunik on inimene" oleme loonud mugava õigustuse arengu puudumiseks.
Huvitav fakt on ka see et võistkonnad kes maksavad osavõtumaksu selleks et Jalgpalli Liit ograniseeriks võistlused ja maksaks nendele kohtunikele palka saavad ise karistada nendelt samadelt "kehadelt" kes mediteerivad platsil võistkonna makstud rahade eest.
Kohtunike seas ainsaks arenguks saab nimetada nn "treenerite paika panemise tendents" kui treenerite märkustele reageeritakse nii et üritatakse eelkõige treener "kettiga" pingi külge kinnitada ja seda mingite organisatoorsete reeglite tõlgendamisega et treener mitte mingil juhul ei pööraks tähelepanu kohtuniku möödalaskmistele. Eriti paistavad sellega silma nn "Rapla koolkonna" kohtunikud. Kuid kuidas jääda erapooletuks kui kohtunike tase langeb kiiremini kui tõuseb meeskondade tase?
Selle teema arenduks et mitte jääda tühjasõnaliseks tahan teha ettepaneku kohtuniku töökvaliteedi parandamiseks järgmise motivatsiooni süsteemiga ja ettepanek oleks järgmine: jagada kohtunikule makstav tasu kolmeks võrdseks osaks. Üks osa makstakse kohtunikule platsil olemise eest nn "mediteerimise tasu". Ülejäänud kaks osa makstakse kohtunikule Jalgpalli Liidu poolt siis kui võistkonna esindajad on nõus et kohtunik tegi oma töö rahuldavalt ja seda märkida mänguprotokolli. Kui esindajad on rahul saab kohtunik täis palga. Kui üks pool on rahul siis 2/3 palka, kui mõlemad pole rahul siis 1/3 palka ehk siis ainult "mediteerimise tasu". Samas see ülejäänud raha ei lähe tagasi võistkondadele vaid kogutakse nn "kohtunike preemiafondi". Ja selle rahaga premeerida kohtunike kes on saanud vähem märkusi võistkondade esindajate poolt.
Arvan et võistkondade esindajate arvamuse arvestamine on piisavalt õigustatud sest üldjuhul nendeks on inimesed kes pole algajad jalgpallis. Sellega paraneks ka esindajate positsioon kes praegustes tingimustes on üsna abitu võistkonna kaitsmisel, kuigi see sama võistkond maksab ametnikele raha võistluste organiseerimiseks. Samas annab ka vajaliku ametliku signaali mida arvavad esindajad kohtunike tööst, sest praegu tundub et kõik on ainult jutu tasemel.
Teine ettepanek on siin samas foorumis märkida ainult hea tööga silma paistnud kohtunikud formaadis "mäng - kohtunik" ja seda mudugi võistkonna esindajate arvates, sest kogu lugupidamisega mängijate vastu nende arvamus on tihti rohkem emotsonaalne kui esindajate oma.
Proovime anda ka oma panuse kohtunike töö parandamiseks kui Jalgpalli Liidu poolt konstruktiivsed ettepanekud puuduvad!
Kui veel eelmine aasta sai räägitud mängijaile, et ei mölise kohtunikega, nemad on sama kehad oma töös kohtunikena kui teie mängijaina, siis enam seda öelda ei saa. Ja mitte, et meeskond nii palju arenenud oleks".
Tahaks täiesti nõustuda et see aasta kohtunike tase on ikka masendav. Ja samas kurvemaks teeb see et ei ole näha mingit arengut kohtunike tase tõstmisel. Selle sama suhtumisega et "ka kohtunik on inimene" oleme loonud mugava õigustuse arengu puudumiseks.
Huvitav fakt on ka see et võistkonnad kes maksavad osavõtumaksu selleks et Jalgpalli Liit ograniseeriks võistlused ja maksaks nendele kohtunikele palka saavad ise karistada nendelt samadelt "kehadelt" kes mediteerivad platsil võistkonna makstud rahade eest.
Kohtunike seas ainsaks arenguks saab nimetada nn "treenerite paika panemise tendents" kui treenerite märkustele reageeritakse nii et üritatakse eelkõige treener "kettiga" pingi külge kinnitada ja seda mingite organisatoorsete reeglite tõlgendamisega et treener mitte mingil juhul ei pööraks tähelepanu kohtuniku möödalaskmistele. Eriti paistavad sellega silma nn "Rapla koolkonna" kohtunikud. Kuid kuidas jääda erapooletuks kui kohtunike tase langeb kiiremini kui tõuseb meeskondade tase?
Selle teema arenduks et mitte jääda tühjasõnaliseks tahan teha ettepaneku kohtuniku töökvaliteedi parandamiseks järgmise motivatsiooni süsteemiga ja ettepanek oleks järgmine: jagada kohtunikule makstav tasu kolmeks võrdseks osaks. Üks osa makstakse kohtunikule platsil olemise eest nn "mediteerimise tasu". Ülejäänud kaks osa makstakse kohtunikule Jalgpalli Liidu poolt siis kui võistkonna esindajad on nõus et kohtunik tegi oma töö rahuldavalt ja seda märkida mänguprotokolli. Kui esindajad on rahul saab kohtunik täis palga. Kui üks pool on rahul siis 2/3 palka, kui mõlemad pole rahul siis 1/3 palka ehk siis ainult "mediteerimise tasu". Samas see ülejäänud raha ei lähe tagasi võistkondadele vaid kogutakse nn "kohtunike preemiafondi". Ja selle rahaga premeerida kohtunike kes on saanud vähem märkusi võistkondade esindajate poolt.
Arvan et võistkondade esindajate arvamuse arvestamine on piisavalt õigustatud sest üldjuhul nendeks on inimesed kes pole algajad jalgpallis. Sellega paraneks ka esindajate positsioon kes praegustes tingimustes on üsna abitu võistkonna kaitsmisel, kuigi see sama võistkond maksab ametnikele raha võistluste organiseerimiseks. Samas annab ka vajaliku ametliku signaali mida arvavad esindajad kohtunike tööst, sest praegu tundub et kõik on ainult jutu tasemel.
Teine ettepanek on siin samas foorumis märkida ainult hea tööga silma paistnud kohtunikud formaadis "mäng - kohtunik" ja seda mudugi võistkonna esindajate arvates, sest kogu lugupidamisega mängijate vastu nende arvamus on tihti rohkem emotsonaalne kui esindajate oma.
Proovime anda ka oma panuse kohtunike töö parandamiseks kui Jalgpalli Liidu poolt konstruktiivsed ettepanekud puuduvad!
Kommentaar