Miks omavahel ei tohi elada ja lapsi kasvatada samasoolised?
Viimsi vald kaebas eile edasi Tallinna halduskohtus tehtud otsuse, mille kohaselt peab vald koos elavate naiste avalduse peretoetuse saamiseks uuesti läbi vaatama. Sellest hoolimata on naised kindlad, et neil õnnestub vald ka teist korda seljatada.
Tegu on kahe naisterahvaga ehk lesbipaariga, kes elavad ilusas armsas majas Viimsi vallas. Neil on koer ja kolm last. Peres kuulub üks laps ühele ja teised kaks last teisele naisele. Nad on elanud koos kolm ja pool aastat ja nad on enda arvates täisväärtuslik perekond. Naised kasvatavad korralikult koos lapsi. Lapsed käivad koolis ja lasteaias.
Lugu sai alguse, kui naised uurisid ühel päeval Viimsi vallas elamise tingimusi ning avastasid, et paljulapselised pered võivad saada Viimsi vallalt toetust. Näiteks saaksid nad kasutada odavamalt ühistransporditeenust ning nende lapsed tasuta lasteaia- ja koolitoitu. Toetuse summa oleks Viimsi vallalt olnud ca 500 krooni.
Naised tegid vallale avalduse. Aga kui Viimsi vald sai teada, et tegemist on hoopis kahe kooselava naisega, siis hakati naistele kaikaid kodaratesse loopima. Kohe hakati isegi kohalikku seadust muutma. Näiteks öeldi, et perekond on mees ja naine, mitte see kus on kaks naist.
Viimsi vald kaebas eile edasi Tallinna halduskohtus tehtud otsuse, mille kohaselt peab vald koos elavate naiste avalduse peretoetuse saamiseks uuesti läbi vaatama. Sellest hoolimata on naised kindlad, et neil õnnestub vald ka teist korda seljatada.
Tegu on kahe naisterahvaga ehk lesbipaariga, kes elavad ilusas armsas majas Viimsi vallas. Neil on koer ja kolm last. Peres kuulub üks laps ühele ja teised kaks last teisele naisele. Nad on elanud koos kolm ja pool aastat ja nad on enda arvates täisväärtuslik perekond. Naised kasvatavad korralikult koos lapsi. Lapsed käivad koolis ja lasteaias.
Lugu sai alguse, kui naised uurisid ühel päeval Viimsi vallas elamise tingimusi ning avastasid, et paljulapselised pered võivad saada Viimsi vallalt toetust. Näiteks saaksid nad kasutada odavamalt ühistransporditeenust ning nende lapsed tasuta lasteaia- ja koolitoitu. Toetuse summa oleks Viimsi vallalt olnud ca 500 krooni.
Naised tegid vallale avalduse. Aga kui Viimsi vald sai teada, et tegemist on hoopis kahe kooselava naisega, siis hakati naistele kaikaid kodaratesse loopima. Kohe hakati isegi kohalikku seadust muutma. Näiteks öeldi, et perekond on mees ja naine, mitte see kus on kaks naist.
Küsin kaasfoorumlaste käest, mida nemad arvavad:
kas koos elav lesbipaar (homopaar), kes last/lapsi kasvatab, peaks perekonnatoetust saama?
Kas selline kooseluvorm on seaduse järgi perekond?
Eelpool kirjeldatud olukorras on minu arusaamade järgi koos elamas 2 perekonda, kellel on eraldi õigus taotelda igasuguseid peretoetusi.
Kommentaar