Ungari - Eesti (15.11.2018 kell 21.45 @ Budapest Groupama Arena)

[rallikas]

Jaaaaa u-9 treenerid võiksid olla u-18 koondiste eesotsas ja u-18 treenerid võiksid olla vabalt ka rahvusmeeskonna eestosas ning Islandi peatreener võiks vabalt olla Real Madridis või Barcelonas.

Pea kõigil Islandi laste ja noortetreeneritel on minimaalselt UEFA-B litsents. Seetõttu nad ongi oma kvalifikatsioonilt võimelised ka oma riigi noortekoondiste treeneriteks okema.

Need kel veel UEFA litsentsi ei ole, need on abitreeneri rollis noortesatsides.

[telekavaataja]

Kui meie koondise raudvarad lastena alustasid polnud kunstmuru ollagi.
Siit küsimus, kas üldse ja kui palju tänapäeva mudilased ja noorukid pärismurul treenida ja laste/noorteliigades mängida saavad?
Kas on vahet mängija arengul kui ta treenib/mängib kunstmurul või looduslikul murul?

Kas sa tead, kus meie koondise raudvarad oktoober-märts treenisid?

[kesa]

Kui meie koondise raudvarad lastena alustasid polnud kunstmuru ollagi.
Siit küsimus, kas üldse ja kui palju tänapäeva mudilased ja noorukid pärismurul treenida ja laste/noorteliigades mängida saavad?
Kas on vahet mängija arengul kui ta treenib/mängib kunstmurul või looduslikul murul?

[Gallacher]

Jaaaaa u-9 treenerid võiksid olla u-18 koondiste eesotsas ja u-18 treenerid võiksid olla vabalt ka rahvusmeeskonna eestosas ning Islandi peatreener võiks vabalt olla Real Madridis või Barcelonas.

Nii absurdselt oskad jutust aru saada ainult sina.

[Nasfal]

Ma olen aru saaanud, et Islandi jalkafenomeni üks peamisi kui mitte põhiline põhjus ongi treenerite koolitamine, mille tulemusel mingit lastesatsi juhendab treener, kes võiks samahästi juhendada ka U18 koondist? Ehk kui enda oskusi ja teadmisi napib, aidatakse see koolituste kaudu järele.

Jaaaaa u-9 treenerid võiksid olla u-18 koondiste eesotsas ja u-18 treenerid võiksid olla vabalt ka rahvusmeeskonna eestosas ning Islandi peatreener võiks vabalt olla Real Madridis või Barcelonas.

[Gallacher]

Aga aegajalt olen neid jälgides tabanud mõttelt, et kui midagi puudu jääb, siis see on isiklik kogemus. Kas enda kogemus tippmängijana või ka kogemus tippmängija kasvatajana. Seda Eestis paratamatult napib. Ja ega siin ei olegi midagi teha. Aitaks senisest märksa suuremad rahvusvahelised kontaktid ja treenerite liikumised, aga selleks puuduvad noorteklubidel praktiliselt igasugused võimalused.

Ma olen aru saaanud, et Islandi jalkafenomeni üks peamisi kui mitte põhiline põhjus ongi treenerite koolitamine, mille tulemusel mingit lastesatsi juhendab treener, kes võiks samahästi juhendada ka U18 koondist? Ehk kui enda oskusi ja teadmisi napib, aidatakse see koolituste kaudu järele.

[Gallacher]

Zenjovil hakkasid puuted ja kiirus aia taha minema mu meelest peale ränka vigastust. Äkki lõpetas ta siis hoopis detailide treenimise ära ja nüüd on tulemus käes.

Ma arvan, et kiirus oli siin märksõna. Kui tipptasemel jalgpalluril kiiruslikud omadused kasvõi mõni protsent vähenevad, siis see väljendubki selles, et senisest rohkem puterdab, kaotab palli, ei võta õigeid otsuseid vastu jne. Kui sprinter hakkab jooksma 9,90 asemel 10,05, siis see väljendub võistluse protokollis aga eriti ründaja puhul jääbki mulje, et ta on koos kiirusega ka oskused kuhugi kaotanud.

Kas tänapäeval noortele treeninglaagreid korraldatakse ? Ja ma ei mõtle neid päevaseid vms. Selliseid korralikke. Kuhu minnakse tösiselt treenima.
Jällegi tooks isiklikust kogemusest näite. Meid viidi suvel tatina(seal nii alates 13-14 aastasena) laagritesse. Nt. Lõuna-Eesti metsade vahele. Nädal-kaks ainult metsik töö ja tamp. Kolme trenniga päevas. 7 äratus. 9 magama. Mingit ninnunännutamist polnud. Nii umbes 10 kuti peale oli kolm treenerit ja üks naisterahvas meie trennist kes füsovärki jagas.

Ka minul olid samad kogemused, kui lausa kolm treenerit ja füsio välja jätta. Siin on muidugi üks probleem laagrite roppkallid hinnad (olen aru saanud, et kui peres on mitu last ja nad kõik saata laagrisse, siis samahästi võib juba terve pere palmi alla puhkama lennata).
Aga laagrid on ainult jäämäe veepealne tipp, mingist vanusest on probleemiks ka treeningkordade vähene arv. Ma tean, et mõnel teisel alal on välismaised noortekoondiste treenerid meie omadele öelnud - te teete head tööd ja kuskil 13-14 aastani teil kutid on väga head aga hiljem teete liiga vähe trenni ja seepärast saategi tappa - te teete nädalas nt 5 korda aga meie 10, hommikul ja õhtul.
Ehks siis, lahenduseks oleks mingid akadeemia moodi asjad. Praegu on nii, et nt Audenteses on küll kõige perspektiivikamatele grupid kossus, võrgus ja käsipallis aga mitte vutis. Miks? Ma ise olen mõelnud, et nii nagu meil oleks isehalle vaja suurematesse linnadesse ja Tallinna veel paar tükki juurde, oleks ka taolisi spordikoole/-klasse/akadeemiaid vaja suurematesse keskustesse - Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Viljandi, ideaalis Kuressaare, Paide, Valga, Rakvere...

[Tofoa]

Ehk saaks antud teema all tehtud postitused liigutada ka mõne sobivama teema alla.

[trk]

Noorte süüdistamine väheses või vales treenimises on sama viljakas kui kodus laste peksmine kehvade hinnete pärast. Sellest midagi paremaks küll ei lähe. Olen lapsevanema ja pealtvaatajana näinud erinevaid treenereid päris palju, treeningutel ja võistlustel. Kurb tõdeda, aga üldine tase ei ole väga rõõmustav. Parimad nendest (minu subjektiivsel arvamisel), keda on õnnestunud näha, suhtuvad oma töösse väga pühendunult, tulevad alati aegsasti kohale, on põhjalikud, on jalgpallist väga huvitatud ning eale vaatamata õpihimulised. Mis on väga positiivne ning mis reeglina kajastub ka poiste arengus ja tulemustes. Aga aegajalt olen neid jälgides tabanud mõttelt, et kui midagi puudu jääb, siis see on isiklik kogemus. Kas enda kogemus tippmängijana või ka kogemus tippmängija kasvatajana. Seda Eestis paratamatult napib. Ja ega siin ei olegi midagi teha. Aitaks senisest märksa suuremad rahvusvahelised kontaktid ja treenerite liikumised, aga selleks puuduvad noorteklubidel praktiliselt igasugused võimalused.
Aga ok, algne teema oli Ungari mängust väljakasvanud täiskasvanud mängijate areng. Arvan, et tehnikast veelgi raskem on parandada üldist mänguoskust, mängu tajumist ja õigete otsuste vastuvõtmist. See on Eesti mängijate jaoks veelgi suurem probleem kui tehnika.

[Nasfal]

E: Muidugi tuleb leida tasakaal trenni ja puhkuse vahel. Egas endalgi mingid teatud kehaosad päris läbi. (Randmed, põlved, selg). Ehk minust ei saanud sportlasena maailmamastaabis mittekeegi aga tervist olen nahkakeeranud küll ja veel. Samas ei kahetse ja üldfüüsiline on üpris hea endiselt. Kuigi trenni teen nuud kordades vähem ja enam mitte nii spetsiifiliselt alaga seonduvalt.
Pikk jutt, sitt jutt. Kokkuvõttes tuleb noortel lasta kõvasti trenni teha ja meie PL tiimid PEAVAD hakkama treenima kakskorda päevas. Muidu ei arene meie liiga ega jalgpall pikasplaanis kuhugi.

Selleks, et kaks korda PL tiimid hakkaks päevas trenni tegema selleks peaks kõigepealt suutma liiga täis profesionaalseks muuta, sest töö kõrvalt kaks korda ei vea kuidagi välja. Ja noortetreenerite tase on tõesti hetkel suurim murekoht. Sinna oleks vaja reaalselt väliskogemustega mehi, aga need vähesedki, kes meil välismaal mänginud on ala Zahovaiko, Zelinski jne saavad koheselt peatreeneriteks ning eks nad kaudselt kindlasti juhendavad noortetreenereid, aga reaalne välismaine kogemus üldjuhul jääb andmata. Eesti liiga taustaga noortetreenerid on kindlasti tublid ja püüavad ning käivad võimaluste korral koolitustel, aga sellest jääb paraku väheseks. Samas hakata tooma välismaalt reaalsel tasemel treenere-liigas klubidele raha alla taguda, et see profesionaalseks muuta ning rakendada solidaarsusmehhanisme ning sellejuures üritada veel Infrat hakata kiiremas korras parandama käib kordades üle jõu. Samas vaadates noortekoondiste taset võrreldes teiste meiesugustega, siis on vast see suurim murekoht ning alustada tuleks tõesti sealt.

Zenjovil hakkasid puuted ja kiirus aia taha minema mu meelest peale ränka vigastust. Äkki lõpetas ta siis hoopis detailide treenimise ära ja nüüd on tulemus käes.

Tegelikult ma usun, et meie koondislased teevad piisavalt trenni. Eriti kes on väljamaal. Lihtsalt teised on teinud kauem ja rohkem ja parema kvaliteediga. Samalajal hoovivutti tagunud ja iseseisvalt palliga kõksinud. Ehk trennides tuleks tamp peale panna. Treenerite kvaliteeti tõsta jne.

Kas tänapäeval noortele treeninglaagreid korraldatakse ? Ja ma ei mõtle neid päevaseid vms. Selliseid korralikke. Kuhu minnakse tösiselt treenima.
Jällegi tooks isiklikust kogemusest näite. Meid viidi suvel tatina(seal nii alates 13-14 aastasena) laagritesse. Nt. Lõuna-Eesti metsade vahele. Nädal-kaks ainult metsik töö ja tamp. Kolme trenniga päevas. 7 äratus. 9 magama. Mingit ninnunännutamist polnud. Nii umbes 10 kuti peale oli kolm treenerit ja üks naisterahvas meie trennist kes füsovärki jagas. Ehk sai masseriida või vigastuse korral abistada. Ja see maksis meiejaoks paarsada krooni.
Liit või tegelikult üleüldse Riik või EOK peaks toetama ja mingi vanuseni nt. 16 eluaastani võiks olla treeninglaagrid ja miksmitte ka trennid vanematele ilma rahata. Või siis väiksema tasu eest kui see on. Kui ikka mingi nädalne või paarine laager on seal 500.- võib nii mõnelgi hingekinni tõmmata.

E: Muidugi tuleb leida tasakaal trenni ja puhkuse vahel. Egas endalgi mingid teatud kehaosad päris läbi. (Randmed, põlved, selg). Ehk minust ei saanud sportlasena maailmamastaabis mittekeegi aga tervist olen nahkakeeranud küll ja veel. Samas ei kahetse ja üldfüüsiline on üpris hea endiselt. Kuigi trenni teen nuud kordades vähem ja enam mitte nii spetsiifiliselt alaga seonduvalt.
Pikk jutt, sitt jutt. Kokkuvõttes tuleb noortel lasta kõvasti trenni teha ja meie PL tiimid PEAVAD hakkama treenima kakskorda päevas. Muidu ei arene meie liiga ega jalgpall pikasplaanis kuhugi.

[Tofoa]

Võib-olla lihtsalt 1,3 miljoni elanikuga riigis ei ole nii palju talenti, et saaks kümnete kaupa Griezmanne, Matasid ja Zidane välja saata? Reaalsus ongi see, et normaalse talendi, kõva töö ja trenni ning õnnega pooleks saab sinust Klavan. Kui õnne on vähem, oled Vassiljev. Kui talenti ja õnne on vähem, oled Anier. Ja kui midagi pole, siis oled Tofoa.

[$$$]

Väga paljud vegeteerivadki. Need kes noorest peale hullu panevad saavad poomiks, klavaniks või vigastada.

[atleticomadrid]

nii, aga kas siis ei oleks mõeldav see, et inimene, kes juba eesti mõistes tipus on, saab treeninguga edasi areneda? lepime siis kokku, et krissuks ei saa, aga (!) see piir kuhu areneda on võimalik ei ole ka nüüd nii nina ees, et saaks pidada mõttetuks effortiks. Siin toodi enne ka välja, et "ilmselt on Federer motiveeritum". Ma ei hakanud sellele vastama, aga... kui meie enda jalgpallurid ei ole a la floras motiveeritud enda arendamisest, et saada näiteks leping piiri taha, siis see arutelu tehnika arendamise üle on nagu kaunis teisejärguline. ja vastuse su küsimusele võib välja lugeda ka siit. Andke andeks, aga ilmselt ei ole Eesti liigas mängivad "tippjalgpallurid" sellises staadiumis, kus tehnikat parandada ei saa (neist ju jutt alguse sai) Ja pigem tasuks mingeid viljandi tuleviku vendi võrrelda atleticomadridi ja plasticuga kui krissuga, kelle puhul võiks vist tõesti öelda, et "töö tänase nimel on juba ära tehtud". ja kui a la Zenjovi esimene puude on nagu on, siis.. ma jään siiski selle juurde, et suurema sihipärase tööga, oleks ta viimase 5 aastaga suutnud seda ehk vähe paremaks teha. Zidane tõesti ei saa, aga mõned pallid oleks ehk koondise eest paremini maha võtnud küll (ründajale vast päris tähtis oskus). Aga jah, kui diskussioon oli selle üle, et "maailma tipptegija tehnikapagasis laotakse vundament noorteklassis", siis see on muidugi õige. aga ma nagu eeldasin, et me räägime ikka võrreldavast - tippsportlase võrdluses tippsportlase arengukõverast, keskmise taseme sportlase (ma liigitaks mingid flora vennad ja pooled koondislased siiski siia, mitte esimesse punti) puhul tema omast ning harrastajal siis lähtuvalt harrastaja omast, kus potentsiaal arenguks on proportsionaalselt küll erinev, kuid igal ühel siiski olemas.

aga las see arutelu jääda nüüd siiapaika. muidu pean veel kuulama, kuidas putsade olemasolu siiski see kõikse määravam aspekt seisukohtade hindamisel. imelik muidugi, et sama retoorikaga vennad iga teise teema puhul julgevad ilma skin in the game olemata oma arvamusi avaldada.

Selline kolmene tugevusgruppide liigitus on minu jaoks midagi uut ja huvipakkuvat Mina oma sinisilmsuses olen ikka oodanud ja eeldanud, et kui juba Griezmann & Co. - ga kontinenti jagame ning sama mängu mängime siis peaksime kuuluma või vähemalt püüdlema selle poole, et kuuluda samasse kaalukategooriasse number A. Flora ja pooled koondislased, noh see on muidugi tõsiasi, et nad on tasemelt kusagil kesktsoonis. Küsimus on, miks? Ehk on asi ikkagi selles, kuni sellesamase esimese puuteni välja, et meie infra ja sellega seoses treeningmetoodikad on lihtsalt nii viletsad?
Ma nagu ei tahaks uskuda ka seda, et meie pallurid hea meelega vegeteerivadki seal, kus on "creamy middle" ja ei näeks vaeva oma klubide juures paremaks ja paremaks saada.

[plastic'99]

Oeh, võib-olla me räägime teineteisest lihtsalt mööda. Point on selles, et kui mängija lükkab (eriti kiiruste pealt) perfektselt ühepuutesöötu, tsenderdab meisterlikult välisküljega, triblab virtuooslikult vms- siis see on kombinatsioon andekusest ja väga heast treenitusest, kuid see viimane on just tingitud noorena, tegelikult lapsena tehtud tööst.
Ma kujutan ette, et sa pead silmas midagi sellist, et tennisist või võrkpallur võib lõputult arendada oma servi, kossumees treenida viset ja jalgpallur nt karistuslööke ristnurka 25-meetrilt. Jah, see kõik on võimalik aga ei pane nö puujalga võtma söötu meisterlikult maha, kui ta seda juba varajases nooruses omandanud pole. Julgen arvata, et samal arvamusel on kõik vägegi arvestatavad noortetreenerid ja mängumehed ise. On mingid instinktid ja lapsena omandatud liigutused, mida hiljem enam naljalt järele ei aita. Piiroja oli kõva tööloom ja ta on näide mängijast, kes tehniliselt suutis areneda ka täismeheeas aga temastki ei saanud mängijat, kes lükkaks külmaverelist passi oma karistusalas, olles surve all. Aga Lõvide meeskonnas pandi tehnikale ropult rõhku ja sealt jõudis pool satsi Eesti koondisesse.

ja mida mina nüüd nii teistmoodi väitsin? See "tee 25 aastaselt trenni ja lükkad kääre nagu zlatan" on kellegi teise vaimuüllitis ja tõlgendus. Loomulikult tuleb kuskil piir ette ning ega sellises vanuses seda lõpmatuseni nihutada ei saa, kuid mingeid nüansse on võimalik parandada. Ja diskussioon minu poolt oligi selline. ma ei tea, miks see sulle ja co'le nii vastuvõetamatuks järsku muutus, et pidi hakkama siin jõu ja ilunumbreid tegema ning MMS-ga võrdlema. Jah, 25 aastaselt sitast saia enam ei tee ja Zenjovile Juan Mata esimest puudet ei õpeta, aga tehnikat saab paremaks arendada küll. et võib siis teema nagu lukku panna ?

mis puudutab kiiruse pealt aga tegutsemist, siis ka seda on võimalik täiseas arendada, sõltumata sellest, mis need lastetreenerid sulle väita võivad ning siin tõepoolest me räägime ilmselt erinevast asjast ja erinevast tõlgendusest (jällegi, minu jutu alguspunkt). ja ei, ma ei rääkinud tennise puhul servist, vaid ikka suurema kehalise liikumise pealt toimuvatest tegevustest. ei ole see jalgpall ainuke spordiala, kus tegutseda tuleb liikumise pealt. ja p.s. su jalgpalli näide söödu andmise kohta võib vabalt olla ka mitte tehnika puudumisest vaid sellest, et ei olegi harjutud sellise tempoga sama protsessi igapäevaselt tegema kui näiteks koondises. mis toob jällegi selleni, et... ilmselt on klavani tehnika perioodil norra (või kust iganest ta alustas) - holland - saksamaa - inglismaa - itaalia mõnevõrra paranenud, sest tempo, kus ta igapäevaselt seda praktiseerida on saanud on astmeliselt kasvanud. Loomulikult, see osa nüüd ei puuduta ainult tehnikat. Eniveis tldr, saime vast ühele reele ja kui ei saanud, siis pohhui, las ta jääda.