Vivatbet

Collapse

320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Ungari - Eesti (15.11.2018 kell 21.45 @ Budapest Groupama Arena)

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • Halb ründaja
    replied
    Keegi tõesti arvab, et Zlatan tegi hullult rohkem trenni kui Vosko noorena?

    Leave a comment:


  • Sambaz
    replied
    Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    nii, aga kas siis ei oleks mõeldav see, et inimene, kes juba eesti mõistes tipus on, saab treeninguga edasi areneda? lepime siis kokku, et krissuks ei saa, aga (!) see piir kuhu areneda on võimalik ei ole ka nüüd nii nina ees, et saaks pidada mõttetuks effortiks. Siin toodi enne ka välja, et "ilmselt on Federer motiveeritum". Ma ei hakanud sellele vastama, aga... kui meie enda jalgpallurid ei ole a la floras motiveeritud enda arendamisest, et saada näiteks leping piiri taha, siis see arutelu tehnika arendamise üle on nagu kaunis teisejärguline. ja vastuse su küsimusele võib välja lugeda ka siit. Andke andeks, aga ilmselt ei ole Eesti liigas mängivad "tippjalgpallurid" sellises staadiumis, kus tehnikat parandada ei saa (neist ju jutt alguse sai) Ja pigem tasuks mingeid viljandi tuleviku vendi võrrelda atleticomadridi ja plasticuga kui krissuga, kelle puhul võiks vist tõesti öelda, et "töö tänase nimel on juba ära tehtud". ja kui a la Zenjovi esimene puude on nagu on, siis.. ma jään siiski selle juurde, et suurema sihipärase tööga, oleks ta viimase 5 aastaga suutnud seda ehk vähe paremaks teha. Zidane tõesti ei saa, aga mõned pallid oleks ehk koondise eest paremini maha võtnud küll (ründajale vast päris tähtis oskus). Aga jah, kui diskussioon oli selle üle, et "maailma tipptegija tehnikapagasis laotakse vundament noorteklassis", siis see on muidugi õige. aga ma nagu eeldasin, et me räägime ikka võrreldavast - tippsportlase võrdluses tippsportlase arengukõverast, keskmise taseme sportlase (ma liigitaks mingid flora vennad ja pooled koondislased siiski siia, mitte esimesse punti) puhul tema omast ning harrastajal siis lähtuvalt harrastaja omast, kus potentsiaal arenguks on proportsionaalselt küll erinev, kuid igal ühel siiski olemas.

    aga las see arutelu jääda nüüd siiapaika. muidu pean veel kuulama, kuidas putsade olemasolu siiski see kõikse määravam aspekt seisukohtade hindamisel. imelik muidugi, et sama retoorikaga vennad iga teise teema puhul julgevad ilma skin in the game olemata oma arvamusi avaldada.
    Mis spordialast sa muidu raagid?

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Algselt postitas plastic'99 Vaata postitust
    Gallacher, kuidas nende hobustega ja treenimistega siin foorumis oli muidu? Mis hetkest see "ise mängimine" primaarseks saab kui jutt on näiteks närvisüsteemist? et sa tead selle kohta siis paremini kuna oled kunagi jalgpalli mänginud? ja kui räägime motoorikast, siis ole hea, too välja siis eksperdina suurimad närvisüsteemi ja motoorika arengu erinevused nt jalgpalli ja muude spordialade vahel. Hea oleks kui teeksid seda koherentselt ja lisaksid ka teaduslikud viited. Muidu jääb selline maru õlle taga targutamise mulje. Ma muidu ise olen ühel spordialal Eesti tasemel noorena küllaltki okeikal tasemel mänginud ning on kogemus ka nii noorte kui täiskasvanute (sh tehnika) õpetamisel. Kõikse targemaks ennast ei pea, aga sellisest "sa pole ise malet mänginudki, seega ei või mentaalse treeningu tähtsusest selles rääkidagi" väidetest olen küll parem ning võtan edaspidi ka voli bullshiti välja callida kui seda näen.

    Väide, et tehnikat ei saa või ei ole mõtet arendada enam täiskasvanuna on bullshit ning jääb bullshitiks. olgu selleks spordialaks jalgpall, tennis, korvpall või taskupiljard. Arusaamatu on, miks sa sellele küllaltki mõistliku mulje jätnud mehena nii kiivalt vastu vaidled.
    Oeh, võib-olla me räägime teineteisest lihtsalt mööda. Point on selles, et kui mängija lükkab (eriti kiiruste pealt) perfektselt ühepuutesöötu, tsenderdab meisterlikult välisküljega, triblab virtuooslikult vms- siis see on kombinatsioon andekusest ja väga heast treenitusest, kuid see viimane on just tingitud noorena, tegelikult lapsena tehtud tööst.
    Ma kujutan ette, et sa pead silmas midagi sellist, et tennisist või võrkpallur võib lõputult arendada oma servi, kossumees treenida viset ja jalgpallur nt karistuslööke ristnurka 25-meetrilt. Jah, see kõik on võimalik aga ei pane nö puujalga võtma söötu meisterlikult maha, kui ta seda juba varajases nooruses omandanud pole. Julgen arvata, et samal arvamusel on kõik vägegi arvestatavad noortetreenerid ja mängumehed ise. On mingid instinktid ja lapsena omandatud liigutused, mida hiljem enam naljalt järele ei aita. Piiroja oli kõva tööloom ja ta on näide mängijast, kes tehniliselt suutis areneda ka täismeheeas aga temastki ei saanud mängijat, kes lükkaks külmaverelist passi oma karistusalas, olles surve all. Aga Lõvide meeskonnas pandi tehnikale ropult rõhku ja sealt jõudis pool satsi Eesti koondisesse.

    Leave a comment:


  • plastic'99
    replied
    Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitust
    Sellest loogikast ma saan väga hästi aru, et kes teeb trenni on mingi ajavahemiku pärast parem, kui varem. Lihtne.
    Mina ise ei käinud lapsena üldse jalgpallitrennis ja hakkasin mängima tõsisemalt alles täisikka jõudes. On mingid selged piirid kuhu ulatun ja kuhu kunagi ei hakka ulatuma, kui just ei kavatse töölt ära tulla ja end põhiajaga Flora trenni moosida. Ja isegi siis jääksin kaikaks Sorry, kui valesti aru sain aga mina arvasin, et me just sellest rääkisimegi, miks meie poisid ei ole krissu(võibolla sitt näide, nimetame hoopis seda maailma)tasemel. Sest rahvusvahelisel tippastmel me ju võrdlemegi oma koondislasi teiste, eri rahvusest koondislastega.
    Ja siin ma nüüd väidangi, et ainus võimalus olla ligidal FIFA kaanepoiste tasemele on omandada põhitõed ja hästi need põhitõed just nooruses.
    nii, aga kas siis ei oleks mõeldav see, et inimene, kes juba eesti mõistes tipus on, saab treeninguga edasi areneda? lepime siis kokku, et krissuks ei saa, aga (!) see piir kuhu areneda on võimalik ei ole ka nüüd nii nina ees, et saaks pidada mõttetuks effortiks. Siin toodi enne ka välja, et "ilmselt on Federer motiveeritum". Ma ei hakanud sellele vastama, aga... kui meie enda jalgpallurid ei ole a la floras motiveeritud enda arendamisest, et saada näiteks leping piiri taha, siis see arutelu tehnika arendamise üle on nagu kaunis teisejärguline. ja vastuse su küsimusele võib välja lugeda ka siit. Andke andeks, aga ilmselt ei ole Eesti liigas mängivad "tippjalgpallurid" sellises staadiumis, kus tehnikat parandada ei saa (neist ju jutt alguse sai) Ja pigem tasuks mingeid viljandi tuleviku vendi võrrelda atleticomadridi ja plasticuga kui krissuga, kelle puhul võiks vist tõesti öelda, et "töö tänase nimel on juba ära tehtud". ja kui a la Zenjovi esimene puude on nagu on, siis.. ma jään siiski selle juurde, et suurema sihipärase tööga, oleks ta viimase 5 aastaga suutnud seda ehk vähe paremaks teha. Zidane tõesti ei saa, aga mõned pallid oleks ehk koondise eest paremini maha võtnud küll (ründajale vast päris tähtis oskus). Aga jah, kui diskussioon oli selle üle, et "maailma tipptegija tehnikapagasis laotakse vundament noorteklassis", siis see on muidugi õige. aga ma nagu eeldasin, et me räägime ikka võrreldavast - tippsportlase võrdluses tippsportlase arengukõverast, keskmise taseme sportlase (ma liigitaks mingid flora vennad ja pooled koondislased siiski siia, mitte esimesse punti) puhul tema omast ning harrastajal siis lähtuvalt harrastaja omast, kus potentsiaal arenguks on proportsionaalselt küll erinev, kuid igal ühel siiski olemas.

    aga las see arutelu jääda nüüd siiapaika. muidu pean veel kuulama, kuidas putsade olemasolu siiski see kõikse määravam aspekt seisukohtade hindamisel. imelik muidugi, et sama retoorikaga vennad iga teise teema puhul julgevad ilma skin in the game olemata oma arvamusi avaldada.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Sellest loogikast ma saan väga hästi aru, et kes teeb trenni on mingi ajavahemiku pärast parem, kui varem. Lihtne.
    Mina ise ei käinud lapsena üldse jalgpallitrennis ja hakkasin mängima tõsisemalt alles täisikka jõudes. On mingid selged piirid kuhu ulatun ja kuhu kunagi ei hakka ulatuma, kui just ei kavatse töölt ära tulla ja end põhiajaga Flora trenni moosida. Ja isegi siis jääksin kaikaks Sorry, kui valesti aru sain aga mina arvasin, et me just sellest rääkisimegi, miks meie poisid ei ole krissu(võibolla sitt näide, nimetame hoopis seda maailma)tasemel. Sest rahvusvahelisel tippastmel me ju võrdlemegi oma koondislasi teiste, eri rahvusest koondislastega.
    Ja siin ma nüüd väidangi, et ainus võimalus olla ligidal FIFA kaanepoiste tasemele on omandada põhitõed ja hästi need põhitõed just nooruses.

    Leave a comment:


  • plastic'99
    replied
    Algselt postitas Nurmekas Vaata postitust
    Hea on vaadata neid keskeale lähenevaid tennisiste, kes personaaltreeneriga mitu korda päevas tehnikat lihvivad ja laagrites käivad.
    Ja siis kuidas neid kunagi nooruses tennisetrenni tüdrukud olnud naisterahvad neid rahulikult lüpsavad.
    Midagi teha ei ole, lihtsalt viimased ei pea enamuse tehniliste liigutuste peale isegi mõtlema, see tuleb sealt kuskilt selja-ajust ja 10 korda kiiremini, kui hiljem raskustega tehnikalihvijatel.
    eestis on nt jäähokiliigas (jah, saan aru, eesti hokitase ongi sitt ja iga vend saab pmst platsile) väravavaht, kes saab aegajalt platsile ning kes on 50 aastane. olles esmakordselt uisud alla pannud pmst 40 aastasena. tõrjeprotsent tal ka tabeli tipus ja iga-aastane areng toimunud. Fedja muutis 35 aastasena tagakäe tehnikat, kossu ja poksi võrdluseid siin juba toodi. mis jällegi siinsete ekspertide arvates on võimatu või siis mõttetu võrdlus, sest ei ole jalgpall, millest lihtsalt keegi teine ei suudagi aru saada kui ei ole mänginud. eeldan, et paari minu ingliskeelset antud sõna ka keegi siiamaani googeldanud ei ole. aga edu tegemistes (ei olnud nüüd otsese vastusena Nurmekale).

    Leave a comment:


  • plastic'99
    replied
    Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitust
    Mis põhjusel osad meie koondislased siis sedavõrd kaikad on?
    vot siin ongi kogu tuum. mis kontekstis su küsimus üldse asjasse puutub? Kui tofoa aasta aega teeb trenni, siis ta tehnika on parem kui oli aasta aega tagasi. Kui 25 aastane eesti koondislaset kaigas teeb aasta aega varasemast rohkem tehnikatrenni, siis 26 aastasena on ta tehnika parem kui oli 25 aastasena. punkt, mott ja mida kõike veel.

    See ei tähenda, et ta aasta aega hiljem peale treeningut on valmis zidane. Küsimus oli aga selles, kas olemasolevat tehnilist pagasit on võimalik täiendada. Kui siin ainuke diskussioon selle üle, kas 25 aastaselt on võimalik krissu tehnikat saada, siis... jah, tõepoolest ei ole.

    ja kui nüüd ironiseerida, siis äkki ongi nad kaikad, kes ei arene, sellepärast, et tofoa saadetud eksperdid ütlevad nende idee peale peale trenni veidi tehnikat lihvida, et "pole mõtet sellises vanuses enam".

    aga las see teema jääda. saan aru, et siin on kõvad endised u12 vennad koos ja teistel pole väga mõtet rääkida.

    Leave a comment:


  • Nurmekas
    replied
    Hea on vaadata neid keskeale lähenevaid tennisiste, kes personaaltreeneriga mitu korda päevas tehnikat lihvivad ja laagrites käivad.
    Ja siis kuidas neid kunagi nooruses tennisetrenni tüdrukud olnud naisterahvad neid rahulikult lüpsavad.
    Midagi teha ei ole, lihtsalt viimased ei pea enamuse tehniliste liigutuste peale isegi mõtlema, see tuleb sealt kuskilt selja-ajust ja 10 korda kiiremini, kui hiljem raskustega tehnikalihvijatel.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Mis põhjusel osad meie koondislased siis sedavõrd kaikad on?

    Leave a comment:


  • plastic'99
    replied
    Gallacher, kuidas nende hobustega ja treenimistega siin foorumis oli muidu? Mis hetkest see "ise mängimine" primaarseks saab kui jutt on näiteks närvisüsteemist? et sa tead selle kohta siis paremini kuna oled kunagi jalgpalli mänginud? ja kui räägime motoorikast, siis ole hea, too välja siis eksperdina suurimad närvisüsteemi ja motoorika arengu erinevused nt jalgpalli ja muude spordialade vahel. Hea oleks kui teeksid seda koherentselt ja lisaksid ka teaduslikud viited. Muidu jääb selline maru õlle taga targutamise mulje. Ma muidu ise olen ühel spordialal Eesti tasemel noorena küllaltki okeikal tasemel mänginud ning on kogemus ka nii noorte kui täiskasvanute (sh tehnika) õpetamisel. Kõikse targemaks ennast ei pea, aga sellisest "sa pole ise malet mänginudki, seega ei või mentaalse treeningu tähtsusest selles rääkidagi" väidetest olen küll parem ning võtan edaspidi ka voli bullshiti välja callida kui seda näen.

    Väide, et tehnikat ei saa või ei ole mõtet arendada enam täiskasvanuna on bullshit ning jääb bullshitiks. olgu selleks spordialaks jalgpall, tennis, korvpall või taskupiljard. Arusaamatu on, miks sa sellele küllaltki mõistliku mulje jätnud mehena nii kiivalt vastu vaidled.

    Leave a comment:


  • Jormma
    replied
    Carlos Salcido

    Leave a comment:


  • LaRaBla
    replied
    Korvpallist rääkides, siis näiteks DeAndre Jordanist sai kahe hooaja vahel oma tiimi parim vabaviskaja, eelmine hooaeg pani vist alla 50%.

    Leave a comment:


  • Nasfal
    replied
    Algselt postitas Gallacher Vaata postitust
    Ära parem jaura rohkem jalgpallist. Sa lihtsalt ei saa sellest aru. Sarnaselt plasticule sa pole ise ilmselgelt mänginud ja tood mingeid absurdseid võrdlusi, mis teemaga kuidagi ei seostu. Tooge poksi- ja tennisenäidetele lisaks veel sedagi, et Karavajev või Abeljanov omandas sportlase mõttes keskeas lausa rahuldaval tasemel haakviske.Spetsialistid...
    Sinusugune lambi wannabe on see vend, kes tuleb ja paneb paika, kes teab ja kes ei tea. Mine perse ausalt.

    Leave a comment:


  • Gallacher
    replied
    Võrdluse võiks tuua ka väga vabalt poksiga... Mis on kindlasti sama tehniline, mis jalgpall, aga kus hetkel maailma kaks parimat Wilder ja Joshua alustasid ikka poksimisega väga hilises eas. Üks oli korvpallur ja teine sprinter noorena ja suudeti ka õppida ikkagi hilisemas eas kogu see tehnilisus ära. Raio Piiroja ju samuti alustas jalgpalliga väga hilja ja ega tal neid tehnilisi elemente polnud sellisel tasemel elu lõpuni, aga samas kui sa Hollandi üle keskmise klubisse mängima said, siis tähendab, et rahuldaval tasemel tal need olid (keskkaitsja kohta).
    Ära parem jaura rohkem jalgpallist. Sa lihtsalt ei saa sellest aru. Sarnaselt plasticule sa pole ise ilmselgelt mänginud ja tood mingeid absurdseid võrdlusi, mis teemaga kuidagi ei seostu. Tooge poksi- ja tennisenäidetele lisaks veel sedagi, et Karavajev või Abeljanov omandas sportlase mõttes keskeas lausa rahuldaval tasemel haakviske.Spetsialistid...

    Leave a comment:


  • Jaan95
    replied
    Algselt postitas Mehhanisaator Vaata postitust
    Nii on. Seda ma eelnevas postituses üritasin välja tuua kah. Et trenni tuleb teha oksendamiseni ja siis veel. Kuigi puhkus on ka väga oluline. Olen ise kunagi ületreenituse nahka langenud ja august välja saada on krdi raske.(Enda rumalus. Olin targem omaarust kui spordiarst ja treener).
    Aga ma olen pikalt imestanud, kui vähe tehakse meil siin seda trenni vutis vb ka mujal. Isiklikult hakkasin kaks korda päevas stabiilselt trenni tegema kui ma olin 13 aastane. Köik vöistlevad poisid tegid. Köigil oli motti teha. Noored kes praegu käivad voistlemas, teevad samuti. Muidugi ons treeneris ka kindlasti asi. Mu köik treenerid on surunud, et kui tahad tipptulemusi, tuleb trenni teha kakskorda päevas. Ning köigilt on tulnud ka jutt, et kolmkorda nädalas trenni tegemine on laiasplaanis siiski sellehoidmine mis on ja erilist edasiminekut 3 korda nädalas trenn ei anna.( Muidugi oleneb treenitusest. Algajatelt 3 korda piisav aga sein tuleb kiirelt ette.). Köik treenerid on muidugi olnud ka nö. Nõukaaegsed. V. a üks, kellel olid aga
    samad pöhimõtted.
    Respekteeritav. Oksakohti tulebki välja ravida iseseisvate treeningutega. Neid teevad vaid vähesed. Kui küsida ühejalgse mängija käest, et miks teist jalga ei arenda, siis on tüüpvastus: pole vajadust. Isegi Klavanile on see kätte maksnud.

    Leave a comment:

Working...
X