Ungari - Eesti (15.11.2018 kell 21.45 @ Budapest Groupama Arena)

[plastic'99]

Huvitav, kuidas küll üheainsa postituse algus ja lõpp saavad nii erinevad ja vastuolulised olla. Aga see selleks, loomulikult omandatakse tehnika lapsepõlves. Umbes nii nagu laps omandab võõrasse keskkonda sattudes võõrkeele mängleva kergusega ja mõne kuuga aga täiskasvanule jääb aktsent ikka juurde. Kui mängija on nö puujalg, siis täismehe puhul enam imet ei tee. Erinevalt füüsilisest jõust või vastupidavusest, mida võib ka 30-aastaselt arendada.

mis sinu jaoks vastuolulist oli? Rallikas väitis, et esimene puude õpetatakse selgeks noorteklassides ja et pärast pead seda muuga kompsenseerima. Ma ütlesin, et see väide on bullshit (tõsi, hilisemas eas tehnika õpe keerulisem kui 7 aastasena) ja lisan siia juurde, et pigem ka eneseõigustus.

Kui Federer 35 aastaselt oma tagakäe tehnikat muutis, siis nagu ei olnud kuulda, et "õppisin tehnika selgeks lapsena, nüüd saan ainult füssi arendada". aga võib olla tõesti on jalgpallis esimene puude oma tehniliste nüansside poolest keerulisem kui ühekäeline tagakäsi tennises........

[nonoh]

jaa, ja lahe oleks ka, kui saaks need mõttearendused mängida edasi, mitte ainult selle kohta, mis oli valesti, vaid mida võiks teinekord paremini teha. Ja ma ei pea silmas asju nagu "esimene puude võiks olla parem" või Puri tipp-kiirus. Pigem just asjad, mida tahaks järgmises mängus näha. Näiteks Kreeka vastu.

[Pints]

Ma kipun siin alateemas harva sõna võtma (kuigi jälgin kõiki meie koondise mänge), sest liiga tihti emotsioonid varjutavad minu võimet postitada miskit mis omaks lisaväärtust kaasfoorumlastele.
Seda enam teeb meele rõõmsaks kasutajate asdf, nonoh, rallikas ja Jormma arutelu, kes panustavad hea sisuga, ilma lahmimata.
Aitäh teile!

[Jormma]

Ole hea jaga ka enda järeldust.

Keskkaitsijad mängu ülesehituses olid kohutavad, kaitsetöö enam-vähem, kuid Dmitrijev oli Eesti poole pealt kindlasti üks parimaid, kui sinu järeldus oli see et nad kohutavad olid.

Väga lihtne ja mugav on visata üles mingusugune pildike, tõmmata sinna punane kast kuskil peale ja visata välja üks kõige kahemõttelisemaid ja üldisemaid veksleid. Kui sul on arvamus, siis avalda seda. Tähtis on, et tekiks arutelu.

Minu järeldus on paradox. Kui kaitseliin ehitab halvasti mängu(nagu sa ka ise ütlesid) siis tulemuseks on rohkem kaitsetööd ja kaitseliini parem statistika mis tuleb klaarimistest ja omavahel lükkamisest . Sama kehtib vastupidi... kui kaitse ehitab mängu paremini toimub kõrgemal rohkem ja kaitseliini üldine näitaja langeb võrdluses ründeliiniga.

Seega kehtib InStati andmete põhjal eesti parimate valimisel tagurpidi tõde.

[rallikas]

Eks igaüks teeb omad järeldused...

Ole hea jaga ka enda järeldust.

Keskkaitsijad mängu ülesehituses olid kohutavad, kaitsetöö enam-vähem, kuid Dmitrijev oli Eesti poole pealt kindlasti üks parimaid, kui sinu järeldus oli see et nad kohutavad olid.

Väga lihtne ja mugav on visata üles mingusugune pildike, tõmmata sinna punane kast kuskil peale ja visata välja üks kõige kahemõttelisemaid ja üldisemaid veksleid. Kui sul on arvamus, siis avalda seda. Tähtis on, et tekiks arutelu.

[nonoh]

Jaa, minu jaoks on numbrid väga põnevad. (Aitäh, asdf!) Aga eks nad vist tõesti kinnitavad lihtsalt nähtut. Samas, omamoodi lükkavad stuudiokommentaatori Zelinski sõnad ümber, et Kostja jäi passiivseks ja väsis väga ära?

Igaljuhul, võtmekoht võiks olla, mis juhtus pärast seda esimest 30 minutit? Kas füüsis/muud peatreeneri võimust suuresti väljaspoolsed faktorid mõjutasid muutust või miskit muud? Midagi, mida saaks tulevikus vältida/nivelleerida?

[Jormma]

Eks igaüks teeb omad järeldused...

[asdf]

Siiski, mulle tundub hetkel võtmekohaks olevat keskkaitsjate ja/või poolkaitsjate mänguehitus. Ungarlased tunnetasid, et nad on paremad, lendasid julmalt ja agressiivselt peale. Meeskond ei suutnud seda ära kasutada, külma närviga saab sellise juurdekargamise väikese vaevaga kohvile tõmmata - vaja on enesekindlust ja platsitunnetust.

Mõned faktid veel. Mäng oli tegelikult mõlemalt poolt üsna kõrge pressinguga ja agressiivne, seda näitab ka kõrge pallikaotuste arv - Ungaril 97, meil 107. Võrreldes Ungariga kaotasime palli kiiremini (lähemal oma väravale), meie söödutäpsus surve all oli väiksem.

Mäng algas meie poolt väga korraliku survega: esimese 30 minuti jooksul valdasime palli 51% (kogu mängu jooksul 40%, seejuures esimene poolaeg 45%, teine poolaeg 34%), esimese 15 minutiga tegime 74 söötu (rohkem kui Ungari) ja hoidsime palli vastase poolel enda käes 3 minutit ja 21 sekundit (rohkem kui Ungari). Avapoolaja keskpaigast alates hakkas Ungari kõrgemat pressingut tegema ja sundis meid rohkem vasaku ääre kaudu mängima, sinna jäi aga meie mängija (peamiselt Ojamaa) tihti üksi kahe vastase vastu ja pallikaotus kerge tulema. Meie kõige lubavamad momendid tulid pressingu järel palli võites.

Neid numbreid võikski vaatama jääda, aga vast sain mõned põnevamad välja tuua.

[asdf]

Aga üldisemalt. niisuguste arvandmete analüüs saaks minna väga peeneks. Mitu meetrit oli Vassiljevi spurte palliga? Mitu päädis palli/või sööduga? Võrdluses eelmise mänguga? Mis oli teisti? Anieri 6 söötu tundub tsipa õhuke. Mis mängufaasis need söödud tehtud said? Mis eelnes nendele söötudele? Jne jne jne. Ma muidugi usun, et niisuguse põhjaliku analüüsiga treenerid tegelevad, aga ma olen veendunud, et suurepärase statistikaanalüüsi abil on võimalik teha põnevaid järeldusi ja parandusi. Oleks põnev spetsialistide sõnavõttudes midagi nende kohta ka kuulda/lugeda.

Seda ei oska öelda, mitu meetrit Kostja spurtis palliga. Aga Anieri 6 söötu: 5 neist toimus ründefaasis, kõik 6 olid keskmise pikkusega söödud, 2 neist olid söödud vastase väljaku viimasesse kolmandikku. On ka eraldi graafiliselt olemas, kus ühe mängija kõik tegevused toimusid, kus keegi võitis palli/kaotas palli/vigu tegi/pealelööke sooritas jne. Sh protsentuaalselt teatud tsoonides viibinud mängijad. Kõigest sellest kokku tuleb mängijate reaalne paiknemine platsil (lisan selle näite eraldi pildina ka). Jah, kindlasti seda kasutatakse treenerite poolt. Seal on korralik andmebaas kõikidest mängudest, sh saab vaadata klubi eest tehtud mänge. Viimase mängu raportis on info kuni selleni välja, mitme meetri kaugusel keskmiselt olid mängijad teineteisest kaitse- või ründefaasis, kui kaugel oli keskmiselt väravavahist suluseisuliin, võistkonna kompaktsus kaitse- ja ründefaasis (ruutmeetrites) jne. Selle materjali saavad kasutada ka ajakirjanikud.

Screenshot 2018-11-18 at 00.22.13.jpg

[nonoh]

Maailma kõige huvitavam info

Vot, siin on üks põhjus, miks mulle meeldib olla Eesti koondise fänn. Suhtlus on nii vahetu. Aitäh!

Eksisin oma hinnangutes.

Siiski, mulle tundub hetkel võtmekohaks olevat keskkaitsjate ja/või poolkaitsjate mänguehitus. Ungarlased tunnetasid, et nad on paremad, lendasid julmalt ja agressiivselt peale. Meeskond ei suutnud seda ära kasutada, külma närviga saab sellise juurdekargamise väikese vaevaga kohvile tõmmata - vaja on enesekindlust ja platsitunnetust.

Aga üldisemalt. niisuguste arvandmete analüüs saaks minna väga peeneks. Mitu meetrit oli Vassiljevi spurte palliga? Mitu päädis palli/või sööduga? Võrdluses eelmise mänguga? Mis oli teisti? Anieri 6 söötu tundub tsipa õhuke. Mis mängufaasis need söödud tehtud said? Mis eelnes nendele söötudele? Jne jne jne. Ma muidugi usun, et niisuguse põhjaliku analüüsiga treenerid tegelevad, aga ma olen veendunud, et suurepärase statistikaanalüüsi abil on võimalik teha põnevaid järeldusi ja parandusi. Oleks põnev spetsialistide sõnavõttudes midagi nende kohta ka kuulda/lugeda.

[EgoTrip]

Huvitav, kuidas küll üheainsa postituse algus ja lõpp saavad nii erinevad ja vastuolulised olla. Aga see selleks, loomulikult omandatakse tehnika lapsepõlves. Umbes nii nagu laps omandab võõrasse keskkonda sattudes võõrkeele mängleva kergusega ja mõne kuuga aga täiskasvanule jääb aktsent ikka juurde. Kui mängija on nö puujalg, siis täismehe puhul enam imet ei tee. Erinevalt füüsilisest jõust või vastupidavusest, mida võib ka 30-aastaselt arendada.

Väga hea võrdluse oled välja toonud. Olen ise sama meelt. Noorena jääb sulle kõik hästi külge, aga vanemana tulevad muud jutud juurde ja keha enam pole nii nimble.

[Sambaz]

Reimi vabandused lähevad juba lasteaia seltskonda. Meeskond ei ole häälestatud õigesti, kõik need kuradima näod, mida ma näen läbi teleka, on nagu matustele minek. Türa küll.

[Gallacher]

ma ei tea, kas see väide, et tehnikat või "esimest puudet" õpitakse selgeks noorteklassi alguses on tõsi või mitte... ausalt öeldes väga ei huvita ka. samamoodi nagu mind ei huvita, kuidas rallisõitjast saab rallisõtja (kuigi istun praegusel kellaajal üleval, et jälgida Austraalia rallit) või mis koolitust selleks on vaja. Küll aga... ei saa see praktika olla õige. et U16 juba istutakse siis telekate taga ja räägitakse taktikalistest nüanssidest? samal ajal kui Jesus Brasiilias tänavakive (väidetavalt) värvis ning muul ajal sambat lasi? Väita, et tehnilise nüansse ei saa teatud vanusest alates edasi õppida on utter bullshit. Loomulikult ei ole see nii kerge, kuid on siiski tahtmise korral võimalik. On lihtsalt keerulisem ja tahtmises kinni.

Huvitav, kuidas küll üheainsa postituse algus ja lõpp saavad nii erinevad ja vastuolulised olla. Aga see selleks, loomulikult omandatakse tehnika lapsepõlves. Umbes nii nagu laps omandab võõrasse keskkonda sattudes võõrkeele mängleva kergusega ja mõne kuuga aga täiskasvanule jääb aktsent ikka juurde. Kui mängija on nö puujalg, siis täismehe puhul enam imet ei tee. Erinevalt füüsilisest jõust või vastupidavusest, mida võib ka 30-aastaselt arendada.

[asdf]

Huvitav oleks näha statistikat, mitu meie keskkaitsjate söötu ette olid täpsed?

Ettesööte tehti kokku kahepeale 53, millest täpsed olid 31.

Kui suur üldse meeskonna sööduprotsent oli?

70.

Mitu õhuvõitlust võideti? N-ö kahevõitluses. Kui meil on selline lühikene kõhn meeskond, miks, jumala nimel, anda neid pikkasid palle pea peale?

58 õhuvõitlust oli kokku, millest Eesti võitis 26 ja Ungari 32.

Mitu puudet Vassiljev tegi? Mitu Ainier? Zenjov vist ainult 2, aga ta oli platsilt kah kõigest 15 minutit...

Vassiljev: 2 pealelööki, osales 10 kahevõitluses, tegi 1 dribblingu, 4 taklamist (tackle), 3 vahetlõiget, 4 korda võttis vastase poolel vabaks jäänud palli, ründefaasis 41 tegevust, tegi 22 söötu (sh 5 lühisöötu, 10 keskmise pikkusega, 5 vastase kolmandikus). Oli, muide, väljakul kõige rohkem meetreid kiire jooksu (20-25 km/h) või spurtidega (25 km/h ja rohkem) läbinud Eesti mängija, Ungarist oli napilt parem ainult Nagy.

Anier: osales 22 kahevõitluses, 2 vaheltlõiget, ründefaasis 33 tegevust, 1 korra sai palli vastase poolel vahelt, tegi 6 söötu.

Zenjov (kes mängis 34 minutit kokku - mängis kestis 95 min kokku): osales 8 kahevõitluses, 1 dribbling, 2 taklamist, 1 korra sai palli vastase poolel vahelt, tegi 7 söötu.

[salajane33]

Mul on juba pikemat aega olnud küsimus, et miks Reim noori koondisse ei kaasa, vaid purjetab vana kaardiväega. Isegi kui mõni nooremapoolne pallur kutsutaksegi, siis üldjuhul ainult pinki soojendama.

See probleem on justkui olnud kõikidel treeneritel koondise eesotsas viimasel ajal.
Rüütli lõpp - noorenduskuuri läbi ei viinud, oli vana kaardiväega. Pehrsson tuli ja lükkas oma 3 musketäri põhisse (Antonov, Mets, Kallaste).
Pehrssoni lõpp - jäi kindlaks samuti oma sissetöötatud mängijatele. Reim tuli ja tõi endaga U21-st Käidi, lisaks veel Ar.Dmitrijev ja Ojamaa.

Samas jah see küsimus on alati olnud, keda meil tuua olekski? (eks sama küsisid ka Rüütli ja Pehrsson) Kui vaatame kasvõi ühte suurimat murekohta ehk rünnakut, et noh pohui prooviks siis juba kasvõi Liivakut, Koskorit või Lepikut kodusest liigast. Teisest küljest ju näeme, et füüsiliselt sellisel tasmel jääb isegi võõrsil mängiv Sappinen alla rahvusvaheliselt. Muidugi kes ei proovi ei saa ka teada.