Eesti koondis

[Sambaz]

Lõpetage see b sats, a sats, sõpakas või punktile jama. Peaasi et mäng nauditav on, kuiva ilma igasuguse võidu lootuseta lõhkumist kus ühtegi riski ei võeta keegi vaadata ei viitsi.

Jep, pohh mis satsis Ojamaa mängib.

[Jormma]

Lõpetage see b sats, a sats, sõpakas või punktile jama. Peaasi et mäng nauditav on, kuiva ilma igasuguse võidu lootuseta lõhkumist kus ühtegi riski ei võeta keegi vaadata ei viitsi.

[eika]

B-tiim sesmõttes, et alustas äkki 2 mängijat, kes neli päeva varem valikmängus Ukraina vastu alustasid ja pingil oli üldse viis vahetust? Sõna "mängisid varumängijatega" olnuks äkki tsipa parem.

[meesmuiste]

Mu meelest kõige naljakam on see sõprusmängude kaheti võtmine. Kui koondis ise mängib B-koosseisuga ja viigistatakse Saint Kitts & Nevisega, siis kehitatakse õlgu. Pikk sõit, noored, testimine ja pohui. Aga samas kui peaks tulema võit mingi suure riigi vähemotiveeritud B-tiimi vastu (nt võit Horvaatia üle), siis on kõigil fakjee ja super. Natuke kahepalgeline.

Ma personaalselt nii ei suuda neid asju võtta, aga samas tore, kui keegi suudab.

Eika, kust nüüd see jutt? B tiim? Perisic on B tiim? Seda mängu ajal arutati palju. Puudu oli mälu järgi Modric ja üks kaks venda vbla veel. Ülejäänud olid kohal. See ei olnud B tiim. Miks nüüd sellist juttu ajada? Motiveerituses võis olla küsimus, ent ikkagi oli see kaotus neile piinlik.

[Nasfal]

Ma ei tea, mingid tited jalgpalli fanatid ju täiesti arusaadav käitumine?

Oleks ma veel 10 aastane, siis mängu ajal saadaks kõik sinna samusesse, aga pärast mängu tahaks küll Rooney juukseid silitada.

Võibolla tõesti, et ma ei oska seda selle pilguga vaadata. Ma tatikast peale alati Eestile kaasa elanud sõltumata spordivõistlusest ja vastasest/vastastest olgu kuulsad nad tahes ning ei kujutaks ette eal, et läheks oma koduriigi meeskonna mängule ainult selleks, et välismaalase autogrammi kuhugi saada.

[Linnupoja]

Aga mõned kulutavadki 9 tundi ja 50+ eurot ainult selleks, et saada Van Dijki autogrammi ja 90 minutit lihtsalt külmetavad statkal telefonis. Eks kõik toimetavad omamoodi, aga see on nagu pehmelt öeldes donkey käitumine.

Ma ei tea, mingid tited jalgpalli fanatid ju täiesti arusaadav käitumine?

Oleks ma veel 10 aastane, siis mängu ajal saadaks kõik sinna samusesse, aga pärast mängu tahaks küll Rooney juukseid silitada.

[Nasfal]

Ma olen ise ka sinisärklaste paadis, aga paljude arvates on ebanormaalne kulutada 9 tundi ja 50+ eurot, et staadionil külmetades tunnistada tappasaamist, kui seda näidatakse telekast ka. Van Dijki käest küsitakse signatuuri sellepärast, et Eestil ei ole Van Dijk'e. Meil on ainult Klavan ja tema jagab autogramme fännialas ning seal on tõepoolest saba, aga ülejäänud ei huvita kedagi. No ja siis on veel mõned kleptomaanid, kes tahavad mängusärke, vot minu arust on see ebanormaalne.

Aga mõned kulutavadki 9 tundi ja 50+ eurot ainult selleks, et saada Van Dijki autogrammi ja 90 minutit lihtsalt külmetavad statkal telefonis. Eks kõik toimetavad omamoodi, aga see on nagu pehmelt öeldes donkey käitumine.

[Nasfal]

Seda kahepalgelisust nägin ma kohapeal Mainzis ikka täielikult näiteks. Mulle räigelt meeldis olukord, kus ma olin õlle järjekorras ja mu taga olid kuskil 4-5 pundine eestlastest fännipunt, kes arutasid pidevalt, kus kohast oleks parem saada sakslaste autogrammi. Antud hetkel oli seis 0-4. Mõtlesin omaette, et kas ma ütlen midagi vahele või jään vait. Otsutasin öelda vahele ja küsida, miks te siin olete ja ma sain kõige tüüpilisema eesti küljetribüüni vastuse" Me tulime siia selleks, et näha sakslasi, et noh, kui meie poistel läheb hästi, siis on tore aga tegelikult ei huvita( kõigil olid sinised särgid muidu seljas) Ma ei osanud tol hetkel midagi öelda, võtsin peast kinni ja raputasin ja lahkusin..

Ah see mingi teatud loll kontingent. Eesti-Hollandi mängul oli ka seal otsatribüünil fännika all kari mingeid lapsi ja vanemaid tegelasi. Terve mäng istusid telefonides, 0 häält, 0 laulmist mitte midagi (kuna asusid täpselt minu all, siis sain tihti jälgida neid). Ja kui mäng oli läbi, siis võeti mingi guaššvärvidega võõbatud rõvedad plakatid välja ja tehti lõuad lahti, e VAN DIJKKKK GIVE ME YOUR SIGNATUREEE. Paar tükki said ja teised viskasid vihaga plakatid maha.

Ja vot sellistest kasvavadki need, kes lähevad välismaale ning on valmis suvalise Insta Story gloryhuntimiseks kasvõi Gündogani ees põlvili laskuma ja suud andma. See, et staarmängijatelt autogramme või pilte tahetakse on normaalne, aga et see on ka ainus huvi miks üldse tullakse on pelgalt öeldes ebanormaalne.

[Sambaz]

Mu meelest kõige naljakam on see sõprusmängude kaheti võtmine. Kui koondis ise mängib B-koosseisuga ja viigistatakse Saint Kitts & Nevisega, siis kehitatakse õlgu. Pikk sõit, noored, testimine ja pohui. Aga samas kui peaks tulema võit mingi suure riigi vähemotiveeritud B-tiimi vastu (nt võit Horvaatia üle), siis on kõigil fakjee ja super. Natuke kahepalgeline.

Ma personaalselt nii ei suuda neid asju võtta, aga samas tore, kui keegi suudab.

Seda kahepalgelisust nägin ma kohapeal Mainzis ikka täielikult näiteks. Mulle räigelt meeldis olukord, kus ma olin õlle järjekorras ja mu taga olid kuskil 4-5 pundine eestlastest fännipunt, kes arutasid pidevalt, kus kohast oleks parem saada sakslaste autogrammi. Antud hetkel oli seis 0-4. Mõtlesin omaette, et kas ma ütlen midagi vahele või jään vait. Otsutasin öelda vahele ja küsida, miks te siin olete ja ma sain kõige tüüpilisema eesti küljetribüüni vastuse" Me tulime siia selleks, et näha sakslasi, et noh, kui meie poistel läheb hästi, siis on tore aga tegelikult ei huvita( kõigil olid sinised särgid muidu seljas) Ma ei osanud tol hetkel midagi öelda, võtsin peast kinni ja raputasin ja lahkusin..

[eika]

Mu meelest kõige naljakam on see sõprusmängude kaheti võtmine. Kui koondis ise mängib B-koosseisuga ja viigistatakse Saint Kitts & Nevisega, siis kehitatakse õlgu. Pikk sõit, noored, testimine ja pohui. Aga samas kui peaks tulema võit mingi suure riigi vähemotiveeritud B-tiimi vastu (nt võit Horvaatia üle), siis on kõigil fakjee ja super. Natuke kahepalgeline.

Ma personaalselt nii ei suuda neid asju võtta, aga samas tore, kui keegi suudab.

[telekavaataja]

Kusjuures, võit Venemaa üle ongi poliitilise tagatausta tõttu selge keiss. Jah, minu meelest oli 3 aastat hiljem saadud viik oluliselt kõvem, kuid seda ei saa ei mina eg keegi teine öelda ühelegi fännile, mis on tähtis, mis on mitte.

Kuid...

Üleüldine sõprusmängude tulenuste ülevõimendamine on see, millest ma ei saa aru ja mille vastu veidi protestin isegi.

[Nahkpea]

Üleüldiselt pole sõoruskohtumiste võitudes mingit väärtust.

Emotsionaalne väärtus kaalub kordades üle funktsionaalse väärtuse. Kui me saime kuskil alagrupis Andorra vastu 3 punkti, siis võis selle funktsionaalne väärtus olla ju oluliselt suurem, kuid emotsionaalselt ei pakkunud see kellegile midagi.

See mäng Venemaaga on mu TOP3 mäng kindlasti ja mulle pakkus see märksa rohkem kui enamus hilisemaid koondise mänge ning võite. Väärtuse saabki ju defineerida vaid fänn ise, fänlus põhinebki emotsionaalsetel väärtustel.

[telekavaataja]

Jättes kõrvale poliitilised tagataustad? Kui venelased tulid staadionile NL lippude ja "peremehed tulid tagasi" plakatiga ning põletasid Eesti lippu??

mul on megarumalatest inimestest, kes emotsiooni ja kirge ei oma ja kõike ainult mingi väärtusskaala järgi hindavad, megasavi.

see 2-1 venemaa vastu, oli uuel värskeltavatud rahvusstaadionil kogu mängu tausta, vastasfännide suhtumist ja tegutsemist, mängu käiku ning operi lõpuminutite väravat arvesse võttes kahtlemata meie uue vabariigi koondise fännidele ajaloo suurim emotsioon.

võõrsil 3-1 serbia ja 2-1 põhja-iirimaaga on minu jaoks lives nähtutena järgmised.

Seda ma räägingi ju, et konkreetses mängus Venemaa vastu oli poliitika see, mis selle võidu suureks tegi.

Üleüldiselt pole sõoruskohtumiste võitudes mingit väärtust.

Lisan siia seda võitu Horvaatia üle, mis ka vol1000 üle võimendatakse.

[telekavaataja]

Kui ma ei eksi, siis 10 aastat suutis hingusele läinud N.Liit vältida kaotusi endistele vabariikidele, kuni Eesti avas lõpuks sellegi laeka.

Kas Ukraina on ka endine liiduvabariik?

[muurek]

mul on megarumalatest inimestest, kes emotsiooni ja kirge ei oma ja kõike ainult mingi väärtusskaala järgi hindavad, megasavi.

see 2-1 venemaa vastu, oli uuel värskeltavatud rahvusstaadionil kogu mängu tausta, vastasfännide suhtumist ja tegutsemist, mängu käiku ning operi lõpuminutite väravat arvesse võttes kahtlemata meie uue vabariigi koondise fännidele ajaloo suurim emotsioon.

võõrsil 3-1 serbia ja 2-1 põhja-iirimaaga on minu jaoks lives nähtutena järgmised.

Jättes kõrvale igasugused poliitilised tagataustad, siis see oli ikkagi sõpruskohtumine. Megasavi.

Küll aga miljon korda väärtuslikum oli sellesama Venemaa vastu saadud viik paar aastat hiljem peetud ametlikus kohtumises.