Premium liiga 2018

[chac]

Viimased tiitlivõistluste alagrupid. Lihtsalt aus statistika, kontrastiks ilusale jutule.

U-17, viimane koht(4 võistkonda), 1p, vv -4; viik 0:0 andorraga, teistelt saime suuremad pakid kui andorra sai.

http://jalgpall.ee/koondis/5/tournament/111

U-19, viimane koht(4), 0p, vv -8; sh kaotus moldovale 0:3

http://jalgpall.ee/koondis/3/tournament/111

U-21, viimne koht(6), 1p, vv -6; viik 0:0 albaaniaga, põhja-iiri, island, slovakkia ei ole ju mingid jalgpalli suurrriigid, miks meie peale 25a kestnud "arengut" sama ei suuda?

http://jalgpall.ee/koondis/2/tournament/115

Naised A-koondis, viimane(5), 0p, vv -33

http://jalgpall.ee/koondis/7/tournament/85

Naised U-19, viimane(4), 0p, vv -16, sh kaotus lätile 0:2

http://jalgpall.ee/koondis/8/tournament/111

Naised U-17, viimane(4) 0p, vv -21

http://jalgpall.ee/koondis/10/tournament/111

[uhuu]

Esiteks tuleks välja jätta üle kümne aasta tagused ajad, kui vahe Eesti ja muu maailma vahel oli väga suur. Esimene suurem edu oli Levadial 2006. aastal. Vaadates flora vastaseid sellest ajast, siis ainuke ämber on olnud kaotus Gibraltari klubile. Ülejäänud korrad on olnud napid kaotused tugevatele vastastele. 2006 võit Oslo Lyni üle, kaotus Brøndbyle. Edasi on vastased alati olnud tugevad Vålerenga, Djurgårdens, Brøndby, Basel. Kasvõi selle aasta Domžale, kes jõudis välja play-offi ja kaotas Marseille. Kui midagi õelda, siis Floral on alati puudu jäänud sellest grammist eneseületusest, Mis Kaljul ja Levadial on olnud.

[chac]

Eesti suuruse riigi puhul ei saa edu võti olla projektipõhine superklubi, mis 99% juhul lõppeb krahhiga, vaid järjepidev töö mängijatega ja liiga keskmise taseme tõstmine, et teravaim tipp oleks ühel hetkel nii võimas, et suudaks astuda järgmise sammu.

Jutt on tõesti ülikena.
Võtame siis näiteks selle ideoloogia lipulaeva - FC Flora.

Millega aga mõõta edu?
Selge see et liiga enda tulemustel pole üldise tasemega suurt miskit pistmist, riigi meistrivõistlused on nii Hispaanias kui Gibraltaril.
Parim objektiivne mõõdupuu on seega välismängud, näiteks Euroopa liigad.

FC Flora kui ideloogia peamine kandja tulemused on üsna selged - 22 aastat (parandage mind kui eksin), neist 1(!) võit (10a tagasi, hooajal 2006/2007), ja 22 kaotust.

Küsiksin - millal astub FC Flora järgmise sammu?
Millal see võiks juhtuda ja milles täpsemalt see samm seisneb?
Kas selles et FC Flora võidab euroopas järgmise ~20 aasta jooksul järgmise matši?

Milles seisneb sel juhul kolmas samm, ka järgmine mats võidetakse 5 aasta pärast? Kui kaua sellega aega läheb, veel 20 aastat, 40 aastat? Ma pole enam väga noor mees ja kahtlustan et ma ei jõua 40a seda "järgmist sammu" ära oodata...

EJL võiks öelda välja selge ja MÕÕDETAVA, ajaliselt fikseeritud eesmärgi, mida loodetakse saavutada.
Näiteks järgneva 5 (või 7 või 10) aasta jooksul jõuaks mõni eesti klubi edasi euroliiga alagrupiturniirile (Või 3ndasse ringi vms). Või siis mõni noortekoondis pääseks alagrpist edasi. Kui seda ei täidata, astutagu tagasi. Ja las proovivad edasi mõned teised.

Praegune strateegia ilmselgelt ei tööta ju. A-koondis veel kuidagi hingitseb, peamiselt väljamaal mängivate meeste tõttu, noortekoondised igas vanuses aga saavad enamjaolt kõik mängud tappa, isegi pisikestelt saareriikidelt. Naistekoondisega samad lood. Kus on meie EJL edulood, reaalsed tulemused?

[peters]

Parem oleks uurida Levadalt, miks ühendvõistkonna lepingute sõlmimine nii aeglaselt läheb. Seni on sõlmitud vaid 1 leping, mis on "spetsialisti" hinnangul mõttetu, kuna sellistega nagunii Euroopa liigat ei võida.

[k2bo]

Ma olen viimastel päevadel nuputanud ja vot ei jõuagi selle ivani, mis Kunot või Viktorit sedavõrd häirib, et läbi kolmanda poolaja või läbi fänniläkituse vaja nii palju tonte seinale maalida…

KTM reegel on ju nii leebe, et ükski tõsiseltvõetav klubi sellega ei maadle. Tänavu oli kõige kriitilisem see meie jaoks, sest Florast iseseisvumise järel rajatud noortesüsteemi vanimad poisid on alles 2000. sündinud, kes veel Premium liigas kandvat rolli mängida ei saa. Meil on küll PLM3 näol terve rida väga korraliku tasemega KTM-e, aga nemad treeningprotsessis osaleda ei saa, sest käivad tööl ja sellele järgneval ajal harjutavad vahel Kaljuga Hiiu staadionil penalteid. Samas said kõik klubid kolm aastat tagasi teha 2 kunstlikku KTM-i, keda on saanud ka vahetada mängijate loobumise järel, kuni 23-aastane noormängija saab KTM-iks 3 aastaga ja sellest vanusest kõrgema eaga pallurid 5 aastaga – igal klubil on ju ridamisi ka selliseid raudvarasid… Reegli leebusest annavad ju aimu kasvõi meie KTM Jasper – Klubis Treenitud Mängija, 3 aastat, missest, et välismaalane- klubi on ju teda 3 aastat treeninud. Sama stsenaariumiga Reginald Kaljus.

Solidaarsusmehanism – kui keegi tahaks teha superklubi, siis ei saa ju ometi häirida see napp sadatuhat eurot, mida Premium liiga klubid hakkavad alates 2020 lisaks 6 stipendiaadile läbi 6 lepingulise mängija EJL-i kaudu saama. Et see raha suunatakse sihtotstarbeliseks toetuseks on ainult tänuväärne, sest otsetoetuse korral tekiks kindlasti kunagi kiusatus suunata see mõneks vähemotstarbeliseks kulutuseks ja jätta mängijale palk maksmata. Inglismaa liiga on tohutult arenenud tänu telerahade solidaarsusmehanismile ja andnud isegi Championshipist tulevale klubile võimaluse kohe lammutama hakata. Kui nüüd viidata sellele, et meie tippklubid saavad ainult solidaarsustoetuse üht hooba ehk 6 noormängija stippi, siis teistpidi riisuvad nemad ju täieliku koore Premium liiga teleülekannetes, kus suur osa telemängudest on tippude omavahelised madistamised.

Välismängijate reegel ja superklubi. Andke aga minna. Mitte keegi ei keela Meistrite liiga või Euroopa liiga 25 mängija hulka registreerida koosseisu, mis on kokku pandud 15 Eesti koondislasest ja 10 välismaalasest (5 registreeri koduses liigas esindusse ja 5 duublisse), maksta igaühele 5000 või 10 000 või mis iganes kuus ja ikkagi olla olukorras, kus juba kolmandas ringis võid sattuda vastase otsa, kes maksab veel 5x suuremaid palku, kes mängib iganädalaselt samaväärsete vastastega. Rääkimata nii Meistrite liiga kui Euroopa Liiga play-off ringist, kust läbisaamine eeldaks ikkagi lotovõiduna imelist loosi ja mõistagi seejärel ka imelisi mänge.

Kui me räägime siin superklubist, siis võiksime selle KTM reegli tinglikult üle kanda. Võtame siis näiteks kurjemast kurja juure ja rahaklubi sümboli PSG, kelle koosseisust oleks 5-aasta reegli põhjal KTM-id Thiago Silva, Verratti, Thiago Motta, Pastore, 2018 lisanduks Cavani, 3-aasta reegli põhjal Marquinhos jne. Oma noori vist mõni üksik ka, ei viitsinud rohkem rosterit vaadata.

Eesti suuruse riigi puhul ei saa edu võti olla projektipõhine superklubi, mis 99% juhul lõppeb krahhiga, vaid järjepidev töö mängijatega ja liiga keskmise taseme tõstmine, et teravaim tipp oleks ühel hetkel nii võimas, et suudaks astuda järgmise sammu.

Kui väga pikalt ja veel mõned aastad tagasi oli meistriliigas olukord selline, kus vähegi pead tõstnud mängija mõnes amatöörklubis hangiti profiklubisse stiilis "tere, Ants liitub meiega, lisage oma allkiri ja saatke arve 3600 eurole", siis lähiaastatel läheb aina põnevamaks

Päris sisukas vastus. Üldiselt jah tuleb siis Levadat ja Kunot piitsutada, et täpsemalt teada saada, mis vaevab nende südant.

[Martin]

Paar esimesena pähe tulnud fakti uutest asjadest liigas lõppeval aastal:
- Postimehe otseülekanded 3 kaameraga (varem 2) ja jalgpall.ee otseülekanded 2 kaameraga (varem 1);
- kõigile klubidele hakati maksma 2 noormängija eest igakuist stipendiumit;
- esmakordselt turundati nelja ringi eraldi sõnumitega (Mehiste meeste mäng, Täiega peale, Kõik on võimalik, Kõik mängu) ja visuaalidega, toodeti kõigile klubidele vastava visuaaliga staadioni sissepääsude aiad, Hiiu staadionile suur bänner tribüünile. Iga ringi eel saadeti klubidele vastavad kampaaniabriifid (mis sõnumid, mis tegevused jms);
- toodeti 8 suuremat promoklippi (Vosko jääaugus, Kams saunas, Tammeka muruteadlased, Vaprus Pärnu karuga, Tulevik oma linnapildis, Kalju kogukond Nõmmel, Levadia paneb kõik mängu, Paide kõik on võimalik - neid klippe vaadati sotsiaalmeedias ligi pool miljonit korda) ja kasutati neid otseülekannete tutvustuste juures, samuti Apollo kinodes, Linnaekraanide pindadel jm;
- 90% mängudele määrati eraldi korraldusjuht (varem oli mängudel üks inimene, st kohtunike vaatleja/inspektor), kes aitas klubi, andis tagasisidet ja kontrollis kokkulepitud asjade täitmist, vajadusel leidis lahendusi kohapeal;
- Hiiu staadioni valgustuse rajamine;
- Sepa staadioni tribüüni kaasfinantseerimine;
- koos Soccernetiga pandi käima Fantasy liiga;
- hooaja eel korraldati kõigile klubidele fotosessioon, osteti selleks fotostuudio varustus ja pildistati üles kõik mängijad, anti pildid klubidele vabalt kasutamiseks, samad pildid ka otseülekannete graafikas jm;
- sotsiaalmeedias toodeti umbes 2 korda rohkem videomaterjali kui eelmisel aastal (Facebookis vaadati sel aastal 2,5 korda rohkem videosid Premium liiga alt kui 2016. aastal), kiirenes videokokkuvõtete üleslaadimine.

On nendel punktidel eraldi mingid mõõdikud, mille järgi edukust hinnata, mis omakorda toetaks mingeid liiga KPIsid?

Et mis need liiga KPId on (üleüldse, ma pole kindel, kas olen kunagi silmanud) ja kuidas tegevused ning nende täitumine sinna peegelduvad?

[urmar]

...., kuni 23-aastane noormängija saab KTM-iks 3 aastaga ja sellest vanusest kõrgema eaga pallurid 5 aastaga – igal klubil on ju ridamisi ka selliseid raudvarasid…

Super kirjatöö on Jaanus teinud, üks väike aps vist siiski sees. Nimelt peaks üle 23 aastane pallur KTM-iks saama pärast klubis mängitud 7. hooaega. Kalju näitel saab Neemelo KTM-iks, Teleš peaks siiski ühe hooaja veel ETM-ina mängima.

[lorenzo]

Ma olen viimastel päevadel nuputanud ja vot ei jõuagi selle ivani, mis Kunot või Viktorit sedavõrd häirib, et läbi kolmanda poolaja või läbi fänniläkituse vaja nii palju tonte seinale maalida…

KTM reegel on ju nii leebe, et ükski tõsiseltvõetav klubi sellega ei maadle. Tänavu oli kõige kriitilisem see meie jaoks, sest Florast iseseisvumise järel rajatud noortesüsteemi vanimad poisid on alles 2000. sündinud, kes veel Premium liigas kandvat rolli mängida ei saa. Meil on küll PLM3 näol terve rida väga korraliku tasemega KTM-e, aga nemad treeningprotsessis osaleda ei saa, sest käivad tööl ja sellele järgneval ajal harjutavad vahel Kaljuga Hiiu staadionil penalteid. Samas said kõik klubid kolm aastat tagasi teha 2 kunstlikku KTM-i, keda on saanud ka vahetada mängijate loobumise järel, kuni 23-aastane noormängija saab KTM-iks 3 aastaga ja sellest vanusest kõrgema eaga pallurid 5 aastaga – igal klubil on ju ridamisi ka selliseid raudvarasid… Reegli leebusest annavad ju aimu kasvõi meie KTM Jasper – Klubis Treenitud Mängija, 3 aastat, missest, et välismaalane- klubi on ju teda 3 aastat treeninud. Sama stsenaariumiga Reginald Kaljus.

Solidaarsusmehanism – kui keegi tahaks teha superklubi, siis ei saa ju ometi häirida see napp sadatuhat eurot, mida Premium liiga klubid hakkavad alates 2020 lisaks 6 stipendiaadile läbi 6 lepingulise mängija EJL-i kaudu saama. Et see raha suunatakse sihtotstarbeliseks toetuseks on ainult tänuväärne, sest otsetoetuse korral tekiks kindlasti kunagi kiusatus suunata see mõneks vähemotstarbeliseks kulutuseks ja jätta mängijale palk maksmata. Inglismaa liiga on tohutult arenenud tänu telerahade solidaarsusmehanismile ja andnud isegi Championshipist tulevale klubile võimaluse kohe lammutama hakata. Kui nüüd viidata sellele, et meie tippklubid saavad ainult solidaarsustoetuse üht hooba ehk 6 noormängija stippi, siis teistpidi riisuvad nemad ju täieliku koore Premium liiga teleülekannetes, kus suur osa telemängudest on tippude omavahelised madistamised.

Välismängijate reegel ja superklubi. Andke aga minna. Mitte keegi ei keela Meistrite liiga või Euroopa liiga 25 mängija hulka registreerida koosseisu, mis on kokku pandud 15 Eesti koondislasest ja 10 välismaalasest (5 registreeri koduses liigas esindusse ja 5 duublisse), maksta igaühele 5000 või 10 000 või mis iganes kuus ja ikkagi olla olukorras, kus juba kolmandas ringis võid sattuda vastase otsa, kes maksab veel 5x suuremaid palku, kes mängib iganädalaselt samaväärsete vastastega. Rääkimata nii Meistrite liiga kui Euroopa Liiga play-off ringist, kust läbisaamine eeldaks ikkagi lotovõiduna imelist loosi ja mõistagi seejärel ka imelisi mänge.

Kui me räägime siin superklubist, siis võiksime selle KTM reegli tinglikult üle kanda. Võtame siis näiteks kurjemast kurja juure ja rahaklubi sümboli PSG, kelle koosseisust oleks 5-aasta reegli põhjal KTM-id Thiago Silva, Verratti, Thiago Motta, Pastore, 2018 lisanduks Cavani, 3-aasta reegli põhjal Marquinhos jne. Oma noori vist mõni üksik ka, ei viitsinud rohkem rosterit vaadata.

Eesti suuruse riigi puhul ei saa edu võti olla projektipõhine superklubi, mis 99% juhul lõppeb krahhiga, vaid järjepidev töö mängijatega ja liiga keskmise taseme tõstmine, et teravaim tipp oleks ühel hetkel nii võimas, et suudaks astuda järgmise sammu.

Kui väga pikalt ja veel mõned aastad tagasi oli meistriliigas olukord selline, kus vähegi pead tõstnud mängija mõnes amatöörklubis hangiti profiklubisse stiilis "tere, Ants liitub meiega, lisage oma allkiri ja saatke arve 3600 eurole", siis lähiaastatel läheb aina põnevamaks

Väga hea tekst. Äkki siis keegi võtab Levadal hõlmast kinni ja küsib talt (ka Kunolt) mis teda siis pitsitab nii Eesti jalgpallis.

Eks tõenäoliselt see küsimus selles eelviimases lõigus olegi Levada puhul ehk, mine sa tea muidugi. Mees on aastaid pappi alla pannud ja tulemuseks on endiselt paarsada pealtvaatajat. Selline perspektiiv võib küll igasugu mõtteid pähe tekitada. Olgem ausad isegi palja reklaamiga ei too siin Eestis arvestatavat rahvahulka staadionile. Kõik algab pihta klubi idenditeedist. Olgu see siis rahameesteklubi, eestlaste klubi vs. venelaste klubi, pärnakate klubi vms.

[Tofoa]

Ma olen viimastel päevadel nuputanud ja vot ei jõuagi selle ivani, mis Kunot või Viktorit sedavõrd häirib, et läbi kolmanda poolaja või läbi fänniläkituse vaja nii palju tonte seinale maalida…

KTM reegel on ju nii leebe, et ükski tõsiseltvõetav klubi sellega ei maadle. Tänavu oli kõige kriitilisem see meie jaoks, sest Florast iseseisvumise järel rajatud noortesüsteemi vanimad poisid on alles 2000. sündinud, kes veel Premium liigas kandvat rolli mängida ei saa. Meil on küll PLM3 näol terve rida väga korraliku tasemega KTM-e, aga nemad treeningprotsessis osaleda ei saa, sest käivad tööl ja sellele järgneval ajal harjutavad vahel Kaljuga Hiiu staadionil penalteid. Samas said kõik klubid kolm aastat tagasi teha 2 kunstlikku KTM-i, keda on saanud ka vahetada mängijate loobumise järel, kuni 23-aastane noormängija saab KTM-iks 3 aastaga ja sellest vanusest kõrgema eaga pallurid 5 aastaga – igal klubil on ju ridamisi ka selliseid raudvarasid… Reegli leebusest annavad ju aimu kasvõi meie KTM Jasper – Klubis Treenitud Mängija, 3 aastat, missest, et välismaalane- klubi on ju teda 3 aastat treeninud. Sama stsenaariumiga Reginald Kaljus.

Solidaarsusmehanism – kui keegi tahaks teha superklubi, siis ei saa ju ometi häirida see napp sadatuhat eurot, mida Premium liiga klubid hakkavad alates 2020 lisaks 6 stipendiaadile läbi 6 lepingulise mängija EJL-i kaudu saama. Et see raha suunatakse sihtotstarbeliseks toetuseks on ainult tänuväärne, sest otsetoetuse korral tekiks kindlasti kunagi kiusatus suunata see mõneks vähemotstarbeliseks kulutuseks ja jätta mängijale palk maksmata. Inglismaa liiga on tohutult arenenud tänu telerahade solidaarsusmehanismile ja andnud isegi Championshipist tulevale klubile võimaluse kohe lammutama hakata. Kui nüüd viidata sellele, et meie tippklubid saavad ainult solidaarsustoetuse üht hooba ehk 6 noormängija stippi, siis teistpidi riisuvad nemad ju täieliku koore Premium liiga teleülekannetes, kus suur osa telemängudest on tippude omavahelised madistamised.

Välismängijate reegel ja superklubi. Andke aga minna. Mitte keegi ei keela Meistrite liiga või Euroopa liiga 25 mängija hulka registreerida koosseisu, mis on kokku pandud 15 Eesti koondislasest ja 10 välismaalasest (5 registreeri koduses liigas esindusse ja 5 duublisse), maksta igaühele 5000 või 10 000 või mis iganes kuus ja ikkagi olla olukorras, kus juba kolmandas ringis võid sattuda vastase otsa, kes maksab veel 5x suuremaid palku, kes mängib iganädalaselt samaväärsete vastastega. Rääkimata nii Meistrite liiga kui Euroopa Liiga play-off ringist, kust läbisaamine eeldaks ikkagi lotovõiduna imelist loosi ja mõistagi seejärel ka imelisi mänge.

Kui me räägime siin superklubist, siis võiksime selle KTM reegli tinglikult üle kanda. Võtame siis näiteks kurjemast kurja juure ja rahaklubi sümboli PSG, kelle koosseisust oleks 5-aasta reegli põhjal KTM-id Thiago Silva, Verratti, Thiago Motta, Pastore, 2018 lisanduks Cavani, 3-aasta reegli põhjal Marquinhos jne. Oma noori vist mõni üksik ka, ei viitsinud rohkem rosterit vaadata.

Eesti suuruse riigi puhul ei saa edu võti olla projektipõhine superklubi, mis 99% juhul lõppeb krahhiga, vaid järjepidev töö mängijatega ja liiga keskmise taseme tõstmine, et teravaim tipp oleks ühel hetkel nii võimas, et suudaks astuda järgmise sammu.

Kui väga pikalt ja veel mõned aastad tagasi oli meistriliigas olukord selline, kus vähegi pead tõstnud mängija mõnes amatöörklubis hangiti profiklubisse stiilis "tere, Ants liitub meiega, lisage oma allkiri ja saatke arve 3600 eurole", siis lähiaastatel läheb aina põnevamaks

Bravo, Jaanus!

[znaaga]

Ma olen viimastel päevadel nuputanud ja vot ei jõuagi selle ivani, mis Kunot või Viktorit sedavõrd häirib, et läbi kolmanda poolaja või läbi fänniläkituse vaja nii palju tonte seinale maalida…

KTM reegel on ju nii leebe, et ükski tõsiseltvõetav klubi sellega ei maadle. Tänavu oli kõige kriitilisem see meie jaoks, sest Florast iseseisvumise järel rajatud noortesüsteemi vanimad poisid on alles 2000. sündinud, kes veel Premium liigas kandvat rolli mängida ei saa. Meil on küll PLM3 näol terve rida väga korraliku tasemega KTM-e, aga nemad treeningprotsessis osaleda ei saa, sest käivad tööl ja sellele järgneval ajal harjutavad vahel Kaljuga Hiiu staadionil penalteid. Samas said kõik klubid kolm aastat tagasi teha 2 kunstlikku KTM-i, keda on saanud ka vahetada mängijate loobumise järel, kuni 23-aastane noormängija saab KTM-iks 3 aastaga ja sellest vanusest kõrgema eaga pallurid 5 aastaga – igal klubil on ju ridamisi ka selliseid raudvarasid… Reegli leebusest annavad ju aimu kasvõi meie KTM Jasper – Klubis Treenitud Mängija, 3 aastat, missest, et välismaalane- klubi on ju teda 3 aastat treeninud. Sama stsenaariumiga Reginald Kaljus.

Solidaarsusmehanism – kui keegi tahaks teha superklubi, siis ei saa ju ometi häirida see napp sadatuhat eurot, mida Premium liiga klubid hakkavad alates 2020 lisaks 6 stipendiaadile läbi 6 lepingulise mängija EJL-i kaudu saama. Et see raha suunatakse sihtotstarbeliseks toetuseks on ainult tänuväärne, sest otsetoetuse korral tekiks kindlasti kunagi kiusatus suunata see mõneks vähemotstarbeliseks kulutuseks ja jätta mängijale palk maksmata. Inglismaa liiga on tohutult arenenud tänu telerahade solidaarsusmehanismile ja andnud isegi Championshipist tulevale klubile võimaluse kohe lammutama hakata. Kui nüüd viidata sellele, et meie tippklubid saavad ainult solidaarsustoetuse üht hooba ehk 6 noormängija stippi, siis teistpidi riisuvad nemad ju täieliku koore Premium liiga teleülekannetes, kus suur osa telemängudest on tippude omavahelised madistamised.

Välismängijate reegel ja superklubi. Andke aga minna. Mitte keegi ei keela Meistrite liiga või Euroopa liiga 25 mängija hulka registreerida koosseisu, mis on kokku pandud 15 Eesti koondislasest ja 10 välismaalasest (5 registreeri koduses liigas esindusse ja 5 duublisse), maksta igaühele 5000 või 10 000 või mis iganes kuus ja ikkagi olla olukorras, kus juba kolmandas ringis võid sattuda vastase otsa, kes maksab veel 5x suuremaid palku, kes mängib iganädalaselt samaväärsete vastastega. Rääkimata nii Meistrite liiga kui Euroopa Liiga play-off ringist, kust läbisaamine eeldaks ikkagi lotovõiduna imelist loosi ja mõistagi seejärel ka imelisi mänge.

Kui me räägime siin superklubist, siis võiksime selle KTM reegli tinglikult üle kanda. Võtame siis näiteks kurjemast kurja juure ja rahaklubi sümboli PSG, kelle koosseisust oleks 5-aasta reegli põhjal KTM-id Thiago Silva, Verratti, Thiago Motta, Pastore, 2018 lisanduks Cavani, 3-aasta reegli põhjal Marquinhos jne. Oma noori vist mõni üksik ka, ei viitsinud rohkem rosterit vaadata.

Eesti suuruse riigi puhul ei saa edu võti olla projektipõhine superklubi, mis 99% juhul lõppeb krahhiga, vaid järjepidev töö mängijatega ja liiga keskmise taseme tõstmine, et teravaim tipp oleks ühel hetkel nii võimas, et suudaks astuda järgmise sammu.

Kui väga pikalt ja veel mõned aastad tagasi oli meistriliigas olukord selline, kus vähegi pead tõstnud mängija mõnes amatöörklubis hangiti profiklubisse stiilis "tere, Ants liitub meiega, lisage oma allkiri ja saatke arve 3600 eurole", siis lähiaastatel läheb aina põnevamaks

[Punkt]

Piirang tehti selleks, et klubid ei saadaks platsile 11 välismängijat, kuna Eesti jalgpallile poleks sellest mingit kasu. On piisavalt asjalik vastus?

Millal on olnud olukord, kus mõni klubi on saatnud platsile 11 välismängijat?

Piiranguid tuleks kehtestada siis, kui asi on tõepoolest problemaatiline ja vajab tungivalt reguleerimist. Kuniks olukord seda ei ole, seniks pole vaja ka kunstlikult igale poole sekkuda. Taolised piirangud jmt peaksid olema kõige viimased abivahendid.

[lorenzo]

Ma arvan, et nad on piisavalt targad inimesed, et on algusest peale aru saanud, et Euroopas läbilöömine ongi puhtalt ressursside tõttu väga ebatõenäoline.

eks küsimus tuleb asjaosalistele esitada. samas Levada ju ütles, et eesmärk on Euroopas läbilöömine. kas mees hoopis bluffib?
selge on see et hetkeolukord Eesti jalgpalli raha rohkem juurde ei too. ja eks meil on jalgpallis väga palju probleeme veel lahendada.

[Gallacher]

pole Kunoga ega Levadaga rääkinud, aga tundub et mehed ei viitsi enam selles konnatiigis niisama võistelda. On võetud omal peaeesmärgiks ja motivatsiooniks Euroopas areneda ja korralikud tulemused saada, aga saadakse aru, et kodused reeglid, on selleks siis reaalselt välismaalaste piirang või siis KTM (jääb igaühe enda otsustada), ei võimalda Euroopas edu saavutada.

Ma arvan, et nad on piisavalt targad inimesed, et on algusest peale aru saanud, et Euroopas läbilöömine ongi puhtalt ressursside tõttu väga ebatõenäoline.

[Gallacher]

Mis selles nii KOHUTAVALT halba saab siis olla, kui nkn kellegil pappi pole, et välismängijaid osta. MIKS see välismängijate piirang siis tehti? Seleta mulle idioodile palun. Ajuhiiglaste armee ma ütlen.

Piirang tehti selleks, et klubid ei saadaks platsile 11 välismängijat, kuna Eesti jalgpallile poleks sellest mingit kasu. On piisavalt asjalik vastus?

Kuno jutt KTM'st oli nii krdi põhjalik ja asjalik, et võimatu on sellest mööda vaadata. Aga siin kuradi EJL nukukesed ikka üritavad nii kuis jaksavad. Öelge siis mulle, mis Kuno valesti ütles vms, mitte ühtegi argumenti ju ei tule teie poolt. Kas Kuno on ka naiivne idioot teie silmis?

Ma ei viitsi üle kuulata aga selles Kuno jutus oli kaks nö argumenti. Üks oli see, mida Kasper kirjutas, et klubide (sh ilmselt Kuno) enda soovil muudeti see KTMi reegel ülilõdvaks. Ta tõi irooniliselt näiteid, et nüüd on ka Neemelo KTM jne. Ehk siis häda paistab olevat selles, et reegel ei toimi, mitte et see kedagi või midagi takistaks?
Teine argument oli, et Kuno sõnul peab mängija ise koha platsil välja võitlema, et see ongi loomulik jätk, et noormängija istub kõigepealt pingil ja mängib siis kellegi üle. Noh, oma loogika jutus ju on. Aga väga raske on siin näha seost halaga, et see reegel ilgelt n...b klubisid ja nagu sa ütled, muudab võimatuks edu euromängudel.

Aga vasta, k2bo, palun sellele Kasperi lõigule: Samuti toodi selle hooaja eel klubide poolt välja KTM-reegli murekohad ja sellest tulenevalt muudeti KTM-reegel väga palju lõdvemaks. Praegu peab KTM-staatuse teenimiseks jalgpallur enne 23-aastaseks saamist mängima ühes klubis kolm aastat - ei ole väga range reegel.
On tõesti nii ränk reegel, et selle täitmisega saab tõsiseltvõetaval klubil mingeid raskusi olla?

[k2bo]

Aga miks siis ei jõutud juba enne KTM reeglite tulekut kaugele? See hala, et KTMide pärast ei jõua kuhugi ei päde.

Tule taevas appi
Varem oli võimalusi, Levadia on olnud väga lähedal alagrupiturniirile, aga see selleks. See pole oluline, sest praegusel hetkel KUI näiteks Levadial peaks tekkima võluväel rahhi eksole, alles sellisel juhul oleks see KTM nõue ja välismängijate piirang suureks takistuseks. Kuno ütles selle peale midagi sellist, et kui peaks leiduma mingi ärimees eks, siis ta ju ei tule ja viska sulle rahapatakat ninaette, et näe, tee midagi sellega. Ärimees tahaks edu puhul midagi tagasi ka saada. Aga ükski ärimees ei tule seda vutti toetama, kui siin on reeglite pärast võimatu imet korda saata.

Kas Levadial jäi kodune tiitel KTM või välismaalaste taha?

Milleks see küsimus? Keda see huvitab üldse? Mingi lambi küsimused mis pole ju asjakohased.
Muidu KTM võiks jääda selliselt, et see ei peaks olema kohustuslik. Et amatöörid ja ka profid kes kasutavad neid KTM'e, saavad EJL'i poolt seda solidaarsuspalka vms. Eesmärk on ju anda rohkem võimalusi meie noortele heal tasemel mänge. Aga kui kari noori on ühes paadis, siis ei ole ju tase hea.

Kuhu on Kuno suunanud viimase kolme aastaga euroeduga teenitud kaks milli?

Aga võibolla hoiab alles, et välismaalasi osta? Mis see sinu asi on? Sa nutaksid ennast hauda vist, kui mõni teine klubi saab euroopas alagrupiturniirile enne Florat. Üleüldse ma ei mõista, miks Flora ise natukenegi ei pinguta selle nimel, et Euroopas tegusi teha. Kas ainult sellepärast, et kohalik rahvas ütleks siis, et EJL=Flora? Seda öeldakse nkn sellesuhtes.

Veel üks küsimus, kas kebo on juba Kalju palgal? Kaitseb siin kaljut ja vihjab, et ejl asjamehed käivad siin teda ründamas. Kus üldsegi kalju toetajad siin peidus on? Mürgel, Romario ja rallikas vist, kas on piinlik kebo mula toetada?

Ma kaitsen siin ainult enda huve. Ma loodan et minu elu jooksul mõni Eesti klubi saab alagrupiturniirile. Olgu see siis Levadia, Flora, Kalju või Tammeka, vahet pole.
Ega teie endi jutud vähem mulad pole, mitte midagi asjaliku ei suuda te ju vastata. Oleks siis mõni asjakohane adekvaatne selgitus, miks see KTM peab olema kohustuslik, ja miks välismängijate piirang peab jääma, muudaksin ehk ma oma meelt.