Asi pole vist niiväga uudisekirjutamises SN poolt. Lihtsalt tooks mõtte välja, mis toimuks mujal maailmas kui tekiks selline olukord (olukord, mis on out of your mind) siis esiteks alustataks juurdlus, kuidas selline asi tekib ja karistatakse olukorra süüdlasi. Täna me arutame seda teemat juba varsti nädal aega EJL enda kuuluvas foorumis avalikult. Toimitakse täpselt selliselst, et antakse aega atra seada. Ehk mõeldakse, kuidas sellest olukorrast tulla välja puhtalt. Viimased pool aastat on näidanud rütmi, kus iga negatiivne asi pushitakse lihtsalt välja. Ilmub artikkel Delfi-Postimees-Õhtulehes. Öeldakse pressiesinduslikult tauniv asi ja asi vaibub. Inimesed kurdavad kommentaarides ja karavan läheb edasi.
Ja ma hakkasin mõtlema, et miks see nii on. Eesti jalgpall on tegelikult ju OÜ. Seda juhtiv üksus ei saa kellegipoolt olla hinnatud. Kui jalgpallis näiteks on kohtunike hindav komissaar siis ka nendele antakse hinnagi. Jalgpalliliitu kui sellist ei saa keegi karistada oma korruptiivusesl või valestitegemistel. See ei ole nüüd märgiline aga kui üks mesinik keeldub oma eksimusi tunnistamast ja liigub arhailiselt oma tegemistes ühes suunas, kus on tema enda huvid siis ma endiselt küsiks, et miks me siin omavahel üldse möllame?
Meie kõigi huvid on ju ühesed, et Eesti jalgpall liiguks edasi. Meil on siin piisavalt potensiaalikaid inimesi, kes saavad aru mille eest siin kõik võitlevad. Mitte klubi, mitte viha vaid ühise eesmärgi eest, et Eesti jalgpall oleks vaba, demokraatlik ja edasi liigub. Mulle tundub, et minu nimetatud kolm viimast punkti on äärmiselt kahtlased.
Ma ausalt ei viitsi neid mesiniku vastaseid punkte asju enam kirjutada. Las iga klubi võitleb oma sisu eest platsil, kaasas oma sponsorid ja toetajad. Ootan aega kui meil on president, kes loob struktuuri, kus ei pea kahtlema igas asjas mida liit teeb ja me saame üheskoos olla kalevipoegade eest staadionil ühe eest väljas. Tänane asi on nii lõhestunud ja iga normaalne juht tunnistakse seda. Ju siis on see papp ja võim nii tähtis, et liider mesinik ei saa sellest aru. Tomi ja Anni tunduvad sümpaatsed inimesed aga neil peaks olema endal piisvalt oidu peas, et olles selles olukorras juhatuses tundub ebapädev olla ka kohtunik sellistes mängudes. Võib ainult aimata, kes nendele rohelise tule andis.
Küsin ikkagi lõppu, et mis asutus või organisatsioon saab seda sitta peatada ja me saaks koos kõik edasi liikuda, kus on usaldatav juht, kes näeb tulevikku. Empaatiliselt hindab võrdset kohtlemist klubide kui ka koondise suhtes, et meil oleks mõlemad tasandid võimalikult tugevad? Selle nimel tuleks püüelda.
KJK, OJ, RV, KE, KI, IL. Ka teil on selles suur roll. Ma usun, et te saate mu mõttest aru. Kui 2017a https://soccernet.ee/artikkel/jalgpa...tasid-koostood Siis selle aegne juht kirjutas nii andekad read teisest kommentaariumi reas.
wiiner • 28. märts 2017
"See on kõigi soccernetlaste jaoks väga oluline, et saaksime ise otsustada, millest ja kuidas kirjutame. Tänaseks olen Soccernetis toimetanud üle 15 aasta ja toimetan ka edaspidi ning kinnitan, et seni kuni mina olen Soccernetis, seisan ma selle eest, et sisulised otsused teeme me ise."
No ilmselgelt on midagi muutnud. Pool kommuuni võitleb selle vastu, mis täna toimub. Me ei räägi ju täna enam suures osas sisust ja kuidas parendada, mis vead on. Räägime osati "vandenõuteooriast." Kas see on tekkinud üleöö või kuidagi peaks otsad kinni panema.
2011 aasta postimehe artiklis räägikis Pohlak järgmist https://sport.postimees.ee/671118/ai...ulisemaks-teha
Võib-olla on sul seda natukene ebameeldiv kuulda, aga just ajakirjandus on olnud koht, mille kaudu on negativismi külvatud. Ajakirjandus ju üks jõulisemaid tasandeid, kus võim toimib, paraku selline, kus asja teist poolt – iga võimuga peab võimu normaalseks toimimiseks kaasnema ka vastutus – tavalisest raskem näha ja arvestada.
Olen mitu korda vaielnud ajakirjanikega vastutuse üle või õigemini nende väite üle, et ajakirjanik saab vastutada vaid ajakirjanduse tegemise eest, mis ei ole kindlasti nii, sest kui ja kuna ajakirjandus soovib omada võimu kogu ühiskonna üle, siis peab ta ka vastutama ühiskonna ees ja seda nii ajakirjanduse kui sellisena ja ajakirjaniku kui üksikisikuna. Kusjuures ma ei süüdista ajakirjandust, sest tean, et teda on tegelikult selliselt ära kasutatud ja see ärakasutamine sobib alati ka kellelegi teisele. Ma siin näiteid tooma ei hakka, sest muidu ei lasta seda intervjuud trükki (naerab).
Eelnimetatud ajakirjanikud võiks tõdeda, et teid on ka ära kasutatud. Teid kasutati etturitena teie enda lugejate vastu. Kas te seda ise tahtsite on teie enda mõelda aga mis selle point on?
Ja ma hakkasin mõtlema, et miks see nii on. Eesti jalgpall on tegelikult ju OÜ. Seda juhtiv üksus ei saa kellegipoolt olla hinnatud. Kui jalgpallis näiteks on kohtunike hindav komissaar siis ka nendele antakse hinnagi. Jalgpalliliitu kui sellist ei saa keegi karistada oma korruptiivusesl või valestitegemistel. See ei ole nüüd märgiline aga kui üks mesinik keeldub oma eksimusi tunnistamast ja liigub arhailiselt oma tegemistes ühes suunas, kus on tema enda huvid siis ma endiselt küsiks, et miks me siin omavahel üldse möllame?
Meie kõigi huvid on ju ühesed, et Eesti jalgpall liiguks edasi. Meil on siin piisavalt potensiaalikaid inimesi, kes saavad aru mille eest siin kõik võitlevad. Mitte klubi, mitte viha vaid ühise eesmärgi eest, et Eesti jalgpall oleks vaba, demokraatlik ja edasi liigub. Mulle tundub, et minu nimetatud kolm viimast punkti on äärmiselt kahtlased.
Ma ausalt ei viitsi neid mesiniku vastaseid punkte asju enam kirjutada. Las iga klubi võitleb oma sisu eest platsil, kaasas oma sponsorid ja toetajad. Ootan aega kui meil on president, kes loob struktuuri, kus ei pea kahtlema igas asjas mida liit teeb ja me saame üheskoos olla kalevipoegade eest staadionil ühe eest väljas. Tänane asi on nii lõhestunud ja iga normaalne juht tunnistakse seda. Ju siis on see papp ja võim nii tähtis, et liider mesinik ei saa sellest aru. Tomi ja Anni tunduvad sümpaatsed inimesed aga neil peaks olema endal piisvalt oidu peas, et olles selles olukorras juhatuses tundub ebapädev olla ka kohtunik sellistes mängudes. Võib ainult aimata, kes nendele rohelise tule andis.
Küsin ikkagi lõppu, et mis asutus või organisatsioon saab seda sitta peatada ja me saaks koos kõik edasi liikuda, kus on usaldatav juht, kes näeb tulevikku. Empaatiliselt hindab võrdset kohtlemist klubide kui ka koondise suhtes, et meil oleks mõlemad tasandid võimalikult tugevad? Selle nimel tuleks püüelda.
KJK, OJ, RV, KE, KI, IL. Ka teil on selles suur roll. Ma usun, et te saate mu mõttest aru. Kui 2017a https://soccernet.ee/artikkel/jalgpa...tasid-koostood Siis selle aegne juht kirjutas nii andekad read teisest kommentaariumi reas.
wiiner • 28. märts 2017
"See on kõigi soccernetlaste jaoks väga oluline, et saaksime ise otsustada, millest ja kuidas kirjutame. Tänaseks olen Soccernetis toimetanud üle 15 aasta ja toimetan ka edaspidi ning kinnitan, et seni kuni mina olen Soccernetis, seisan ma selle eest, et sisulised otsused teeme me ise."
No ilmselgelt on midagi muutnud. Pool kommuuni võitleb selle vastu, mis täna toimub. Me ei räägi ju täna enam suures osas sisust ja kuidas parendada, mis vead on. Räägime osati "vandenõuteooriast." Kas see on tekkinud üleöö või kuidagi peaks otsad kinni panema.
2011 aasta postimehe artiklis räägikis Pohlak järgmist https://sport.postimees.ee/671118/ai...ulisemaks-teha
Võib-olla on sul seda natukene ebameeldiv kuulda, aga just ajakirjandus on olnud koht, mille kaudu on negativismi külvatud. Ajakirjandus ju üks jõulisemaid tasandeid, kus võim toimib, paraku selline, kus asja teist poolt – iga võimuga peab võimu normaalseks toimimiseks kaasnema ka vastutus – tavalisest raskem näha ja arvestada.
Olen mitu korda vaielnud ajakirjanikega vastutuse üle või õigemini nende väite üle, et ajakirjanik saab vastutada vaid ajakirjanduse tegemise eest, mis ei ole kindlasti nii, sest kui ja kuna ajakirjandus soovib omada võimu kogu ühiskonna üle, siis peab ta ka vastutama ühiskonna ees ja seda nii ajakirjanduse kui sellisena ja ajakirjaniku kui üksikisikuna. Kusjuures ma ei süüdista ajakirjandust, sest tean, et teda on tegelikult selliselt ära kasutatud ja see ärakasutamine sobib alati ka kellelegi teisele. Ma siin näiteid tooma ei hakka, sest muidu ei lasta seda intervjuud trükki (naerab).
Eelnimetatud ajakirjanikud võiks tõdeda, et teid on ka ära kasutatud. Teid kasutati etturitena teie enda lugejate vastu. Kas te seda ise tahtsite on teie enda mõelda aga mis selle point on?
Kommentaar