Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
KARU! OLE OPTIMISTLIK! Ei kuku me kuskile! Kui me neid vajalikke punkte kokku ei kogu, siis liiga laieneb ja tiimid kaovad. Ja meie jääme!
The path of the righteous man is beset on all sides by the inequities of the selfish and the tyranny of evil men. Blessed is he who, in the name of charity and good will, shepherds the weak through the valley of the darkness, for he is truly his brother's keeper and the finder of lost children. And I will strike down upon thee with great vengeance and furious anger those who attempt to poison and destroy My brothers. And you will know I am the Lord when I lay My vengeance upon you.
Pärnu tegi tõesti väga südika mängu ja tahtis seda võitu ilmselgelt rohkem. Aga täna kehtis taas vana tõde: "Kui ei löö ise, ...."
Loodan, et mehed nüüd selle kaotuse pärast püssi lõplikult põõsasse ei visanud ja võitlevad mehe moodi hooaja lõpuni. Vähemalt järgmises voorus tuleb Kalevi meestel pepud kuumaks kütta. Sarap üritab küll mingisugust suurt sõprust teiega üles näidata, aga ärge pange seda plära tähele.
Tahaksin iseenesest tänada Tulevikku vägagi huvitava hooaja eest. Oli tugevat võitlust, vahepeal ka mõningat fännide sõnasõda aga see kõik käib selle SUUREPÄRASE MÄNGU juurde.
Pakkusite meile kaks vaimustavat võitu ja kaks ahastama panevat kaotust.
Tänase konkreetse mängu kohta. Minu jaoks oli kogu aeg selge, et teise värava lööja võidab ka mängu. 0-1 peal, kui me suutsime lüüa viielt meetrilt paaril korral mööda või üle ja tabada väravajoonel kaitsja kätt, mille eest penaltit ei tulnud, siis oli selge, et punkte siit ei tule.
KARU! OLE OPTIMISTLIK! Ei kuku me kuskile! Kui me neid vajalikke punkte kokku ei kogu, siis liiga laieneb ja tiimid kaovad. Ja meie jääme!
Naeratama suutsid mind ajada
Igatahes, üldiselt ma olengi optimistlik.. mul sai vist lihtsalt optimistlikkuse ajalimiit täis. Põhimõtteliselt on nii - päris tükk aega on juba mängudes meil palju võimalusi olnud. Alguses oli jube tore, et ohhoo, varsti hakkame neid ära lööma ja siis on hästi vahva. Ja siis umbes 10 mängu järjest on võimalused, aga enamused jätame löömata. Algul oli tahtmine plaksutada iga jumala kord, kui mõni mees kaugelt peale lõi. Nüüd on teisiti. Nüüd võiks aru saada, et meil pole see realiseerimine nii hea, et kaugelt hakata peale lööma. ( On muidugi erandeid, seda ma ei eita ) Vahel võiks samas ikka söötudega ka proovida. Tänagi oli mitu juhust, kus ääre peal vaba mees on, aga söötu ei anta, lüüakse kaugelt. No milleks ? Peaaegu iga kord, kui Oleg palli sai, tuli võimalus. Talle aga palli just liiga palju ei anta.
Vahel on selline tunne, et jookseks ise sinna platsile ja siis säraks. Mitte, et mul oskusi oleks, aga teoreetiliselt rääkides.
Täna ma näiteks ei usu, et Vapruse mehed endast kõik ja enamgi andsid. Kuigi kõik teadsid selle mängu tähtsust.
Loodan, et need, kes selle jutu viitsisid läbi lugeda, saavad nüüd natuke rohkem aru, miks pessimism mu mõttemaailma vallutada tahab.
Aa, ja nüüdseks on mu tuju juba paranenud. Soe piim meega ja kook kõrvale teevad imesid. Proovige ka.
Njah, Pärnul oli vist kurat kümme reaalset võimalust värav lüüa, Tuleviku 2 värava puhul pole jah kedagi muud süüdistada, kui lööjat. Kahju et 2:0 pealt päris seisma jäädi. Kurat Kaljule tegime Türgit, miks mitte ka Viljandile, aga jah usk oli täiesti kadunud...
Kommentaar