Eesti klubid Eurosarjades

[Tofoa]

Aga point ongi selles, et kust sa võtad, et Flora ja Leva on juurde pannud? Äkki hoopis Flora/Leva samaks jäänud ja teised (k.a. Kalju) kehvemaks läinud? Või üldse kõik kehvemaks läinud, ainult osad teistest veel rohkem?

Siinkohal piisab, kui jalgpallist natukene rohkem aru saada. Marek räägib õiget juttu.

[Myrgel]

Samas on möödunud PL hooajaga võrreldes selgelt juurde pannud Flora ja Levadia, Kalju on üsna samal tasemel.

Aga point ongi selles, et kust sa võtad, et Flora ja Leva on juurde pannud? Äkki hoopis Flora/Leva samaks jäänud ja teised (k.a. Kalju) kehvemaks läinud? Või üldse kõik kehvemaks läinud, ainult osad teistest veel rohkem? Selleks, et midagi hinnata tuleb omada võrdusmomenti. Liigamänge vaadates saad võrrelda vaid klubide omavahelisi suhteid. Sõpruskohtumised välisklubidega annavad küll hea emotsiooni, aga mitte ülevaadet tasemevahest. Ainus lakmustest kus me saame oma liiga tippe muu Euroopaga võrrelda ongi ametlikud euromängud. Hetketulemusi hinnates ei näe küll mingit arengut. Ja ma isiklikult väga sooviks, et see areng oleks.

[gd77]

Wow... päris võimas kuidas sama asja saab nii erinevalt näha.

Minu nägemise järgi on kõik leegionärid eranditult üle liiga keskmise tasemega mängijad.

[Jaan95]

Mis sa arvad, et kui tuuakse kümme samasuguseid kui praegu (keskpäraseid) välismaalasi klubisse, siis vallutatakse Euroopa? Kui vaadata praeguseid leegionäre, siis üksikud ületavad Eesti keskmist taset. Välismaa leegionär peaks olema klubi tippmängija. Meie klubid ei suuda siiani neljagi tippmängijat leida.

[Mõnuagent 007]

Eile Infoneti mängul meenus mulle Eesti pornofilmid (by pornokunn) - taustal rahvalik tümakas, naised (vastane) on eriti koledad ja lihtsalt kättesaadavad, mingit mänguplaani pole, kõige lõpuks ei lähe peategelasel kõvaks ja nühitakse niisama.

[Martin]

P.S. - D. Trezeguet välja toodud tabel põhimõtteliselt kinnitab mu eelmistes postitustes öeldut. Tuleb endale lihtsalt aru anda, kellega me end võrrelda saame. See, kellega me end võrrelda SOOVIME, on täiesti irrelevantne, sest see on emotsionaalselt kallutatud lähenemine. Mis on, jällegi, täiesti inimlik. Aga ebapraktiline.

Võiks teha tabeli, et kui palju kordi on jõutud kasvõi teise eelringi või mingisse esimesse ametlikku ringi. Ma kardan, et see on brutaalne vaatepilt.

KTM muidugi kindlustab selle brutaalsuse veel aastateks.

[Marek_T]

Tere hommikust, põllumehed!

Nagu ma ka ülalpool ütlesin, on Kalju eurotulemused olnud viisakad, ilma igasuguse irooniata. See ei ole miski, mida ma mingilgi moel vastustan. Samuti, kui seda, et eriti Flora (ja ka Levadia) on aastate jooksul häbistavalt floppinud ning et üks säärane aasta seisab meil suure tõenäosusega taas ukse ees.

Jah, skoore on nähtud sel hooajal igasuguseid ja nõks rohkem kui mullu on olnud neid vastikuma otsa omi. Aga ei, ma ei osta ära seda teooriat, et selleaastane euromudas tammumine on tingitud tabeli alumise otsa erilisest, sellele aastale omasest nõrkusest. Miks? Sellepärast, et sellised aastatelõikelised konvulsioonid on põhimõtteliselt igas vutiliigas täiesti tavapärased nähtused. Looduslikud, naturaalsed, kui soovite. Nii see, et nõrgemad meeskonnad teevad ühel aastal imetegusid või vähemalt mängivad üle keskmise võimete piiri, ja järgmisel aastal seda ei tee (nt Tammeka, Norras Viking, Soomes SJK, spetsimad vennad toovad kindlasti sarnaseid näiteid ka minupoolest kasvõi Serie A-st või Bundesligast); kui see, et tabeli tipumeeskonnad on ühel aastal enesekindlus ise ja järgmisel rähklevad viimase piirini täiesti müstilise ebaeduga (Flora, Infonet, ka Levadia ja Kalju on teinud ebastabiilseid hooaegu).

Emotsionaalselt on vutisõbrale, eriti neutraalsele, 0:8 jms skoorid rasked taluda, aga ühe hooaja põhjal emotsionaalsele lõuendile laia pintsliga korrelatsioonimaastikke maalima hakata... No ei osta keegi seda kunsti.

Mutta on käinud Sillamäe ja Infonet, kui me räägime ainult liigast - need satsid on täiesti selgelt feilinud. Samas on möödunud PL hooajaga võrreldes selgelt juurde pannud Flora ja Levadia, Kalju on üsna samal tasemel. Trans on möödunud hooajaga võrreldes märksa paremas seisus (kui kauaks, ei julge muidugi prognoosida, sest, noh, Burdakov). Alumise otsa omavahelised madinad on kulgenud üsna samas rütmis, ainsa erisusena ehk Tammeka tagasi langemine oma "tavapärasele" kohale võrreldes eelmise aastaga.

Mida ma öelda tahan kogu oma tiraadiga (mis esiotsa oli ehk tarbetult emotsionaalne, vabandan), on see, et liiga valulikult võtame me iga jõnksatust me süsteemides. Mis on inimlikult, samas, täiesti mõistetav. Aga konvulsioonid arenevas süsteemis on absoluutselt normaalsed, kui asja mõni samm eemalt vaadelda.

P.S. - D. Trezeguet välja toodud tabel põhimõtteliselt kinnitab mu eelmistes postitustes öeldut. Tuleb endale lihtsalt aru anda, kellega me end võrrelda saame. See, kellega me end võrrelda SOOVIME, on täiesti irrelevantne, sest see on emotsionaalselt kallutatud lähenemine. Mis on, jällegi, täiesti inimlik. Aga ebapraktiline.

[D.Trezeguet]

et mitmed-mitmed meist märksa suuremad vutiriigid satuvad alagrupiturniiridele üliharva. Või ei satu üldse.

Puht huvist tegin väikese statistika viimaste hooaegade alagrupiturniiridest riigiti. Alates hooajast 2010/11, ehk 7 viimast eurohooaega.

1) Hispaania - CL 28x + EL 19x = 47 korral alagrupis
2) Inglismaa - CL 28x + EL 18x = 46x
3) Saksamaa - CL 25x + EL 18x = 43x
4) Prantsusmaa - CL 18x + EL 18x = 36x
5) Itaalia - CL 17x + EL 23x = 40x
6) Portugal - CL 17x + EL 16x = 33x
7) Venemaa - CL 14x + EL 16x = 30x
8) Ukraina - CL 9x + EL 17x = 26x
9) Holland - CL 8x + EL 18x = 26x
10) Türgi - CL 7x + EL 11x = 18x
11) Kreeka - CL 6x + EL 16x = 22x
12) Belgia - CL 6x + EL 20x = 26x
13) Šveits - CL 5x + EL 13x = 28x
14) Rumeenia - CL 4x + EL 10x = 14x
15) Taani - CL 4x + EL 8x = 12x
16) Horvaatia - CL 4x + EL 6x = 10x
17) Šotimaa - CL 4x + EL 3x = 7x
18) Valgevene - CL 4x + EL 3x = 7x
19) Tšehhi - CL 2x + EL 11x = 13x
20) Iisrael - CL 2x + EL 9x = 11x
21) Küpros - CL 2x + EL 6x = 8x
22) Rootsi - CL 2x + EL 4x = 6x
23) Bulgaaria - CL 2x + EL 3x = 5x
24) Austria - CL 1x + EL 13x = 14x
25) Poola - CL 1x + EL 7x = 8x
26) Serbia - CL 1x + EL 3x = 4x
27) Sloveenia - CL 1x + EL 3x = 4x
28) Kasahstan - CL 1x + EL 2x = 3x
29) Slovakkia - CL 1x + EL 2x = 3x

30) Aserbaidžaan - EL 6x = 6x
31) Norra - EL 6x = 6x
32) Iirimaa - EL 2x = 2x
33) Moldova - EL 2x = 2x
34) Ungari - EL 2x = 2x
35) Albaania - EL 1x = 1x
36) Soome - EL 1x = 1x


Jätab 19 riiki, kelle liiga klubid viimase 7 hooaja jooksul eurovalgust näinud pole, suurematest alustades (liiga koefitsendi järgi):

1) Liechtenstein
2) Island
3) Bosnia ja Hertsegoviina
4) Eesti
5) Läti
6) Makedoonia
7) Gruusia
8) Armeenia
9) Montenegro
10) Põhja-Iirimaa
11) Luksemburg
12) Malta
13) Wales
14) Leedu
15) Fääri Saared
16) Gibraltar
17) Andorra
18) San Marino
19) Kosovo

[-RoMaRiO-]

Kui me võrdleme 2016. ning tänavuse hooaja liigatabelit pärast 17ndat vooru, siis midagi need numbrid näitavad. Jah, ka TOP4 omavahelised olid eelmisel aastal vägevamad...

2016:

http://imgur.com/rnyJRMr

2017:

http://imgur.com/1W2zIXt

[rallikas]

Ma arvan!

Mida Myrgel tahtis öelda on see, et eelmine aasta andsid väiksed klubid kõvasti rohkem vastupanu ning selleks, et nende vastu edukalt välja tulla oli vaja endast iga mäng maksimum anda. See aasta on olnud TOP 4 klubidel viimase 3 klubi vastu skoorid 8, 10, 11 jne. Kui sa esimese poolajaga asja ära vormistad, siis teisel poolajal lased pooltel pööretel ja hoiad kütust kokku. Puudub pingutus ja "veri ninast väljas" mõtteviis. Praegu minnakse väiksemate vastu peale "meh" tundega, et küll ära tuleb.

Eelmine aasta said päris paljud kõrvetada väiksemate käest. Rakvere oli lähedal väga suurtele üllatustele - 0:1 Infoga viimase minuti penaltist, 1:2 Kaljuga.. Hooaja lõpp oli väga pingeline ning iga eksimus oli sõna otseses mõttes kulla hinnaga. Flora oli terve hooaeg Tammekaga hädas, Kalju oli Paidega hädas, Pärnu andis korralikku hagu, võitis Levadiat, viik Kaljuga keset suvist euroopat.

Euromängudega Flora feilis, täiesti ausalt, täiega ning ainukesena. Kahjuks.

Kalju võitis Trakaid ja 1:1/1:1 tulemuste järel ka väga kõva ajalooga Maccabi Haifat. Türklaste Osmanlisporiga, kes vaid mõned aastad tagasi sai riigi toetusega omale rahad taha ning jõudis välja Euroopa liiga kevadisse ringi, mängiti kaks täiesti viisakat partiid. Levadia oli oma Fääri Saarte satsiga esialgu raskustes, kuid tuli sealt välja, vahetas peatreenerit ning kütsid kodus 3:1 Praha Slaviale, võõrsil kahjuks 0:2. Infonet mängis kaks väga viisakat partiid Šotlaste Heartsiga, võõrsil 1:2, kodus 2:4. Tõsi, kaotus tuli läbi standardite, kuid löödi väravaid.

Kui vaadata neid satse ja neid tulemusi kellega mängiti eelmine aasta, siis ei saa just väga pettunud olla. Igas euromängus anti endast 110% ning kaotuste korral võisid lahkuda pea püsti. See on euroedu. Eesti koha pealt.

[Marek_T]

Ka mõistagi kogu austuse juures - otsustage ära. See labiilne hala käsikäes hosiannaga kõigele ja kõigile, kui tulemused natukenegi lubavad (olgu liigas või euros), on lihtsalt kuradi kurbhuumor. Praeguse "pläma" põhjustas Urmase väide, et liiga keskmine tase on sel aastal langenud, mis on täiesti päranipualapiirkonnast imetud väide. Millal see kuradi liigatase meil nii kuradi märkimisväärselt parem on olnud, et mingisugust korrelatsiooni tippude eurotulemuste ja tabelpõhjameeste taseme vahele tõmmata saab? Siis kui Ajax mängis?
Tallinna Kalev? Tarvas? Kure?

Kuradi palju suuremaks armastame end mõelda, kui oleme, selline oleks lühike diagnoos. Nagu üks siinne lugupeetud foorumlane omavahelises vestluses ütles: alati peab keegi süüdi olema. Nii nüüdki.

Eurosarja sitad tulemused, olgu Flora või ükskõik kelle omad, teevad mullegi eesti vuti sõbrana tugevasti tuska. Aga ennekõike ajab mul sita keema see meie endi lakkamatu hala, mis järgneb mingitele ulmeootustele. Ausalt, MIDA te ootate? Ei, tegelt ma saan ju aru, mida - ma ise ootan ka. Aga see, kuidas, mis tempoga, kui kähku ja kui kõrgele oodatakse ja milline pasakahur käivitub iga jumala aasta juulikuus... Ja ma ütlen siinkohal siiralt ja ilma igasuguse irooniata välja: kui Kalju eurotulemusi poleks, oleks päris perses. Kibe tõde. Aga ajada mingit juttu sellest, et sel aastal on liiga nii pask, et see toob pool sammu euroedust kaugemale astumise, on lihtsalt lollakas.

That being said: edu neljapäevaks.

[-RoMaRiO-]

Et seda Eesti jalgpallis valitsevat ründajatepõuda veel paremini kokku võtta, siis meie kaks ründava suunitlusega koondislast suutsid eelmisel hooajal kahe peale täpselt 0 korda väravavõrgu üles leida sellises tippliigas, nagu Šoti, mille tippklubid viimasel ajal end Euroopas ikka täielikult täis lasevad. Tänavu oli Rangersi jaoks liig Luksemburgi klubi ning ka St Johnstone on raskes seisus, kui kodus kaotati leedukate Trakaile 1:2.

[Myrgel]

Kogu austuse juures Markofkin, aga mis pläma sa ajad? Alustuseks mis alagrupiturniirist sa jahud? Kui neljast klubist kolm ei suuda vastasele ühtegi väravatki lüüa, siis võiks eduks pidada juba seda, kui enamik klubisid järgmisesse ringi saab. Ja vaidled tõesti vastu, et see mis tasemel mänge klubid iganädalaselt liigas saavad ei mõjuta kuidagi nende mängukvaliteeti? Su jutt meenutab kangesti mulle üht lugu alasti kuningast. Olukord on sitt ja tammume lolli näoga ühe koha peal. Selle asemel, et viiel erineval moel üritada musta valgeks rääkida, võiks mõelda kuidas seda kõike paremaks teha.

P.S. Vbl Kalju just selle pärast Euroopas lammutas, et kodus olid Paide ja Pärnu, kes olid siis võimelised korraliku lahingu andma?

[MNa]

Kui nüüd mõelda, et kolm aastat pole Eesti meister mudaringis vastast alistanud, siis võtab ikka too reaalsus kurvaks küll Aga mis seal ikka, mis sitasti see uuesti.

[Marek_T]

Mürgli juttu lugedes kangastus lapse lemmikmultikas "Kontsert porgandipirukale", kus olid kaks hiirt, Traagilised Hiired. Emashiir käis ja laulis "Dolcegabbaaanaaa! Huugobossi, carlorossi!" ja suitsidaalne isashiir vedas järel kinga, millest tahtis endale kirstu teha ja oigas "Morte! Morte!!!"

Täpselt selliselt võib kokku võtta ka Mürgli sõnavõtud eesti liiga suunal. Kohutav ihalus CL/EL alagrupiturniiri suunas, mis iseenesest on siiras ja õige, sest unistama peabki suurelt, aga mille juures ununeb tõik, et mitmed-mitmed meist märksa suuremad vutiriigid satuvad alagrupiturniiridele üliharva. Või ei satu üldse. Ja siis tolkneb selle ihaluse küljes kaasas hallitanud vutisaabas, milles soovitakse end matta lasta, sest, noh, morte.

Muide, käisin silmadega kiirelt üle Bundesliga 2016/17 hooaja kalendri, milles tagant ettepoole liikudes jäid silma sellised tulemused: Bayern-Wolfsburg 6:0, Dortmund-Neverkusen 6:2, Hoffenheim-Ingolstadt 5:2, Bayern-Hamburg 8:0, Köln-Darmstadt 6:1, Bayern-Wolfsburg 5:0, Dortmund-Hamburg 5:2, Dortmund-Wolfsburg 5:1, Dortmund-Darmstad 6:0, Bayern-Werder 6:0. Pluss tõhusa peoga 4:0 lakkmänge.

Sitt aasta Bundesligas. Euroedu pole loota.

Kuigi loogika on Mürgli jutus olemas, jah. Meenub üks aasta, mil Kalju sai Paidelt ja Pärnult peksa ja paugutas seejärel euros nagu kulda. Mine võta kinni. Võib-olla on tõesti Tulevik ja Pärnu sel aastal süüdi selles, et Kalju fäärlastelt ühe sisse imes või Flora Sloveenias platsile laiali määriti...