Eesti jalgpalli arengust

[trk]

36 mängu meistriliigas on liiga palju, igas mõttes liiga palju. Meie kliimat, meie rahvaarvu ja üldist ressurssi arvestades. Seda on karjuvalt palju täna, aga kindlasti ka järgmise 25 a jooksul.
Ma ei ole siin lugenud ühtegi argumenti (kindlasti neid leiab), mis selgelt ja konkreetselt põhjendaks sedavõrd suurt mängude hulka. Aga ka nende argumentide olemasolu korral tuleb arvestada, et staadionid jäävad tühjaks ja üldine jalgpallikultuur hõredaks. Ei ole võimalik saada kokku kriitilist hulka inimesi, kes sedavõrd pika ja raskelt jälgitava hooaja suudavad staadionil käia.

[asdf]

Kui eesmärk on professionaalne liiga, siis solidaaritseme. Kui eesmärk on andekate jalgpallurit kasvatamine, siis tuleks kõigepealt vundament korda saada ja siis katust kuldseks värvima hakata. Mul ei ole midagi selle vastu, et liit klubisid rahaliselt toetab, aga olukorras kus 1178st treenerist ainult on 350 UEFA litsentsiga, enamik lapsi peab talvel tuisuga jäisel väljakul või hoopis kossusaalis jalgpalli harjutama ning treenerite tasud ei ole motiveerivad - on see tarbetu luksus.

Olen nõus, et sisehallid on väga oluline teema. Samamoodi on probleem noortetöö kvaliteet ja üleminek noorteklassist täiskasvanutesse, andeka mängija hoidmine jalgpalli juures, töö selle mängijaga. Talente võib olla, aga talent on ainult pool võitu. Sellega seoses on ettevalmistamisel kaks olulist tuge tippklubidele. Sisehall on hetkel nelja omavalitsuse koalitsioonilepingus (täismõõtmetes või vähendatud mõõtmetes) sees ja tean veel umbes kolme-nelja, kus on asi päris kaugele läbi räägitud, aga mitte midagi kerget siin pole ja tuleb jätkata roppu moodi töö tegemist.

[Kasper]

Kui eesmärk on professionaalne liiga, siis solidaaritseme. Kui eesmärk on andekate jalgpallurit kasvatamine, siis tuleks kõigepealt vundament korda saada ja siis katust kuldseks värvima hakata. Mul ei ole midagi selle vastu, et liit klubisid rahaliselt toetab, aga olukorras kus 1178st treenerist ainult on 350 UEFA litsentsiga, enamik lapsi peab talvel tuisuga jäisel väljakul või hoopis kossusaalis jalgpalli harjutama ning treenerite tasud ei ole motiveerivad - on see tarbetu luksus.

Kelle ülesanne on andekaid jalgpallureid kasvatada? Kas klubide või klubisid koondava liidu?

Sama asi treeneritega: koolitused toimuvad ju kogu aeg. Ole ainult vunts ja saada klubina oma treenerid koolitustele.

Me ootame Eesti jalka suurt läbimurret läbi jalkaliidu, aga tegelikult peaksime ootama ju läbi klubide. Klubid tegelevad igapäevaselt mängijatega. Klubi asi on saada omale noored, klubi asi on pakkuda neile treenimiseks tingimused, klubi asi on neid treenida, klubi asi on nendest profid teha, klubi asi on nendega tulemusi teha, et saavutada jalgpallilisi eesmärke ja teenida raha, klubi asi on hea mängija kasumi teenimiseks maha müüa.

Kui klubi ei tule nende asjadega toime, siis järelikult polegi ta suurem asi klubi. Nii on. Täpselt sama konkurents, millest on juttu mängijate vahel, peab ju põhimõtteliselt olema ka klubide vahel.

Ma toon ühe näite. Nõmme United. Klubil on oma noored. Igal aastal tahab neile nii palju noori juurde tulla, et kõiki ei saa vastu võtta. Klubil on oma baas - maja (kontor, jõusaal, majutus, kohvik), muru- ja kunstmuruväljak. Kunstmuruväljakul on talvel kuppel peal. Klubi kasvandikud mängivad kõikides Eesti tippklubides. See on nende enda töö tulemus.

Kuna meie jalka on nii noor, klubid alles lapseeas ja omavalitsused jalka suhtes seni põhjendamatult leiged, siis toetab EJL nii infra rajamist kui ka tippjalgpalli arendamist. Tippjalgpallini jõudmine on aga igati õigustatult klubi enda õlgadel. Või peaks aastal 2018 noorte talentide kasvatamise eest tõesti vastutama näiteks Aivar Pohlak? Siiras küsimus.

[budu]

Kelle ülesanne on andekaid jalgpallureid kasvatada? Kas klubide või klubisid koondava liidu?

Sama asi treeneritega: koolitused toimuvad ju kogu aeg. Ole ainult vunts ja saada klubina oma treenerid koolitustele.

Me ootame Eesti jalka suurt läbimurret läbi jalkaliidu, aga tegelikult peaksime ootama ju läbi klubide. Klubid tegelevad igapäevaselt mängijatega. Klubi asi on saada omale noored, klubi asi on pakkuda neile treenimiseks tingimused, klubi asi on neid treenida, klubi asi on nendest profid teha, klubi asi on nendega tulemusi teha, et saavutada jalgpallilisi eesmärke ja teenida raha, klubi asi on hea mängija kasumi teenimiseks maha müüa.

Kui klubi ei tule nende asjadega toime, siis järelikult polegi ta suurem asi klubi. Nii on. Täpselt sama konkurents, millest on juttu mängijate vahel, peab ju põhimõtteliselt olema ka klubide vahel.

Ma toon ühe näite. Nõmme United. Klubil on oma noored. Igal aastal tahab neile nii palju noori juurde tulla, et kõiki ei saa vastu võtta. Klubil on oma baas - maja (kontor, jõusaal, majutus, kohvik), muru- ja kunstmuruväljak. Kunstmuruväljakul on talvel kuppel peal. Klubi kasvandikud mängivad kõikides Eesti tippklubides. See on nende enda töö tulemus.

Kuna meie jalka on nii noor, klubid alles lapseeas ja omavalitsused jalka suhtes seni põhjendamatult leiged, siis toetab EJL nii infra rajamist kui ka tippjalgpalli arendamist. Tippjalgpallini jõudmine on aga igati õigustatult klubi enda õlgadel. Või peaks aastal 2018 noorte talentide kasvatamise eest tõesti vastutama näiteks Aivar Pohlak? Siiras küsimus.

Sa näed aga ei mürista...

[Tofoa]

Sa näed aga ei mürista...

Ära diivatse. Kasperilt 100% õige jutt.

[kesa]

Ma toon ühe näite. Nõmme United. Klubil on oma noored. Igal aastal tahab neile nii palju noori juurde tulla, et kõiki ei saa vastu võtta. Klubil on oma baas - maja (kontor, jõusaal, majutus, kohvik), muru- ja kunstmuruväljak. Kunstmuruväljakul on talvel kuppel peal. Klubi kasvandikud mängivad kõikides Eesti tippklubides. See on nende enda töö tulemus.

.

Nõmme United on tubli kasvatajaklubi aga klubi edusammud köidavad suht väheseid.

Tõustes ELB-sse, tõusis Unitedi keskmine publik 53-lt kõigest 64 pealtvaatajani
Samas kasv on märgatav, eelnevatel hooaegadel oli keskmine publik ca 35.

[Myrgel]

Kelle ülesanne on andekaid jalgpallureid kasvatada? Kas klubide või klubisid koondava liidu?

Sama asi treeneritega: koolitused toimuvad ju kogu aeg. Ole ainult vunts ja saada klubina oma treenerid koolitustele.....

Samuti võib küsida, kelle asi on mängijatele palka maksta? Kogu teemaalgatus tuligi seigast, et kui jalkaliit on otsustanud helikopterilt raha loopima hakata, siis tehku seda suunas kus sellest pikas perspektiivis rohkem kasu oleks. Muidugi on klubide asi noori kasvatada, mängijatele palka maksta, KOVide asi koostöös klubidega taristut arendada. Kahjuks on kohalik jalgpall jätkuvalt ebapopulaarne, klubid vaesed ja vajavad järele aitamist. Valikute küsimus on milles neid siis aidata?

Me räägime koguaeg mingitest talentidest, aga reaalsuses ei suuda isegi meie eeskujulikumad noortesüsteemid maailma tasemel talente toota, rääkimata väiksematest klubidest. Laenud Hollandi esiliigasse või liikumised Norrasse ja Soome ei ole need mille pealt rind kummi ajada ja ennast väga heaks süsteemiks pidada. Probleem ei ole selles, et talentidel pole töökohti. Probleem on selles, et talente ei ole. On üksikud lubavad sähvatused, millest enamikust pauku kahjuks ei tule. Kui liit on tõesti nii rikas, et saab endale igavesi dotatsioone lubada, siis doteeriks parem püramiidi alumist otsa.

[Shparkz]

Olin seal kohal. Aivar küsis korduvalt, et kas on kellelgi küsimusi, arvamusi, midagi öelda?

Ausalt öeldes oli tegemist täiesti mitte midagi ütleva üritusega, kuna sellel üritusel EJL lihtsalt seletas lahti mida eelnevalt klubidele oli räägitud ning fännid oma ettepanekuid ja arvamusi argumenteeritult ei saanudki avaldada.

[lorenzo]

Kelle ülesanne on andekaid jalgpallureid kasvatada? Kas klubide või klubisid koondava liidu?

Sama asi treeneritega: koolitused toimuvad ju kogu aeg. Ole ainult vunts ja saada klubina oma treenerid koolitustele.

Me ootame Eesti jalka suurt läbimurret läbi jalkaliidu, aga tegelikult peaksime ootama ju läbi klubide. Klubid tegelevad igapäevaselt mängijatega. Klubi asi on saada omale noored, klubi asi on pakkuda neile treenimiseks tingimused, klubi asi on neid treenida, klubi asi on nendest profid teha, klubi asi on nendega tulemusi teha, et saavutada jalgpallilisi eesmärke ja teenida raha, klubi asi on hea mängija kasumi teenimiseks maha müüa.

Kui klubi ei tule nende asjadega toime, siis järelikult polegi ta suurem asi klubi. Nii on. Täpselt sama konkurents, millest on juttu mängijate vahel, peab ju põhimõtteliselt olema ka klubide vahel.

Ma toon ühe näite. Nõmme United. Klubil on oma noored. Igal aastal tahab neile nii palju noori juurde tulla, et kõiki ei saa vastu võtta. Klubil on oma baas - maja (kontor, jõusaal, majutus, kohvik), muru- ja kunstmuruväljak. Kunstmuruväljakul on talvel kuppel peal. Klubi kasvandikud mängivad kõikides Eesti tippklubides. See on nende enda töö tulemus.

Kuna meie jalka on nii noor, klubid alles lapseeas ja omavalitsused jalka suhtes seni põhjendamatult leiged, siis toetab EJL nii infra rajamist kui ka tippjalgpalli arendamist. Tippjalgpallini jõudmine on aga igati õigustatult klubi enda õlgadel. Või peaks aastal 2018 noorte talentide kasvatamise eest tõesti vastutama näiteks Aivar Pohlak? Siiras küsimus.

Ideaalis nii ongi.

Klubid peaksid teenima eelkõige sponsoritelt ja fännihulgalt (piletimüük, fännitooted jne.).
Sponsorid tulevad taha kui klubi on populaarne, atraktiivne, kui tal on fänne.
Fännid tekivad kui näevad seost klubi idenditeediga ja tulevad staadionile kui on vastavad tingimused, meeleolu.
Usun et EJL-i poolt oodatakse eelkõige abi infraga ja mõistliku liiga mängudegraafikuga, mis aitaks leida fännidel tee staadionile.

[peters]

Olin seal kohal. Aivar küsis korduvalt, et kas on kellelgi küsimusi, arvamusi, midagi öelda?

Kujuta nüüd seda ette, Aivar küsis ettepanekuid, rallikal kohe kõht lahti - lausa minult küsis või?

[budu]

Pohlaku panus Eesti jalgpallile on hindamatu ja minul ei ole tema vastu midagi. Aga siin lugedes jääb mulje, et EJL ainult tema suudab mõelda ja teised lihtsalt noogutavad kaasa! Mihkel kas oled ülemusele mõne soovituse andnud, et liiga mängijatele ja fännidele huvitavamaks muuta? Et mitte talvel mängida vaid ikka suvel!?

[lorenzo]

Kusjuures mis on vähe kurioosne on see arvamus, nagu eestlane ei tule suvel staadionile kuna vaja suvilas ja looduses olla. ja lumehanges on neid vaatajaid samapalju siis et mõistlik on endiselt jätkata märtsi algusega?

[-RoMaRiO-]

Olin seal kohal. Aivar küsis korduvalt, et kas on kellelgi küsimusi, arvamusi, midagi öelda?

Rallikas tõlgendas olukorda veidi valesti jah. Arvamust sai loomulikult avaldada ja on alati saanud, kasvõi siinsamaski, et kui on mõttekäik, mis kattub EJL-i plaanidega, siis küll see üles korjatakse. Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis antud koosviibimisel sai mõni fännide idee ka heakskiidu (nt järgmise hooaja mängukorraldus turvalisuse aspektist). Ja ehk isegi mõni vastuargument põhjendatakse kunagi nii edukalt siin foorumis ära, et tuleb lausa otsused ümber teha.

Aga mis see point oli, siis fännid võivad nendel aruteludel kasvõi trummi peksta, aga teatud (tulihingeliste fännide jaoks ülioluliste) asjadega ei saa/taha EJL kaasa tulla ja suures plaanis pole nende avaldamisest erilist tolku. Ühtepidi mõistetav, teisalt mitte nii väga. Need on siin varasemalt ka kõik juba välja toodud teemad - liigareform, kl 13:00 mängud, tippmängud kevadel/sügisel argipäeval jne ehk asjad, mille puhul ma pole kohanud aktiivset fänni, kes üleliia praeguse formaadiga rahul oleks. Ei ole vast kellegi jaoks enam uudis, et põhjus peitub teletoote loomises, mis on ka kahtlemata oluline, aga õhku jääb küsimus, et mille arvelt? Ma ei ole küll ekspert, aga minu arvates ei saa teletoode enne näha hea välja, kui staadionil ei ole vastavat õhkkonda, aga praegune kalender pigem pärsib kui soodustab õhkkonna tekkimist. Klubide jaoks on muidugi oluline, et saab sponsoritele näidata, et me jõuame rohkemate inimesteni kui need üksikud staadionil viibijad, aga kas see ka rahavoogudele hoogu juurde andnud on? Teine argument, et seeläbi võiks inimesed teleka eest staadionile jõuda, ei kõla tänapäeva mugavustsoonis olevad inimesi silmas pidades enam väga tõenäolisena. Või siis vähemalt mitte enne kui staadionil tõesti väga hea olla ei ole. Samade probleemidega on silmitsi ka kohalik korvpall ja võrkpall, kus hallis käimisele, olgugi et soe, eelistatakse diivanil striimimist. Kui Kalju mänge mitte arvestada, siis kõrgliigat sai staadionil nähtud tänavu ainult ehk 3-4 korda, ometi ma vaatasin ilmselt igast voorust veel mängu/mänge ehk ka minust on saanud teletoote tarbija. Isiklikult ma muidugi võitsin sellest, aga Eesti jalgpall pigem mitte.

[jaap]

Kelle ülesanne on andekaid jalgpallureid kasvatada? Kas klubide või klubisid koondava liidu?

Sama asi treeneritega: koolitused toimuvad ju kogu aeg. Ole ainult vunts ja saada klubina oma treenerid koolitustele.

Me ootame Eesti jalka suurt läbimurret läbi jalkaliidu, aga tegelikult peaksime ootama ju läbi klubide. Klubid tegelevad igapäevaselt mängijatega. Klubi asi on saada omale noored, klubi asi on pakkuda neile treenimiseks tingimused, klubi asi on neid treenida, klubi asi on nendest profid teha, klubi asi on nendega tulemusi teha, et saavutada jalgpallilisi eesmärke ja teenida raha, klubi asi on hea mängija kasumi teenimiseks maha müüa.

Kui klubi ei tule nende asjadega toime, siis järelikult polegi ta suurem asi klubi. Nii on. Täpselt sama konkurents, millest on juttu mängijate vahel, peab ju põhimõtteliselt olema ka klubide vahel.

Ma toon ühe näite. Nõmme United. Klubil on oma noored. Igal aastal tahab neile nii palju noori juurde tulla, et kõiki ei saa vastu võtta. Klubil on oma baas - maja (kontor, jõusaal, majutus, kohvik), muru- ja kunstmuruväljak. Kunstmuruväljakul on talvel kuppel peal. Klubi kasvandikud mängivad kõikides Eesti tippklubides. See on nende enda töö tulemus.

Kuna meie jalka on nii noor, klubid alles lapseeas ja omavalitsused jalka suhtes seni põhjendamatult leiged, siis toetab EJL nii infra rajamist kui ka tippjalgpalli arendamist. Tippjalgpallini jõudmine on aga igati õigustatult klubi enda õlgadel. Või peaks aastal 2018 noorte talentide kasvatamise eest tõesti vastutama näiteks Aivar Pohlak? Siiras küsimus.

Teie kriitika kasutaja Myrgeli sõnavõtu suunal jääb arusaamatuks - jutt käib ju sellest, et kui EJL on otsustanud (täiesti õigustatult) permanentsete dotatsioonide abil klubimaastikku toetada (loe:elus hoida), siis miks tehakse seda poolikult, alustades "püramiidi" keskelt. Arutelu selle ümber, kas Eesti jalgpalli arendab üks või teine on seejuures täiesti tarbetu - EJL on oma tulevikuplaanidega selgelt mõista andnud, et Eestis peab tegemist olema sümbioosi ja jagatud vastusega.
Juhin kõige selle juures tähelepanu mõni aeg tagasi ajakiri "Jalkas" ilmunud EJL presidendi intervjuule, kus solidaarsusmehhanismide tutvustamise juures mainis ta huvitavat (ja minumeelest vastuolulist) asjaolu - iga järgmine "kiht" solidaarsust (kõigepealt noormängijad, siis muud asjapulgad järgi), rakendub vaid siis, kui EJL näeb et selleks on loodud "vastavad eeldused". Siit minu küsimus, kah täiesti siiras - kas meil on tänaseks "püramiidi" kõige alumisemal tasandil loodud eeldused, et sealt üles kerkivatele mängijatele tuginedes luua igavesest ajast igavesti kestev toetussüsteem? Või ehk tuleks ennem panustada justnimelt reaalsete eelduste loomisele? Olgu öeldud, et loomult olen sots ja toetamine, kui selline kõige üldisemas mõttes mulle vastunäidustatud ei ole.

[kesa]

Publikurekordilisel 2015 a. hooajal ei alustatud mänge kell 13.00. Enamlevinult algasid mängud kell 19.00. Kevadel ja sügisel kui valgustusega probleeme, algasid mängud kõige varasemalt kell 14.00. Suvel v.a. üksikjuhtumid, alustati mitte varem kui 16.30. Tippklubide derbid korraldati paari erandiga puhkepäevadel, mitte nädala sees.
TV ülekanded on tore alternatiiv kui pole võimalik staadionile kohale minna või mõnda rivaalklubide omavahelist madistamist vahelduseks vaadata aga TV ei tohi dikteerida mängugraafikut, muidu kisub enda alt oksa saagimiseks.