EJL Arengukava 2021-25. Kuidas saab infot kus oleme, kes vastutab, mida muudetakse jm

[Tallinec]

Oskab keegi öelda, kui palju Arte jalgpalliklassist on tulnud vähemalt Premium liiga tasemel mängijaid?

"Jalgpalliakadeemia lõpetas 25 mängijat, neist kaks kuldmedaliga. Jalgpalliakadeemia lõpetasid Hendrik Gerrit Aro, Tauri Bachmann, Kristofer Robin Grün (lõpetas kuldmedaliga), Oskar Hendrikson, Robin Kane, Romet Kaupmees, Romet Mathias Kivestu, Andero Kivi, Siim Leier (lõpetas kuldmedaliga), Marten Luik, Mart Joosep Mürk, Oliver Niit, Mattias Villem Ormisson, Oliver-Aleksander Otti, Hugo Palutaja, Georg Pank, Egert Pootsik, Lisandra Rannasto, Markus Riisenberg, Ramon Smirnov, Egert Starkopf, Roman Teljakov, Andreas Vaher, Markus Vetto ja Victoria Vihman"(c).sport.err.ee

Võite uurida, kes nende seast mängis või mängib Premium liigas.

[Tallinec]

"Enamik klubisid treenivad neli korda nädalas, lisaks liigamängud või sõpruskohtumised. Sellise mahu pealt tippjalgpallurite kasvatamine pole reaalne(c)M.Poom

On olemas eesti keelde tõlkinud Jari Litmaneni elulugu ("Litmanen 10"). Selles raamatus on kirjas (üksikasjalikult) kuidas noor pallur võib pälvida tipp-klubide kutset isegi harrastusliigas mängides (Soome kõrgliiga 80-tel).

[ZinedineZidane]

Poiss mängib Kalevis ja õpib Audentese Erakooli spordikallakus.
Aastas kokku ca 3500-4000euri jalka sõltuvalt aastast(treeningud, laagrid, võistlused, basic varustus). Summa suur kuna aastakäiku veab entusiasmiga treener ning turniire keskmisest klubist rohkem, samuti panustame ise rohkem laagrites osalemisesse kui klubi/EJL ootab). Jalka summa saab kõvasti suuremaks kui tahta(Barca laager 800+ööbimine 4 päeva Leedus näitena ja sama summa ka mingi turniiril osalemine Skandinaavias.

Sarnane summa ka kool ca 4000/aasta. Selle saab väiksemaks kuna kooli osa on nö Erakool, kuid sama koormust igapäeva logistiliste murede ja söögi/puhkusega ei saa muud moodi(4 trenni nädalas enne lõunat) ja siis õhtul klubi treening.
ehk 7-17a, vaja 80000 euri lapsevanemalt.


Sellise panuse ja summa eest ootaks nii EJL kui klubi panust ja arendamist. See, et EJL arvab, et kõik on hästi on ikka väga naeruväärne. Ja NU samas on selgelt edukam ja erinev võrreldes keskmise noortetööga.

On võimalusi kuidas edukat Akadeemiat teha. Ja EJL Arte alates U16… Nali

Kui raha palju, siis võib ju igasuguseid asju teha, kõigil kindlasti sellist raha ei ole ja milleks siin Eestis sellist raha maksta ei saa üldse aru, kui rahakott lubab ja tõesti jalgplli huvi nii suur, siis vaataks juba välismaale, kus tõesti jalgpalli ka osatakse ja üldine treeningrühma tase on tugevam. Momendil lihtsalt klubi teeb raha oma turniiridel käimisega, kasutegur on väike ja raha läheb palju on asja õige nimi, Usas eriti palju selliseid skeeme, kus vanemad maksavad pooleks ennast, hakkab siia ka jõudma tundub. Kas need Kalevi noored talvel üldse hallis mängivad või tegelevad lumejalgpalliga, kui ei, siis sellest tuleks alustada. Elus ju palju näiteid, kus isad tegelevad lapsega, tennis, motokross jne, väga lahe, kui on aega ja võimalusi.aga kõigile vanematele selliseid kulusi peale panna ei ole kindlasti jätkusuutlik lahendus.

Lähiajal nagunii on tekkimas olukord ja juba sellele viiamased aastad pannakse rohkem rõhku, kus paremad noormängijad lihtsalt ostetakse väga noorelt üle Flora, Levadia jne, seega ei näe pointi ka ise maksta, kui on tubli noormängija, siis ta areneb ja saab järjest parema keskkonna treenimiseks.

Mõtled, et Nõmme United teeb head tööd ja siis lähed välismaale, kus saabub reaalsus. Isegi Balti liigas juba oli hästi näha, EMV kindel liider sai kõvasti pähe.

EJL Arte põhikooli projekt ei ole päris nali, seal on palju plusse ja palju palju miinuseid, mida saaks tahtmise korral edasi arendada aga juhtidel ei ole tahtmist või oskusi seda teha, seega pigem jääb soiku see projekt või vaikselt tiksuma, et EJL oleks näidata, et midagi nagu toimub. Kindlasti suureks komistuskiviks sai Flora, kes oma mängijaid sinna üldjuhul ei luba. Lisaks, kui maine on rikutud, siis ei tule ju ka head mängijad sinna õppima, head mängijad kõik omavahel suhtlevad ja teavad mis seal viimaselajal toimub, millised on õpetajad jne ning Arte jääb koolitama selliseid keskmisel tasemel mängijaid, kellest muidgui kunagi ei tea võib ka mängijaid tulla.

Olen ka seda meelt, et klubid ise peaks leidma sponsoreid või võimalusi, et noortele paremad võimalused tagada aga seda on ju raske loota, kui enamus Premium liiga mängijaid isegi ei ole inimlikult tasustatud.

[Arsenal ja Kalev]

Audentese spordikallakus 1-4klass õpib +10 last kes käivad jalkas. Silma on jäänud Flora, NU poisid

[Arsenal ja Kalev]

Poiss mängib K klubis ja õpib A spordikallakuga koolis.
Aastas kokku ca 3500-4000euri jalka sõltuvalt aastast(treeningud, laagrid, võistlused, basic varustus). Summa suur kuna aastakäiku veab entusiasmiga treener ning turniire keskmisest klubist rohkem, samuti panustame ise rohkem laagrites osalemisesse kui klubi/EJL ootab). Jalka summa saab kõvasti suuremaks kui tahta(Barca laager 800+ööbimine 4 päeva Leedus näitena ja sama summa ka mingi turniiril osalemine Skandinaavias.

Sarnane summa ka kool ca 4000/aasta. Selle saab väiksemaks kuna kooli osa on nö Erakool, kuid sama koormust igapäeva logistiliste murede ja söögi/puhkusega ei saa muud moodi(4 trenni nädalas enne lõunat) ja siis õhtul klubi treening.
ehk 7-17a, vaja 80000 euri lapsevanemalt.


Sellise panuse ja summa eest ootaks nii EJL kui klubi panust ja arendamist. See, et EJL arvab, et kõik on hästi on ikka väga naeruväärne. Ja NU samas on selgelt edukam ja erinev võrreldes keskmise noortetööga.

On võimalusi kuidas edukat Akadeemiat teha. Ja EJL Arte alates U16

[ZinedineZidane]

Ükski akadeemia Arte ega Kalevi oma ei vea välja, seal on pigem rohkem rõhk õppimisel, kui jalgpalli mängimisel ja kõige tähtsam kuna selleks oleks vaja head rühma, kes koos trenni teeb, mis aga on väga raskendatud, kui paremad mängivad juba varakult esiliigades, käivad esindusmeeskonna trennides jne, siis akadeemial kaob mõte, mitut rasket trenni nagunii päevas ei tee. Muidugi oleks tore, kui tugev rühm, kes koondist koos esindavad treenivad igapäevaselt koos ja teavad üksteist läbi ja lõhki aga kahjuks EJL ei suuda seda organiseerida tänasel päeval. Akadeemia mõte oleks siis, kui noored, kes sinnna tulevad mängiks kuskil liigas koos võistkonnana ja oleks rahaliselt ja võimalustelt rohkem toetatud, et sinna tekiks suurem tahtmine tulla. Arte projekt pole edasi arenenud, pigem taandarenenud ja Kalevil vist pole väga rahasi, et midagi sellist vinget pakkuda noortele, pigem ehk tahavad lihtsalt meelitada enda ridadesse noormängijaid.

[Arsenal ja Kalev]

Oskab keegi öelda, kui palju Arte jalgpalliklassist on tulnud vähemalt Premium liiga tasemel mängijaid?

Eks on mingid põhjused miks Kalev oma Akadeemiat teeb

[Arsenal ja Kalev]

Mart Poom vastutab juhatuses noortetöö eest. NU teeb üldiselt head tööd ja üks väheseid kus konkurents ja soov profiks saada on kõikidel lastel ja nende vanematel. Aga ülejäänud Eesti? Artikkel 2020 nii Poom noortetööjuht Klasen:
„Eestis on rohkelt noori, kes näevad ennast välismaale siirduva jalgpallurina. Paljudele pole kohale jõudnud, et selleks tuleb teha tohutult tööd. Lisatrenni tegevad noored on pigem erand,“ tõdes Klasen. „Enamik klubisid treenivad neli korda nädalas, lisaks liigamängud või sõpruskohtumised. Sellise mahu pealt tippjalgpallurite kasvatamine pole reaalne.“

NU teeb teisit. Mida Poom on teinud teiste klubide ja süsteemsuse heaks? Mille kallal töö käib? Infot ei leia. Jääb natuke mulje, et vastu seina seal EJL ja otsustas kui Eestit muuta raske teen seda NU ja ülejäänud Eesti äkki longib järele.

[vanafänn]

Oskab keegi öelda, kui palju Arte jalgpalliklassist on tulnud vähemalt Premium liiga tasemel mängijaid?

[Wingback]

Arengukava yks suuri prioriteete peaks olema see, kuidas systeemselt t6sta noortetreenerite taset ja professionaalsust. Kuidas ehitada systeem, mis motiveeriks ka rahaliselt ehk et seal toimetaksid parimad ning oleks suur konkurents. See on nr 1 pidur heade noorte arengus siinmail.

[Arsenal ja Kalev]

Enne kui 2025 tõdeme et tahtsime parimat, aga läks ikka nii.

Alustuseks oleks hea kui ajakirjanikud mõne ülevaate teeksid artikli näol soccrenetis või mujal. Kus hetkel oleme. Avalikku infot sisult pole. Kes ja kus teab jagada infot ilma, et peaksid klubijuht olema. Jalgpallivälise inimesena(pole ametis kuskil) ei saa teha muud kui esitada küsimusi, kuid need sumbuvad kuhugi ja EJl ei huvita kuna tegeletakse kaitsmisega.

Vaja on näiteks teha aasta jooksul otsus kas laps hakkab ujuma, kergejõustikku tegema või on siiski lootus jalgpalliga läbi lüüa ja jätkab jalkas.
Hetkel ei ole noorte kvaliteedi tõstmine eesmärk kuni 2025. Ehk siis alates 2026 võib oodata et EJL hakkab tõstma noorte kvaliteeti. Kui EJL on umbakitses on raske uskuda, et nüüd kohe-kohe hakkab tulema. Soov on seda seisukohta muuta ja uskuda, et ikka tasub sellises mahus laste aega ja enda raha investeerida.

Arengukava: https://www.jalgpall.ee/docs/EJL%20A..._landscape.pdf

Mõned kohad mis esile kerkisid. Kuna täpsemat infot pole saan järeldada seda:

1. VAR'i ei paista kuskilt arengukavast, et sinna miljoneid suunama hakata. Mille asemel see tehti?
2. Noortetööl ei ole kvaliteedi eesmärke enne 15/16 eluaastat, kuigi on teada et selle vanuseni jõudes saadakse EU tasemel tappa. On kvantitatiivsed eesmärgid, kasvatada sisenevate laste arvu 30%!!! Nii ei jõu EMile. Selles vanuses saavad tipud ju välismaa Akadeemiatesse läbi untusiastide töö. Fookus peaks EJL olema selgelt vanusel enne seda.
3. Noortetöö tehnilist juhti googeldades ei leia. Pidi olema 2022. Ühele juhatuse liikmele vastutuse andmine ju pole selle eesmärgi täitmine. Milline juhatuse liige vastutab, et seda inimest ei ole?
4. Infra plaanides Paistavad nii Kalevi kui Kalju hall. Kalevi halli ei tule(nad ise võtsid lõpuks suuna Taltechiga koos teha). NKalju ootab AP mingit üllitist. Rääkimata et igas maakonnas oleks hall tundub, et failitakse. Mida tehakse selle asemel?
5. Arengukava jooksva seisu kohta ei saa infot. Ja tundub et kõik on hästi kuni 2025. Midagi ei muutu või ei muudeta.

Kas soccrenet saab infot?
Tahaks jubedalt uskuda, et EEsti Jalgpall on süsteemina ülespoole teel, kuid seda ei paista.

Toon siin välja ka puntkid aerengukavast tõstatatud teemade osas:

Noored:

Toimib jalgpallis osalevate laste heaolu toetamise programm koos lastekaitse teemalise koolitussüsteemiga. 2. Lasteaedades tehtava töö kaardistamise ja analüüsi tulemusel valmib aastaks 2022 tegevusplaan eesmärgiga tõsta kvaliteeti ja registreerida osalejad. 3. Suvelaagrid kui jalgpalli tutvustav ja vabaaja veetmist pakkuv sündmus toob iga-aastaselt kokku vähemalt 1400 noort üle Eesti. 4. Jalgpalli osavusfestival pakub koolispordi võistlussüsteemis head alternatiivi tavajalgpallile. 5. Jalgpallipüramiidi alumise osa (4–7aastased) kohta valmib analüüs, et kavandada edasisi tegevusi ja võimalikke võistlussüsteeme. 6. Kooliprojekt kui õpetajaid hariv ja jalgpalli populariseeriv ettevõtmine jõuab koostöös klubidega igal õppeaastal vähemalt 100 õpetaja ja 50 koolini. 7. Aastal 2022 ilmub raamatu „Jalgpall õpetab” teine osa. Toimub õpetajate ja lastejalgpalli treenerite koolitamine. 8. Aastaks 2025 on SPIN projekt jõudnud kõikidesse maakondadesse.

Klubide ja koolide koostöös luuakse huviringid liikumisharrastuse toetamiseks. 2. Noorte meistrivõistluste formaadi analüüs ja edasiarendamine tagab sobiva tasakaalu harrastatavuse ja sportliku edukuse vahel. 3. Maakonnakeskuste jalgpallihallides toimuvad koolide jalgpalliteemalised kehalise kasvatuse tunnid ja teised jalgpalli harrastatavust toetavad tegevused. 4. Koolide meistrivõistluste edasiarendamine pakub 1.–5. klassi poistele ja tüdrukutele erinevate võistlusformaate. 5. Kolmes maakonnakeskuses toimivad klubide korraldatud jalgpalliklassid. 6. Noorte rahvaliiga edasiarendamine toob U14–U15 ja U16–U17 liiga. 7. Noorte saalijalgpalli liiga käivitumine – klubide saalijalgpalli püramiidi tekitamine 8. Aastalõputurniir toimib kui traditsiooniline talvine jalgpallifestival. 9. E-võimalused/võistlused toetavad jalgpalli populaarsust noorte seas.

1. Noortekoondislaste arengu planeerimine: - Aastal 2023 valmib U14 kuni U21 vanuseklassi mängijate andmebaas. - Alates U14 vanuseklassist on vähemalt 30% kõigist Eestis mäntgivatest noormeestest skauditud ja põhjalikum ülevaade nende oskustest on andmebaasis. - Aastal 2024 toimib arenguvestluste süsteem. 2. Aastaks 2022 on kirja pandud Eesti noortekoondise mängija profiil. 3. Eesti noortekoondiste mänguvisioonis on sõnastatud mängija individuaalse mängupildi arendamine ja mängimise põhimõtete rakendamine. 4. Mängijate kehalise võimekuse jälgimiseks on olemas nõuded, testid ja meditsiiniline tugi. 5. Piirkondlikud treeningud on keskkond noormängijate skautimiseks, piirkonna parimate mängijate arendamiseks ning mängu visioonis sõnastatud põhimõtete õpetamiseks. 6. EJLi akadeemia on noortele tippmängijatele sobiv keskkond arenguks. Akadeemia laieneb Lõuna-Eestisse. 7. Arte gümnaasiumi jalgpalliklassid on komplekteeritud koondise väljavaatega mängijatest. 8. U17 Eliitliiga toimib klubide noortejalgpalli püramiidi tippliigana. 9. U19 Eliitliiga Meistriliiga toimib klubide noortejalgpalli tipu väljundina UEFA võistlustele.


Aastal 2022 alustab tööd noortetöö tehniline juht. 2. Aastal 2022 valmib tehnilise osakonna arenguplaan, mille eesmärk on saavutada kvantiteedi baasil sportlik kvaliteet. 3. Ümberkorralduste tulemusel töötavad noortekoondiste peatreenerid tehnilises osakonnas täiskohaga. 4. Aastal 2022 valmib mängijate kehalise arendamise ja testimise kontseptsioon. 5. Aastal 2022 alustab projekt „Soorituspsühholoogia noortekoondiste juures”. 6. Koondiste juures kasutatakse sporditeaduse ja infotehnoloogia võimalusi. 7. Positsioonipõhine mängijate arendamise projekt „Tuleviku nr 1” laieneb väravavahtide ja ründajate kõrval kaitsjatele ja poolkaitsjatele. 8. Aastal 2022 alustab tööd spordimeditsiini komisjon, mis aitab tuua valdkonna teadmisi koondiste igapäevasesse tegevusse. 9. Noortekoondislaste skautimiseks valmib kontseptsioon. 10. Noortetööjuhtide projekt on järjepidevas arenduses, et tagada jätkusuutlikkus ja iseseisev rahastus. 11. Eesti mängijate arendamiseks kasutatakse EJLi õpikut „Mängija arendamise põhimõtted”. 12. Osakonnas töötab saalijalgpalli koordinaator, kes vastutab saalijalgpalli arengukava ja püramiidi kujunemise eest.


Kohtunikud:

Klubikohtunikud on seotud kohtunike struktuuriga. 2. Kohtuniku ameti väärtustamine tagab ala juures püsimise. 3. Kohtunike koolitussüsteemi arendamine. 4. Saalijalgpalli kohtunike õppesüsteemi täiustamine ning uute arenguprogrammide sh FIFA saalikohtunike seminari korraldamine. 5. Kohtunike kehalise võimekuse parendamine. 6. Kohtunike komisjoni roll kohtunike osakonna strateegilises juhtimises suureneb. 7. Toimub iga-aastane kohtunike konverents. 8. Eesti kohtunikud on esindatud Euroopa kõrgeima klubisarja alagrupiturniiril.

Tegevkohtunike arv on vähemalt 420. Kohtunike koolis on aastas vähemalt 100 osalejat, kellest aasta pärast jätkab 4 kohtunikuna 75%. 3. Kohtuniku amet on väärtustatud. 4. Kohtunike valdkonna administratiivne võimekus on tõusnud.

Infra:

1. Valmib A. Le Coq Arenaga seotud majandustegevuse plaan. 2. Sportland Arena ehitatakse 4500 istekohaga staadioniks. 3. Valmib EJLi infrastruktuuri arengukava aastateks 2024–2034. 4. Koostöös riigi, kohalike omavalitsuste ja klubidega valmivad jalgpallihallid maakonnakeskustesse ja tagatakse nende parim kasutamine. 5. Hiiu staadion ehitatakse UEFA 2. kategooria staadioniks. 6. Tallinna Kalevi kunstmurustaadionile püstitatakse pneumohall. 7. Valmib Martsa tänava jalgpallikeskus.