Investeerimine

[kaala]

paar haipaktsiat:

GEVO
BNGO
IZEA

[kaala]

Man Has Two Login Attempts Left to Access $220 Million in Bitcoin Before It's All Lost

https://www.msn.com/en-us/money/companies/man-has-two-login-attempts-left-to-access-24220-million-in-bitcoin-before-its-all-lost/ar-BB1cHk42

[rahvaspordipäev]

re: bitcoin

U.S. President-elect Joe Biden is expected to name Gary Gensler as the chairman of the Securities and Exchange Commission. Gensler previously taught a “Blockchain and Money” course, which has since been released for free on MIT OpenCourseWare. Considering this, Mechanism Capital partner Andrew Kang said that the “probability of #BTC ETF approval just went up significantly.”

If a Bitcoin exchange-traded fund is approved after years of rejection, it would lead to two things. First, it would further legitimize Bitcoin as an established asset class and a store of value. Second, it would enable accredited investors and institutions to reliably invest in Bitcoin.

[orbitaaljaam]

[rainis007]

1. TM soodustusel on piir. EHK siis mõtlesin selle piiri täis ladumist.
2. jutt oli konkreetselt mõnuagendist, kellel iga kuu jääb 1-2k üle ja reaalselt 0 ideed mehel, mida rahaga teha. Tal pealehakkamist on, küll leiab mõne kena tudengipreili korterisse nt.
3. Fair enough. Ja üleüldse, hetkes elamine on totaalselt alahinnatud ühiskonnas. Vahel ikka mõtlen, et kuidas kunagi 23 aastasena esimestel tööaastatel mõtlesin "säästa" elu arvelt.* Kui me räägime keskmisest spetsialistist, kelle töötasu teatud ajahetkel on kasvutrendis, siis no dafak. Kui keegi nt jurist, kes on advokatuuri tracki, töötab ok büroos jne, siis esimesest palgast kõrvale panemine kõhu, hea ülikonna ning tibude arvelt, et ikka "vastutustundlikult käituda" on max retarded. Sama raha paned hiljem kõrvale 10% ajaga. Seega eks see "õige tee" ole iga inimese vanuse ja elukutse ja üldiste kohustuste kontekstis erinev.

*reaalsuses ei säästnud ka, lihtsalt kuklas oli mõte koguaeg, et olen loll seepärast

Ma arvan, et kõik sõltub elu prioriteetidest.
Ma ise läksin ca 23 aastaselt tööle, aga rohkem hakkasin säästmisele ja investeerimisele rõhku pöörama selline 12-14 kuud tagasi (praegu 29). Tähendab mingi hädaolukorra buffer oli ikka olemas ka siis, aga pigem see seisis rahana kontol. Hetkel tunnen küll, et oleksin võinud mingid otsused teisiti teha ja mingid summad kõrvale panna juba I palgast.

Muidugi see ei tähenda, et siis oleksin täielikult peost suhu elama - ainult nuudlid ja keedukartulid; ikka mingid peod ja reisimine jms ka, aga mingitelt mõttetutelt igapäevakuludelt mis ehk nii palju emotsiooni ei pakkunudki oleks näiteks võinud kasvõi 100 eurtsi kõrvale panna. Oleks ka asi olnud; seda enam, et liitintressi võlu avaldub seda enam, mida pikemal ajaperioodil seda rakendada.

Aga igaühele oma muidugi, selles osas pole midagi vaielda

[allars]

Mis head skeemid/mudelid teise KV ostmiseks on kui endal kingakarbis piisavalt vahended ei ole?

Peab olema üldjuhul lisatagatis kinnisvara näol. Kui on olemas hüpoteegiga koormamata kinnistu, mille 70% suurune väärtus katab ära panga poolt soovitava sissemakse summa, peaks see sobima. Kui on aga hüpoteegiga koormatud kinnistu, tuleb hinnata, kui suur on hüpoteegiga tagatud nõude suurus ning välja arvutada, kui suur osa kinnistu väärtusest on hüpoteegiga koormamata. Nt kui on kunagi soetatud kinnisasi väärtusega 100 000 eurot, millel hüpoteek summas 70 000 eurot, siis tänaseks päevaks on eelduslikult osa kohustust täidetud, mis tähendab, et reaalselt võib hüpoteegiga olla tagatud ainult nt 50 000 eurot. Samuti võib olla kinnisasja väärtus tõusnud nt 120 000 euroni, mis tähendab, et hüpoteegivaba ruumi on 70 000 eurot. Sellisele kinnisasjale saab kanda täiendava hüpoteegi, mida siis pank arvestab nö omaosalusena ega nõua rahalist panust.

[Daz Booob]

Oleneb, mis üürimise mõte on. Minu mõte oli ikkagi raha edasi investeerida, osta uus korter jne. Pensionifond ühesõnaga. Eraisikuna sa pead tulumaksu ära maksma ja alles siis saad edasi investeerida. Kui ma "skeemitada" oleks tahtnud, siis oleks eraisikuna lihtsalt mustalt üürinud, milleks veel ettevõttega jamada.

Hangi endale ihumaakler.

[allars]

Oleneb, mis üürimise mõte on. Minu mõte oli ikkagi raha edasi investeerida, osta uus korter jne. Pensionifond ühesõnaga. Eraisikuna sa pead tulumaksu ära maksma ja alles siis saad edasi investeerida. Kui ma "skeemitada" oleks tahtnud, siis oleks eraisikuna lihtsalt mustalt üürinud, milleks veel ettevõttega jamada.

Üürimise mõte seondub ju üldjuhul alati investeerimisega. Kui inimesel on olemas nt 100 000 eurot ja ta otsustab selle eest korteri soetada ning selle korteri hiljem välja üürida, siis juhul, kui ta ei tee seda kahjumlikult, on see investeering. Kuivõrd üürihinnad on üldiselt kõrged, siis mingisuguse tootluse saab alati kätte.

Eraisikuna maksad tulumaksu maksuarvestuse aluseks olevale aastale järgneva aasta esimeses pooles. Seda ei tule kohe teha, st igakuiselt. Lisaks arvestatakse teenitud tulult maha ka tagastamisele kuuluv tulumaks, kui seda peaks olema. Eraisikuna nö mustalt üürides on risk ehk mõnevõrra suurem, kuigi seda harrastatakse üsna palju. Äriühingust raha välja viimiseks leiab ilmselt tunduvalt mugavamaid viise.

[plastic'99]

Mis head skeemid/mudelid teise KV ostmiseks on kui endal kingakarbis piisavalt vahended ei ole?

Mina tegin nt nii (mul muidugi elukaaslasega kahasse suuremad investeeringud), et esimene korter kredexiga. Aasta aja pärast uus hindamisakt, mis tõstis LTV paremaks ning sain korteri Kredexi pealt maha. Uue korteri võtsin samuti Kredexiga. 10% on vaja, ilma päris ei saa kui muud likviidset KV-d tagatiseks ei ole pandud. Aga selline lahendus vähemalt minimaalse omakapitali vajaduse taganud. Oleneb ka olemasoleva korteri LTV-st, ehk saab isegi seda tagatiseks panna. Aga sõltuvalt pangast nad arvestavad olemasoleva tagatist a la Tallinna ja Tartu puhul ja ainult selles osas, mis jääb alla 80%. Nt kui sul akt 100k peal, laenujääk 50k, siis tagatisena kõlbab 30k, mis iseenesest peaks uue laenu omakapitali ära katma. Reeglina on nad tuttavalt sellisel juhul küsinud ka goodwillina 0-10k (sõltuvalt korteri hinnast) sullis juurde.

Aga meil jooksid asjad probleemivabalt kokku ja anti ilusti - üks korter panga silmis ühes linnas väiksem töökohustuste täitmiseks, teine suurem kus siis pere kasvatada. Intressid alla 2% mõlemal ning laenuvõimekus ka kahe korteriga alla 25% püsivatest sissetulekutest. Ehk et see ka mõjutab teist korterit võttes.

[matys]

Ise olen viimase 3 aasta jooksul peamiselt maad ostnud, kuna maad sain päranduseks, siis tundus loogiline osta ümbert metsa ja põllumaad. II- ja III sammas on ka minu meelest mõistlikud (eriti III sammas), natuke on aktsiaid eraisikuna ja üürin välja ühte korterit Kadriorus. Igapäevaselt end rikkana ei tunne, kuid asju paberile kirjutades tekib väike lootus, et kõik on hästi, kui sõda ei tule!

[Kebab]

Mis head skeemid/mudelid teise KV ostmiseks on kui endal kingakarbis piisavalt vahended ei ole?

Mina soovitaks kellegagi kampa lüüa. Pool muna on ikka parem kui tühi muna.

[Kebab]

Üürilepingu sõlmimiseks ei pea äriühingut looma. Üürilepingu saab vabalt sõlmida ka eraisikuna. Lihtsalt tuleb igal aastal saadud tulu deklareerida. Äriühingu puhul jah ei ole vajalik saadud tulult tulumaksu maksta, kuid raha ettevõttest väljaviimisega maksustatakse see nagunii. Juhul, kui muidugi ei skeemita mingil moel. Eraisikuna üüritulu teenimine on tehtud riigi poolt mõnevõrra soodsamaks. Tulumaksuseaduses on eraldi alus, mis tähendab, et saadud tulu maksustatakse sisuliselt 16%ga üldise 20% asemel.

Oleneb, mis üürimise mõte on. Minu mõte oli ikkagi raha edasi investeerida, osta uus korter jne. Pensionifond ühesõnaga. Eraisikuna sa pead tulumaksu ära maksma ja alles siis saad edasi investeerida. Kui ma "skeemitada" oleks tahtnud, siis oleks eraisikuna lihtsalt mustalt üürinud, milleks veel ettevõttega jamada.

[cannuman]

Mis head skeemid/mudelid teise KV ostmiseks on kui endal kingakarbis piisavalt vahended ei ole?

[allars]

2. kv-sse investeerides on omajagu jagu raha vaja, isegi sissemaksuks on pappi vaja. Üürimiseks peab tegema oma ettevõtte, mille raamatupidamisega peab tegelema. Lisaks see pidev üüriliste jant ja remont. Ühesõnaga mul endal teine kinnisvara olemas, aga laisa inimesena ma ei viitsi selle üürimisega, remondi ja ettevõttega hetkel tegeleda. Las seisab ja ootab niisama kinnisvara tõusu. Kui pension käes, müün maha ja naudin elu.

Üürilepingu sõlmimiseks ei pea äriühingut looma. Üürilepingu saab vabalt sõlmida ka eraisikuna. Lihtsalt tuleb igal aastal saadud tulu deklareerida. Äriühingu puhul jah ei ole vajalik saadud tulult tulumaksu maksta, kuid raha ettevõttest väljaviimisega maksustatakse see nagunii. Juhul, kui muidugi ei skeemita mingil moel. Eraisikuna üüritulu teenimine on tehtud riigi poolt mõnevõrra soodsamaks. Tulumaksuseaduses on eraldi alus, mis tähendab, et saadud tulu maksustatakse sisuliselt 16%ga üldise 20% asemel.

[Piirissaar]

Sa oled harilik koputaja ja tuled empaatiast rääkima. Just saatsin sulle nimekirja inimestest, kes kellega keda petnud/petab ja meestest, kes on laste tegelikud isad. Saad köik kenasti edasi rääkida ja sellega ühiskonnale teene teha

See asi tundub siin ikka patoloogiline olevat. Aga katsuks head teemat mitte ära lörtsida.