Kui see on sinu esimene külastus, siis palun tutvu korduma kippuvate küsimustega. Selleks, et teha postitusi, tuleb Sul end kasutajaks registreerida. Postitusi saad lugeda ka ilma registreerimata.
bark at the moon
mr crowley
not going away
flying high again
believer
i dont wanna stop
road to nowhere
suicide/solo
i dont know
here for you
no more tears
change the world
placebo meeldib mulle iskilikult mitu korda rohkem kui Ozzie, aga....
mõlemad placebo kontserdid (Tallinn ja Riia) olid mitte midagi erilist. ok hea oli kuulata ikkagi lives, kuid sõud jäi väheseks, ning publikuga ei suheldud praktiliselt üldse
aga mida tegi Ozzie, kohe kontserdi algul ajas rahva ülesse, ning nii läks välja kuni lõpuni. fucke küll lendas päris palju, aga kiitis publikut, ning ütles pidevalt, et ei kuule midagi
playlist on kuskil kotis, ei viitsi hetkel üles otsida, kui keegi tahab, siis võin üles panna.
looga mama im coming home, tundus, et ozziet pole üldse kuulda, vaid publik laulab, väga super oli see
etteritta ei ole mõtet minna, ozzi loopis terve kontserdi ämbriteviisi vett etteritta, ning zack wylde kippus sülitama
parimad olid siis - mama im coming home, ning wylde ligi 10 minutiline kitarrisoolo, sel ajal kui ozzie lava taga oli. ning ütleme, et õlut jõi ozzie mehiselt
kaasas oli oma familyst sharon
igatahes sõu on meeletu, ning ozzie esitab seda nii kus suudab, ning laval ei ole värisemisest mitte mingit märki. ning perset näitas ka, ja oma rihma viskas publikuse. neetidega. keegi tahtis küll pärast natuke õmblusi
riia placebo oli tosiselt parem kui tallinna oma
rahvast oli meeletult, terve plats oli t'is, ning alumised tribuunid ka
ning kaasa elati esimesest loost, ikka tosiselt elati kaasa
infra red oli minuarust vaga hea alguslugu, vanematelt plaatidelt oleks voinud rohkem lugusid olla
ega brian ei olnud riias ka eriti jutukas. sama jutt oli, mis tallinnas, kuid [hekorra utles veel, et n[[d tuleb lugu nende esimeselt plaadilt
kahju muidugi, et rocki mangu ei nainud, aga placebo fiiling oli piisavalt hea
neljap siis ozzy riias, ning tagasi koju, magama
mis oli huvitav, siis see, et molkol oli eraldi riietusruum, ning samuti eraldi auto
nuudsest onnelik trummikepi omanik, trummikepp pidas vastu terve riia kontserdi
Placebo kontserti kommentaaridest peegeldub just täpselt see, mida kartsin ja mispärast pigem ei tulnud - eestlane on loid ja ei ela korralikult kaasa. Siiani on jäänud mulje, et vaid Rammstein suudab meid korralikult pöördesse ajada.
Mulle tundus, et see oli ainuke koht kus rahvas vähegi enda suu lahti tegi, ise üritasin iga laulu ajal kaasa laulda ja rahvas vaatas kui mõnd lolli.
Oli küll ainuke koht, kus rahvas veidike häält tegi, aga välja kukkus, minu jaoks, masendavalt.
Bändile oskaks ma ette heita sellise pisikese detaili. Kuradi nõme on, kui mõned pillimehed tinistavad oma instrumente ekraanide kõrval mustas kamoflaa˛is. Pärast muidugi kutsuti nemad ka rahva ette, aga muidu tekitas sellist lip-singing/vanillaninjalikku pillide kasutamise tunnet.
I can't hear you. See oli minu jaoks kõige masendavam koht. Kogu saal oleks pidanud eufoorias olema, aga eestlased jorisevad Meie Mehe järgi ka kõvemini.
Leave a comment: