320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Telekavaataja blogi

Collapse
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • 2mSööt3mMööda
    replied
    Katseviga on endal ka üks "tore" juhtum meeles.
    Läksime kolmekesi TJK trenni ja kõndisime Katsevi mersust ja ta kontoriuksest mööda. Josep lendas siis välja ja küsis, et kuhu te enda arust lähete? Meie siis, et riideid vahetama sest meil hakkab trenn. Katsev vastas selle peale eriti vihasel mõliseval häälel, et seal te küll oma riideid vahetada ei saa ning temal on jumala pohhui. Meil olid muidugi WTF ilmed ees. Ise nagu ei mäletanud, et oleks mingi akna sisse löönud vms. Eks me vahetasime siis oma riided seal kusagil puudevarjus ära.
    Hiljem vist selgus ka põhjus, et miks ta meil lambist näod täis sõimas. Treener oli meid registreerinud TJK asemel mingi teise võistkonna nimekirja vms. Noh, hea põhjus mingite tattnokkade peale käratama minna.

    Eriti irooniline oli veel see, et just oli sinna TJK väljakule maha pandud kunstmuru(vabariigi esimene?). Samal päeval olid seal känud ka AK Sport kaamerad, et sellest lugu teha. Õhtul me siis vaatasime kuidas meela häälega Katsev rääkis, et kui tore on lastele pakkuda häid sportimistingimusi.

    Leave a comment:


  • Drogba
    replied
    Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
    13. osa
    TJK-s oli nii suurel hulgal andekaid mängijaid 1989-1990 sündinute seas. Lihtsalt meeletult. Potentsiaali oli kasvatada 4-5 tippmängijat igast aastakäigust ning luua Baltikumi ühed tugevaimad võistkonnad. Mis juhtus aga selle asemel?
    3 gruppi 1989 (millede sees oli päris palju häid 1990. sündinud mängijaid) ning üks poolik 1990. sündinute grupp.
    Lugesin huvi pärast kokku, et TJK 89 - 90 gruppidest jõudis Eesti kõrgliigasse välja tervelt 10 meest. Mõne karjäär seal päädis küll, vaid mõne üksiku mänguga, kuid oli ka neid, kes püsisid selles karussellis aastaid. Lisaks on sealt välja sirgunud ka Eesti tasemel korralik kohtunik. Mõned neist nüüd ka heal tasemel treenerid ja isegi EJL juhatuse liige.

    Leave a comment:


  • LaRaBla
    replied
    Pakuks selles poolfinaalis kindlasti edasi:

    Ungari
    Norra
    Rootsi
    Moldova
    Taani
    Austraalia
    Ukraina

    3 kahtlasemat pakuksin:

    Rumeenia
    Läti
    Ja viimast tundub ikka väga loto pakkuda. Ma arvan, et Holland ei saa edasi, nende potentsiaalsed hääled korjab ära Ungari. Malta ja Sloveenia konkureerivad samadele häältele. Montenegro ja Gruusia konkureerivad ilmselt samadele häältele. Poola vaevalt, nende potentsiaalsed hääled lähevad ilmselt Rootsile. Ma väga loodan, et seda ei juhtu, aga tundub, et ma pean siia Venemaad pakkuma, mis sest, et nende laul on kohutav.

    Kui oddse vaadata, siis üllatuslikud kõrvalejääjad võiksid olla Poola ja Holland.

    Aga ärge mingil juhul minu pakkumiste pealt ennustama hakake, see on selline 10 minutiga kokku klopsitud arvamus ja võib väga vabalt täiesti mööda minna

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    13. osa


    Kuulsused vol2


    Igor Ištšik


    99,9999% teist ei tea seda nime ning see nimi ei ütle teile midagi. Ja ongi õige. Sest tegu on suvalise jorsiga, kes läbi õnne elus on saanud tööd jalgpalli juures ning saanud töötada lausa noortetreenerina...


    Niisiis, härra Igor oli sisuliselt see, kes pidi minust (ja paljudest teistest andekatest TJK poistest) vormima tugevad jalgpallurid. Ei, ta ei teadnud jalgpallist midagi. Alates hetkest, mil me olime umbes 10-aastased, oli ta ainuke reaalne funktsioon liigamängude protokolli täitmine. Kõik muu oli nagu TJK-poiste sisene asi. Trennide harjutusi ta šnittis teiste pealt, taktika oli temale kauge ja tugevusi/nõrkusi individuaalselt ta lihtsalt ei näinud.


    Miks ma siis üldse mainin seda isikut, kes oli muidu positiivne kuju oma loomu poolest, kuid ei sobinud sinna keskkonda, milles ta raha sai? Aga jällegi selle pärast,et tuua teieni seda olukorda, milles paljud andekad noored lihtsalt ära tapeti. Kui Tammeka ja Flora poisid said mõistlikud spetsialistid taha, siis meie põhimõtteliselt lihtsalt vegeteerisime. Teisalt, kas teistel oli nii fun, kui meil Igoriga, kellel puudus mingi hetk täielikult kontroll oma meeskonna üle? Võimalik, aga teiste võistkondade seiklusi ma ei tea ja enda tollase tiimi sisenalju pole vast mõtet väga rääkida.


    Viktor Passikuta


    Üleminek täiskasvanute jalgpalli polnud liiga sujuv. Kunagi ühe enda grupi trenni järel kutsus Passikuta mind trenni ja ma lihtsalt läksin. Mäletan, et ma olin soojenduse järel täiesti surnud. Üldse olid Passikuta soojendused alati kõige haigemad. 20 minutit enne mängu oli mul alati tunne, et ma oksendan liitri verd. Aga vahetult enne kick-offi tuli õige tunne sisse ja mäng võis alata...


    Tegelikult Passikuta oli selline vend, kes teadis alati noortegruppide andekamaid mängijaid ning püüdis nendega kontakti luua. Pikalt tundus ta mulle sõbraliku onuna, kes on lisaks ka üliheas füüsilises vormis. Pakun, et pool Meistriliigat ei ole praegu nii heas füüsilises konditsioonis, kui see 50+ mees.


    Muidugi tema sõbralikkus on ka selline eriline... Enamiku ajast on ta muidugi postiivne ja mõistev, aga näha on, et ta kogub seda viha, mis mängijate (eriti noormängijate) rumalus temas tekitab. Lõpuks ta purskab selle välja. Ja see võib juhtuda väga lambil hetkel ja lambil põhjusel. Näiteks üks kerge valesööt ja Viktor on omadega perses lihtsalt. Sa oled kogu rahva vaenlane ja üldse überdebiilik. Mis siis, et tegelik raevupõhjus võis seisneda su eelneva 3 mängu fataalsetes eksimustest.


    Loomulikult oli Passikuta alguses suur edasiminek nii minu kui ka paljude jaoks. Ta andis palju mängijatarkust edasi ja üldiselt suhtus ta ikkagi meisse hästi. Kuigi mitu korda olid tal tõsised tülid „temasuguste“ mängijatega.


    Üks reaalne olukord, millest ma olen blogis ka jutustanud juhtus ta kord juba Legioni ajastul. Tollal mängis 2. liigas Legioni ridades Viktor Plotnikov. Jah, seesama, kes praegu Transi eest kõmmutab. Igatahes Plotnikovil oli siis Wismaris mingisugune majahoidja amet vms. Ja siis ta ajas Passikutat terve päeva mingite asjadega närvi (korra toksis noorte trenni ajal palli, siis mingi noortemängu ajal läks tema pall väljakule vms) ja lõpuks enne õhtust meesteliiga trenni hakkas ta Passikutaga mingil teemal vaidlema. Ja Passikuta süttis. Aga kuna Plotnikov on ka peast veits pehme, siis umbes 5 sekundiga läks kakluseks. Õnneks keegi tuli tol hetkel vahele (kindlasti mitte Šapovalov, kes kõike rahulikult kõrvalt vaatas) ning see ei lõppenud kurvalt. Kurvalt oleks see muidugi Passikuta jaoks lõppenud, Plotnikov on selles mõttes ohtlik vello veidi.


    Praegusel ajal on Passikuta üks väheseid inimesi, kes minuga hea meelega kätt suruvad ja elust suhtlevad, kui kohtun. Ja muidu, kes aru pole saanud, siis tegu on Kruglovi ja Vassiljevi esimese treeneriga, kellele on mehed siiamaani üldini tänulikud.


    Josep Katsev


    See toon, millega ma seda isikut kirjeldan, ei vähenda loomulikult ta teeneid Eesti jalgpallis (eriti ENSV ajal). Tegu on isikuga, kes sügaval Nõukaajal mängis jalkat ning ning oli Tempo ja Norma peatreener. Tempo vist sai korra ENSV meistriks ka.
    Miks mina temaga kokku puutunud olen? Ta oli TJK direktor. Tal oli oma väike kontoriruumike Wismaris, kus ta tähtsa näoga tööd tegi. Pole minu asi hinnata ta juhtimisoskust ning TJK finantsilist olukorda analüüsima. Küll aga on fakt see, et mees ajas kopikat liiga usinasti taga.


    TJK-s oli nii suurel hulgal andekaid mängijaid 1989-1990 sündinute seas. Lihtsalt meeletult. Potentsiaali oli kasvatada 4-5 tippmängijat igast aastakäigust ning luua Baltikumi ühed tugevaimad võistkonnad. Mis juhtus aga selle asemel?
    3 gruppi 1989 (millede sees oli päris palju häid 1990. sündinud mängijaid) ning üks poolik 1990. sündinute grupp. Ja mis oli selle eesmärk? Kunstlikult hoida 4 gruppi 2 asemel, sest et ülla-ülla nii saab ju rohkem toetust. Kas teda huvitas mängijate areng? Ei.
    Lisaks tema on see, kes Paponovit (sest Paponovi isa mängis tema tiimis kunagi) igale poole toppis ja blokeeris ülejäänud mängijate pääsemist noortekoondistesse. Tema ajal oli see „kirjutamata reegel“, mille põhjal sai TJK-st ainult 1 mängija koondisesse. Ometi oli ta terve selle aja Jalgpalliliidu juhatuses.


    Ja siis oli Josepil üks väga huvitav harjumus, mida ta vahepeal harrastas. Siis kui me noored olime (noh kusagil kuni 15-aastani, pärast seda olime juba piisavalt suured, et Josepit perse saata) meeldis talle riietusruumi enne trenni tulla ja juttu ajada. Keset juttuajamisi tehti ikka nalja ja nii... Ja suht tihti päädis see sellega, et „nalja pärast“ ta hakkas väikeste poiste reisi valusalt pigistama. Ma olen üsna kindel, et tänapäeval oleks see suht valus paragrahv...

    1. osa: sissejuhatus- kuidas telekavaataja pääses Betsafe?

    2. osa: kontrastide maailm

    3. osa - mida teeb telekavaataja Betsafe's


    4. osa - kaotatud põlvkond

    5. osa - kuidas sünnib koefitsient


    6. osa - Mida ma koefitsientide maailmas vihkan?

    7. osa - Inimesed on nii erinevad...

    8. osa - invisible mode

    9. osa - kummaline oktoobriõhtu

    10. osa - kuidas valmisid Aastalõputurniiri koefitsiendid

    11. osa - Asjaolud muutuvad kiirelt

    12. osa - kuulsused

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Algselt postitas LaRaBla Vaata postitust
    Mida sa silmas pead? Kas sa arvad, et nö. naabrihäältel on väiksem osakaal? Või arvad, et keegi on kätte saanud nii detailsed tulemused, kus on lausa riikidepõhiselt antud punkte näha? Ma ei taha teist varianti hästi uskuda, see inimene saaks kinga ilmselt, kes neid jagab.
    Ma sinu asemel hakkaks uskuma.

    Leave a comment:

Working...
X