320x50 ülemine bänner

Collapse

Teadaanne

Collapse
No announcement yet.

Hispaania jalgpalliklubide ajalugu

Collapse
This is a sticky topic.
X
X
 
  • Filter
  • Kellaaeg
  • Show
Kustuta kõik
new posts

  • telekavaataja
    replied
    Ajaloolised pildid on alati toredad. Kuigi esimene El Classico peeti aastal 1902, siis jäi silma täna pilt aastast 1929.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Algselt postitas telekavaataja Vaata postitust
    Hooajal 1951/1952 mängis Hispaania kõrgliigas võistkond Aafrika mandrilt: Atletico de Tetuan. Toona oli see võimalik, kuna Maroko alad olid Hispaania koloonia. Aastast 1956 kuulus Tetuan juba Maroko alla.

    30 mänguga lasti endale sisse lüüa 85 väravat, kuid kodus neid liiga kerge võita polnud.

    ]
    The new club was established in 1922 by Basque Atlético Madrid fans who lived in Tetouan (Morocco). In the early days it was known as Athletic Club Tetuan—based on the Spanish spelling of the city. but after the Spanish Civil War and according to General Franco's demands (banning non-Spanish names) as Club Atlético Tetuan. That is why the team has always played in red and white stripes and blue shorts, just like the big brothers from Madrid they were supposed to emulate.

    Leave a comment:


  • telekavaataja
    replied
    Hooajal 1951/1952 mängis Hispaania kõrgliigas võistkond Aafrika mandrilt: Atletico de Tetuan. Toona oli see võimalik, kuna Maroko alad olid Hispaania koloonia. Aastast 1956 kuulus Tetuan juba Maroko alla.

    30 mänguga lasti endale sisse lüüa 85 väravat, kuid kodus neid liiga kerge võita polnud.





    Leave a comment:


  • Staadium
    replied
    See oli tõesti üks põnevamaid finaale, mis meelde jäänud

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Selle La Liga hooaja komeediks on kahtlemata olnud Alaves, kelle hoog ei paista raugevat ka peale talvepausi. Meistrite liiga oleks klubile tõeline unelm, sari kuhu ajalugu seda baski meeskonda veel iial tõstnud ei ole. 2017 aasta Copa del Rey finaalgi oli esimene sellelaadne saavutus 97 aastat pikas eksistentsis.
    Ühes euroopa sarjas on Alaves aga lausa finaaligi jõudnud, Euroopa liiga eelkäijas Uefa karikasarjas hooajal 2000/01. Tänase päevani on tegemist teisena kõige suureskoorilisema finaalmänguga euroopa jalgpalli ajaloos(esimesel kohal Real - Frankfurt 7:3).
    Siinkohal väike tagasivaade sellele mälestusväärsele mängule ja Alavesi ajaloo tipphetkele: https://thesefootballtimes.co/2016/0...efa-cup-final/

    Leave a comment:


  • Saver
    replied
    Algselt postitas atleticomadrid Vaata postitust
    Veitsa vale koht nagu selleks postituseks.
    Nõus. Ei osanud lihtsalt mujale torgata.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Algselt postitas Saver Vaata postitust
    Sky Sports News‏ @SkySportsNews

    BREAKING: Associated Press reporting that police are raiding Spanish football federation headquarters in anti-corruption investigation. #SSN

    Angel Maria Villar, Spanish Footbal Federation President, arrested for disloyal administration, misappropriation, private corruption and forgery , all in relation to the organization of international matches.
    Veitsa vale koht nagu selleks postituseks.

    Leave a comment:


  • Saver
    replied
    Sky Sports News‏ @SkySportsNews

    BREAKING: Associated Press reporting that police are raiding Spanish football federation headquarters in anti-corruption investigation. #SSN

    Angel Maria Villar, Spanish Footbal Federation President, arrested for disloyal administration, misappropriation, private corruption and forgery , all in relation to the organization of international matches.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Derbi madrileño

    Järjekordse Madridi derbyni jääb veidi alla 24 tunni ja nii kurb, kui see ka ei ole siis võib tegemist olla viimasega Vicente Calderonil. Madridi derby tähtsus ja eelkõige olemus on võetud kokku ühte heasse artiklisse. Olgugi, et tegemist on kümnendi tagusega, siis üsna hästi on selle vastasseisu DNA suudetud sõnadesse panna ja lugejani tuua.
    Lähimineviku meistrite liiga kibedad keerdkäigud on lisanud sellele põhimõttelisele jõukatsumisele veelgi enam värvi ja sisu, see derby on saanud taas tagasi oma sisu ja veelgi enam! See on derby mis kasvab!


    “For Madrid, winning is an obligation, for Atletico it’s a gift,” shrugs Oscar, an Atletico fan with an uncontrollable curly mop of hair. Another fan, Javi, agrees: “Madrid is Disney,” he says. “Atletico is more real, more frustrating, more about hope and emotion – it’s beautiful, 
horrifying and tender.”
    Or, as one Madrid fan, bored of Atletico’s losers, a petty if dogged irrelevance against the city’s behemoth, succinctly puts it: “It’s f**king caviar and cocido, innit?” Cocido is a typical, working-class Madrid stew, heavy, hearty and cheap. Caviar is Zinedine Zidane, Alfredo di Stefano, Ronaldo and eleven European Cups.
    Link : http://www.fourfourtwo.com/features/...vs-real-madrid

    Leave a comment:


  • sepakas
    replied
    Ei ole päris selle teema jutt, aga üldises plaanis aitab mõista veidi paremini hispaanlaste jalgpallikultuuri ja fänlust kui sellist: http://www.football-espana.net/49400...anish-football

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Algselt postitas Stok
    Selle noorteakadeemia sulgemise kohta olen kuskilt lugenud, et niiviisi sai Real Madrid Castilla omale Raul Gonzaleze.
    Just nii oli. Linnarivaalid napsasid andeka poisi endale ja muu on juba ajalugu.

    Leave a comment:


  • Punkt
    replied
    Kuna aega on ilmselgelt liiga palju käes, siis miks mitte likvideerida vanad võlad ning tuua ka Madridi Atlético ajaloost lühiülevaade. Ilmselt ma liiga hea kirjutaja pole, seega olgu öeldud, et osa tekstist (just esimene osa, kus põgus ülevaade ajaloost) on pärit jalgpallientsüklopeediast, mille peatoimetajaks oli Keir Radnedge.

    Madridi Atlético on läbi ajaloo püsinud oma naabri Reali varjus, ent kuulub sellegipoolest Hispaania klubide suure kolmiku sekka ja võib uhkustada kena karjääriga rahvusvahelisel tasandil. Atléticol pole siiski kogu aeg libedalt läinud: 1930. a -te lõpus pärast Hispaania kodusõda liitus meeskond majandusliku kitsikuse tõttu õhuvägede klubiga; 1959 jäi Atlético Euroopa karikafinaali ukse taha, sest Real purustas ta poolfinaalis; 1960. a-te alguses tuli neil Realiga jagada Bernabeu staadioni, sest nende endi Metropolitano oli enne uue mänguväljaku valmimist maha müüdud. Euroopas saavutas Atlético esimese võidu 1962. a Karikavõitjate karika näol, mis oli vääriliseks autasuks sellistele mängijatele nagu Joaquin Peiro ja Enrique Collar. Kuid alates 1970. a-te alguses sai Atlético tänu sisseostetud argentiinlastele Ruben Hugo Ayalale ja Ramon Herediale uuesti kokku samaväärse meeskonna. 1974 tõestas klubi oma suutlikkust - jõudis Euroopa karikavõistluste finaali. Kuigi Atlético saavutas lisaajal Müncheni Bayerni ees edu, lasksid nad Saksa klubil viimase löögiga seisu võrdsustada.

    Teises kohtumises saadud 0:4 kaotust aitas kompenseerida võimalus asendada Bayernit, mängides maailma klubide karikavõistlustel Argentiina Independiente vastu. Otsustava kohtumise saabudes oli Atlético määranud peatreeneriks oma keskväljamängija Luis Aragonesi, kes oli löönud värava Euroopa karikavõistluste finaalis Bayerni vastu. Atlético võitis Independientet skooriga 1:0 ning jõudis vähemalt üheks aastaks maailma klubijalgpalli tippu. 1980. a-te lõpus ostis Atlético ära tasakaalutu loomusega Jesus Gil. Gil pumpas klubisse kümneid miljoneid, kuid teenis pigem halva kui hea kuulsuse sellega, et palkas ja vallandas treenereid, nii nagu tal parajasti pähe tuli. Pärast rõõmustavat topeltvõitu Hispaania meistri- ja karikavõistlustel 1996 tabas Atléticot tõsine vapustus seoses esmakordse väljalangemisega 2000. a.

    Toonane vastuoluline president Jesus Gil kirjeldas relegatsiooni sõnadega, et klubil tuleb veeta hooaeg põrgus, enne kui tagasi aste üles tõustakse. Paraku tuli põrgus veeta natuke kauem aega, sest esimesel hooajal jäädi peale ülikehva algust tõusust La Ligasse väga napilt ilma. Märkimisväärne oli aga see, et kuigi klubi oli langenud aste madalamale, siis sentimentaalsus klubi ümber paradoksaalselt tõusis ning Atlético keskmine pealtvaatajate arv Segundas oli 2000/01 hooajal koguni 42,950. See oli lausa nii kõva tulemus, et isegi La Ligas oli vaid kaks klubi, kes suutsid uhkustada suurema arvuga - nendeks loomulikult Real Madrid ja Barcelona. Ära tasub märkida, et Atlético polnud tol hooajal ainus suurem klubi, mis pidi Segundas pallima, sest ka Sevilla ja Real Betis ei suutnud end 99/00 hooajal aste madalamale kukkumisest päästa. Igatahes kui Atlético pidi põrgusse jääma veel üheks hooajaks, siis Sevilla ja Betis tõusid koheselt kõrgliigasse tagasi ning kolmandaks seltsiliseks sai neile Rafa Beniteze juhitud Tenerife. Teisel hooajal Segundas (2001/2002) suudeti end siiski kokku võtta ja Luis Aragonesi kindlal juhtimisel end tagasi suurde mängu viia. Kui otsida midagi head lisaks fännide tugevale toetusele, siis just neil põrguaastateil murdis põhimeeskonda nooruke Fernando Torres, kes sai kiiresti poolehoidjate suurimaks lemmikuks.



    Jesus Gili periood klubi presidendina kestis 2003. aastani, aga kuna mees oli niivõrd koloriidne isik ning siiamaani paljude Atlético fännide poolt vihatud persoon, siis võiks ka sellest härrast rohkem kirjutada. Nagu ülal mainitud oli, siis Gili perioodi iseloomustas eelkõige uskumatu kannatamatus peatreeneritega ning raha hooletu lendu viskamine (tema perioodil osteti näiteks Realist argentiinlane Juan Esnaider, Itaalia väravakuningas Christian Vieri, 1996. a Euroopa meistrivõistlustel Tšehhi koondise eest häid etteasteid teinud Radek Bejbl, igatsetud mängujuht Juninho, varasemalt veel ka Paulo Futre, Molina, Penev jt). Mõni aasta hiljem tulnud relegatsioon põhjustas muidugi selle, et enamus suuremaid nimesid otsustas klubist lahkuda. Kui rääkida värvikamatest sündmustest, mis Giliga seoses on läbi käinud, siis näiteks ütles ta kord ühes raadiosaates, et "Atlético plane should crash and kill the team", kui meeskond oli parajasti tagasiteel Kanaari saartelt pärast kehva esitust Las Palmase vastu. 1996. aasta karika- ning liigavõitu tähistas mees aga elevandil mööda Madridi sõitmisega. Ja lisaks palju-palju kohtuasju, mis olid seotud kas Marbella linnaga või Atléticoga või millegi muuga. Kuidas tema 17-aastane periood klubi eesotsas lühidalt kokku võtta? 39 peatreenerit, 141 uut mängijat, noortemeeskondade sulgemine kokkuhoiu eesmärgil ja oma ego meeletu demonstreerimine.

    Kui Atlético juurde tagasi tulla, siis tasub ka rääkida igale jalgpalliklubile omastest asjadest - staadionist ja klubi vapist. Läbi ajaloo on Atléticol olnud viis staadioni - klubi esimesel kümnel algusaastal mängiti Ronda de Vallecase nimelisel staadionil, järgmine dekaad veedeti O'Donnelli nimesel staadionil, mis oli tollal Madridi üks parimaid staadione. Edasi tuli juba klubi ajaloos legendaarsemaks saanud Metropolitano staadion - seal sai klubi veeta 13 aastat (1923 kuni 1936), enne kui see Hispaania kodusõja ajal osaliselt purustati. Sinna naasti tagasi alles 1943. aastal ning vahepealne aeg veedeti Estadio de Vallecasel mängides. 1966. aastal sai Atlético kolida lõpuks Estadio Manzanaresele (Manzanares on jõgi kohe staadioni kõrval) ning mis veidi aega hiljem nimetati ümber klubi president Vicente Calderoni järgi - tollal oli see staadion väga kõva sõna. Ning nagu teada, siis juba lähitulevikus plaanib Atlético kolida 73000 inimest mahutavale (võrdluseks Vicente Calderoni ligi 55 000) staadionile, mille ehitustööd juba käivad.

    Klubi vapist. Karu, harilik maasikapuu ning tähed on põhimõtteliselt pärit Madridi linna vapilt ning selle sümboolika ajalugu ulatub juba 13. sajandisse, kui valitses karude ning nende maasikapuude rohkus. Seitse tähte sümboliseerivad aga Suur Vankrit, mida mujal maailmas tuntakse kui Ursa Majorit (ladinakeelne väljend). Otsetõlkes tähendab Ursa Major aga Suurt Karu ehk siis seos karudega on endiselt olemas. Punavalged triibud viitavad ilmselgelt klubi särgi värvidele.

    Kui Atlético vormist rääkida, siis tuleb minna jälle täiesti klubi tekkeloo juurde tagasi. Teatavasti asutasid Atlético ju baski üliõpilased (Athletic Club de Madrid), mistõttu oli klubi tugevalt seotud Bilbao ekvivalendiga ning algaastatel olid mõlema meeskonna särgid sinivalged. Legendi kohaselt olla üks Athletic Bilbao esindajatest läinud kord Inglismaale, et osta Blackburni sinivalgeid särke, kuid neid ta paraku leida ei suutnud. Et siis mitte tühjade kätega Hispaaniasse tagasi minna, otsustas ta koju Hispaaniasse kaasa võtta hunniku Sunderlandi (osa versioone pakuvad jälle Southamptonit) särke. Ja kui Athletic Bilbao otsustas lõpuks võtta üle tervenisti Sunderlandi/Southamptoni värvid, siis Madridi klubi otsustas jääda pidama sinistele pükstele ja nõnda klubi lahutamatuks osaks saanud vorm sündiski. Kel huvi, siis on olemas üks suurepärane lehekülg, kus keegi tõsine fanatt on suutnud koguda tohutu hulga Atlético särke. Annab väga hea ülevaate.

    Lisaks soovitan palavalt vaadata ka inglise teleajakirjaniku Michael Robinsoni dokki Corazon Colchonero, mis on mõned aastad tagasi tehtud, enne viimaste aastate karikavõite. Ilmselt väga paljud hispaania keelt küll eriti ei mõika, aga eks pilt anna ka emotsioone edasi ja proovin ka ise natuke lahti seletada. Youtubes on saade jaotatud kolmeks osaks. Esimene osa kirjeldab klubi aeglast teekond põrgusse ehk langemist aste madalamale 99/00 hooajal, palju on emotsionaalseid kaadreid otsustavast mängust Oviedo vastu, kus Hasselbaink näiteks penaltil eksis ning ka Copa del Rey finaalist samal aastal, kus Espanyolilt peksa saadi. Lisaks on seal osas (04:25) võrdluseks toodud ka kunagisi triumfe ning tõdeti, et kunagi oli Atlético olnud Reali kõrval Hispaania tugevuselt teine meeskond. Teist osa alustatakse meeleolukate kaadritega doblete hooajast 95/96, kus võideti liiga ja CdR finaalis võideti Barcelonat. 03:46 naastakse tagasi sinna aastasse, kus Atlético välja langemas oli ning kui tolle relegatsiooniga lõppenud hooaja lõpus said mängijad munarahe osaliseks, siis Segundas, nagu eelnevalt mainisin, tulid poolehoidjad 100% meeskonna taha tagasi (04:20). Samuti näidatakse ka noorukese Torrese esilekerkimist ning esimesi jooksusamme meeste seas (05:16) ja ka kõrgliigasse tõusmisest ilmajäämist (06:49). Kolmas osa kajastab juba kõrgliigase tagasi jõudmist ning elu peale Fernando Torrest ehk kui Forlan ja Kun ohjad enda kätte võtsid ning Meistrite Liigas Schalke purustasid.

    Igatahes on nüüd Atlético ajalugu ka lühidalt siia kirja pandud ning kel soovi, siis ka Atlético koduleheküljel on põgus ülevaade tähtsamatest momentidest tehtud.

    Leave a comment:


  • atleticomadrid
    replied
    Põgus pildigalerii Atletico Madridi logo eilsest ja tänasest päevast. Info laenatud Atletico koduleheküljelt.

    1903. Esimene logo sarnases Athletic Bilbao omaga, klubiga millest Atletico Madrid juurdus. Logo kujutas klubi initsiaale sinisel pallil.


    1917. Klubi värvid muutusid lõplikult punavalgeteks ning ühes nendega ka logo. Kujutisele ilmusid tähed ja triibud ning Madridi iseloomustavad elemendid - karu ja madroño tree. Sportlikus osas pendeldas klubi kõrg - ja esiliiga vahet.


    1939. Hispaania kodusõja järel asutatakse klubi uuesti Hispaania õhujõudude liikmetega üheskoos. Militaarsusele viidates ilmuvad logole tiivad ning kuningakroon. Klubi ametlikuks nimetuseks saab Athletic - Aviacion Club de Madrid, 6st punavalgest triibust saab 4.


    1947. Disain jõuab tänasesse päeva. Sõjajärgses Euroopas lakkavad tiivad - kroonid olemast, klubi nimeks saab Club Atletico de Madrid ning algab nn kuldajastu, kus aastatel 1949 -77 võidetakse 6 La Liga tiitlit, 5 Copat ning edu saavutatakse ka euroopa tiitlivõistlustel.


    2008. Klubi logo saab kosmeetilist täiendust, euroopa sarjade saavutused : 2 Europa League ning 2 Supercopa Europa Trophyt.

    Leave a comment:


  • Freeze
    replied
    niita

    Leave a comment:


  • wal
    replied
    Ehk on kindlam kasutada Primera ja Segunda nimesid?

    Leave a comment:

Working...
X